Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende au...
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende a...
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Tei...
Mida olen õppinud oma perekonna ajaloost. Essee. Perekonnal on elus väga tähtis roll ja veelgi tähtsam on täisväärtuslik perekond.Täisväärtuslik perekond on minu jaoks see kui on mõistvad vanemad, kes oma lastest hoolivad, kes on loonud turvalise kodu, kuhu tahaks alati minna, kes ei joo ja kes võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajata...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Vanaema ja vanaisa lugu Uurimistöö Koostaja: Juhendaja: Võru 2011 SISSEJUHATUS Kui sul õde ei olegi, sul on suguõdesid kui sul venda ei olegi, sul on suguvendi kui sul ema ei olegi, sul on esiemasid kui sul isa ei olegi, sul on esiisasid kui sul puud ei oleg,i ei metsa- ei viljapuud ...
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada s...
Kuulmine Tanel Truus, 9.B klass Valisin kuulmise teema, sest see on elusorganismi üks tähtsamaid meele- elundeid. Minu arvates on kuulmine nägemise järel teisel kohal väliskeskkonnast informatsiooni saamiseks. Saan tuua siia kirjandisse ka konkreetse inimese, kelle puhul on kuulmine elu jooksul vaibunud- minu vanaisa. Minu vanaisal on kuulmine elu jooksul suhteliselt madalale langenud. Ta on juba 73. aastane. Kuid fakt on see, et mida vanemaks, inimesed jäävad, seda halvemaks jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad võnkuma sisekõrva teos olevad karvakesed, mis ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse...
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast võetud, küsib vanaisa: „Mida me nüüd võtame seljast ära?“, laps vastab: „aapa (saa...
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte! Aga oot, miks vanaisa seda teada tahtis?” Isa vastas, et seda ta ei tea ja läks emaga ülemisele korr...
Ühe perekonna lugu Perekond tähendab erinevate inimeste jaoks erinevaid asju. Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud. Nende peres peeti tähtsaks head käitumi...
Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku ni...
Väärikalt läbi elu Kogu maailmas nii ka Eestis tehakse igapäev heategusi, olgu see suur või väike. Meie eesmärk siin ilmas on teha head meie ühiskonnale kui ka inimestele meie ümber. Tahaksin rääkida kahest mulle lähedasest inimeses, kes on läinud väärikalt läbi elu. Üheks selliseks inimeseks on minu ema Maie. Minu ema, kes oli juba noorest east saati väga aktiivne, sportlik ja heatahtlik, käis verd andmas üle 20-30 aasta. Tänaseks ta enam verd anda ei saa, kuna on astmahaige. Ta on verd kokku andnud üle 100 korra. Tema sõnu tekitab see temas rahuldustunde, et kuidagi aitab tema teisi, kes on hädas. Paar aastat tagasi käies Tallinnas presidendi vastuvõtul, sai ta selle eest ka tänumärgi. Juba see näitab, et ta on väärikalt läbi elu läinud. Minule näitab see, et minu ema on hea inimene. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi head teha. Et olla tänulik, tuleb selleks ka midagi teha. Austan ja hin...
Jaan Koll Kaarel Vandler 11B Minu vanaisa, Jaan Koll, on sündinud 1934. aasta veebruaris. Ta on väga huvitav ja heatahtlik inimene, kes on eluaeg elanud Palamuse lähedal Pällo külas. Kolmeteistkümneaastaselt küüditati ta küll kahjuks Siberisse, kus ta veetis oma elu kümme aastat. Õnneks elas ta selle ilma suuremate valudeta üle ja sai elujärje Eestis tagasi järjele. Leidis ka pruudi, kellest sai ka tema abikaasa. Nad kolisid oma tallu, mis on ka Pällo külas. Neil sündis kolm last: minu ema Aili, Jana ja Aare. Minu vanaisa on põline maa- ja töömees. Ta on eluaeg elanudki maal ja põllu- ning aiatööd käivad sellega käsikäes. Kui vanadus polnud veel nii hirmsasti võimust võtnud, oli neil ka kaks lehma. Iga suvi sai käidud mitu päeva heinamaal kaarutamas ja rõukusid tegemas, kuid paar aastat tagasi lehmade pidamine üle jõu käima ja tuli vajadus nad ära anda. Nüüdseks on neil ainult kanad, ...
Vanavanemate pajatusi See juhtus siis, kui mu vanaisa oli umbes kolmekümne viie aastane, ta täpselt ei mäletanud , kui sellest mulle rääkis. Kuid see, mis tal meeles oli , oli Viljandisse sõit. Seal toimus tema isa juubel. Alustas siis vanaisa enda teekonda Sutlemast, kus ta minu vanaema, ema ja onuga elas. Need perekonnaliikmed oli ta ka kaasa vedanud, nagu vana mulle ütles. Esimeseks ebaõnnestunud juhtumiks oli see, et kui mu vanaema viimasena autosse tuli, istus ta täpselt tordikarbi peale. Kõik peale vanaema enda naersid, tema läks tuppa tagasi riideid vahetama. Kui tagasi autosse sai, lõhkes ka tema naerust. ''Noored'' sõitsid hea tujuga ja tegid pidevalt üksteise üle nalja, kui järsku meenus vanaisal, et ta ei olnud toast kingitusi autosse toonud. Papi, selline oli tema hüüdnimi minu poolt, mõtles veidi aega, kuidas ta seda uudist teistele serveerib, kuna ei tahtnud ise süüdlaseks jääda. Vä...
Mariliis Tisler 11.B Ühe perekonna lugu Sõna perekond on igale inimesele oma tähendusega. Minu jaoks on perekond üksteise eest hoolitsemine ja väga kallid inimesed. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes üksteist armastavad ja neil ei pea olema lapsi, et nad moodustaksid perekonna. Perekond saab olla ka siis kui on ainult kaks inimest, kes soetavad omale korteri või maja ja on koos õnnelikud. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse keskkoolis, nii vanaema ja vanaisa käisid ühes klassis. Vanaisale oli vanaema algusest peale meeldinud, aga nagu mehi teades ei näita nad oma tundeid välja. Ühel kooli klassiõhtul võttis vanaisa vanaema tantsima ja sosistas talle kõrva,et ta meeldib talle.Vanaema vastas siis, et tema talle ka ja sellest ajast saadik on nende vahel olnud meeldimine, mis kasvas edasi armastuseks. Vanaema ja ...
Sartre ,, sõnad ,, Elas kord Elassi algkooli õpetaja, kes oma paljude laste pärast vürstipoodniku ametisse hakkas. Kuna õpetaja vahetas ametit, pidi üks lastest saama pastoriks. Väljavaliti poeg Charles, kes ametisse ei asunud, selle tõttu ei tohtinud enam kodus tema nime suhu võtta. Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel. Ema viis ta ka ,, Mudilaste Kur...
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaem...
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harju...
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Nimi Kirjaliktõõ ,,Vanavanemad" Juhendaja:Urmas Lehtsalu ,,Vanavanemad" Kes on vanavanemad ? Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . ...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnu...
Mina peres noorema lapsena Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli ...
Kõver maja 1.Tsitaatid: ,,Ainult jumal taevas teab,mida ta võib politseile raakida"-seda ütles Haviland kui Magda oli toast läinud. ,,Ja mina veel usaldasin teid"-Josephine ütles seda Charlesile kui ta raakis politseile mida Josephine teadis. ,,Armetu vaike koletis"-seda ütles Sophia Charlesile,kuidas ta arvas Josephinest. ,,Kui ema peaks mind sundima ,siis tapan ka tema ara"-seda ütles Josephine kui ema peaks ta sveitsi saatma. ,,Minu laps,minu naljakas värdjalik laps!-Josephine ema ütles seda nuttes,kui Sophi kusis kas haiglast on helistatud. 2.Lühikokkuvõte: See raamat raagib sellest ,et kolm polvkonda inglise-kreeka Leonides elab uhes suures koveras majas.Parast seda kui Aristid Leonides murgitatakse tema enda silmatilkatega kui ta teine naine sustib talle insuliini mis oli asentatud esedriiniga.Charles Hayward on mees kes armastab Sophia Leonides ja tahab temaga abilelluda aga Sophia ennem ei abiellu ...
"Ühe perekonna lugu" Perekond kui selline tähendab minu jaoks palju. Minu jaoks tähendab see näiteks lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi,eesmärke resursseja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Perekond saab alguse kahest inimesest,kes on valmis looma oma pere,ehk siis oma kodu,oma vara,lapsed.Kindlasti võiks perekonna juurde kuuluda abielu ja miks ka mitte koduloomad. Perekond ei lõpe kunagi see läheb ikka edasi. See võib lõppeda ainult siis minu jaoks kui olen surnud kuid,minu lapsed kasvavad suuremaks ja vanemaks ning neil on aeg siis oma perekonda luua,ning nende lapsed loovad jällegi uue perekonna.Inimesed küll surevad,aga sünnivad ka uued,kes on hiljem valmis oma perekonda looma. Mina ise ei teagi kust täpselt sai meie perekond alguse,kuid tean seda,et meie suguvõsa on väga suur ja lai. Inimesed elavad erinevates Eesti paikades,pa...
Lavastuse analüüs Mina jäin lavastusega väga rahule. Arvasin algul, et viimane on mingisugune tüüpiline kohustuslik kooli õppeetendus, kuid ei. Mulle meeldis väga. Varasematest nähtud lavastusest erineb see eelkõige kohavaliku tõttu, olles ise ka rehealuses, tekkis tunne olles ise justkui osa lavastusest. Teatritüki sidus tervikuks peategelane Juhan, kes üritas hakkama saada ning peret toita. Laval kujutati eluruume ning lavakujundus oli lihtne, kuid lõi realistliku atmosfääri just nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümi...
Järvamaa Kutseharidusekeskus Reelika Vinter Kodu uurimuslik ülesanne Juhendaja: Eve Rõuk Särevere 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Esivanemad............................................................................................................................ 4 Minu pere sugupuu................................................................................................................. 5 Minu kodukoha kirik................................................................................................................. 6 Kuulsus minu kodukohast...........................................................................................
Minu vanaema elulugu. Mu vanaema sündis 1935 aastal Võrumaal, Antsla vallas. Tal oli üks vend ja kaks õde. Vanaema pere pidas hobuseid. Hobuseid oli umbes kümme. Kuna mu vanaema oli lastest kõige noorem, oli tema kohus hommikul enne kooli minekut hobused koplisse viia ja õhtul samamoodi nad sealt tagasi lauta viia. Koolis käis mu vanaema 7 kilomeetri kaugusel. Tol ajal koolis süüa ei saanud. Tavaliselt pidi ta jalgsi kooli minema, seltsiks oli ainult naabritüdruk. Kuid vahepeal kui vanaema isal oli vaba aega, sai ta vanaema kooli viia hobustevankriga. Kuna tol ajal veel korralikke jalanõusid polnud, olid vaid pastlamoodi jalatsid, mis sooja ei hoidnud ja said ruttu märjaks, siis oligi vanaemal väga hea meel, kui vahel harva isa ta hobustega kooli sõidutas. Koolist tagasi pidi vanaema ise tulema. Tal läks koolist koju tulemisega hästi kaua aega, sest tal oli komme kõik kra...
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd vähemalt nende arust ja kui Vanaisa ükskord ärkas kiitis ta kangelasi tehtud töö eest ja ütles, et maailma ongi vaja ainult luua veel inimesed, kes hakkaksid maailma valitsema. Teiseks müüdiks raamatus on: Emajõe sünd. Emajõe sünnis räägitaks...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3. Töö ja oma pere 14 III MINU ISA VALEVI LUGU 17 3.1. Lapsepõlv 17 3.2. Kooliaeg 18 3.3. Töö j...
Novelli ,,Elu nullpunkt" analüüs Peet Vallak Tegelased: Peategelane · Villem Kõo Kõrvaltegelased · Villemi naine · Villemi poeg · Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell ,,Elu nullpunkt" (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pol...
Peet Vallak Tegelased: Peategelane Villem Kõo Kõrvaltegelased Villemi naine Villemi poeg Majaperemehe poeg Eedi Sündmustik Peet Vallaku novell „Elu nullpunkt” (1955) jutustab loo punapäisest poepidajast Villem Kõost, kes murrab pead selle üle miks tema elu, võrreldes tema isa ja eriti vanaisaga omaga, nii halb on. Villem Kõo on aus mees, kellele kuulub pesu-, pitsi- ja nööbiäri, kuid kahjuks see eriti midagi sisse ei too. Tihti annab Villem ostjatele võlgu ja on suisa paaril korral ka niisamagi kraami heast südamest ära andnud. Ühel päeval tühja müügiraamatut vaadates, hakkab ta mõtlema, et miks tema ära nii põhja on käinud, ometigi ta sai selle oma isalt päranduseks, kui too veel väga populaarne pood oli. Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri K...
Külaskäik keskaegsesse linna (Tallinnn) Keskajal tekkisid linnad merde äärde kuna sealt oli hea mereteed mööda minnes mujale linna kaupa vahetamas käija. Linna tänavad olid kitsad ning sealt võis palju nakkus haigusi saada kuna siis ei olnud prügimägesi nagu praegu on vaid kõk praht visati aknast välja tänavale. Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal sõbralikud ega palju tülitsenud, aga turul pidi olema ettevaatlik kuna seal oli palju taskuvargaid. Linn eriti suur ei olnud, aga keskaja Eestis oli see üks oma suurimaid linnu. Ma käisin oma vanaisal külas kes oli sepp ja näitas mulle kuidas mõõka valmistada kui ma vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tule...
Essee A.H.Tammsaare" Tõe ja õiguse" I osa põhjal Kuigi mäe otsas on varje kõige vähem, saabusid Andres ja Krõõt Vargamäele , kus nende igapäevaelu saatsid varjudena surm ning lõputu töö. Minu arvates aitavad just varjud näha ja mõista elu õigesti- seda nii inimeste kui ka kogetu näol. Ning kui Andres kunagi peaks leidma selle "tõe ja õiguse", millesse ta uskus või püüdis uskuda, siis usun, et sedagi tänu kõigile inimestele ja raskustele, mis ta teele sattusid. Minu jaoks juhatas teose tegevustiku sisse just üks vari minevikust- hullumeelne parun, kellest inimesed teadsid lugusid rääkida, et too olla tahtnud Vargamäe soost põldu teha. Tema tahtnud kõike teisiti teha, kui Jumal oli seadnud: kus mägi, sinna org, kus org, sinna mägi. Omamoodi seadis just see tegelane üles minu ootused Andrese suhtes ning andis Vargamäele mingi mineviku. Vargamäe meenutas mulle väga mu enda kodukohta. Ka minu kodu on mäe otsas ja mitte kuigi kaugel asub soo,...
Minu elu lugu Autor: *** *** *** Sügis 2010 Lugu I Jaanek Sündisin Tartu lastehaiglas 14. juulil kell 17.45 õhtul. Pikkust oli mul 52. sendimeetrit ja kaalusin 4250 grammi. Mõned kuud ennem kui sündisin, hakati mõtlema mulle nime. Ema oli juba pike nimekirja valmis teinud, mis mulle nimeks panna, aga ise ütles kohe ära, et nimeks läheb Jaanek või Silver. Peale paari päeva mõtlemist oli ema nõus ja nimi oligi otsustatud. Nimeks sai siis Jaanek. Kui sündisin, siis elasime Viru-Nigulas, vanaisa ehitatud majas. Meie aias käis tavaliselt naabrikoer, mulle meeldis väga temaga mängida. Ta oli mulle nagu õde või vend keda mul siis veel polnud. Seetõttu mu üks esimesi sõnu oligi "aua". Vähemalt ema väitel. Mängukaaslasi mul oli õnneks, kuna emal oli kaks head sõbrannat ja neil olid minu vanused pojad. Nendega käin ma siiani läbi ja palju asju on koos läbi elatu...
Meie pere traditsioonidest Traditsioon ehk pärimus on põlvest põlve edasiantu, pärandatud komme, tava, ajaline pidevus. Traditsioone on väga erinevaid ja neil on eri inimeste gruppides erinev roll. Eelmise sajandi alguses olid tavad perekondades, kui kõige levinumas kasvukeskkonnas, väga olulisel kohal. Peres sai laps algteadmisi kõlbelisuse kohta. Vanemad andsid järeltulijatele edasi eluliselt tähtsaid kogemusi perekondlike jutuajamiste ja koostöötamise käigus. Pikkadel talveõhtutel, kui kogu naispere kogunes kangastelgede või kudumistöö taha, jutustas pere vanim naine, kuidas luuakse peret, suheldakse inimeste vahel ning üldse elust-olust. Praegusel ajal on südamlikud perekesksed kõnelused välja tõrjutud. Parimal juhul saab pere kokku teleri ees ühiselt istudes, kuid see ei ole õnneks seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamin...
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4 1.3 Tööriistad ja Töö koht.................................................................4 1.3.1 Akutrell................................................................................................... 5 1.3.2 Trell...........................................................................................
- Vene keel( russki jasõk) - kiirelt (bõstro) - ja (i ) ! - lõbusalt (veselo) 6 . - õpik 6.klassile (uzebnik dlja 6 klassa) ! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! T...
A.H.Tammsaare MA ARMASTASIN SAKSLAST Katre Pohlak Rakke Gümnaasiumi 12.klass Millest antud raamat räägib? Romaani tegevus toimub Eestis 1920. aastate lõpul, esimese vabariigi ajal. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, sakslannast Ericasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega. Romaani minategelane - Oskar Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii k...
MUSTAD ROOSID, ROHELISEL AASAL Bios oli üldiselt väga igav. Kõik loopisid mingite paberitega, keegi õpetajat ei kuulanudki. ,,Preili Merit! Rääkige, mis te tänasest tunnist õppisid?" Küsis Proua Malk. ,,Ma ei õppinud täna sellest tunnist midagi, kuna see oli igav ja ma ei viitsi teid kuulata!" Ütlesin ja rääkisin Melissaga edasi, kuna ta oli minu pinginaaber. ,,Preili Melissa! Mida teie õppisite?" Tüütas õpetaja juba Melissat. ,,Sain aru, et sa oskad hästi pläriseda!" Sõnas ta, ning me hakkasime naerma. Õpetaja vangutas pead. ,,See küsimus on liiga palju korduv, ehk jääte juba vait?" Küsis keegi tagant pingist. Kõik naersid ja õpetaja oli närvis. ,,Mis korralgedust te korraldate? Igapäev käib trilltrall! Lõpetage ära!" Karjus ta ning rääkis midagi edasi. Kui tund sai läbi, lahkusime kõik klassist. Meil polnud rohkem tunde, kuna me läksime reisile. Kuskile ujuma. Täpselt ei oska öelda. Võtsime ga...
Eneseanalüüs · Minu huvid Minu kõige olulisem huvi on tantsimine. Minu suureks huviks on ka väikeste lastega tegelemine, nendega mängimine ja nende eest hoolitsemine. Minu ülejäänud huvid on söögi valmistamine, reisimine, sõpradega suhtlemine ning uute inimestega tutvumine. · Minu võimed Mind on kiidetud toidu valmistamise oskuse pärast. Ma oskan väikeste lastega hästi toime tulla ning jääda nendega suheldes alati rahulikuks. Kui töötasin ajutiselt eralasteaias abikasvatajana, siis eelistasid väikesed lapsed sageli minu seltskonda teiste kasvatajate omale, olid pidevalt minu ümber ja suhtlesid minuga vahetult. · Minu väärtused Kõige suuremad väärtused on mu vanemad, mu õde, vanaemad-vanaisa ning mu lemmikloom jänes. Oluliseks väärtuseks pean haridust. Tähtis on jagada paljudele armastust. Elus väga oluline väärtus on tervis. · Rollid Minu peamised rollid on olla laps oma vanematele, õde...
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks. Ka esimese põlve järeltulijat võidakse nimetada lapseks, nagu lauses "Minu isa on minu vanaisa laps". (Lastekaitse)
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal. Isa kasvas ja sirgus vaikselt noormeheks ja paari armastus õitses. Nad elasid Kasahstanis kokku 8 aastat ja vahepeal käisid Eestis külas Jaani venna ja teiste sõpprade juures. Lõpuks otsustasid nad Eestisse kolida ja nii nad tegidki. Algus...
Jaan Kaplinski Sündisin 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel. Minu sünnipäeva pühitseti juba neljakümnendatel ja viiekümnendatel aastatel, tõsi küll, V.I. Lenini mälestuspäeva nime all. Hiljem see püha kaotati põhjendusega, et Lenin elab igavesti. Nii J.K. isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai Amurati asemel nimeks Bonaventura. Jerzy Kaplinski töötas Tartu Ülikoolis poola keele ja kirjanduse lektorina, organiseeris Eesti-Poola seltsi ja poola kirjanduse laiema tõlkimise eesti keelde. Ta pi das avalikke ettekandeid poola kirjanike tähtpäevadel ja kirjutas eessõnasid tõlkeraamatutele ning poola kirjandust tutvustavaid artikleid ajakirjanduses, sh. ajakirjas "Loo...
VANAVANEMATE RADADEL Tere head päev kallis kuulajaskond. Meil kõigil on suure tõenäosusega olemas vanaema ja vanaisa kuskil sügavate metsade keskel väikeses palkmajakeses või kuskil vanadekodusse ära unustatud. Veel hullem- mõne teismelise halvimaks unenäoks: elab temaga ühe katuse all. Kuid miks on nii, et me oma vanavanemaid nii pelgame? Ma ei räägi küll kõigi eest, aga üldjuhul kipub see nii olema. Vanaema ju küpsetab nii võrratuid kooke ja poputab sind igal võimalikul viisil. Võib olla ei salli meiesugune kaasaegne digimaalima tehnokratt lihtsalt nende pidevat tänitamist ja õpetamist. Koguaeg toimub üks kurtmine maailma asjade üle ja ikka kui vähe pensionit neile makstakse. Teinekord vaadatakse seebikat ja lubatakse oma käega mingi õel naine maha lüüa, mis on ääretult hirmuäratav. Kuidas võib sellise asja üle nii ekstaasi minna? Noor ei salli vanamoodsust ja vanurite oskamatust ning saamatust ju...
,,Mida arvan Tsehhovi novellide tegelastest?" Anton Tsehhov oli 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi alguse üks nimekamaid novellimeistreid ja draamakirjanikke. Kooli ajal hakkas teda huvitama teater. Tal oli hea näitlemis- ja improviseerimisoskus. Ta õppis arstiteadust ja samal ajal tegi kaastööd huumoriajakirjaga. Vahepeal käis ta reisil Kaug-Idas, e aidata sealseid inimesi ja õppida paremini tundma sealset piirkonda. Kui ta sealt naases, ostis ta endale mõisa ja avas seal haigete vastuvõtu ning lisaks sellele rajas ta ka kooli. Tsehhovi novellid on väga lihtsa süzeega. Ta suudab edasi anda elu katkematut voolu. Ta tähtsustas elu pisiasju- need olid kõige tähtsamad ja kõige hirmsamad. Paljud tegelased olid väikekodanlased - eri rühmade esindajad. Tsehhov ise oli samuti pärit väikekodanlaste perekonnast. Ta mõistis, et väike inimene pole üksnes ohver, vaid kannab samuti vastutust oma ebanormaalse elu eest. Novellis ,,Pala...
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
10. 1. Kuidas on teie eesnimi? Minu eesnimi on... ? ......... 2. Kuidas on teie perekonnanimi? Minu perekonnanimi on... ? ...... 3. Mis on teie isanimi? Minu isanimi on... ? ..... 4. Kui vana te olete? Ma olen ...aastane. ? 16/17 . 5. Milline on teie kodakondsus? Mul on Eesti kodakondsus. . . 6. Kus te elate? Ma elan Eestis. ? . 7. Missugune on teie kodune aardess? Minu aadress on... ? : // / //, ....., ....., . 8. Missugune on teie elektronposti aadress? Minu e-mail on... ? -: tuut 9. Kuidas võib teiega ühendust saada? ? 10. Missugune on teie perekond? Meie peres on ...inimest. ? 2, 3, 4 / 5...... 11. Nimetage oma sugulasi. Minu sugulased on: ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, tädi, onu, tädipoeg, onutütar, ristivanemad. . : , , , , , , , , , , . 12. Mis koolis te õpite? Ma õpin Lähte Ühisgümnaasiu...
TÖÖ NR 3. KÄÄNED 1) Nimeta kõik 1., 2., 3., ja 4. kääne: vene keeles: 2) Missugustele küsimustele vastavad need käänded: 3) Tõlgi: 1) See on minu telefon 2) See on minu raamat 3) Mul on aken 3) Mul on telefon 4) Need on v'ikesed lapsed 5) See on minu telefon 6) See on sinu kott 7) See on sinu õun 8) See on minu raamat 9) See on minu sõrmikud 10) See on tema (poiss) vihmavari 11) Tal (tüdruk) on vihmavari 12) Tal (poiss) on raamat 13) See on tema (tüdruk) jäätis 14) Tal (poiss) on jäätis 15) Kelle oma see pilt? See on kunstniku pilt. Kunstnikul on pilt. TÖÖ NR 3. KÄÄNED 16) See on tüdruk. See on tema kingitus. Kelle oma see kingitus? See on tüdruku kingitus. Tüdrukul on kingitus. 17) Kunstnikul on pilt, aga ei ole autot. 18) Tüdrukul on kingitus, aga ei ole sülearvutit. 19) Ma lähen poest. Ta (poiss) sõidab apteegist. 20)...
Raamatu kokkuvõte Raamatus '' Hanejaht '' räägitakse sellest ,kuidas autor ise oli kunagi narkootikumidega kimpus ja tänu sellele antud raamat sündiski. Ta oli siis 17. aastane poisike , kui see kõik juhtus. Poiss oli 17 . aastane ja oma eluga väga rahul. Nooruki isa varustas teda rahaga väga hästi ning ta nautis oma elu igati. Ta käis Piiaga ja ta sai tüdrukuga olla täiesti vabalt ning usaldas teda täiesti. Kuid Jaan mõtles pideval ,et äkki suhtlevad inimesed temaga vaid sellepärast ,et tal on palju raha.See mõte kimbutas teda koguaeg ning ühel päeval ,kui Piia tahtis poisilt natuke raha , nähvas poiss talle ,et kaua sa mõtled minu saba peal liugu lasta . Piia solvus ja läks pea norus minema . Poiss tahtis seda heastada ning ostis ühe seal kaubitseva naise käest ära kõik kampsunid ja ilmus nendega tüdruku ukse taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaab...
Kontrolltöö 10.klassile Kirjuta numbritega. 1.Läksin üheksandasse klassi. Vastus: Läksin 9.klassi. 2. Jäin seitsmendasse istuma. Vastus: 7.-sse 3. Viiel õpilasel kahekümnest oli kodune töö tegemata. Vastus: 5 õpilasel 20-st 4. Tallinnas teisel veebruaril kahe tuhande esimesel aastal. Vastus: 2.02.2001. aastal. 5.Õppetöö toimub esimesest septembrist kuni kolmanda juunini. Vastus: 1.09 3.06. 6. Kahe tuhande kaheksandast kuni neljateistkümnenda aastani õppisin kunstikoolis. Vastus: 2008. 2014. aastani 7. Aastal kaks tuhat kakskümmend olen kakskümmend viis aastat vana. Vastus: 2020 olen 25 aastat vana 8.Minu viisa kehtis kuni kahekümne esimese oktoobrini kaks tuhat üks. Vastus: kuni 21.10.2001 9. Olen sündinud kahekümnendal sajandil. Vastus: 20.sajandil 10. Minu ema sündis seitsmekümnendatel. Vastus: 70.-ndatel 11. Olen osalenud konkursil kaksteist korda. Vastus: 12 korda 12. Osalesin konkursil kaheteistkümnendat korda. Vastus: 12. Kord...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
