Minapilt Psühholoogias on kasutusel mõiste minapilt ehk arusaamine iseendast. Et saaksid kirjeldada oma minapilti, tuleb sul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad sinu igapäevategemisi ja arvamusi. Näiteks: Millega ma tegelen? Mis mulle meeldib? Milline on minu välimus? Millised on minu hobid? Vastused taolistele küsimustele aitavadki luua minapildi ehk portree iseendast. Minapilt on viis, kuidas ma iseennast näen. See on vaimne kujutluspilt ja see ei pea olema "tõene", nii nagu ka kõik muud meie kujutluspildid. Ometi on sellel pildil tohutu jõud. Minapilt on kujutluspilt minust endast, mida ma hoian oma teadvuses. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegele...
Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtusta...
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi Koos lapse personaalse, sotsiaalse ja emotsionaalse arenguga kujuneb ka lapse valmisolek õppimiseks üldse. Sotsiaalse arengu eesmärgiks on soodustada lapse kasvamist aktiivseks vastus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel omakäitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis ini...
KONTROLLTÖÖ INIMESEÕPETUS 1. PEREKONNA MÕISTE JA SELLE FUNKTSIOONID Perekonna mõistet pole üldse lihtne defineerida. Perekond on säilitanud olulisuse. Perekonnafunktsioonid: (sarnaseks jäänud ajaloo vältel, muutunud tähtsus ja sisu) ❏ soojätkamine- rahvastiku püsimine, taastootmine (emotsionaalne, majanduslik, eksistentsiaalne) ❏ seksuaalfunktsioon- abielupaari seksuaalsuse õigupärane väljendamine. (Turvalisus, kiindumus) ❏ majanduslik funktsioon- vajaduste rahuldamine aruka majandamise kaudu; tööelu jaotus ❏ sotsialiseerimisfunktsioon- reeglite ja normide õpetamine lastele ❏ hoolitsus- kogemus hoolitsemisest, hoolitsetud olemisest (abikaasad omavahel; perekond kui süsteem; -> ühine pere identiteedi kujunemine) ❏ hariv/ kultuuriline funktsioon- teadmiste, oskuste vahendamine (last kujundab vanemate suhtumine) ❏ turvalisuse pakkumine- kaitse välismaailma ohtude eest 2. ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet 1 Sisu...
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Etapp Psühhosotsiaalne Peamine Olulised Soovitav kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Tervikli...
Minakontseptsioon ja enesehinnang Anneli Vasli Susan-Carol Marjapuu Kätriin-Eliis Suurküla William Jamesi Minateooria - Subjektiivne mina - Objektiivne mina ehk empiiriline mina : - materiaalne mina - sotsiaalne mina - vaimne mina Minakontseptsioon Minaskeem -Minapilt -Välimus ja stiil Teised mõjud, -Kool väärtused ja -Töö uskumused -Kolledz Minakontseptsioon -Raha -Eelarve -Tervis -Vara -Keha ja vaim -Sõbrad -Suhted Minakontseptsiooni struktuur - Tõstatatud küsimus - Erinevad rollid
Tervishoiu Kõrgkool Õde õppekava Eczema Pavel Suhov VIII rühm 2010 Medicus curat, natura sanat Ekseem (eczema) on närvi allergilise põhjusega pindmise nahakihti põletikuline kahjustus. Tema põhjustavad erinevad endo- ja eksogeensed faktorid nendel inimesel kellel esinevad erinevad kaasasündinud või omandanud haiguse soodustavaid tegurid (.. , 1991). See tähendab, et ekseem peab olla käsitlenud nagu inimspetsiifiline ehk individuaalne naha reaktsioon erinevatel ergutajal. Eksogeensel ehk välistel faktoril võib kuuluda mehaanilised, keemilised, termilised, meteoroloogilised ja valguse radiatsiooni muutused. Sisemisel faktoril: erinevad sisseorgani, endokriin ja närvi süsteemi haigused. Siin on olulik märkida, et nagu suurem osa nahahaigused ekseem ei ole ainult lokaliseerinud probleem vaid ta võiks olla märgitus üldiste...
Tallinna 21. Kool Carl Ransom Rogers Martin Laid 11a Õpetaja: Õnne-Aas Udam Elulugu Carl Ransom Rogers sündis 8. jaanuaril 1902. aastal Oak Park'is (Illinois, Ameerika Ühendriigid), Chicago eeslinnas. Ta pärines hästi toimetulevast protestantlikust kuuelapselisest perekonnast. Ta õppis mitmetes ülikoolides ning andis loenguid oma eluajal üle terve maailma. Temast sai üks humanistliku psühholoogia rajajaid ja suhtlemistreeningu algatajaid. Carl R. Rogers suri 4. veebruaril 1987. aastal operatsiooni tagajärjel. (http://www.tlu.ee/~arno/humanistid.pdf , slaid 8) Humanistlik psühholoogia psühholoogia põhisuund, mis peab psühholoogia eesmärgiks inimese eneseteostamisele kaasaaitamist ja team vabastamist neurootilistest sidemetest, aga mit...
TÄISKÄSVÄNU KUI Triin Lepp ENESEÄRENGU SUBJEKT Sõnastik L. Kaade uurimustöö põhjal Subjekt SUBJEKTIKS OLEMINE= Subjektile omane teadlik MÕTESTTUD aktiivsus ilmneb SUBJEKT-teadvustatud AKTIIVNE suhtlemise ja selle aktiivsuse TEGUTSEMINE osapoolte kandja, kes on suuteline vastastikuse mõjutamise orienteeruma, otsustama, kaudu ning avaldub töö, tegema seda, mida ta on loomingu ja probleemide kavatsenud teha, ning lahendamise läbi vajadusel ka oma tegevust Aktiivsus on subjektsu...
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus Konstruktlivistlik õppimiskäsitlus on selline, mis põhineb õppija enese aktiivsusel reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ...
Psühholoogia eksami osad küsimused. 1. Küsitluse tulemuse põhjal selgus, et tudengitel kellel olid madalamad näitajad optimismiskaalal olid madalamad ka enesehinnandu näitajad. Tegemist on: a) positiivse korrelatsiooniga b) Negatiivse korrelatsiooniga c) mõlemad vastused on valed 2. Hüpotees on: a) valik populatsioonist b) toob välja muutujate vahelised seosed c) ei ole prognoos muutujate vaheliste seoste kohta 3. Mälu a) protsessiks on materjali reprodutseerimine b) protsessiks on ainult info säilitamine c) üheks alaliigiks on semantiline mälu, mis salvestab tegevust ja protseduure 4. Keskkonna, kui taastuva (kinnitused, karistused) süsteemi rolli rõhutasid käitumise kujundamisel ja ühtlasi viisid läbi katseid liimadega a) biheivioristid b) Sigmund Freud ja tema kaaslased 5. x suhtus y sse üldiselt hästi ning ei näinud tema nõrku külgi. Tegemist on: ...
Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi paremini/rahulikumana. Minu jaoks on humanismi üheks suurimaiks aspektiks ka võrdsustamine ja mitte haletsemine. Seda nii haiglap...
PROOSA. STIILI HARJUTAMINE 11. klass NIMI: Armin Golovanov LÕPETA LAUSE VÕRDLUSEGA. Õhtune väikelinn magab nagu karu talveund. Haab kükitab oma juurtel kui inimene kindlalt oma kodus. Peegel on nagu minapilt, mida vaatad kõrvalt. Istun kui poleks mul midagi paremat teha. Sirutan oma huuled su poole kui oleksid sa justkui jumal. Ta hääl katkeb kui autoteede eraldusjoon. Lahkumise laul hõljub mägede kohal kui õrnalt lendlevad pilved. Tunded kui Ameerika mäed. Vastused kui kurjad saladused. KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lain...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) S...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui protsessi, mis nõuab oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suh...
Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik Kommunikatsioon ehk organismidevaheline teabevahetus on kasvanud koos inimkonnaga. Tegemist on protsessiga, mida on võimalik erinevatel viisidel praktiseerida ning nagu inimkondki, on ka kommunikatsioon pidevas muutuses ning arengus. Selleks, et mõista milline on ja kuidas kujuneb suhtlemisprotsess, millised tegurid ja mil määral seda mõjutavad, tuleks meil suunata oma pilk suhtlemispsühholoogia poole, mille seisukohtadele tugineb ka käesolev kirjutis. Võtame vaatluse alla interaktsioone reguleerivad tegurid ning sõnumivormid, mis kujundavad inimeste arusaamu. Ruumi, kus elanikkond viibib, võib pidada sotsiokultuuriliseks ruumiks. See tähendab, et meil on erinevad kultuurid, mis reguleerivad oma sotsiaalsete normide, reeglite, tavade ja muuga, mingi kindla ühiskonnaosa käitumist, suhtumist ning reaktsioone. Sotsiaalsed normid on tihti justkui iseenese...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Hanna Seeder MK13-TE1 TÖÖKOHAPÕHINE ÜLESANNE – „Kliendiga suhtlemine“ Juhendaja: õp. Külliki Türi Tallinn 2013 Sisukord Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Suhtlemise alustamine ja lõpetamine. Positiivse esmamulje loomine..................4 2.1Kas alustad ise kliendiga suhtlemist?.............................................................4 2.2Kas tänad kliente ostu sooritamise eest?.......................................................5 3Suhtlemisvahendid. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine...............................
Enesehinnang Mis nähtus on enesehinnang? -See on arvamus/kujutlus endast. Minapilt. Mis aitab enesehinnangut kujundada? - Teised inimesed - Enda oskused/teadmised - Läbielamised Enesehinnang on ...osa kasvutööst Ühiskond muutub järjest keeruisemaks ja väljakutsuvamaks. Uute ohtude ja pingetega puutuvad kokku ka lapsed Enesehinnanu toetamine ja selle tõstmine on tähtis eelkõige sellepärast, et korras, hea enesehinnang aitab kujuneda tasakaalukaks inimeseks. Lapse kasvades areneb ja kujuneb ta minapilt. Temperament Erineva temperamendiga inimesed käituvad erinevalt Kui neid oskuslikult toetada, võib igaühest kujuneda end väärtustav, endaga rahul olev inimene,, kes on end leidnud ja on isikupärane. Eneseväärikustunne on selgroog, mis aitab elus tuultele ja tormidele vastu seista. Laps, kellel enesehinnanguga on ..kõik korras, on omaenese nahas rahul ..ta on rahul sellega, milline ta on ..ta teab, mida teeb ja saavutab oma eesmärgid ...
Iga inimene on isiksus!? Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Aluseks, et lapse isiksus kujuneb välja peamiselt koduse mõjutamise tulemusena on oluline ka rollide omandamine ja suhtlus tähtsate teistega. Iga inimene on isiksus, olenemata ajahetkest või olukorrast. Igal ühel on oma tunnus, millega ta erineb teistest. Inimese isiksus kujuneb kasvatus- ning arenguprotsessis, mis allub psü...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KKullasepp Suhtlemine ja suhe ? Suhtlemine on protsess (dünaamiline), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest (tulevikus). Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt - afektiivne, kognitiivne, käitumuslik komponent - sotsiaalne kontekst Suhe ja verbaalne element (suhe avaldub sõnumite vahetamises) Käitumisel arvestatakse teise isiku käitumisega Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt eesmärgid) Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioonid ja suhted on mõjutatud mitmete tegu...
,,Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? ,, Kas me kõik peame sarnanema kellegiga, kas siis kuulsa või mõne tavalise inimolendiga meie endi seast ? Kas meis ei võiks jääda midagi selleks, minu endi eriliseks tunnusmärgiks ? Minu arvates peaks meis kõigis jääma alati alles midagi, mis oleks meie kaugelt tuntavaks tunnusmägiks . Me ei tohiks muuta ennast sellepärast, kui me kellegile teisele ei meeldi. Me peaksime ka raskemates olukordades püüdma jääda iseendaks. See kõik on muidugi esmapilgul veidike raske ja ülepakutud. Tegelikuses on raske säilitada mõnedes olukordades rahu ja jääda iseendaks.Meis kõigis on kindlasti palju andeid ja oskusi. Võibolla ei ole nad just kõigile, ka meile endile esmapilgul teada. Me peame leppima, missugused me oleme ja olema rahul, et me üldsegi elame, oleme ja eksisteerime. Kui paljudel siin maailmas on mõni raske, sügav ja eluaegne vigastus või puue ? Me ei mõtle sellel...
Näota kurjus Arutlev kirjand noortest veebikeskkonnas Noored veedavad paratamatult suure osa oma vabast ajast televisiooni- ja internetimaailmas. Nad on sõltuvuses infovoolust ja ja virtuaalühiskonnast. Internetikeskkonnas saab noor kujundada enda avaliku minapildi ning portfoolio, mida maailmale näidata. Veebivõrgustiku abil saavad teismelised omavahel kiirelt ja mugavalt ilma otseste barjäärideta suhelda. Televisioon toob nooreni meelt lahutavaid saateid ja uudiseid, mille abil saab teadvustada ülejäänud maailmast. Eesti noor on interneti kasutamise osas väga aktiivne, kuid kas noor mõistus saab enesele teadvustada ja läbi näha pealtnäha süütu võrgustiku pahed? Noored on arenevad ja vanuses 10-19 on nende jaoks üheks olulisemaks aspektiks nende avalik minapilt. See tagab neile kuuluvuse seltskonda, sõbrad ja tunde olla tahetud ja vajatud. Interneti vahendusel ...
Enda avamine, usaldus, suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju - Võimalus õp...
` PÕHIMÕTE: Autori(te) nimi/nimed, initsiaal(id) (Ilmumisaasta). Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, aastakäik(vihik), artikli leheküljed. Valisin kvalitatiivse artikli ülevaate tegemiseks teadusartikli: Chambers, S.; Canvin, K.; Baldwin, D.; Sinclair, J.(2017) Identity in recovery from problematic alcohol use: A qualitative study of online mutual aid. Drug and Alcohol Dependence, 174, 2017, 17-22. Loetud allikast https://ac-els-cdn-com.ezproxy.utlib.ut.ee/S0376871617300819/1-s2.0- S0376871617300819-main.pdf?_tid=d8eafa84-c617-11e7-bf35- 00000aab0f02&acdnat=1510319318_27d2a1485213b455bc7b9363651875ce Artikli eesmärgiks on uurida, mil määral aitab liitumine ühe kindla ja kõigile avatud veebipõhise alkoholisõltlastele mõeldud suhtluskeskkonnaga, kaasa alkoholismist vabanemisele. Selle käigus keskendudes veebilehega liitunud inimeste erinevatele minapiltide tekkimisele. Samuti vaadeldakse mis põhjustel inimesed üldse võiksid eelis...
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasu...
Kas intelligentsus ja isiksus peaksid olema vaadeldud koos või eraldi? Valisin selle teema, sest see pakub mulle huvi ja oman ka asjast oma arvamust.Iga inimene on ju omaette isiksus ja seega ka mina.Olen läbi teinud ka intelligentsuse teste ja isiksuse teste. Nende testide tulemused mulle aga eriti huvi ei paku. Statistika mõttes võib ju neid täita aga mulle endale need midagi juurde ei anna. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Isiksus erineb intelligentsusest, mis on seotud rohkem teoreetiliste kui praktiliste võimetega. Isiksuse tüüpi püütakse määrata testide abil.Neid teste on väga erineval kujul. Nii küsimute kui piltide kujul. Lastakse ka inimesel endal joonistada pilt ja siis selle põhjal vaadeldakse tema isksuse jooni. Mina leian et näiteks sellise joonistamise testiga saab paremal juhul määrata inimese hetk...
1. Aisting ja taju. Mis mõjutab taju, adaptatsioon, sensoome isolatsioon (kui taju on piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab...
Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest see antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Aluse inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised...
TEADVUS · Teadvus on välisest maailmast ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine. · Teadvus on vahetu kogemuse mõttes antud selle omanikule, teadvusel olevale inimesele teised saavad sellest aimu kaudselt (teadvus on privaatne). · Teadvusel on psüühikas oluline roll, kuid need mõisted pole samatähenduslikult mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) ...
Isiksuseomadused Mis on isiksus? • Isiksus on indiviidi vaimsete, füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete omaduste kogum, mis teeb ta teistest erinevaks. Tavakõnes seostatakse sõna „isikus“ iseloomu ja karakteriga, seda kasutatakse silmatorkavuse, unikaalsuse ja erakordsuse tähenduses. • Isiksus on teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga. • Isiksuse all mõistetakse neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad. • Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest anatoomilistest, füsioloogilistest, eriti aga psühholoogilistest omadustest. Isiksuseomadused • Üldjuhul teatakse, et kõik inimesed on üksteisest erinevad: mõned on tormakad ja teised rahulikud, mõned on julged, teised arglikud jne. Kui isiku üks kindel käitumine esineb paljudes...
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemis...
Taavi Kasemägi, BSK1 õp: Mari-Liis Paaver Kõik on täitsa *piip ehk vabasta ilu Ilu on termin, mille igapäevane kasutamine viitaks justkui millelegi, mis on nii hästi tuntud ja sisse sulanud meie teadmisse. Ilu on sama tihedasti kasutatud sõna, kui armastus. Armastus on armastus, armastus on kindla energia kindel nimetus. Erinevalt armastusest, ei ole ilu puhul tegemist kindla emotsiooni või energiaga. Ilu on eelistus, kindlasti õpitav, väga nakkav, inimese väljamõeldis ja seega manipuleeritav. Torm peale vaikust, laps sünnib oma ema käte vahele. Laps on nagu loom, ta ei mõtesta oma tegevust ta on lihtsalt kogemas maailma, kogemas enda võimalusi tunnetada seda maailma, kogemas enda terviklikkust, rahulolu. Laps kasvab, on täiesti holistiline tervik, kaitstud oma kogemise mulliga ja oskab endale anda vaimselt kõike, mida vajab. Lapse kese on temas endas ja ta loob maailma ...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Suhtlemispsühholoogia fookus on suhtlemisel kui protsessil, mille käigus luuaks tähendusi, toimub informatsiooni vahetamine, teise inimese tajumine, mõjutamine jne.. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle,...
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduste Instituut Geoökoloogia õppetool Maiki Lauri TEISMELISED JA SUHTED Referaat Juhendaja: H. Puksand Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ............
Lisa Töölepingu nr ......... juurde AMETIJUHEND Ametikoht Õpetaja Nimi Vahetu juht Õppealajuhataja/direktor Keda asendab Teist õpetajat Kes asendab Teine õpetaja Töö eesmärk Toetab õppija isiksuse arengut, tagab õppetöö toimimise ja õpilaste võimetekohase arengu. Tööülesanded Tegevused Tulemused 1. Õppe- ja · Kavandab õppe- ja kasvatustegevust · Õpetaja töö on kasvatus- lähtuvalt kooli õppekava ning kooskõlas kooli tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava ...
Depressioon Koostas Z.Kubinets Mis on depressioon? · Seletus Depressioon on psühhiaatriline häire, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine - neurotransmitteri (serotoniin, norepinephrine ja/või dopamiin) funktsioonihäirest. Olulised häire tekkes on ka psühholoogilised tegurid. · Ülevaade Depressiooni all mõeldakse pikaajalist, rohkem kui kaks nädalat kestvat põhimeeleolu langust, mille puhul esineb tavalisest kurbusest sügavam ja kestvam meeleolulangus. Kurbus võib tekkida ilma välise põhjuseta ja olla sügavam, kui selleks põhjust võiks olla. Depressiivsete häirete puhul on suur enesetapurisk, endalt võtab elu ligikaudu 15% depressiooni alla kannatavatest inimestest. Adekvaatse raviga on siiski võimalik suitsiidi vältida. Kurbus ei tähenda alati depressiooni Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: · D...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Eestlaste emotsioonisõnavara Referaat Sally Lepik Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2011 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 2 1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid..............................................................................................3 0.1. Emotsioon..................................................................................................................................4 0.2. Emotsioonisõnade olemus......................
Laste kasvatamine Psühholoogia Katariina Reissaar 10.RL klass Rakvere 2011 SISUKORD Sissejuhatus Sünd ja imikuiga Kodu Imikuiga Kiindumus Lasteaed Piaget Sotsiaalne areng Kokkuvõte Kasutatud allikad SISSEJUHATUS Inimese areng toimub kogu eluea. Kõik arengu käigus toimuv on meie geneetilise pärandi ja omandatava koostoime tulemus. Lapse areng on keerukas ja mitmekülgne protsess, seda eriti esimesel eluaastal, kuid ka järgnevatel eluaastatel. Lapse areng on täiuslik, kui koos liigutuste keerulisemaks muutumisega tekib lapsel arusaam tegevuste ja esemete põhjuslikest seostest, sellega kujundatakse lapse minapilt. 1. SÜND JA IMIKUIGA Naise üsa on üsna hästi kaitstud koht. Hoolimata sellest võib raseduse ajal miski viltu minna ning sellel võivad olla lapsele püsivad mõjud. Lisaks loomulikule kaitsele on seda...
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda val...
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab." Andy ei tundnud mingit seotust oma vanemate kultuuriidentiteediga. Kuna ta oli noorena pidevalt haige ja lisaks sellele seksuaalselt erinev ning oma välimuse pärast väga e...
Grupiprotsessid PSP6052 TLÜ 2013 Grupp Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite ühiste omadustega ja tunnusjoontega inimkooslus Grupi tunnused: ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid omavahelised suhted ja sõltuvus kokkukuuluvustunne, "meie" tunne Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Grupis (organisatsionis) tegutsemine annab inimesele: raha, füüsilised ressursid eesmärke korda ja stabiilsust kaitset ja tuge staatus, prestiizh, eneseväljendus, enesekindlus võim, õigus, kontroll Grupis tegutsemine annab organisatsioonile: parema ülesannete täitmise, mis üksikisikule pole jõukohase...
Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
Liikumisõpetuse eesmärgid Rahvusvaheline kehalise kasvatuse standard (NASPE)- 5-19a Eesmärk: kehaliselt haritud inimene, kes *on õppinud oskusi, mis on vajalikud kehaliseks aktiivsuseks *teab keh akt saaavavat tulu *on regulaarselt akt kehaliselt *on vormis kehaliselt *väärtustab keh akt ja selle osa tervislikust eluviisist. Nägemus kehaliselt haritud in: *uskumused-lapsel peab olema võimalik osaleda keh tegevuses *võimalus õppida *tähendusrikas sisu *sobilukud juhised. Liikumisõpetus on osa õppe. Ja kas.tegevusest, mille eesmärgiks on tõsta: *kehalist kompetentsust ja vormisolekut *vastutustunnet *naudingut keh akt. See saavutatakse kui liikuisõp on hästi plaan. Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusv...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 2011 sügis Seminar 1: Subkultuurid Eestis 2. Kas sinu valitud subkultuuril on mingi konkreetne nimi? Milline see on? Kas see nimi on selline mida selle kultuuri liikmed ise enda kohta kasutavad või selline mida teised inimesed nende kohta kasutavad? KIRJUTA SIIA:Jah, minu valitud subkultuuril on konkreetne nimi. Ma valisin EMO-EMOD.See on selline nimi ,mida kasutavad nii emod ise kui ka teised inimesed selle subkultuuri väljendamiseks. 3. Millised on seda subkultuuri defineerivad omadused, põhilised iseloomulikud tunnused? Mille alusel seda kultuuri, selle liikmeid, ära tunda saab? KIRJUTA SIIA:Emodele on iseloomulik teatud maailmavalu ja heaoluühiskonna eiramine. Selle subkultuuri liikmeid saab ära tunda mitmete omaduste põhjal.Emod on ülitundlikud ja eemaletõmbunud noorukid, kes riietuvad sageli musta samuti värvivad nad ka juuksed mustaks....
1. Kui eeldame, et keskkond püsib muutumatuna, siis kohanemine Charles teoorias tähendab, et...? a) ...isendid õpivad keskonnaga kohanema, selleks et ellu jääda b) ...iga järgnev põlvkond keskmiselt on keskkonnaga paremini kohandunud c) ...liigid võistlevad omavahel ellu jäämine pärast d) ...liigi sees on isendid erinevad e) ...kohanemist tagavad omadused on päritavad 2. Mõiste vanemlik inesteering tähendab? a) ...looduses isaste kõrvalejäämist järglaste kasvatamisel b) ...õppelaenuintressi tasumist vanemate poolt c) ...naiste keskmiselt suuremat panust eduka järglase üleskasvatamisel meestega d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoo...
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
