Mina juristina Kui mina oleksin jurist, siis eelistaksin töötada advokaadina. Eelkõige sellepärast, et see töökoht on prestiizikas ja tundub huvitav. Kohtunikuna suudaksin üpriski veenev olla, sest usun sellesse millest räägin ja annan harva vaidlustes alla, kaitsen oma arvamust isegi siis, kui see õige pole. Ma ei suudaks töötada kurjategijatega eriti veel siis, kui peaksin nende advokaat olema ja neid kaitsma. Kui selgub, et antud juhtumis on süüdi minu klient ehk siis inimene, kes väärteo sooritas, siis mina advokaadina peaksin teda ikkagi kaitsma, aga kui asi mulle õige ei tundu, on seda raske teha. Pealegi olen jube kehv valetaja. Ei tahaks olla ka halduskohtu ametnik, kus vaidluses on üheks pooleks riik. Mulle meeldiks lahendada pigem mingeid firmade või eraisikute vahelisi tülisid . Seega peaksin olema esimeseastme kohtu, selle all pean silmas just maakohtu, ametnik. Ma arvan, et ei pürgik...
Mina pilt Asju milles ma tugev olen on mitmeid, üks nendest on kindlasti sport, mida eelistan paljudele asjadele enda elus, kindlasti oskan olla ma ka viisakas, mulle on õeldud et olen hea kuulaja ja oskan hästi teiste inimeste probleeme lahendada, iseloomust tooks kindlasti välja seda, et alla ma peagu ei annagi, kui tahan midagi saavutada, siis kasvõi üle teiste, usun et oskan üpris hästi teisi inimesi juhtida ja teised enda jaoks tööle saada, kindlasti on minus ka suurelhulgal ülbust, kuid kui seda õigesti kasutada tuleb see kasuks, vähemalt nii on elu õpetanud. Õnneks pole enam tagasihoidlikus voorus, nii et ei pea häbenema et ma polegi tagasihoidlik. Püüan teistest erineda ja tänu sellele silmapaista, meeldib vähene tähelepanu, kuid mitte liigne. Kui mulle anda mingi töö, siis ei lõpeta enne kui see tehtud on ega virise töö käigus. Motiveerida ennast pole mul raske. Koolis eelistan kindlas...
Mina, Mortimer Birk Rohelend Kas Mortmer oli pigem rõõmus või kurb, et Phil enesetapu tegi? Mortimer oli alguses kõigepealt Phili peale solvunud, et too talle oma plaanidest ei rääkinud. Hiljem oli Mort muidugi kurb, et oli ilma jäänud enda nii heast sõbrast, kuid samas oli Mort ka Philile tänulik, sest tänu Phili enesetapule leidis Mort aega oma elu ja tegude üle järele mõelda. Kuidas suhtus Mort sellesse, et tema ema ja tema sõber Ash hakkasid üksteist armastama ja plaanisid kokku kolida? Alguses oli Mortimer muidugi ehmunud ja kuri ja see tundus kõik väga imelik. Kuid Mortimer oli tähele pannud, et ta ema oli peale Ashiga tutvumist muutunud palju nooruslikumaks ja elurõõmsamaks ja Mortimer leidis, et tal ei ole nende suhte vastu midagi. Kuidas suhtus Mortimer erinevatesse tüdrukutesse? Tüdrukute kohta oli Mortimeril oma mõte: "Ikka ja j...
Essee MINA Mu nimi on Eveliis. Ma olen 13.a. Ma sündisin 28.08.2000. Ma elan Puiga külas Järve tänaval. Ma olen sõbralik, vahel ülbe ja naljakas. Mul on rohekad- pruunid silmad ja pruunid õlgadeni juuksed. Mulle meeldib tantsida. Mu toredasse perekonda kuuluvad ema Maigi, isa Elek, vend Elek, 2 õde Marleen ja Kätriin. Ma õpin Puiga Põhikoolis 7.klassis. Suurena tahan ma saada kokaks.
1. Kas Sa oma isiksuseomadustelt sobid ettevõtjaks? Mis osas jah ja mis osas ei? Ettevõtjale omaseid tunnuseid on väga mitmeid ning paljudel ettevõtjatel on erinevad iseloomulikud ja kasulikud iseloomuomadused, mis neid eduni on viinud. Peamiselt on ettevõtjatel soov saavutada oma eesmärke, suur töötahe ja enesekindlus. Arvan, et mina isiklikult ei sobi oma isikuomadustelt ettevõtjaks. Olen kehv suhtleja ning selline omadus ei tule ettevõtjaks olemisele kasuks. Samuti puudub mul oskus ennast täielikult kehtestada, kohati käitun oma emotsioonidest lähtuvalt, kuna olen väga emotsionaalne ja selle tõttu ei suuda kohati ka lihtsamaid probleeme lahendada. Kuid lähtudes enda välja toodud punktidest, mis ettevõtjatele iseloomulikud on, võin öelda, et mul on olemas suur töötahe ja soov oma eesmärke täita, kuid mis puutub viimasesse, siis alati ei suuda ma neid saja protsendiliselt ellu viia. Ettevõtjale omane enesekindlus puudub ...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõttluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13kKÕ Margit Hiiemäe MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2013 Suhtlemine on protsess mille käigus toimub suhtlemise partneri mõjutamine. Suhtlemine toimub peaaegu alati kindla eesmärgiga milleks võib-olla soov panna teist inimest tundma, käituma või tegutsema teatud, endale sobival viisil.(Arvutikirjandus,2013) 1. Mina kui hea kuulaja Mina ise arvan, et olen üsna hea kuulaja. Sageli kohtun võõraste inimestega kes ilma küsimata avavad mulle ennast nagu raamat. Nad räägivad oma muredest, tegemistest ja kui ma muud nõu ei oska anda siis kuulata küll. Üks parimaid kuulamise vorme on aktiivne kuulamine. Kus kuulaja on avatud ideedele ja faktidele, teeb kuulates loogilisi järeldus...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool I JA Karin Kõrts MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2012 Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav ja neutraalne. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda sama väärikalt, peab tajuma halba ja head situatsiooni, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik ning kaastundlik. Ma oskan inimestele soovitada häid asju, panna kaupa müüma ning samas olla ka väikesel määral sõbra eest. Kui sa jätad kliendile sellise mulje, siis ta võib sulle teha komplimente, kiita sind ülemusele ning jätta isegi jootraha, mis teeb kindlasti ühe teenindaja päeva rõõmsamaks. Ning tean ka, et jätan klienditeenindajana meeldiva ja sõbral...
Mina ise Tihti on raske end kirjeldada. On kulunud 15 aastat , et saada selliseks nagu ma olen praegu. Nende aastate jooksul on mul olnud vabadus täita enda uudishimu, olen saanud avastada kõike mis tundub kummaline. Mulle meeldib elada sellist elu, mille ise kujundan. Mulle ei meeldi eksisteerida ühiskonna poolt ettekirjutatud reeglite järgi, sest olen ise oma elu kujundaja. Mulle meeldivad inimesed, kes jäävad alati iseendaks, kellel on asjade kohta oma arvamus ja muidugi hea huumorisoon on väga tähtis. Selliste iseloomuomadustega kirjeldan oma lähedasi sõpru. Ma arvan, et olen praegu elustaadiumis, kus läbi igapäevaste raskuste ja erinevate situatsioonide avastan enda kohta uusi külgi ja just see voolib minust lõpliku isiksuse. Milline on mu iseloom? Tihtipeale olen ma närviline, kuid see on tingitud kiirest elutegevusest, sest kardan, et kõike ei jõua korraga teha. Olen ala...
mina Sirli Mändmets Pärnu Ülejõe Gümnaasium 11b Minust Vanus: 18 Kool: Pärnu Ülejõe Gümmnaasium Klass: 11b Kallak: Majandus Töö: puudub Lapsed: pole Perekonnaseis: vaba Haridus 1999-2000 Surju Lasteaed 2000-2009 Surju Põhikool 2009- ... Pärnu Ülejõe Gümnaasium Mis mulle meeldib Suvi Magamine Kool Piljard Bowling Peod Koolist Õppeained mis meeldivad: majandus, kehaline, füüsika, informaatika, ajalugu, muusika, inglise keel. Õppeained mis ei meeldi: kunst, bioloogia, matemaatika, vene keel, keemia, eesti keel, kirjandus, geograafia. olin blond Enam ei ole Tänan tähelepanu eest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Kairis Baumann MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Pille Kriisa MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on tänapäeval väga lai mõiste. Mis see siis õieti on ? Saan tuttavaga tänava peal kokku, vahetame paar sõna – suhtlemine . Helistan emale, et küsida läheb ja räägin ka oma tegemistest – suhtlemine. Lähen õhtul sünnipäevale, istume laua taga ja klatšime neid, kes kohale ei tulnud – suhtlemine. Avan arvuti – suhtlemine. Need on vaid vähesed näited, kuidas suhtlemine ümbritseb meid igal sammul. Mina isiklikult eelistan kõigele neile näost näkku suhtlemist, kuna mulle meeldib inimestele silme vaadata kui ma nendega räägin. Mis võib päris häiriv olla, aga kes mind hästi teavad, on sellega ka harjunud. Telefoniga suhtlemisse suhtun ma samuti posi...
MINA SUHTLEJANA Üldiselt suhtlemiseks võib nimetada tegevust, kus üks osapooltest edastab teisele informatsiooni. Suhtlemise käigus antakse edasi erinevaid küsimusi, mõtteid, tõekspidamisi ja arvamusi. Info edastamiseks on erinevaid viise, kuid enim kasutatavad on kõnelemine, kirjutamine ja kehakeele kaudu väljendamine. Igapäevases suhtluses suudan end piisavalt hästi väljendada, et teine pool aru saaks minu mõttest. Võib öelda, et suhtlen erinevate inimestega erinevalt. Võõraste isikutega on ametlikum kõnetoon ja enda olek tõsisem. Sõprade ja perega olles olen väga vaba suhtleja. Vahest võin teistele isegi tunduda veidrikuna, sest teen iroonilisi nalju ja käitun võib-olla liiga vabalt. Ilmselt on see tingitud sellest, et tööl olles olen rahulik ja tõsisema olekuga. Kuskil peab ju enda emotsioonid välja laskma. Ise olen tähelepannud, et mul on tihti raske võõrasse seltskonda sisse sulanduda, kui ma ei tunne sealt kedagi. Siit tekibki...
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, ...
Mina Mortimer Romaan algab sellest, kuidas Mortimer, 23-aastane tudengipoiss läheb Ivy poolt korraldatud peole. Peale pidu saab Mortimer keset ööd kõne Ashilt, kes teatab, et Phil poos end üles. Nüüd tuleb Mortimeril hakkata võitlema karmi tänapäeva realsusega.Ta satub täielikku masendusse ega suuda leppida olukorraga. Phili matustelt lahkub Mort enne matuste lõppu ja teeb enesetapukatse, hüpates jõkke, kuid mingi instint sunnib teda siiski kaldale ronima. Seejärel hakkab Mort jooma. Ta joob nii, et hakkab Kuradit nägema ja temaga rääkima. Morti külastavad Maria ja Iris, kellel mõlemal on poisi vastu tunded ja kes proovivad poissi leinast ja masendusest reaalsesse maailma tirida. Peale seda, kui Mortier Kuradi käest sõimata saab oma elu raiskamise eest, tahab ta oma ellu uut algust. Ta lõpetab suhte Mariaga, kuna ta ei tunne Maria vastu muud kui ainult füüsilist tõmmet. Irisega lõpetab ta s...
Mina talupojana Olen pärisorjast talupoeg ja minu nimi on Karl. Mul on naine, kelle nimi on Carolyna ja kaks last, kelle nimed on Cikuta ja Cedrikuta. Ning ma jutustan teile oma päevast talupojana keskajal. Päiksetõusu peale ärgates, läksin hommikusööki sööma. Söögiks oli leib ja puder, ning joogiks oli kali. Pärast seda läksin puid raiuma. Oli vaja veel palju puid raiuda. Kui puud said lõunaks raiutud, siis panime raiutud metsa põlema, et saaks pärast vilja sinna külvata. Poole põllumaast saime endale ja teine pool oli mõeldud mõisale. Põllu omamiseks peame täitma kohustusi feodaali heaks. Feodaal saab kogu mõisapõllu saagi ja me peame loonusrenti maksma ehk poole oma põllu saagist feodaalile andma. Sageli me anname vähem kui pool oma saagist, sest meil on vähe süüa. Meie peres on levinud kolmeviljasüsteem. Kõigepealt jagame põllu kolmeks osaks, siis ühele osale paneme suvivilja, teisele talivilja ja...
Mina ettevõtjana. Esmalt, kui nägin, et tuleb aine läbimiseks essee kirjutada, hakkan närvitsema. Põhiprobleem oli selles, et ei oska aru saada, mis peab sisaldama essee “Mina ettevõtjana”. Kas seda peab kirjuldama, kes on üldse ettevõtja või missugused omadused peaksid tal kindlasti olema ning kas sobin end ettevõtjana nimetada või pean oma plaanidest ettevõtja rollis jutustama. Kuna täpsed reeglid sisuluselt puuduvad, proovin siis vabas vormis kirjutada, kõikidest mis on minu aravtes sisuliselt väärtuslik. Mulle tundub, et ettevõtjaks sobib inimene, kes oskab nii kui otsida uusi ideeid siis ka saab selle idee edukalt ellu viia. Muidugi ettevõtja peab olema valmis sellele, et enne kui saada edukaks kõige tõenäolisem tuleb riskidega ja probleemidega kokku puutuda. Mulle isegi paistab, et ettvõtja ja sportlane on selles omavahel sarnased. Mina olen ettevõtlusega kokku puutnud ainult teoretiliselt,...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA14KÕ Eneli Eiert MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus tehakse sihipärast koostööd. Hea suhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimest, mida tuleb osata õigel ajal valida. Peale oskuste mõjutavad suhtlemist veel mitmed tegurid näiteks oskus äraöelda, enesekehtestamine ning inimese mina-tasand. Kõik peaks olema proportsioonis ning mitte olema äärmuslikes oludes. Suhtlemisel suur roll on ka kehakeelel, mis peaks kindlasti olema avatud ja mitte näitama ükskõiksust. Suhtlemine on tähtis oskus igal pool ning igas olukorras, nii eraelus ka karjääriredelil. Selleks, et saada edukaks suhtlejaks, tuleks jälgida, et kaaslasega suheldes, et sa kuulaksid ted...
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
Väga tihti inimesed mõtisklevad selle üle, mis on suhtlemine ja milleks on vaja suhtlemisoskust? Juba lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast suuresti teiste hoiakutest, tunnetest ja ootustest. Kui nüüd rääkida sellest, mis on suhtlemine ja milleks seda vaja on üldse siis vastus sellele on lihtne - suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi, oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega.Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine, nii suuliselt kui kehakeeles. Nende alla kuuluvad kindlasti ka mõõdukalt aeglane ja selge rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik tahab öelda.Kui nüüd defineerida suhtlemisoskust si...
Mina abipolitseinikuna Ma arvan sellel teemal on nii plusse kui ka minuseid.Aga see kõik sõltub inimesest.Näiteks ma arvan ,et abipolitseinikuna on aga väga hea olla kui sa tahad mina politseinikuks.Selle pärast ,et saa saad teadmisi ,oskusi politsei tööst.Saad teada mida pead oskama politseinik,kui raske see töö on, jne.Aga kui sul ei olle mõteid minna politsei erialale siis ma arvan ,et see on mõtetu. Aga ka siin on üks plussidest ,et kui sa lähed abipolitseinikuks,siis sa võid teada rohkem seadusi ja õigusi,mis saavad sind aidata elus.Näiteks:Et mitte rikkuda liikumis reegleid või teha midagi mis on keelatud riigiga. Hakkan rääkida aga minu elust abipolitseinikuga.Võib olla tahaks ma olla abipolitseinik.Sellel on mittmeid põhjusi.Esimene põhjus on see ,et kui ma olleksin abipolitseinik siis mul saaks olla distsipliin,ja head käitumisnormid.Ja ma arvan ,et see tõesti aitab elus.Teine põhjus on see ,et kui ...
MINA TEENINDAJANA Kaia Teder K112 Kõige tähtsam on ... Naeratus Silmside Pean oskama... Klientidega suhelda Emotsioone valitseda Anda nõu Vajadusel abistama Pean olema... Kiire Eriala tundev Empaatiline Hea pingetalumisvõimega Viisakas Sõbralik Verbaalselt võimekas Hea mäluga Meeskonnatööoskusega Tööst rõõmutundev Loogilise mõtlemisega Tähelepanelik kuulaja Mitte lobisev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Välimus... Juuksed korralikult patsis Mitte liiga ülelõhnastatud Riietus mitte liiga väljakutsuv Mitte liiga palju ehteid Mitte liiga tugev meik TÄNAN TÄHELEP...
Mina suhtlejana Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Inimesed üheskoos loovad sotsiaalse reaalsuse. Igal indiviidil on selles osas oma nõrkused, tugevused, võimalused ja ohud. Minu kui suhtleja kõige suuremaks nõrkuseks on vahelesegamine ja kannatamatus. Kui parasjagu räägitakse millestki ning teema jääb arusaamatuks, siis paljud mõtlevad, et küll nad ise uurivad asja, kuid ma leian, et iga inimese arusaadavuse ja huvi tase on erinev ning seejärel segan kõneleja juttu. Lisaks kui mul on antud teemade kohta miskit lisada, ei suuda ma oodata oma sõnajärge, vaid võin võimaluse korral kõneleja jutule jällegi vahele segada. Minu kui suhtleja tugevuseks on huvitatus, siiras olek ja enesekindlus. Ma olen peaaegu alati huvitatud vastaspoole mõtetest, tunnetest ja ideedest ning seda ai...
Mina tarbjana Mina tarbjana olen kohati täielik kokkuhoiu hull. Mõned asjad tahan saada odavalt aga samas olen nõus maksma kallimat hinda kvaliteedi eest. 21 Näiteks kõige rohkem hoian ma kokku riietelt. Mulle ei ole oluline firmamärgi kandmine vaid hoopis mugavus ja see kuidas see mulle meeldib. Alati ei leia poest just sellist pluusi või seelikut mida hing ihkab. Ma arvan, et kaltsukad on riiete leidmiseks ideaalsed kohad, mul on alati võimalus midagi vana ümber teha. Minu kokkuhoidlikust on näha ka sellest, et kui jääbki mõni riideese väikseks, siis saab see antud mõnele väiksemale sugulasele,tuttavale. Päris igat asja ka ära ei anna, mõned kulunumad asjad leiavad siiski koha prügikastis. Minu arvates ei tea inimesel olema kõige uuemad ja kallimad riided seljas.96 Vahel olen nõus ka maksma rohkem, et saada kvaliteetset kaupa, näiteks jalanõud või elektroonika. Nende vastupidavus on oluline, seega saab vaadatud erinevaid mudele...
Mina õppijana Ma pole varem ennast sellisel moel analüüsinud , kuid arvan, et see aitab mul jõuda parema enesemõistmiseni ning olla oma tulevikueesmärkidele orienteeritud. Õppijana olen ma kohusetundlik. Laiskus ja mina ei tunne teineteist. Kindlasti võin enda tugevuseks pidada süvenemisoskust, mõtlen enne , kui tegutsen. See oskus käib kindlasti käsikäes perfektsionismiga:kipun tihti üle mõtlema ja taotlema täiuslikkust.See tuleb mõneti kasuks, olen saavutanud sellega üsna häid õpitulemusi, aga samas on see takistanud minu loomingulisusel esile tulla, esseede kirjutamisel muretsen rohkem sõnastuse kui mitmekülgsuse pärast. Olen tihti jäänud seetõttu ajahätta. Mõistan, et perfektsionistliku hoiakuga ei jõua ma oma õpingutes kuigi kaugele, peaksin õppima nii-öelda vooluga kaasa minema ja ideed võiksid jõuda paberile enne, kui need kaotsi lähevad. Mulle meeldivad väga keeled ja kirjandus. Olen teadm...
Mina ise Ma olen tavapärane noormees. Elades oma nooruspõlve peaksin ma jälgima hoolikalt iga oma sammu ja sõna, sest neil kõigil on tagajärjed. Need tagajärjed võivad olla nii negatiivsed, kui ka positiivsed. Nende järgi saan ma järeldada, millised on mu tugevad ja nõrgad küljed eluvõitluseks, endale ja teistele meeldimiseks. Minu parimad küljed eluvõitluseks toovad välja mu parimad voorused. Enda parimaks omaduseks toon ma välja kohusetundlikuse. Tänu sellele on mul asjad alatiseks õigel ajal tehtud ning esitatud, mida olen lubanud teha. Iseendale meeldin ma seetõttu, et sellega võidan inimeste südamed. Samas leidub ka asju, millesse võiksin ma rohkem panustada. Minu nõrgimad küljed eluvõitluseks on kindlasti laiskus ja sellega kaasnev ülbus. Kui ma midagi ette võtan, siis ka korralikult. Kuid, kui miski on tüütav või väsitav, siis jätan selle toimetuse ka enamasti tegem...
Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali. Kui mul on midagi väga kiiresti vaja teada siis helistan või küsin msn'is.Kui on vaja viisakalt või ametlikult kellegilt m...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool HT13 Mairit Mattis MINA KLIENDITEENINDAJANA Essee Õppejõud: Anu Leuska Mõdriku 2013 Vaja on alati rahuldada klientuuri kõik nõudmised ja isegi kapriisid, sest hea ja tähelepanelik suhtumine klientidesse on ettevõtte eksisteerimise ja kasusaamise peamine tingimus. Klienditeenindaja peab olema väga vastupidav, neutraalne ja hea suhtleja ja kuulaja. Kliendid on erinevad ning kõikidega tuleb käituda väärikalt. Peab tajuma halbu ja häid olukordi, valdama oma tundeid ning neid ohjes hoidma. Minu kui klienditeenindaja tugevuseks on kindlasti see, et ma olen heatahtlik. Oskan olla hea kuulaja ja kui vaja siis ka lohutaja. Oma töös puutun igapäevaselt kokku väga erinevat tüüpi inimestega. Kõigi puhul on väga tähtis olnud esmamulje. Teenindajana pean alati jätma positiivse esmamulje. Esmamulj...
Suhtlemisoskus on elu üks tähtsamaid oskusi. Definitsiooni järgi on suhtlemine inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jalule seadmine. (Alas, Liigand, & Virovere, 2008, lk 74) Suhtlemisel tehakse koostööd ning inimene rahuldab oma vajadust teise inimese järele, mida peetakse inimese üheks tugevamaks vajaduseks. Psühholoogid rõhutavad, et inimene suhtleb kogu oma olemusega. Tema suhted teiste inimestega sõltuvad suhtumisest: iseendasse, teistesse inimestesse, oma töösse või õpingutesse, loodusesse. Essee teemaks on analüüsida ennast suhtlejana, kuna minu töö üheks osaks on klienditeenindus, ja kuigi see seisneb ainult telefonikõnedele ja e-mailidele vastamises, siis teen ma seda teenindaja pilgu läbi. Head kliendisuhted algavad teabe vahetamisest, kus olulisteks suhtlemisoskusteks on: täpne eneseväljendusoskus, oskus klienti kuulata ja anda adekvaat...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 Nelli Mahmutov MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann, MA Mõdriku 2014 Nelli Mahmutov Eellugu: Ma olen endamisi ja sõprade vahel arutanud, et mis on selle sõna „suhtlemine“definitsioon. Osad tuttavad on kuulnud ja arvanud seni, et ajalooliselt on suhtlemine kahe toru ja nende kahe toru omakordse ühendatud nööri vahelise pika vahemaa läbi, torusse öeldud informatsiooni vahendamine. Teised samal ajal väidavad, et suhtlemise alus on lihtsalt informatsiooni vahendamine mingis seltskonnas, või kahe kuni kolme inimese vahel olev suhtlus või mingi asjakohase teema arutlus. Mida aga ise asjast tean varasemaltki, on...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 MINA SUHTLEJANA Essee Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Meie elus on suhtlemisel väga oluline ...
Mina abipolitseinikuna Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu küll politsei koosseisu, aga käib vabatahtlikult abistamas. Abipolitseiniku seadus võeti vastu 20. aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud. Abipolitseinikul on mitmeid erinevaid ülesandeid, milleks on näiteks liiklusjärelvalve, heakorra- ja keskkonnanõuete täitmine, osutab abi kuritegude avastamisel. Samuti nende kohutused sõltuvad üksuse juhi antud korraldustest, vastavalt abipolitseiniku kuuluvusele ühesse või teise üksus...
Mina, Tonya Film, mida vaatasin kannab pealkirja ,,Mina, Tonya". Tonya Harding on sündinud 1970. aastal ning on pärit Ameerikast. Lapsena kasvatas teda ema, tänu kellele oli Tonyal võimalus uisutamisega alustada. Kui Tonya oli 3-aastane tekkis tal tõsine huvi uisutamise vastu. Esimesel päeval, kui ema ta trenni viis, ütles treener, et ei treeni tegelikult nii noori. Seepeale palus ema tüdrukul teha mõned proovi ringid, mispeal muutis treener kohe meelt. Samal aastal võitis ta oma esimese medali. Tonya suhted emaga olid väga halvad. Pidevad karjumised ja löömised käisid igapäevaelu juurde. Ema sõnul aitas negatiivne tagasiside Tonyal võistlustel paremini õnnestuda, mis kummalisel moel vastas tõele. Ema hõõrus pidevalt Tonyale nina alla, et maksab tema treeningud kinni ja ta ei tohi ebaõnnestuda. Minu arvates suhtus ema oma tütresse ülekohtuselt ja iga väiksemgi asi lõppes löömisega. Kui Tonya sai 15-a...
Mina Suhtlejana Tõnis Paluoja AV1 Minu jaoks on suhtlemine kõige meeldivam siis,kui ma tunnen ennast selles seltskonnas mugavalt ja kindlalt,kui ma tean,et sinna ma peangi kuuluma.Uued situatsioonid on minu jaoks alati olnud suured pähklid.Ma ei harju tavaliselt esimestel päevadel kõigega ära,tavaliselt võtab see kuu aega,kui ma juba ennast kodusemalt tundma hakkan.Isegi Kunstikooli algus oli minu jaoks kohati närvesööv aeg.Teadsin,et need inimesed on erilised ja sõbralikud,aga mõnikord mõtlesin,et kas see on siiski ikkagi see,mida mina tahan.Ma olen võõras olukorras suhteliselt passiivne tüüp,mul on ennast raske kohe teistele avada eriti ,kui neid on palju ja mina olen üksi.See,et ma mõnikord suhtlusest osa ei võtta ei tähenda veel,et ma ei oleks aktiivne ega ei avaks päevas kordagi suud.Ma võin rääkida,rääkida,rääkida hiliste õhtutundid...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega. Kuna ma õpin kaubandust, mis eeldab väga palju suhtlemist väga erinevate inimestega, ja seda igapäevaselt, siis on hea teada ja osata märgata erinevaid suh...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma ...
Essee Mina ja jazz Erik Rattasepp 8b Muusika tunnis olen õppinud väga palju juurde jazzist mida ma ennem ei teadnud. Enne Muusika tunde ei teadnudgi, et jazz veel jaguneb erinevateks liikiteks ning, et see on mõjutanud teiste muusikatüüpide tekkimist. Igapäevaselt ma jazzi ei kuula aga mul pole midagi selle vastu. Kui kuskilt raadiost tuleks jazzi siis ma ei muudaks kanalit vaid kuulaks selle loo lõpuni mis tuleb. Jazzist kõige rohkem meeldivad mulle töölaulud. Jazzi on vahest isegi mõnus kuulata, sest see ei ole nii hull tümps nagu metal (Ehk mida ma kuulan), ning vahelduseks kulub tihtipeale ära, eriti siis kui hea ja mõnus olla. Sõprade ja sugulaste ringis keegi eriti mul jazzi ei kuulata, kuulatakse enamasti just hip-hoppi rocki ja muud sellist. Ma olen Jazzist väga palju õppinud...
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
Mina olin siin See film räägib 18-aastasest Rassist, kelle ema on surnud ning isaga ta läbi ei saa. Ta elab üksi Tallinna äärelinnas ning käib eliitkoolis. Rassil on paar unistust. Ta unistab perest ja armastusest. Aga söögiraha nimel hakkab ta müüma narkootikume. Ent ta satub olukorda, mida ta ise ei suuda kontrollida. Arest on ainuke asi, mis võib tema elu päästa. Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Mulle endile väga ei meeldinud see film. Seal oli liiga palju vägivalda minu jaoks. Kindlasti on see eesti filmi kohta väga hästi tehtud. Osa filmist oli hea, aga väga suur osa filmist oli liiga jõhker. Ma arvan, et see film on pigem täiskasvanutele kui noortele. Kristel Luik 8b ...
,,Mina ja alkohol" Juba varajases nooruses mekitakse alkoholi vanemate õdede-vendadega, sõpradega või mõni isegi koos vanematega. Kuid mis see alkohol üldse on? Lühidalt öeldes on alkohoolne jook uimastava ja sõltuvust tekitava toimega etanool ehk viinapiiritus. Aga mida see alkohol meiega teeb? Alkoholi tarbides tunduvad palju inimesed huvitavamad, lõbusamad ja mõnikord ka isegi ilusamad kui ennem. Ega muidu ei tuleks ütlus ,,Joome naised/mehed ilusaks!". Tarbinud alkoholi, muutub inimene lõbusamaks, seltskondlikumaks, sest see aitab tal lõõgastuda ja tekitab heaolutunde. Näiteks, reedel pubis kella 2 ajal olid kõik inimesed mõnusalt meeldivad ja nendega oli huvitav pläkutada. No muidugi see kellaaeg tingis ka selle, sest selleks ajaks oli enamikel mõnusas koguses alkohoolset kraami kõrist alla kallatud. Kahjuks teatud hulk joobes inimesi muutub vägivaldseks, riskialtiks ...
,,MINA JA RASVAD" Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid.Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Veiseliha sisaldab vähem rasva kui sealiha ning pole seetõttu nii mahlakas. Samas on napp rasva hulk ka plussiks, võimaldades liha edukamalt nt kuivatada. Veise rasva kasutamine toitudes seoses maitseomadustega ei ole meile omane (vastupidiselt sea pekile). Veise rasv on pehmem ja ebakorrapärasem kui sea pekk. Välimuselt on sea pekk ilusam ja vastuvõetavam (sea pekk on puhas-valge, veise rasv kollakas)...
Mina ja keemia Keemia kui aine on meile paljudele päris lähedane kuid kindlasti keeruline. Mõnele tundub kohati nagu oleks tegemist hiina keelega. Lihtsalt ei saa aru. Isiklikult arvan, et kuulun just nende hulka, kelle jaoks on keemia hiina keel. Muidugi pole see alati nii, sest vahepeal saab aru küll ja kui osa tundub lihtne, siis ei ole asi üldse nii hull. Kõik oleneb teemast. Osast arusaamine nõuab minu jaoks lisapingutusi, mille jaoks aega leida pole spordiklassi õpilasel küll lihtne. Väga raske on tunnis kaasa teha, kui tempo on väga kõrge, mistõttu tahlilt MAHA KIRJUTAMINE ei anna väga palju arusaamisi teemast. Keemia on minu jaoks olnud ka koguaeg üpris raske. See selle tõttu, et põhikoolis õpetajad vahetusid tihti, ning üks oli hullem kui teine. Küll oli mõni praktikant, küll oli niisama noor õpetaja keda lihtsalt ei austatut ja ei kuulatut. Nüüd on gümnaasiumis selle võrra hulganisti keerulisem. ...
Mina ja Religioon Oeh...usk on minu jaoks nii raske teema, sest ühelt ma usun ja teisalt jälle ei usu. Seda on raske seletada, sest minu jaoks on kõik niigi selge või siis just vatsupdid midagi ei ole selge ja ma ei oska küsida ega rääkidagi milles on problem. Aga samas ma usun, et uskuda saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt kaheldav. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske...no seda ma ju tean. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti saades maa poole - ma ei pea ju ometigi seda uskuma, see on ju niigi selge. Ma usun seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tõeline. Siin on tegu tõenäosusega - usutav on rohkem või vähem tõenäoline. Aga see, mida ma tean, ei ole pelgalt tõenäoline, vaid see ju ongi täielik tõde, see on tõeline. Kui ma sellest oma värskele abikaasale rääkisin, küsis ta minult rida küsimusi, et aga mida me siis teame või kas me üldse midagi teame? Kas on üldse midagi, mis on täielikult abs...
Mina Olin Siin SASS HENNO Raamatust: Räägib noorukitest, kes peavad endaga toime tulema. Kuidas nad raha teenivad (nt. Narkootikumide müümisega.), suhetest üksteise vastu, elamustest tänava elus, kuritegevusest. Võitis 2006. aastal romaanivõistluse. Tegelased: Rass- Käis rikkurite koolis. Elas koos enda tüdruku Sädega. Tema unistus oli saada arstiks. Tegeleses kuritegevuse ja narkootikumide müümisega, et saada raha ning maksta kinni sõbrale auto mille ta politsei eest sõites puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 T...
Koostaja: Juhendaja: Teema: Demokraatia on rahvavõim ja kuna mina olen osake sellest, puutun ma sellega kokku sama palju kui ülejäänud lihtrahvas. Kuna olen hiljuti 18. aastaseks saanud, siis nüüd on mul ka täielik õigus osa võtta riigikogu valimistest. Ma saan hääletada endale sobiva erakonna eest. Erakonnad reklaamivad ennast juba aegsasti enne valimisi, nad kõik toovad välja enda tugevamad trumbid, millega rahvast enda poolt panna hääletama. Lubadused, mis meile kõik kokku lubatakse, on üks ahvatlevam kui teine, kuid aeg on näidanud, et erakond mis võidab ei täida enda lubadusi ikka. Valimised võitnud erakond leiab mitmeid põhjuseid, miks mitte neid täita, algab kõik lihtsalt lubaduste edasi lükkamisega. Minu jaoks on reklaamidega lehvitamine ja demokraatia ära moosimine täielik ajaraiskamine. Selle asemel et anda üüratuid lubadusi ja reklaamimisele palju raha raisata, võiksid erakonnad ennast rohkem tõestada ning ilma ...
MINA KUI SUHTLEJA Juba eelmise sajandi lõpus huvitas psühholooge, mida inimene iseenda kohta mõtleb - milline on tema mina. Tänapäevases isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogias on kõige enam levinud käsitlus minast kui teatud uskumuste süsteemist, mis inimesel enda kohta on. Need uskumused puudutavad peamiselt enese omadusi (nt. "olen optimistlik"), rolle (nt. õpilane, sõber) ja väärtusi (nt. "mulle on tähtis iseseisvus"), samuti hinnangut iseendale (nt. edukas õpilane, hea sõber). Sellised uskumused mõjutavad iseenda ja teiste kohta saadava info tõlgendamist ja mäletamist, inimese käitumist ja emotsioone. Arvan, et iga inimene on kordumatu ja erinev, kuigi neid on võimalik jaotada erinevatesse gruppidesse suhtlemistasandite ja karakteri põhitunnuste järgi. Viimati lahendatud testide järgi oli minu kui suhtleja tüübiks ,,meeskonnamängijaks". Meeskonnamängijad on abivalmid ja lojaalsed isikud, kes on tundlikud teise vajaduste suhtes. Nende ...
Kellele : Teema : Mina ja vastutus Kellelt : Mina olen sellel arvamusel, et igaüks vastutab enda eest ise, kuid siiski peavad olemas olema ka mingid piirid ja normid, kust inimesed ei tohi üle astuda. Vastutamise eelduseks on teadmised, oskused, väärtushinnangud ja arusaamad. Näiteks viimasel ajal on väga päevakorda tekkinud alkoholi öise müügi keelamine, talverehvide kohustuslikuks muutmine, kiiruspiirangute kehtestamine ja suitsetamise keelamine avalikes kohtades -- kas taolised käsud ja keelud muudavad ühiskonna pikas perspektiivis paremaks? Keelamisel, piiramisel, määramisel ja reguleerimisel on kaks, üksteisele risti vastu käivat poolt. Esimene ja lühinägelikematele kindlasti esimeses järjekorras silma paistev, on kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabadu...
Mina ja raha Seoses vanusega on muutunud minu suhtumine rahasse. Kui inimesele antakse võimalus ise raha teenida, siis ta saab aru, et raha ei tule lihtsalt. Küll aga kipub mõnikord raha kergesti kuluma. Vanemate kohus on lastele õpetada oma lapsi rahaga õigesti ümber käima. Arvan, et minu vanemad on seda päris hästi teinud. Meie peres on seoses rahaga kindlad reeglid paika pandud. Minule ja õele antakse igaks nädalaks viiskümmend krooni taskuraha. Selle eest me ostame me maiustusi ja käime kohvikus. Koolitarbed ja muud vajaminevad tarbeesemed muretsevad meile vanemad. Peale taskuraha on mul avatud pangaarve, kus ma hoian natukene suuremat summat. Sinna laekub lisa sünnipäevadel ja mõnikord on minu arvel ka üllatusi vanaemadelt. Raha kogumist olen ma õppinud enda vanematelt. Emal ja isal on avatud reisifond, mis on mõeldud perega reisimiseks. Tänu sellele oleme käinud mitmel põneval välisreisil....
Mina ja Religioon Mis on religioon? Religioon on uskumiste, tavade ja normide süsteem mille keskmeks on üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Sõna religioon on enamasti seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio, mille etümoloogia on vaieldav. Tänapäeval jälitab religioon meid kõiki, olgugi et enamik meist arvab, et on ka palju tähtsamaid asju. Näiteks mina, kes ma olen ateist. Religioon eksisteerib kogu maailmas ja ilmneb uskumuste ja uskude näol. Minu arvates religiooni peale sundida ja soodustada ei saa, selle valib iga inimene endale ise. Kui siis saab seda ainult füüsilise pealesurumise teel. Läbi aegade on uskumused muutunud ja laiali valgunud üle maailma erinevatesse piirkondadesse. Religiooniga käib käsikäes ka kultuur, kombed, poliitika ja majanduselu. Religiooni täielikku kadumist saab põhjustada ainult ma...
Mina 30 aastasena Pole kahtlustki, et iga inimene unistab millestki juba lapsepõlvest saati. Mida vanemaks me saame, seda nõudvamaks me muutume. Mitte ainult reaalses elus, vaid ka unistustes. Viiesena suurimaks sooviks olnud barbimaja asendub viieteistkümneseks saamisel oma poisssõbra omamisega. Ei erine ka mina siinkohal hallist massist. Eneselegi teadmata olen unistanud asjadest ja inimestest, mis võiks kunagi minu elus eksisteerida, minu elu täiuslikumaks muuta seda kõike aga tulevikus. Mis saab siis, kui tulevik ongi käes? Ma olen maast madalast peale jumaldanud hobuseid omanud nende sarnaseid pehmeid mänguloomi, vaadanud neist filme, kogunud neist kleepse. Minu tulihingeline armastus hobuste vastu ei ole lakanud ka nüüd, olles juba 17-aastane. Oma ideealpildis oleks minust kolmeteist aasta pärast, olles 30, saanud profesionaalne ratsutaja ja ehk omaksin ka ise mõnda hobust ja väiksemat tall...
Arvustus Valisin lugemiseks Sass Henno raamatu „Mina olin siin“. Teos rääkis intelligentsest ja targast poisist nimega Rass, kes käib koolis ja tal on oma tüdruk. Rassil polnud ema, aga olemas oli isa, kahjuks oli ta sellega tülis ning ei suhelnud. Ta kohtub ühe vangiga, kes pakub talle tööd illegaalses narkoäris ning sellest hetkest peale hakkab Rassi elu allamäge minema. Rassil olid ka suhteprobleemid, kuna tema tüdruk polnud talle truu ning Rass tahtis tõestada, et saab ka ilma temata hakkama. Kahjuks ei saanud ning lasi tüdrukul end põhja viia. Minu arvates tegi Rass kõige suurema vea sellega, et valis ausa rahateenimise asemel illegaalse tee. See on isegi mõistetav, kuna niimoodi teenis ta väga suuri rahasummasid. Enamus noored valivad rahapuudusel alati kergema tee, eriti kui lähedased on selliste harjumustega. Õnneks raamatu lõpus sai Rass oma veast aru, kuid suur rahaahnus maksis t...
Mina olin siin 1) Kes oli peategelane? Iseloomusta teda. Filmi peategelane on Rasmus, hüüdnimega Rass. Ta oli poiss, kes sattus jamadesse kuna tal oli vaja raha, et ennast ja Sädet üleval pidada. 2) Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. 3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
