Cool Jazz Tallinn 2014 Cool Jazz Cool jazz on üks Jazzi liikidest. Kujunes välja 1945-1955. aastate algul bebop'ist U.S.A'st See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Muusikaajaloo esimesed Cool Jazz'i soolod on Miles Davise omad 1947. aastast. Heli See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Hakati kasutama jazz-koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksfon ning isegi metsasarv ja oboe. Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 28. september1991 ) Muusikaajaloo esimesed cool dzässi soolod on Miles Davise omad 1947. aastast 1945.aastal aastal mängis ta Charlie Parkeriga kvintetis. Miles Davis ,,Blue in Green" Modern Jazz Quartet Avaldati 1952.aastal John Lewis (klaver,muusika direktor), Milt Jackson (vibrafone), Percy Heath (bass), and Connie Kay (trummidel). THE M...
COOL JAZZ 1950. aastate algul kujunes bebop'ist välja muusikastiil mis sai nimeks cool jazz. Käibel on ütlus: mängida jahedalt olemata seejuures külm. Vastukaaluks bepop'i lärmakusele oli cool jazz rahulikum ja emotsionaalselt vaoshoitum. Phkpillide kõrgeregistri asemel eelistati keskmist, madalat, kõla oli mahe ja vahel isegi tuhm, kasutati tagasihoidlikke atakke ning vähest vibraatot. Hakati kasutama jazz- koosseisu jaoks ebatraditsioonilisi pille nagu flööt, vibrafon, baritonsaksofon ning isegi mitsasarv ja oboe. Cool jazz'i palad olid pikemad ja toetusid enam arrenžeeringutele. Loobuti hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai vaoshoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Harmooniasse tungisid mitme helistiku üheaegne kasutamine ja ning kindla helistiku puudumine heliteosel. See trend ilmnes esimesena trompetist Miles Davise mängus. Noorukina mängis ta Charlie Parkeri 1945. aasta kvint...
Miles Davis Miles Dewey Davis III sündis 26.mail Altonis, Illinois ning suri 28.septembril Santa Monicas,Californias.Ta oli USA muusik, trompetist ning ansamlijuht. Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. 1994 aasta septembris kolis ta New Yorki, et minna õppima Juilliardi muusikakõrgkooli. Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 ...
Miles Davis Miles Dewey Davis III (26. mai 1926 Alton, Illinois 28. september 1991 Santa Monica, California) oli USA muusik (trompetist ja ansamblijuht). Miles Davis pärines jõukast mustast kesklassi perest. Ta isa oli hambaarst ja ema muusikaõpetaja. 12-aastaselt hakkas ta trompetitunde võtma. Septembris 1944 kolis ta New Yorki, et asuda õppima prestiizikas Juilliardi muusikakõrgkoolis. Juilliard jäi juba järgmisel aastal pooleli, kuna enam ahvatles klubides Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige ...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock..................................................................................................
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist v...
Tallinna Reaalkool HERBIE HANCOCK Jazz-referaat Koostanud Robert Parelo 9B klass Õpetaja Heli Roos Tallinn 2011 Sisukord Varajane elu ...................................................................................................................3 Karjäär (60-ndad)...........................................................................................................3 Karjäär (70-ndad)...........................................................................................................4 Karjäär (80-ndad)...........................................................................................................4 Kärjäär (90-ndad kuni tänapäev)....................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................
Referaat Jazz Jazzist Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi.Dzässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi dzässi eelkäija Ragtime. Aastaks 1920 oli dzäss läbi teinud suure ar...
Jazz rock ehk fusion jazz Jazz rock on muusikastiil, mis ühendab dzässi teiste muusikastiilidega, nagu pop, rock, folk, reggae, funk jne. Stiil sündis Ameerika Ühendriikides 1960 keskel. Esimesteks Jazz fusioni plaatideks peetakse Gary Burton'i "The Time Machine"'i, Larry Coryell'i "Out of Sight And Sound"'i. Samuti oli suur mõju jazz fusioni arengule Miles Davise 1968. aasta plaadil "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektroonilisi instrumente. Põhilised pillid on klaver,trompet ja saksofon. http://www.youtube.com/watch?v=_jkBMyW9kEU&playnext=1&list=PLDF357 Jazz rock Eestis Eestis tekkisid esimesed fusion-grupid 1980-ndatel, Kaseke 1981 Kaseke oli aastatel 19801984 tegutsenud Eesti rock- ansambel. Ansambli lõid ansambli Propeller liikmed. Aastal 1981 võitis ansambel Tartu muusikapäevade grand prix. Ansambel on teinud muusikat nt muusikafilmile "Nukitsamees"...
COOL JAZZ Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2015 Sissejuhatus Cool jazz kujunes välja neljakümnendate aastate lõpus. See tekkis küll bebopist, kuid oli vastupidine selle lärmakusele oma tagasihoitud tunnete ja kammerliku väljenduslaadiga. See avaldus kõigepealt kõlalises küljes: puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, taotledes mitte säravat, vaid tuhmi kõla. Seda süvendas veelgi vähese vibraato kasutamine. Eelistati pille, mis juba loomult on pehmetoonilised: baritonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris) ja vibrafon, mille vibraatormehhanism reguleeriti aeglasele režiimile. Loobuti ka hoogsast edasirühkivast rütmist, ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Seda rütmikäsitlust süvendas veelgi kaheksandiknootide käikudes teise kaheksandiku rõhutamine. Miles Davis Miles Dewey Davi...
Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime. Kuulsaimad ragtime'i-lood on kirjutanud Irving Berlin (1888– 1989), Ben Harney (1872–1932) ja Scott Joplin (1868–1917). 20. sajandi...
Referaat Narva Vanalinna Riigikool Teema:"Hard Bop" 9.B klass Karina Repetun 2010 õ.-a. Hard-Bop Cooli juurest tagasitulek bebopi esteetika juurde. SArnaneb cool jazziga, kuid rütmika on tugevdatud (kõige tähtsam). Ideed tulevad Rhythm&Blues-ist, kus trummar rõhutab off-beati ja gospelist. Trummar oli enne olnud muusikute sõber, nüüd sai ta võrdväärseks partneriks. Hard-bop tekkis 50-te keskpaigas vastukaaluks coolile. Esindajad: Horace Silver (klaver) Art Blakey (trumm) Tõstis esimesena trummid bändi ette, tal oli bänd "Art Blakey And The Jazz Messengers" Cannonball Adderley (altsax) Lood: H. Silver "Sister Sadie", D. D. Bridgewater "Song For My Father", A. Blakey "Blues March" * Cool: "Otsi see tunne või emotsioon, kuid hoia tagasi nagu enamik inimesi." * Hard Bop: "Tuli on see, mida inimesed tahavad. Sellega pühivad nad ära igapäeva tolmu" 85% improvisats...
Vaida Põhikool Tõnu Tootsi Duke Ellington Referaat Õppeaine: 9. klassi muusikaõpetus Juhendaja: Helina Indrekans Vaida 2005 sügis 2 3 Sisukord Sisukord.................................................................................................3 Sissejuhatus..............................................................................................4 Ellingtoni tulek jazzmuusikasse.....................................................................5 Muusikatee algu.......................................................................................6 Ellingtoni mõju muusikale...........................................................................7 Viimased aastad.......................................................................................8 Lõppsõna..................................
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiiv...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
JAZZ-MUUSIKA MIS ON JAZZ? -Jazz on esitajate kunst. -Ta sõltub rohkem improvisatsioonist. -Jazzi ei saa täpselt noodistada. Iga heli kõlab nii nagu mängija hetkel tajub (pikaltvenitatult, kord vajutades, kord tõustes). -Iga ettekanne on ainukordne (sünnib antud hetkel) -Improvisatsioonita ei oleks jazzi. Jazz- pala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. -Jazz muusika toetub bluesi heliastmikule. Muusikas püütakse tabada veerandtooni, mis asub madaldamata ja madaldatud astme vahel. -Jazz-muusika armastab erilisi kõlavärve. Iga mängija isikupära juurde kuulub ka isikupärane toon. KUST SAI JAZZ ALGUSE? -Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt ingla...
Aafrika muusika Mairis Õispuu Rakke Gümnaasium 2011 Aafrika muusikast ja tantsust Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. Põhja- ning Lõuna-Aafrika muusika- ning tantsustiilid on erinevad - Põhjas on märgatav Araabia mõju, lõunapoolne kultuur on koloniaalajastul saanud mõjutusi Lääne muusikast ja tantsudest. Paljud Aafrika keeled on tonaalsed, st heli kõrgus määrab ära sõnade tähenduse. See avaldub ka Aafrika muusikalistes meloodiates ning rütmides. Kasutatakse erinevaid pille, sh kõige laiemalt trumme, samuti kellasid, vibupille, vilesid ja pasunaid. Aafrika tantsud on tähtsad kommunikatsioonivahendid, tantsijad kasutavad zeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Tantsitakse nii üksi kui väikeste gruppidena (kaks kuni kolm inimest)...
Sisukord Sissejuhatus Edward Kennedy ,,Duke" Ellington oli üks kuulsamaid ja omapärasemaid dzässi pianiste, orkestrijuhte ja heliloojaid. Ellingtoni peetakse väga mõjukaks suurkujuks dzässi ajaloos, kuigi tema looming ulatus mitmete teiste zanriteni. Mõned kriitikud hindavad Ellingtoni loomingut dzässiga isegi kauges suguluses olevaks. Ellingtoni palad sündisid ainulaadselt ning vaid tänu haruldasele koostööle ja suhtele oma orkestriga. Duke Ellington arendas muusikat märkimisväärselt tuues sellesse tehnilisi muudatusi, uusi ja erilisi stiile ning kõlavärvinguid. Ellingtoni muusikukarjäär Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprillil 1899 Washingtonis. Ellington hakkas õppima klaverit seitsmeaastaselt. Oma hüüdnime Duke ...
Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is. Ta ema oli endiste orjade tütar. James Ellington töötas ühe arsti teenijana, tegi arengukavasid Usa mereväele ja vahetevahel töötas ka Valge Maja toitlustajana. Mõlemad Ellingtonid olid väga musikaalsed ja mängisid hästi klaverit. 7-aastaselt hakkas ta õppima klaverit Mrs. Marietta Clinkscales käe all. kuna ta ema riietas teda alati väga korrektselt ja õpetas teda rääkima viisakalt, hakkas...
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
