Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" mikroorganismid" - 934 õppematerjali

mikroorganismid on võimelised moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Juba Vana-Kreekas kasutati katkiste jalgade, kas hõõrdumise või põletike, raviks hallitanud sandaale. Seda raviviisi võib seletada sellega, et juba sellel ajal märgati et hallitusseened aitavad põletiku vastu.
8
odt

Mikroorganismid

SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8...

Bioloogia - Keskkool
88 allalaadimist
2
doc

Mikroorganismid ja bakterid

Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid , kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus vett, samuti sügaval maapinnas. Nad on aineringes lagundajad, muundades mineraliseerumine käigus surnud orgaanilised ained anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taaskord kasutada autotroofsed taimed. Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. Bakterid on kõige väiksemad üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Esimesed bakt...

Toiduhügieen - Kutsekool
54 allalaadimist
10
odt

Kordamisküsimused: juuretised ja mikroorganismid

1. Keskkonna füüsikokeemilised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust. Keskkonna veesisaldus: M.võivad arendeda ainult seal kus vaba vesi. Mikroobid ise sisaldavad kuni 85% vett, võtavad toitaineid ja väljutavad jääkaineid. Kasvuks vajava vee järgi jagunevad: hüdrofüüdid(armastavad vett), mesofüüdid(keskpärane veevajadus), kserofüüdid( taluvad ka kuivust). Paljud bakterid kuuluvad hüdrofüütide hulka. Vee kätte saadav osa, vee aktiivus: aw = n1 / n1 ­n2. N-lahutusunud aine ja lahusti moolide arv. Vee aktiivus on 0-1.0- veevaba, 1-dest.vesi.(mikr.kasv).Opt-0,99-0,98(kiirestiriknevadtoiduained). 0,94-ei kasva, pärmidel pöördeline0,88- 0,85.hallitustel 0,80. Veeaktiivsuse alandamine vettsiduvate ainetega, on säilitamiseks. Kuivtooted sis.m.Kuivtoodete säilitamisel on tähtis õhu suhtleine niiskus ja temp. Mikroobide võimal...

Mikrobioloogia - Eesti Maaülikool
69 allalaadimist
17
doc

Filmi " Home " sisutekst

Alguses oli meie planeet leekide meri, mis tekkis oma tähe ehk päikese sünnist. Tolmuosakeste kogum, mis sarnases paljudele universumi tolmukogumitele. Siiski otsustas elu siin tekkida. Praegu on meie elu kõigest loendamatute elusolendite ahelast, mis on arenenud üksteisest üle nelja miljardi aasta vältel. Tänapäevalgi muudavad uued vulkaanid meie maastikku. Need pakuvad võimalust näha, milline oli Maa tema sünnil. Sulakivi, mis tõuseb maapõuest; kivistuv, praksuv; mullutab ja voolab õhukeses kestas, enne kui mõneks ajaks suiku jääb. Need suitsuvined, mis keerlevad üles maapõuest, on tunnistajaks maa algupärasele atmosfäärile. Atmosfäärile, milles polnud hapnikku. Veeaurust tihe atmosfäär, mis oli tulvil süsinikdioksiini. Katel. Kuid Maa oli erakordne tulevik, mille tagas vesi. Õigel kaugusel päikesest- mitte liiga kaugel ega liiga lähedal-suutis maa säilitada vett vedelal kujul. Niiskus kondenseerus...

Keskkond - Keskkool
41 allalaadimist
8
doc

Mikroorganismid ehk mikroobid

Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, hallitusseened, vetikad, pärmid ja algloomad. 1. Bakterid- Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõne...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
2
rtf

Mikroorganismid

Esimene organisme ühte rakku. Mõnikord väikesi rühmi rakkude moodustumiseni. Lõpuks, need mikroorganismid kujunenud keeruline kärg organismid. Asjaolu, et mikroorganisme on siiski olemas juba täna paljudes eri vormides, on märk sellest, kvaliteeti see algne elu vormi. Mikroorganismid on kohandatud elutsevad peaaegu igas maailma nurgas. Nad elavad ookeanid ja järved, kui need annavad väärtusliku toidu allikas suuremad organismid. Nad elavad maal, kus nad võivad lagunemine surnud orgaanilist materjali, ringlussevõtu väärtuslikke toitaineid. Paljud isegi elada teiste, suuremate organismide, et see võib aidata või takistada. Inimesed on mitmeid põhjusi olla huvitatud uuringus mikroorganismid. Paljud mikroorganismid põhjustavad inimestel haigusi. Bakterite ja seente saab parasiitide inimesele, põhjustades midagi toidumürgituse sportlastele suu malaaria. Kõik viirused on patogeenne või haigusetekitajad. Viiruste eest surmavaid haigusi nagu AIDS ja lastehalvatus, samuti kergemad vorme nagu nohu. Mõned viirused on isegi süüdis...

Bioloogia - Põhikool
8 allalaadimist
36
docx

MIKROORGANISMID

 Kolbhallitus - hulkraksest hüüfist moodustunud mütseel. Noorelt on see valge. Pärast eoste tekkimist muutub seene värvus liigist olenevalt roheliseks, kollaseks või mustaks. Hallituse mütseelist kasvab üles eostekandja, mis lõpeb niitja eostoega. Sellest hargnevad eosniidid kiirja pärjana. Eosniidi tipust eraldub pidevalt eoseid - koniide. Kolbhallituse liigid asustavad massiliselt koresööta, eriti sageli esineb heintel. Mõned liigid kahjustavad ka elavaid organisme. Üksikud 9 produtseerivad antibiootikume - fumigatsiini, aspergilliini.  Valge hallitus - eosed paiknevad nutikujulistes eoslates. Esinevad sageli piimal 10 11 Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised saprotroofsed seened, mis kuuluvad mikroorganismide hulka. Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Tardsöötmel moodustavad pastataolise konsistentsiga kolooniaid. Pärmseened (v.a mõned, kes moodustavad mütseeli või pseudomütseeli) ei moodusta seeneniidistikku ehk mütseeli. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Nende seas on ka nakkushaiguste tekitajaid. Anaeroobses keskkonnas saavad pärmseened eluks vajalikku energiat suhkrute kääritamisest - tekivad alkohol ja süsihappegaas. Söödapärmis on palju proteiini, B-grupi vitamiine, fosforit ja ergosterooli (muutub UV-kiirguse toimel D2 vitamiiniks). Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 12 13 Algloo...

Bioloogia - Kutsekool
7 allalaadimist
6
docx

Mikroorganismid

Mikroorganismid Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsedorganismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel. Neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. Hallitusse...

Bioloogia - Kutsekool
5 allalaadimist
18
docx

MIKROORGANISMID õpimapp

TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Ausmees MK-14-TE MIKROORGANISMID Kirjalik töö Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Kristel Ausmees Mikroorganismid Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, mikroseened, arhed ja protistid; siia alla ei kuulu aga viirused ja prioonid, midakeda üldiselt loetakse elututeks. Enamik mikroobe on üherakulised ja nähtamatud, kuid mõningaid üherakulisi protiste võib näha ka palja silmaga. Teadust, mis tegeleb mikroorganismidega, nimetatakse mikrobioloogiaks. Mikroorganismid elavad peaaegu kõikjal Maal, kus on vett (ka geisrites ja ookeani põhjas), samuti sügaval maapinnas. Mikroorganismid on aineringes lagundajad, muundades m...

Bioloogia - Kutsekool
8 allalaadimist
36
pptx

Mikroorganismid ja viirused

Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist
4
rtf

Mikroorganismid ja viirused

Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehituse järgi jaotatakse bakterid spetsiaalse värvimise alusel gramnegatiivseteks ja grampositiivseteks. Gramnegatiivsete bakterite ehitus on keerukam kui grampositiivsetel. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Rakud sisaldavad DNA spiraali ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning muid keerukaid organoide pole siin leitud. DNA paikneb bakteritel kromosoomis ja plasmiidides. Bakterite ribosoomid erinevad nii suuruselt kui koostiselt eukarüootide...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
10
odt

Mikroobide elu

TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T11K MIKROORGANISMIDE ELU Juhendaja: Heikki Eskusson TALLINN 2009 1 Sisukord Mikroorganismid ..............................................................................................................................3 Bakterid...........................................................................................................................................4 Bakterite kuju ja suurus...............................................................................................................4 Bakterite paljunemine..................................................................................................................4 Bakterite tähtsus looduses................................................................................................................5 Bakterite kasutamine biote...

Puhastusteenindus - Kutsekool
63 allalaadimist
3
doc

Hambad

Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile ­ emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pes...

Inimeseõpetus - Põhikool
16 allalaadimist
31
ppt

Toidu fermentatsioon: Mikroorganismide roll.

Sissejuhatus Sisukord 2. Olulised osad toiduainete käärimises 3. Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus 4. Antibioosi mehhanism piimhappebakterite kaudu 4.1. Orgaanilised happed, atseetaldehüüd ja etanool 4.2. Vesinikperoksiid 4.3. Süsinikdioksiid 4.4. Diatsetüül 4.5. Reuterin 4.6. Bakteritsiinid 4.6.1. I klass Bakteritsiinid 4.6.2. II klass Bakteritsiinid 4.6.3 Muud Bakteritsiinid Sisukord 5. Aspektid, mis tuleb üle vaadata bakteritsiini kultuuride kasutamises toidu fermenteerimisel 6. Hapendatud toidud 7.1. Piimatooted 7.2. Lihatooted 7.3. Taimsed tooted 7. Traditsioonilised fermenteeritud toidud 8.1. Aafrika 8.2. India 8.3 Indoneesia 8.4. Idamaad 8. K...

Biotehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
72 allalaadimist
10
doc

Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule

Tallinnatehnika Ülikool Biotehnoloogia õppetool Laboratoorse töö nimetus: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Üliõpilased: Õppejõud: Tiina Randla Õpperühm: Kuupäaev: 08.11.2010 Tallinn 2010 I töö: Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Sissejuhatus Keskkonnatingimustest sõltub mikroorganismide kasvukiiris ja samuti ka fermentatiivsed omadused, näiteks tenperatuurist, happesusest, erinevate ühendite sisaldusest keskkonnas, aeratsioonitingimustes. Tegelikult, enamus tüvesid soovib neutraalset keskkonda kasvamiseks ja temperatuurivahemiku liigikaudu 20-45°C, selleseid mikroorganisme nimetatakse mesofiilideks. Olemas ka teised mikroorganismid, leidub neid kuumaveeallikates ja jäälistikel. Madalatel temperatuuridelkasv...

Biotehnoloogia - Tallinna Tehnikaülikool
95 allalaadimist
9
docx

Uurimustöö: Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule

SAKU GÜMNAASIUM Erinevate niiskustingimuste mõju hallitusseente arengule uurimistöö Saku 2012 Sisukord Sissejuhatus Uurimistöö on kirjutatud teemal ,,Hallitusseened". Teema sai valitud suure huvi tõttu hallitusseente vastu. Teavet nendest sain internetist, kus oli erinevaid artikleid ja uurimusi. Töös uurin, mis täpsemalt on hallitusseened ja mis liike hallitusseeni on olemas, samuti mida võivad hallitusseened inimesele põhjustada ja kuidas neid ennetada. Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon...

Bioloogia - Keskkool
38 allalaadimist
11
doc

Aiandus

ilutaimede paljundamise viisid; Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt. Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad, mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks. JAGAMISEGA PALJUNDAMINE. · Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis. · Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli. · Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva. · Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit. VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE · Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini. · Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljund...

Aianduse tehnoloogiad - Eesti Maaülikool
110 allalaadimist
10
docx

Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas

TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?..................................................................................4 1.2 Ainest tulenev oht ........................................................................4 2.Nakatumine ja ohurühmad...

Tööohutus ja tervishoid - Kutsekool
143 allalaadimist
9
docx

Referaat SUHKUR

TALLINNA TEENINDUSKOOL Jakob Link T21K SUHKUR referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SUHKUR 3 2. MAGUSUS 4 3. MAHT 4 4. SUHKRU LEVIK EUROOPASSE 5 5. TEKSTUUR 7 6. SÄILIVUS 7 7. KÄÄRIMINE 8 8. VÄRVUS 8 9. NIISKUS SIDUVUS 9 10. SUHKRUPEADEST SUHKRU TÜKKIDENI 9 11. ENERGIA 10 12. RETSEPTID 11 1. SUHKUR Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, m...

Kokandus - Kutsekool
25 allalaadimist
5
doc

Pedosfäär ja atmosfäär

Mida nimetatakse pedosfääriks? Pedosfääriks nimetatakse maailma muldkatet, mis koosneb erinevat tüüpi muldadest. 2. Mida nimetatakse mullaks? Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad. 3. Füüsikalise murenemise olemus. Füüsikaline murenemine toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud esineva soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 4. Keemilise murenemise olemus. Keemilise murenemise korral muutub kivimite keemiline koostis ja mineraalid lahustuvad vees. 5. Bioloogilise murenemise olemus. Bioloogiline murenemine algab lihtsamate organismide kinnistumiseda murendi pinnale. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed. Biokeemilisele murenemisele lisandub ka füüsikaline murenemine. 6. Lähtekivimi tähtsus mulla kujunemisel. Lähtekivim määrab ära mulla omadused. Nt: toitainete sisaldus, niiskus jne... 7. Mulla vanuse osa...

Geograafia - Keskkool
30 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun