Kehakultuur kui kommunikatsioonivahend Meie suhtlemisest on vaid 7% verbaalne tekst. Ülejäänud moodustab meie kehakeel, hääletoon jne. Seega keha mängib suurt rolli suhtlemises. Kasvõi see, kuidas sa suhtlemise ajal oma keha kasutad- kas sa vaatad inimesele silma, kas sa naeratad, kas sa oled seljaga, kas sa zestikuleerid kätega vestlusele kaasa- näitab, kuidas sa suhtud vestlusse ja oma vestluskaaslasesse. Mõndadel rahvastel on puudutus väga oluline osa suhtlemisest, teistes kultuurides peetakse nt naisterahva puudutamist tabuks. Oma koha on leidnud tavades tervitused ja zestid. Tervitus on kahe või enama inimese sõbraliku suhtlemise viis. Kogu maailmas on tuntud ametlik tervitus käepigistus ja käelehvitus tähendab hüvastijättu või tervitust. Kaug-Idas tervitatakse kummardusega: pea langetamine näitab lugupidamist. On ka kultuure, kus tervitatakse ninade hõõrumisega. Maoori keeles on selle enamas...
Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine Paul Kehtna Põhikool 2012 Mitteverbaalne Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris. Kehakeel Zestid Miimika Poosid Kehaosade kasutamine ja asend Ruumi kasutamine (sh isiklik ruum) Riietus ja atribuutika Peab edasi andma lisaks sobivale emotsioonile ka enesekindlust (ma tean, millest räägin, ma ei valeta) Ettevaatus: Esemed käes: tähelepanu jutule või esemele? Riietus: sobiv? Mugav? Ei tõmba liigset tähelepanu? Kehakeele lugemine stereotüüpidele toetumine, kuid annab aimu vestluspartneri varjatud motiividest (nina/ näo puudutamine, jala väristamine, käte värin, punastamine) Mitteverbaalne kommunikatsioon Kui füüsiline pool annab kuni 90% meie ...
Kehakeel 07.11.10. Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõ...
Wilma A. Bainbridge. The Memorability of People: Intrinsic Memorability Across Transformations of a Person’s Face. Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition. 2017, Vol. 43, nr. 5. Lk 706–716. Artikkel käsitleb uuringut kus juureldakse millisel määral püsib meeldejäämine stabiilne tundmatu inimese näo miimika ja vaatenurga muutusel. Peale esimest kohtumist jäävad teatud inimesed meelde terveks eluks, teistega võid kohtuda kordi ja kordi, kuid ikka on raskusi mäletamisega. Kui sa kohtuksid kahe inimesega jooniselt, siis on suur tõenäosus, et isik A jääks sulle meelde, kuid isiku B unustaksid. Joonis. Kõige paremini meelde jäänud isik (A) ja kõige vähem meelde jäänud isik (B) käesoleva referaadi aluseks olnud artikli uurimustöös. Pildid on lisatud inimeste nõusolekul Erinevad uuringud seovad mäletamist näo tajulise eristusvõimega ning näod mis kattuvad jälgija demograafilise sarnasuseg...
Oskame selgitada kuidas teha kindlaks et inimestel on tunded ja kuidas lapsed õpivad tundma: See, et inimesel on tunded, tehakse kindlaks analoogia alusel. Liigutused ja miimika annavad tunnistust mentaliteetsetest protsessidest. Igal inimesel on erinev sisemaailm, mida ainult nemad saavad jälgida. Välise sarnasuse alusel oletatakse ka teiste inimeste puhul seda. Lapsena tunnete arusaamiseks peab tunnet ise kogema, teine inimene võib miimika järgi oletada tundeid ning andis mõista, mis tunne see on. Võib arvata, et inimesel on mingi kaasasündinud elementaarne miimika, mille järgi võib ära tunda inimese tunded. Dualistlikud teooriad: (s.t. et inimesel on nii keha kui vaim) Interaktsionism- keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist. Ratsionalism 17 saj mõttevool, kus vähenes usk jumalasse, mis tähendas püüet otsustada kõige üle mõistupäraselt. Välistatakse kõik üleloomulik, lähtutakse loodusest ja kindlatest faktidest. Ei tähend...
MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE Mitteverbaalne suhtluskomponent võimaldab: · ilmestada ja täpsustada kõnet · kannab mitteteadvustatud infot · kergendab rääkija/kuulaja tegevust Mitteverbaalne suhtlemine sisaldab: 1. Miimika. 2. Kehaasendid. 3. Zestid. 4. Inimese seisundi autonoomsed signaalid. 5. Prokseemika. Miimika · P. Ekman ja kuus kultuuridevaheliselt sarnast miimilist emotsiooni · pilgukontakt: reguleeritud, agressiivne, allaheitlik · amiimika probleem · suujoon Supernormaalsed stiimulid Kehaasendid: · avatud (siiras soov suhelda, agressiivsus) · suletud (peidetud agressiivsus, hirm, häbelikkus) Zestid · primaarsed, mis on seotud füsioloogilise seisundiga · sekundaarsed, mis on otsesed signaalid - ekspressiivsed - imiteerivad - regressiivsed - sümbolil...
I osa. KEEL ja KEELED 1. KEELE OLEMUS "Keel ja ühiskond" X klassile 1. ptk Mare Hallop KiNG 2.09.2013 30.10.2012 Polüfunktsionaalne suhtlemisvahend mõtlemisvahend näitab kõneleja vahendab identiteeti emotsioone võimaldab maagilisi reguleerib suhteid rituaale (needmine, loits) ,,Emakeel on inimese tähtsaim side maailmaga, ühiskonnaga, ligimestega." (Hint 1995:3) Keel ja kommunikatsioon · Ürgseim kommunikatsioonisüsteem põhineb valuaistingul: VALU signaal ,,oht elule" · Organism püüab vältida hukkumist, valu hoia...
Etenduse ''Robinson & Crusoe'' analüüs Tegemist on Daniel Defoe romaani ,,Robinson Crusoe,, sarnase seikluslooga, mis põhineb kahel mehel, kes kohtuvad keset merd ning ei tunne sõnagi üksteise keelt. Näidend on jäljendatud Itaalia teatrimeeste Nino d'Introna ja Giacomo Ravicchio omaaegse lavastsenaariumi järgi. Osades on Meelis Põdersoo ja Ago Soots, kelle karakteriteks on kaks meest, kelle nime etenduse ajal teatavaks ei tehta. Lugu võtab aset keset merd oleval korstna ja aknaga oleval katusel, kus mehed peavad hakkama saama väikese territooriumi ja piiratud varustusega. Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, sii...
Jan van Eyck (1395-1441) "Arnolfini abielupaar" 1.Töömõõdud: 82.2 × 60 cm 2.Maail asukoht: National Gallery (rahvusgalerii) , Londonis 3.Tehnika: Õlivärvitehnika 4.Värvid: koloriidi põhivärvid , punane ja roheline 5.Kompositsioon: Kompositsioon on terviklik , midagi ei saa juurde panna ega ära võtta. Keskpunktiks on abielupaari käed ja peegel. Kompositsioon on tasakaalus , sest mees ja naine esiplaanil tasakaalustavad teineteist. Esemete ja figuuride kujutamisel on kasutatud valgust ja varju. Kasutatud on kontrasttoone punast ja rohelist. 6.Pildi fookus: Fookuseks on peegel ja abielupaari käed. 7.Ruumi kujutamine: Abielu paar oli maalitud hubases toas. Tagaseinal rippuv peegel, mille kumeralt pinnalt peegeldub vastu kõik toas toimuv. 8.Teose sisu: Jan van Eyck kujutab kaupmees Giovanni Arnolfini kihluspäeva koduses abielukambris. Arnolfin hoiab oma noore naise Giovann...
Kehakeel Suhtlemine mängib väga suurt rolli nii töö, kui eraelus Ja meil on väga kasulik tundma õppida kõiki suhtlemise aspekte, et saaksime olla edukad nii töö, kui eraelus. Suhtlemisel paneme me suurt rõhku eneseväljendamise oskusele ja perfektsele kõne ja kirjakeelele, unustame aga, et kehakeel, on väga oluline suhtlemise osa ja tihtipeale räägib meist rohkem, kui sõnad ja e-mailid. Kehakeel suudab saata palju tugevamaid signaale, kui sõnad või kirjad. 80% suhtlemisest toimub mitteverbaalselt. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on kooskõlas nii omavahel kui ka sõnalise tekstiga. Selle kooskõla häired takistavad olulisel määral suhtlemist. Erinevalt kõnest kasutatakse mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid suhtlejate poolt valdavas osas alateadlikult. Kuna kehakeelt kontrollib peamiselt alateadvus, siis kehakeel väljendab seda, mida sa mõtled ja ei kattu alati sellega, mida sa ütled. Muidugi saab ka kehakeelt kontrollida ja viia see vast...
PILDILEHED PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Naise portree, 1608, õlimaalitehnika *asub Bukaresti Kunstimuuseumis Rumeenias *maal on süngetes tumedates toonides, peamiselt on kasutatud musta *pildi olulisimat, naist, on peaaegu võimatu taustast eristada, sest piirjooned sulanduvad tausta *silma torkavad taustal olev ümarkaare-kujuline avaus ning naisterahva moodne krae Püha Sebastian, 1618, õlimaalitehnika *asub Berliinis Gemaldegaleriis Saksamaal *kohe torkavad silma 5 noolt, mis mehe keha on läbinud *miimika on paigas näha on, kuidas mees piinleb *inimene on taustast hästi eristatav *kasutatud on pastelseid toone *samuti torkab silma taustal olev rannajupp Portree Marie de' Medic...
Töövestlus Kuidas valmistuda. Võta aega taustinfo kogumiseks (sõbrad, tuttavad, trükised) Tee nimekiri omadustest ja saavutustest, mida tahad rõhutada Mõtle läbi oma negatiivsed omadused, mida saad esitada ka positiivsetena Mõtle läbi küsimused, mida võidakse esitada ja vasta neile põhjalikult Mõtle, mida teeksid esimesel tööpäeval esimeste asjadena Mõtle, kuidas jätta head muljet Treeni oma kehaasendeid peegli ees Valmista ette küsimused, mida võiksid küsida tööandjalt Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma v...
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid: Tarbetekstid- sisaldavad argielus vajalikku teavet, esitatakse lühidalt ja konkreetselt Näide: CV, ametikiri, volitus Ajakirjandustekstid- kajastavad ühiskondlikult olulisi päevakajalisi teemasid Näide: reklaam, kuulutus, uudis Teadustekstid- sisaldavad täpset, kontrollitud infot, mis on kõigile ühelest mõistetav Näide: essee, uurimus Kuntsitekstid- pakuvad elamusi, mõjutavad tundeid ja kujutlusvõimet Näide: luuletus, romaan, muinasjutt ...
PSÜÜHILISED SEISUNDID ! *Tundmused ehk emotsioonid. Inimesepoolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendasse. Emotsiooni käsitletakse kui tundmuste konkreetset läbielamist Emotsioone saab kaotada kahte suurde gruppi . 1) steenilised e. aktiivsedtunnused (annavad jõudu ja energiat, panevad energiliselt tegutsema) 2) Asteenilised ehk passiivsed tunnused (vähendab energiat ja piiravad tegevust) * Tundmuste funktsioonid ehk ülesanded. - Hindav funktsioon - väljenduvad hinnagutes ( uhkus, pahameel, tüdimus, armastus jne ) -Ajendav funktsioon - ajendavad inimest tegevusele või tegevusetusele -Tähelepanu suunamine- see mis meie tundmusi esile kutsub muutub yhtlasi emie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. Tundmused on sügavad, sisemised protsessid mis avalduvad väliselt. Ainukesed protsessid kogu psüühilistenähtuse süsteemis. Välisedtunnused.. Südameveresoonkonna tegevus- punastamine, hingamissagedus, nakatumine Nä...
Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus Ei kasutatud orkestrat näidendite mängimiseks Eesriide kasutuselevõtt Tasuta
Kehakeel ALLAR ORG 10.KLASS Kehakeele tähtsus suhtlemisel Kehakeelt võib psühholoogide arust võrrelda ükskõik missuguse keelega ta koosneb nagu iga teine keel sõnadest ja lausetest. Iga liigutus sarnaneb sel juhul sõnaga, millel on olenevalt kontekstist erinev tähendus . Väga tähtis on liigutuste kooskõla .Ühel teatud liigutusel - nt käte ristamisel-, võib olla mitu tähendust, olenevalt kontekstist. Me ei saa interpreteerida seda liigutust üheselt, vaatlemata eelnevat ja järgnevat liigutust. Ei tohi kunagi kujundada muljet mingi üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ain...
Teenindaja kehakeel Elina Kaldarova MJ212 21.03.14 Klienditeenindaja mitteverbaalsed suhtlusvahendid: Teenindussuhtlus tähendab enamat kui vaid verbaalne suhtlemine. Klient tajub, millised on teenindaja hoiakud. Kuidas teenindaja temasse suhtub. Milline on tema meeleolu ja valmisolek teenindamiseks jne.. Klienditeenindaja kehakeele suhtlusvahendite hulka kuuluvad: Hääletoon, kõnekiirus; Miimika, silmside; Pealiigutused, seismis-ja istumisviis; Poosid, zestid; Liikumisviis, vahemaa klientide vahel; Riietus, soeng, ehted, lõhn jne.. Kehakeelega väljendatakse oma suhtumist ja hoiakut teise inimesse. Kehakeel on alateadlik me ei suuda seda igal ajahetkel jälgida. Kui sõnad on viisakad, aga kehakeel ütleb muud, siis tegelik sõnum ongi ,,miski muu". Enesekehtestamine Kehakeel on tihedalt seotud ka enesekehtestamisega. ...
-leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika -välimus -kehahoiak -zestid -häälitsused -puudutused -distants 8. Mida tähendab sotsiaalne küpsus? -Et inimene saab hakkama eluga ühiskonnas. 9. Millised psüühilised näitajad iseloomustavad sotsiaalselt küpset inimest? - positiivne ellusuhtumine - adekvaatne enesehinnang - adekvaatne hinnang teiste suhtes 10. Nimeta sotsiaalset küpsemist takistavaid tegureid (3)
Antiikteatris lavastati tragöödiaid juba alates 535. a. e.m.a. Alates 480. a. e.m.a lisandusid komöödiad. Kõik etendused olid mõeldud massilise vaatajaskonna jaoks. Kreeka teater oli vabaõhuteater, etendused toimusid lahtise taeva all ja päevavalges. Näiteks Ateena teater mahutas 17000 tuhat pealtvaatajat. Orkestra oli väike ümmargune väljak, läbimõõduga umbes 24 meetrit, kahe külgmise sissekäiguga, mille kaudu sisenes alguses publik ja hiljem koor. Orkestral toimus tegevus. Teatri põhilisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Skeene oli algselt näitlejatele ümberriietumiseks mõeldud telgitaoline ruum, kust näitlejad ilmusid oma osi täitma. Hiljem asendus see püsiva ehitisega, mis harilikult kujutas lossi või templi esikülge. . Pealtvaatajate istmeread asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Radiaalselt paigutatud...
Pantomiim Koostajad: Sonja Sõrmus ja Harli Lees Mis on pantomiim? Pantomiim on tulnud kreeka keelsest sõnast pantomimos e kõikejäljendav. Pantomiim on tegevuse ja tunnete väljendamine sõnatult zestide, liikumise ja miimika järgi ning vahest ka tantsuelementidega. Klassikalises Euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud ja käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel. Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Pantomiimi teatri liigid Pantomiimi kuulsamad teosed ja nende ...
Sotsiaalne küpsus 1. Millised on inimese põhitunded ja kuidas ta neid väljendab? -rõõm -viha -kurbus -seksuaalsus Inimene väljendab tundeid verbaalselt ja kehakeele abil. 2. Nimeta 5 kehakeele komponenti. -miimika -kehahoiak -distants -žestid -silmside 3. Nimeta 3 armastuse komponenti. -kirg -lähedus -kohustus 4. Iseloomusta suhte kujunemise perioode. -ühtekuuluvuse ja kiindumuse periood (sotsiaalse, psühholoogilise, vaimse ja seksuaalse sfääri tundmaõppimine) -iseseisvusperiood (eraldumine, vastuolude periood) -tasakaalustatud periood (partnerid on isiksustena arenenud ja küpsenud, suhe on saavutanud uue sisu ja vormi) 5
Dünaamika helitöö esitamise tugevus ja selle muutumine, itaaliakeelseid m.s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil...
Emotsioonid Koosnevad kolmest komponendist: 1) kognitiivne komponent 2) füsioloogiline komponent 3) käitumuslik komponent Tüüpilised omadused: *Tekib siis, kui see on inimese jaoks oluline. *Mitmetahulised kogu keha haaravad protsessid. ( muutused toimuvad füsioloogias, inimese käitumises, subjektiivses kogemuses). *Neid saab kirjeldada laiaulatuslike mõõtmetega või spetsiifiliste kategooriatena. Emotsioonikomponendid. Ahelatena. Põhjustaja ehk impulss sündmus kodeeritakse (liigitus mingisse kategooriasse) hinnang tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltum...
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................................... 3 2. 16 MÄRKI HEAST KUULAJAST........................................................................... 4 3. 16 MÄRKI HALVAST KUULAJAST...................................................................... 5 4. 6 ASJA MIS AITAVAD KUULATA ....................................................................... 6 5. TSITAATE KUULAMISE KOHTA.......................................................................... 7 6. KOKKUVÕTE......................................................................................................... 8 7. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................... 9 Sissejuhatus Aktiivne kuulamine koosneb kuuest elemendist. Kõiki neid ühel ajal kasutada pole võimalik, näiteks ei saa vaikivat...
SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 1. EMOTSIOONIDE MÕISTE........................................................................................................................ 4 2. EMOTSIONAALSED SEISUNDID............................................................................................................7 2.1 Ärev ootus...............................................................................................................................................7 2.2 Õnn..........................................................................................................................................................8 2...
TEMPERAMENDITÜÜBID Tunni alguses võiks rääkida üldiselt temperamendist, mis see on, kuidas väljendub ... "PSÜHHOLOOGIA KÕIGILE" JUHAN SÕERD Temperament on isiksuse omadus, mille uurimist alustati juba antiikajas. Esimese temperamenditeooria loojaks peetakse Antiik-Kreeka arst Hippokratest ja mitu sajandit hiljem elanud rooma arst Claudius Galenost. Nemad töötasid välja nn kehamahlade teooria, mille järgi temperamendi määrab kindlaks üks inimese keha põhimahlast: veri (kr. sanguis), lima (kr. flegma), must sapp (kr. melas chole) ja kollane sapp (kr. chole). Siit tulenevad tänapäevalgi tuntud temperamenditüüpide nimetused: sangviinik, flegmaatik. melanhoolik, koleerik. Nende antiikteadlaste põhiliseks teeneks tuleb lugeda seda, et nad olid temperamenditüüpide "ristiisad" ja andsid neile nimetused, veelgi olulisemaks aga seda, et nad oskasid näha nelja põhitüüpi, mida tunnustatakse tänapäevalgi. Temperament on ...
Tallinna Polütehnikum Mitteverbaalne suhtlemine. Referaat Koostas: Tallinn 2011 1 Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest Hääl (+ diktsioon jne) 20-30%, ning Kehakeel/ väline mulje kuni 70% Isegi suurepäraselt ettevalmistatud ettekannet võib füüsiliste näitajatega ära rikkuda! "Fight or flight" reaktsioon: Ürgne instinkt: tundmatus olukorras hindan, kas situatsioon on ohtlik või mitte Kui liiga ohtlik põgenen (suhtlemisest, vestlusest, ruumist) Kui mõõdukalt ohtlik võitlen (võtan kokku ja olen silmitsi olukorraga) Toimib igas tundmatus olukorras, aitab teha reeglina õigeid ...
7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine Manerismi suurmeister, Jacopo Tintoretto oli tüdinenud lihtsast vormi ja värviilust. Ta otsustas kujutada piibli suurepäraseid lugusid ja pühasid legende teistmoodi. Rohkem dramaatilisust, põnevust ...
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
Traffic congestion droughtpõud floodüleujutus conjure up esile kutsuma, välja meelistama(creat in the mind) mimic miimika(imitate) fool narr, loll deadline tähtaeg(time limit) feud vaen, võitlus hype meediakära camp laager, leer(groups) pull off teoks tegema(achived) evocative esilekutsuv batty oger hang over kohal rippuma regarded kõrvale jäetud proof tõend bitter verine, kibe heap kuhi pile riit mainstream põhivool technological advances tehnilised arengud unemployment space junk consumer society fast food urban sprawl impersonal service GM food biological weapons stressful lifestyle extreme weather changes nuclear power immers süübima, asja sees olema outletshop outcomeresult outlookfuture outingexcursion outsetbeginning outrageanger outbreakepidemic outlaycosts outdistance kaugele maha jätma outdo ületama outsmart ülekavaldama outrun kiiremini, kaugemale jooksma Outgrow välja kasvama outsell space station scientific journal exper...
Suhtlemispsühholoogia Kirjandus Krips h 2011 ,,Konfliktidest ja suhtlemisoskusest õpeatamisel ja juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on pa...
RIIETUS Kreeka näidendeist võisid osa võtta ainult mehed, kes mängisid tavaliselt mitut rolli. Lisaks kohustusid nad asendama ka naisosi. Et taolise ülesandega toime tulla, kandsid mehed puust või lõuendist maske, mis varjasid esinejate palesid. Maskidele kinnitusid parukad ning vajaduse korral ka habemed. Maskide värvus sõltus enamasti täitvast rollist ning tegelase karakterist. Naismaskid olid eredates ja heledates toonides võõbatud, vastassoo näokatted enamasti tumedates. Lisaks rõhutasid teatud värvid isiksuse iseloomujooni. Purpurpunane tähendas närvilisust ja ärrituvust, oranz kavalust, kollane põdurust jms. Maskikuju olenes näidendiliikidest. Komöödiates kasutati koomilist väljendust, mis kutsus esile naeru. Tagöödiate puhul kujutati melanhoolsust (kurbust) lauba kohale vormitud eendidega (etteulatuva osaga). Mõned maskid oli aga kahepoolsed ühelt poolt rahuliku, teiselt poolt vihase ilmega....
Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid prantsuskeelsed. Balletti peetakse tänapäevase tantsumaastiku ning enamike tant-sustiilide vundamendiks. Kunstilii...
Suhtlemine Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suheldes tehakse sihipärast koostööd, antakse edasi teadmisi, vilumusi ja oskusi. Inimene suhtleb kogu oma isiksusega, kogu oma olemusega. Suhtlemine jaguneb kaheks liigiks: 1) vahetu suhtlemine, mille käigus üks inimene annab teavet teistele inimestele ja 2) kaudne suhtlemine massi-teabevahendite raadio, televisioon ja ajakirjanduse kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusm...
Mitteverbaalne tasand suhtlemisel Allikad: McKay, Davis ja Fanning “Suhtlemisoskused” Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge Mitteverbaalsed infokandjad Mitteverbaalsed infokandjad, sh kehakeel - zestid, poosid, miimika, silmside, kõnega kaasnevad helid, hääletoon, kõne tempo, pausid. Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke • Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) • Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) • Kujundada/modifitseerida öeldud sõnu (nt mõne sõna rõhutamine) • Vestluse reguleerimine (nt pausid) • Emotsioonide ja hoiakute väljendamine • Perso...
Austraalia muusika Muusika: Austraalia algasukate muusika seondub kombetalitustega, olulisel kohal on selles tantsud nt öised corroboree-tantsud. Aborigeenide laulmisele on iseloomulikud mitmesugused hääle tekitamise võimalused: nasaalne toon, sisin, glissandod, karjatused, sissehingamisel laulmine. Rütmi lüüakse enamasti aeglaselt kahe puupulga- või bumerangiga, sealjuures kasutatakse ka gonge, trumme ning heli varieerivat didzeriduud (2m pikkune puidust toru). Aborigeenid suhtlevad oma esivanematega rituaalsetel kombetalitlustel, kus nad saavutavad transiseisundi. Transsi jõudmisel on oluline osa muusikal, mida ei peeta lihtsalt kunstiks, vaid suhtlemiseks üleloomulike jõududega. Unenägudes saadud laulud jutustavad esivanemlikest olenditest, kes võisid olla loomad või linnud, vahel võtsid inimkuju, sageli olid nad hiiglased. Nende laulude abil ravitakse haigusi, tõrjutakse vaenlasi, kutsutakse vihm...
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle, millega nad tegelikult seotud ei peaks olema (näiteks lintsijat). Vanemuise Sadamateatri black-box'is istet võttes näeb vaataja üsna tagasihoidlikult kujundatud kahetasandilist ruumi, mille esimese korruse tagumises seinas on kulunud muljega kartoteegikapp. Teise korruse tagumisse seina on tõmmatud suur...
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi Muinasjutt lahutab lapse meelt ja teeb lapse õnnelikuks MUINASJUTU VALIK Eakohane jutt väiksematele lühem, lihtsam, kordustega. Arvestada laste ealiste iseärasustega Kõnearenduse aspekt Aastaaja...
OOPER itaalia 17. saj, eelkäijad: antiik kreeka amfiteater, rändmuusikute etendused, aadelkonna etendused, vana kreeka tragöödia, ühendab: muusika, tants, kirjandus, arhitektuur, näitekunst, heliloojad: giuseppe verdi rigoletto ja othello, georges bizet carmen, eevald aav vikerlased, eiki sven tüür wallenberg, richard wagner lendav hollandlane, ooperid praegu: rigoletto, tosca, padaemand, wallenberg, pärlipüüdjad. OPERETT prantsusmaa, pariis 19.saj, eelkäijad: itaalia koomiline ooper, prantsuse vodevill, ühendab: laul, muusika, komöödia, mood, kõne, heliloojad: johann strauss nahkhiir, imre kalman silva, jacques offenbach orpheus põrgus, paul abraham savoy ball, ferenc lehar lõbus lesk, operetid praegu: viini veri, savoy ball, minu leetlev leedi. MUUSIKAL ameerika, new york, broadway 20. saj, eelkäijad: prantsuse vodevill, prantsuse muusika lavastused, operett, koomilised ooperid, ühendab: laul, muusika, tants,...
KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool ...
KARJÄÄRIÕPETUS 1. 4. Oskused 8. klass 1. TEEMA: ENESETUNDMINE JA SELLE TÄHTSUS KARJÄÄRI PLANEERIMISEL 2 Oskused · kujunevad ja arenevad tegevuses igapäevaelus · suurema osa tööoskustest omandad koolis ja töökohal · näitavad, mida suudad hästi teha · nende väljakujunemist soodustavad huvid ja võimed 3 Oskused jagunevad: Üldoskused · saab kasutada erinevates olukordades · paljude erinevate tööde juures · neid saab mõõta ja hinnata · paljud omandatakse põhikoolis lugemisoskus arvutamisoskus organiseerimisoskus arvutioskus võõrkeelte valdamine 4 Oskused jagunevad: Erioskused · vajalikud konkreetsete tööülesannete täitmisel, kindla töö tegemiseks · saab mõõta ja hinnata masinakirjaoskus programm...
Antiikteater Vanimad ja tuntuimad teatrid Ameerika ühendriigid Metropolitan Opera (1883) Argentiina - Teatro Colòn (1908) Austria Burgtheater (1741) Belgia Theatre du Parc (1782) Hispaania Gran teatro de liceo (1848) Iirimaa Abbey Theatre (1904) Iisrael Rahvusteater ,,Habima" (1928) Itaalia La Scala (1778) Jaapan Bunrakuza nukuteater (1685) Leedu Leedu Ooperi- ja Balletiteater (1920) Läti Ooperi- ja Balletiteater (1919); nüüd Läti Rahvusooper Norra Nationaltheatret (Rahvusteater 1899) Poola Teatr narodowy (Rahvusteater 1765) Prantsusmaa Grand Opèra (1671) Rootsi Kuninglik ooperiteater (1773) Saksamaa Staatsoper (Berliini riigiooper, 1742) Soome Soome Rahvusteater (1872) Suurbritannia Covent Garden (1732) Sveits Züricher Opernhaus (1891) Taani Det Kongelige Teater (Kuninglik teater, 1748) Venemaa Suur teater (1776) Antiikteater Teatri algmed ulatuvad juba kaugesse mi...
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister Maalis Genti altari koos oma venna Hubertiga Lõpetas selle 1432 Kasutas traditsioonili piiblistseene Realistlik ja elav Samal tasemel kui itaalased samal ajal Kasutas oma maalides värviperspektiivi Genti altar Genti altar suletud Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Näidend oli muude...
Kehakeel ehk meie tsivilisatsiooni unustatud keel Üldiselt Kehakeele sõnadeks on silmside, kehahoiak, käeliigutused (zestid), näoilme (miimika), hääle valitsemine, riietus, soeng, distantsitsoonid ... Juhul kui inimene kurdistub, suudab ta maailmas hakkama saada, kuna tegelikult tuleb suurem osa meid ümbritsevast keskkonnast meile kätte visuaalsel teel Erinevates kultuurides on ka erinevatel zestidel erinevad tähendused! Distantsioonid Ruumivööndid, mille inimene on enesele ümber seadnud. 1. INTIIMNE VÖÖND (15-46cm) siia lastakse sisse inimesed kellega ollakse emotsionaalses sidemes (vanemad, sõbrad) 2. ISIKLIK (46-120cm) siin ringis on meiega samaväärsed inimesed, tuttavad 3. SOTSIAALNE (120-360) vahemaa mida kasutame võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väg...
Retsensioon ,,Rekvisiitori tähetund" Jakob Naagel 10A 30. novembril 2013 käisin Kuressaare teatrimajas vaatamas VAT Teatri etendust ,,Rekvisiitori tähetund". Tegemist on monoetendusega, kus elukogenud rekvisiitori rollis on Lauri Saatpalu. Algse Eberhard Streul´i teksti on eesti keelde tõlkinud Hannes Villemson ja lavastajaks on Margo Teder. Loo alguses tuleb publik teatrisse, teadmata, et tegelikult jääb etendus ära. Nii võtab ohjad enda kätte teatri kauaaegne rekvisiitor, inimene, kes on üks teatri alustalasid, kuid kes iialgi püünele ei satu. Üheks õhtuks saab temast draamanäitleja, balletitantsija ja ooperilaulja, kes seletab teatrielu telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke on...
LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika ...
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida mujal looduses ei kohta. Tänu keelele on saanud on saanud võimalikuks nende tunnuste areng, mis eristavad Homo sapiensi kõigist teistest olenditest. Saksa filosoof Karl Jaspers.."Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine" Kahe või enama inimese vahel sõnalise või sõnatu keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Inimestevaheline teabeprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete reguleerimine. Üks inimese põhivajadustest Emotsionaalsete seisundite, mõtete, tunnete, teadmiste, oskuste, huvide, väärtus orientatsioonide.......vastastikune vahendamine jne.jne.jne Suhtlemine on lihtne ja endastmõistetav? Elus hakkamasaamiseks pole suhtlemist vaja õppida? Mida rohkem suhteid seda parem? Suheldes ületame üksinduse? Suhtlemine on meil...
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
