Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene ...
UNO NAISSOO Uno Naissoo sündis 24. oktoobril aastal 1923 Viljandis. ta oli Eesti helilooja ja muusik. Ta asutas aastal 1949 ansambli Swing Club'i, kui jazz oli ametlikult keelatud. 1949. aastal oli Uno Tallinnas toimunud eesti jazzfestivali üks algatajaid. Uno Naissoo lõpetas aastal 1952 Tallinna konservatooriumi helilooja Heino Elleri käe all. Ta on mänginud ansablites Rütmikud, Stuudio8 ja Metronoom. Uno mängis laitmatult klaverit, akordionit ja kontrabassi, kuid see juures olles võimeline neil kõikil laitmatult improviseerima. Aastatel 1952-1980 oli ta Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas Uno Naissoo selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb tänapäevani. Uno Naissoo tuntumate laulude seas on " Neil päevil polnud algust" , "Märtsis algas mai" , " Mu kodu" ja " Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusi...
Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmäära...
a cappella esitamise viis, millel instrumentaalsaade puudub a-moll helirida, mis algab A noodist ja on kurvakõlaline ansambel nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Duett, tertsett, kvartett jne. C-duur helirida mis algab C noodist ja on rõõmsameelne Duur rõõmus helilaad Dünaamika Kõlajõud, ilmekus, helitugevuse muutumine. Äkiline, jõuline, võimas, vali. Faktuur Teose häälte ja häälegruppide paigutusviis Forte Vali Harmoonia Helide kooskõla ja nende järgnevus Homofoonia Mitmehäälsuse liik, kus meloodiahääl on juhtiv, teised hääled moodustuvad harmoonia Ilmalik Ei ole usuga seotud Instrumentatsioon ehk arranzeerimine muusikapalade seadmine nt. orkester Kaanon - on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud Meetrum - rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine Meloodia - ühehäälselt väljendatud mõte Metronoom - ...
1950 · Raimond Valgre(1913-1949) · Ans Rütmikud (A.Oit, U.Naissoo, V.Ojakäär, G.Podelski, E.Kõlar, V.Järvi)Esimene ansambel Eestis kes alustas elektrikitarride kasutamist. · Ans Metronoom(U.Naissoo,H.Lääts,K.Tennosaar) · E.Laansoo kitarriansambel(mitmekordne pealemäng) · Jazzimuusikat ei mängitud · Orkestris ei olnud saksofoni 1960 · Jazz,biit,estraad · Hakati korraldama TLN jazzifestivale · Ans Juuniorid,mille juhatajaks oli T.Kõrvits ja lauljaks T.Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · ...
1950. aastate popmuusika Bill Haley lugu ,,Rock Around The Clock" (1954) andis stardipaugu rock'n roll'i ja rock- muusika hilisemate suundade tekkeks. Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat Jazz'i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut. Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulik...
Modaalne jazz Kristin Puusepp IX B klass Ajalugu ja tekkimine Sai alguse 1950. lõpus ja 1960. alguses Jazzmuusikud Miles Davis ja George Russell hakkasid laiendama tavapärase jazzi harmooniat e kooskõla Tavapärane mazoor-minoor (rõõmsakõlaline-kurvakõlaline) harmoonia asendati teistsugusega Loodi kogu aeg uusi meloodiaid, et rikastada jazzi Indiaani ja keskaja muusika päritoluga Iseloomustus Aeglane ja harmooniline rütm Lihtsad meloodiad Kasutatakse improvisatsiooni Taustaks mängitakse ühesugust meloodiat, kui samal ajal puhkpillidel mängitakse soolot. Trompet, kontrabass, trummid, klaver ja saksofon Jazzmuusikud Modaalse jazzi tuntuimad artistid läbi aegade: George Russell Bill Evans John Coltrane Miles Davis Miles Davis Sündis 1926 Ameerikas ja suri 1991 USA trompetist, jazzmuusik ja ansamblijuht Tema osalusel tekkis modaalne jazz ja palju teisi jazziliike Andis välja17 albumit ja mängis kokku 4 erinevas koosseisus Parima läbi...
Trummari peamised nipid Trummar olemine ei ole lihtsalt hobi, see on elustiil sedasorti eluviis mis nõuab ohvreid ja usinust. Aga kuidas jõuda muusiku tasemeni? Siin on põhimõtteline vahe, kas mängida trummi hobi pärast või elustiilina. Oluline erinevus on suhtumises ja harjutamise harjumustes. Ainus viis trummarina arenemiseks on omada tugevat enesekontrolli ning pühendumist regulaarselt harjutamiseks. Siin on mõned nipid, mille ma olen aastatepikkuse trummimänguga avastanud, mis aitavad trummarit tohutult- nipid, mis kiirendavad arengut ja muudavad harjutamise sunnitöö asemel nauditavaks. Aeg harjutamiseks, aeg mängimiseks! Üks suuremaid vigu, mida trummar saab teha, on jammimise ja harjutamise aja ühendamine. Usu või mitte, aga nende kahe asja vahel on suur vahe. Harjutamise aeg on selleks, et oma pulgakontrolli kallal töötada, uusi biite ja tehnikaid õppida. Jammimise aeg on võimalus äsja õpitud oskused ellu rakendada. Paljud tr...
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või ...
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud...
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla • Akord - kolme ...
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
LEVIMUUSIKA EESTIS Levimuusika on üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mis kujunesid 20. sajandi teisel poolel ja mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõr...
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, an...
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külm...
Etno jazz Referaat Tallinn 2008 SISUKORD 1. Etno jazz.................................................................................4-5 2. Uno Naisoo elulugu................................ ...................................6-7 KASUTATUD ALLIKAD... ...............................................................8 3 Etno jazz Seoses jazzi`i üha suurema rahvusvahelise levikuga on sellele paljudes maades püütud lisada kohaliku rahavamuusika elemete. Selleks andis mõnelgi pool inspiratsiooni modal jazz, mille hramooniline alus tunduvalt erineb varasemate voolude traditsioonilisets harmooniast. Etniline jazz on üks etnomuusika paljudest vormidest. Seda jazzi liiki samastatakse sageli Maailmamuusikaga. Enne 1990-ndaid pe...
Tartu Kutsehariduskeskus OÜ Punn Põhja lihtsustatud äriplaan Koostajad: Annika Vesselov, Merilin Ülem, Alice Jefimova, Riin Luts Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE .......................................................................................3 1.1. Ettevõtte missioon ja visioon...................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte lühiülevaade.................................................................................................3 1.3. Turg............................................................................................................................. 3 1.4. Personal............................................................................
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuu...
Tartu Ülikool MAN RAY Referaat Triinu Eesmaa 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elu ja kunst.......................................................................................................................................4 2. Maal..................................................................................................................................................4 3. Fotograafia........................................................................................................................................4 4. Lühifilmid.........................................................................................................................................6 5. Skulptuur......................................................................................................
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 Psühholoogia Eestis Kokkuvõte Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632- 1656) ja Gustavo-Carolina'ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom. · Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust. Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta. · 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja s...
Sisukord. Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ülevaade elukäigust 4 Looming 4 Luulenäited 7 Kriitika 10 Pildid 13 Kasutatud kirjandus 14 Sissejuhatus. Doris Kareva on üks silmapaistvamaid Eesti naisluuletajaid, kes on jätnud oma jälje eesti kirjandusse ja on eeskujuks ka teistele luuletajatele. Kareva luule ja selle muutumine läbi aja on erakordne ning kordumatu. Tema luuletuste läbiv teema on armastus. Referaat heidab pilgu peale Kareva elukäigule, tutvustab tema loomingut, esitab luulenäiteid, vahendab kriitikat ning pilte. Ülevaade elukäigust. Doris Kareva on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, sündis (28.november 1958) ja kasvas Tallinnas, pärast Tallinna 7....
Rapla Ühisgümnaasium Mari Kõrtsini 11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ................................
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. ...
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA I eksam 22.mai kell 16.15-17.30, M-22 eksam II eksam 4.juuni III aeg sügissemestri vahenädalal. I LOENG I TEOORIA Teooria komponendid: ühik, postulaadid, ennustused, hüpoteesid. Teooria headus: koherentsus, relevantsus, piisavus, ökonoomsus, lihtsus. Metateooria. – teooriate teooriad. Ühikuga alustatakse mudeli loomist. Selleks on käitumine või püsijoon (ajas muutumatu). Postulaadid – „mis siis tuleb kui..“ Teooria headus: llihtne, ei sisalda kõiksust, mittevastuoluline, teeb mõõdetavaid ennustusi. 2. ISIKSUSE TEOORIAD. Filosoofilised eeldused: - Determinism. - Pärilikkus. Keskkond muudab pärilikkuse poolt determineeritud skeeme. - Unikaalsus. - Proaktiivsus. Isiksus on aktiivne. - Teaduslikkuse printsiip. 3. ISIKSUSE KIRJELDAMINE: Nomoteetiline lähenemine – samad isiksuse jooned, erinevus vaid joonte väljenduses. Saavutame võimalus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
