Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" mesonid" - 24 õppematerjali

mesonid on nullist erineva seisumassiga tugevale interaktsioonile alluvad elementaarosakesed. Vastavalt kvarkmudelile on mesonite koostises üks kvark ja üks antikvark.
thumbnail
2
doc

Elementaarosakesed

Kirjelda erinevaid vastastikmõju liike. Kõige nõrgem jõud on gravitatsioonijõud, mis toimib kõigi osakeste vahel vastavalt massile ja on nii nõrk, et üksikute osakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta. Ainult tänu sellele, et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult tõmbavalt , muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks.Teine vastastikmõju liik on elektromagnetiline vastastikmõju, mis on omane kõigile elektriliselt laetud osakestele. Selle vastastikmõjuga on seotud kõik nii aatomite kui ka makrokehade vahel mõjuvad igapäevased jõud. Kolmandana tuntakse palju tugevamaid tuumajõude, mis esinevad prootonite ja neutronite vahel ja on vägalühikese mõjuraadiusega. Tugev vastastikmõju on see jõud mis hoiab koos fundamentaalosakesi ehk kvarke. See jõud on eriti tugev, sest tuumajõud on kõigest tema nõrk, väljapoole põhiseoseid ulatuv kaja. Lõpuks on veel nõrk va...

Füüsika
118 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elementaarosakeste füüsika

Nii nõrk, et üksikuteosakeste juures pole tema toimet võimalik mõõta.ainult tänu sellele et ta mõjub kuitahes kaugele ja toimib ainult ühtemoodi muutub ta väga suurte kehade juures tuntavaks(maakera). Elektromagneetiline vastastikmõju-omane kõigile elektriliselt laetud kehadele.aatomite kui ka makrokehade vahelmõjuvad ,,igapäevased" jõud on seotud selle vastastikmõjuga.kehad püsivad koos, põrkuvad, liituvad just aatomite elektronkatete vaheliste seoste tõttu. Tuumajõud-palju tugevamad jõud.esinevad prootonite ja neutronite vahel, väga lühikese mõjuraadiusega.tuuma sees. Prooton ja neutron on tegelikult liitosakesed.koosnevad üliväikestestliikuvatest osakestest-kvarkidest.elementaarosakesed p ja n pole päris elementaarsed.kvargid on vähemalt 1000 korda väiksemad ega koosne enam mingisugustest algosakestest(st on elementaarsed). kvargid-fundamenta...

Füüsika
101 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordmisküsimused eksamiks

Millal on kahe vektori vektorkorrutis positiivne? (Sin a >0) a ×b =ab sin 2. Millal on kahe vektori vektorkorrutis negatiivne? a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus ­ meeter massiühik ­ kilogramm ajaühik ­ sekund elektrivoolu tugevus ­ amper termodünaamiline temperatuur ­ kelvin ainehulk ­ mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu....

Füüsika
167 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eksami küsimused ja vastused

rida 1) Planetaarne aatommudel Peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väiksesse posit laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit laeng Elektronid liiguvad ringorbiidil ümber tuuma Aatomi läbimõõt ligikaudu 10^10 m Tuuma ja elektroni vaheline tõmbejõud peab olema tasakaalustatud elektronile ringorbiidil mõjuva kesktõmbejõuga. Ruthefordi planetarne aatomi mudel: selgitas alfaosakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikust (joonspektrid). Need probleemid ületas N. Bohr (aatomi püsivuse tingimused, aatomi esimese kvantmudeli looja). Kolm postulaati. Oma postulaatidega lahendas Bohr joonspektrite tekkemehanismi selgitamise probleemid. Samas ei suudetud Bohr...

Üldkeemia
266 allalaadimist
thumbnail
6
odp

MüüonNeutriino

Müüoni avastas C.D.Anderson kosmilises kiirguses, kus ta tekib piioni lagunemisel. Piion - kõige kergemad mesonid ja nad on nukleonide vaheliste tuumajõudude vahendajaks aatomitus. Laenguga piionid lagunevad nõrga vastastikmõju kaudu kas müüoniks ja müüonneutriinoks (99,9877% juhtudest) Müüonneutriino tekkimine Positiivse piioni lagunemisel tekib koos positiivse müüoniga alati ka müüonneutriino. Viimase antiosake tekib koos negatiivse piioni lagunemisel koos negatiivse müüoniga. Müüonneutriion Müüon neutriinol on lepton laeng Leptonlaeng (nimetatud ka leptonarv)...

Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Nüüdisaegne füüsikaline maailmapilt

-Läbiaegade on olnud erinevaid arvamusi. On arvatud, et Maa on ketta kujuline, mis toetub kilpkonnadele või elevantidele. Selline arvamus tuli piiratud kogemustest. Aristoteles arvutas välja Maa ümbermõõdu, tema teadis, et Maa on kera kujuline. Tuli järeldusele Kuu faaside muutumist jälgides. Lisaks nägi, et vari ei ole ellipsikujuline, nagu kettal peaks olema, vaid oli ringide lõige. Lisaks Põhjanaela erimoodi nägemine lõunapoolustel horisondi kohal madalamal kui põhjapoolustel. Aristoteles arvas, et Maa on maailma keskpunkt ja et teised taevakehad Päike, planeedid ja Kuu liiguvad ümber Maa. M. Kopernik oli esimene, kes ütles et mitte Maa ei ole maailma keskpunkt, vaid seda on Päike. See leidis kinnituse läbi Galilei. Viimaste aastate jooksul on toimuned tormiline areng . Oleme jõudnud arusaamadele, mis toimub Universumis- Päikesesüsteem, Linnutee, teis...

Füüsika
57 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nimetu

Aatomi ehituse kvantitatiivse teooria loomisel, mis võimaldaks selgitada aatomite spektrite seaduspärasusi, avastati uued mikroosakeste liikumise seadused ­ kvantmehaanika seadused. Thomsoni mudel ­ oli esimene välja pakutud aatomimudel. Thomson oletas, et positiivne laeng täidab ühesuguse tihedusega kogu aatomi ruumala. Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega umb 10 astmel -8cm, mille sees asub elektron. Keerukamates aatomites asub positiivselt laetud kera sees mitu elektroni. Aatom sarnaneb keeskiga, milles rosinate rollis on elektronid. Rutherfordi katsed. Elektronide mass on aatomite massist tuhandeid kordi väiksem. Kuna aatom on tervikuna nautraalne, siis langeb järelikult aatomi massi põhiosa aatomi positiivsele laengule. Ta soovitas aatomi positiivse laengu uurimiseks aatomi sondeerimist alfaosekestega, need tekivad raadiumi ja mõnede teiste keemiliste elementide radioaktiivsel lagunem...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Relatiivsusteooria, aatomi ehitus, tuumafüüsika

MÕISTED Aegruum- Punkti liikumise kirjeldamiseks on kasutatud nii aega, kui ruumi. On 4-mõõtmeline ning koordinaatideks on üks aja- ja kolm ruumikoordinaati. Ajadilatatsioon- Aeg liigub paigalseisja jaoks. EHK aja liikumine/aeglustumine valguse kiirusel liikuvas süsteemis paigalseisja/vaatleja jaoks. Pikkuste kontraktsioon- Pikkuste mõõtmete vähenemine liikuvas sihis, kui objekt liigub valguse kiirusel. Seisuenergia- Footoni seismajäämisel/peatumisel läheb ta mass üle seisuenergiaks. Mass ja energia võivad teineteiseks muutuda. Kineetiline mass- Seda omab liikuv keha, ehk liikuva keha mass suureneb seisvaga korda. Seoseenergia- Energia, mida tuleb rakendada, et osakest tuumast võimalikult kaugele välja viia. Poolestusaeg- Aeg, mille jooksul lagunevad pooled olemasolevatest tuumadest. Ahelreaktsioon- Iga järgneva neutroni lagunemine kaheks ja neutronite tõttu tekib lõpuks ka plahvatus. ( Termotuumare...

Füüsika
52 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Elementaarosakeste Füüsika

Sisukord · Sissejuhatus 3 · Elementaarosakesed 4 · Mateeriaosakesed 5 · Vaheosakesed 5 · Vastastikmõju 6 · Värv- tugeva vastastikmõju laeng 7 · Antiosakesed 7 · Kosmilised kiired 8 · Kiirendid 8 · Osakeste detektorid 9 · Kokkuvõte 10 · Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Sõnal elementaarne on kaks tähendust -- lihtne ja millegi koostisosa. Elementaarosakeste puhultulevad kõne alla mõlemad tähendused. Elementaarosakesteks loetakse osakesi, mis on kõigelihtsamad, st. ise enam millestki ei koosne. Samas koosnevad teised osakesed ja lõpuks kogu ainelinemateeria elementaarosakestest. Elementaarosakeste füüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste - el...

Füüsika
49 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Elementaarosakeste füüsika

Valga Gümnaasium Referaat Elementaarosakeste füüsika Autor: Maarja kaart Klass: 12A Valga 2010 Sisukord Sisukord .......................................................................................................2 Sissejuhatus .................................................................................................3 Elementaarosake................. ........................................................................4 Elementaarosakeste füüsika.........................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................7 Kasutatud allikad...........................................................................................8...

Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Elementaarosakeste füüsika

Valga Gümnaasium Referaat füüsikas ELEMENTAAROSAKESTE FÜÜSIKA Koostaja: Chaty Uibopuu Valga 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Elementaarosakeste füüsika..........................................................................................4 3. Vastastikmõjud.............................................................................................................5 4. Mateeriaosakesed ja värvilaeng....................................................................................7 5. Antiosakesed ja vaheosakesed......................................................................................8 6. Kosmilised kiired ja kiirendid.......................................................................................9 7. Osakeste detek...

Füüsika
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat: Elementaarosakeste füüsika

Häädemeeste Keskkool Elementaarosakeste füüsika Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Vastastikmõjud............................................................................................................................4 Mateeriaosakesed........................................................................................................................4 Värv ­ tugeva vastastikmõju laeng...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Kordamisküsimused: Elektriväli ja magnetväli.

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivälja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivälja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ühiklaengu viimiseks antud väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsõltuvus - Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. · Elektrivälja tugevuse valem ja väljatugevuste liitumine (vektorkujul!). Elektrivälja tugevus = sellesse punkti asetatud positiivsele ühiklaengule (+1C) mõjuv jõud. · Juhi potentsiaali ja mahtuvuse vaheline seos. Mahtuvus - juhile antud laeng jagatud juhi potentsiaaliga. Farad (F) - juhi mahtuvus, kui laeng 1 C tõstab tema potentsiaali 1 V võrra. Loeng 1...

Füüsika
213 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Referaat elementaarosakestest

Seejuures võib sekka tekkida ka kergemaid osakese-antiosakese paare. Antiosake saabki tekkida koos vastava osakesega. Valgeid osakesi saab moodustada kvarkidest ka paarikaupa, sidudes kvargi antikvargiga, kuid need pole püsivad, sest kvarkide jäävuse seadus neid ei kaitse. Eriti kiirseti lagunevad sellised osakesed, kus kvark on seotud omaenda antikvargiga ehk mesonid . Mesonid jagunevad lõhnaga mesoniteks ja ilma lõhnata mesoniteks. Mesoni lõhna määrab ära tema koostises olevate kvarkide lõhn. Et u-kvark ja d-kvark ei kanna lõhna, siis kõik ainult seda tüüpi kvark/antikvarkidest koosnevad mesonid on lõhnatud. Samuti on lõhnatud kõik mesonid, mis koosnevad kvargist koos omaenda antikvargiga (antikvargi negatiivne lõhn tühistab kvargi lõhna). Lõhnatu meson on näiteks piion ja lõhnaga meson kaaon....

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Universumi varane evolutsioon- referaat

Kool Universumi varane evolutsioon Referaat Koostaja: Klass: Koht 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus................................................................................. 3 2. Kosmoloogia............................................................................... 4 3. Paisuv Universum.................................................................... 5-6 4. Inflatsiooniline arneguetapp.................................................... 7-8 5. Kiirgusdominantne arneguetapp...

Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid

teema ­ aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel ­ 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel ­ 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõ...

Füüsika
91 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füüsika arvestuse kordamine 11.klass, viimane teema

Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spe...

Füüsika
21 allalaadimist
thumbnail
477
pdf

Maailmataju

Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...

Karjäärinõustamine
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tuumafüüsika

Tuumafüüsika ­ füüsika haru, kus uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse · Tuuma löbimõõdu suurjusjärk on 10 (astmes) -14 m · Aatomituuma peamiste karakteristikute hulk kuulub elektrlaeng · Elemendi järjenr Mendelejevi tabelis on sama suur kui tuumalaeng · Lihtaine koosneb ühesuuruse tuumalaenguga aatomitest · Aatomituum koosneb prootonitest (pr) ja neutronitest (ne) · Tuumalaeng q=Ze ( q- keemilise elemendi tuumalaeng; Z ­ laenguarv, mis näitab pr arvu tuumas; e ­ prootoni elektrilaeng) · A= Z + N (N ­ ne arv) · Mn ­ 55 ­ massiarv ( pr + ne); 25 ­ laenguarv (pr arv) · Isotoop ­ keemilise elemendi teisend · Aatomituuma tähis - X ( X ­ keemilise elemendi sümbol; A ­ massiarv; Z ­ laenguarv) · He ­ heeliumiaatomi tuum (alfaosake), mille massiarv on 4, laenguarv 2. Selgub, et He tuumas on 2 pr ja 2 (N=A-Z) ne. · !! Massi mõõdetakse kg · Massiarv ­ pr, ne ar...

Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
14
docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

34. Mis on värvilaeng? Värvilaeng on tugeva vastastikmõju laeng, mis jaotub põhiliselt kolmeks: punane, sinine ja roheline. 35. Kirjelda antiosakesi. Mis on mesonid ? Antiosakesed on elementaarosakeste vastasosakesed, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga. Antiosakese seisumass on osakese massiga võrdne. Antiosakeste omadused ja käitumine on analoogilised vastava osakesega. Mesonid on kõik eriti kiiresti lagunevad kvargid, mis on seotud omaenda antikvargiga. 36. Millised osakesed põhjustavad tugevat, millised nõrka vastastikmõju? Tugevat vastastikmõju osutavad gluuonid ja nõrka vastastikmõju osutavad väga massiivsed vaheosakesed. 3. osa ,,Kosmoloogia" 1. Mida uurib kosmoloogia? Kosmoloogia uurib Universeumit, sest sõna kosmoloogia tähendab maailmaõpetust. 2. Millega tegeleb astromeetria, taevamehaanika, astrofüüsika, planetoloogia,...

Füüsika
101 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun