Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia ...
Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Vanem kiviaeg Keskmine kiviaeg Noorem kiviaeg Eluviis rändav rän...
KORDAMISKÜSIMUSED: Organismi keemiline koostis 1. Mis on makro-, meso- ja mikroelemendid? Tooge iga rühma kohta vähemalt 4 elementi. V: Makroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad elutegevuseks suurtes kogustes (üle 1%) süsinik, hapnik, vesinik, lämmastik. Mesoelemendid on elemendid, mida elusorganism vajab keskmistes kogustes (0,1-1%) väävel, kaltsium, raud, fosfor Mikroelemendid on elemendid, mida elusorganismid vajavad väikestes kogustes (alla 0,01%) magneesium, fluor, vask (Cu), tsink (Zn). 2. Teate anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete keskmist sisaldust rakkudes. V: Kõige enam on anorgaanilisi aineid (vesi ja soolad) enamasti üle 80%. Orgaanilisi aineid on ligi 19% (Valgud 14%, lipiidid 2%, süsivesikud, nukleiinhapped..). 3. Teate järgnevaid anorgaanilisaineid, nende funktsiooni organismis: Vesinik- luude koostises, hammaste koostises Ammoonium- energia tekkimine, väljutamine ...
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid. Pagoda - kihiline tornehitis. Savist vaasid, mi...
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
Maria-Julia Järv Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös. HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) on rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on arendada ilmaennustusmudelit liikmesmaade operatiivse ilmaprognoosimise tarbeks. Huvi liitumise vastu on üles näidanud ka Läti ja Leedu ilmateenistuse...
Viinhape ja õunhape Risto Rohtlaid Viinhape Ehk- 2,3-dihüdroksübutaandihape Orgaaniline hape Leidub veinides, viinamarjades jt puuvilja mahlades. Kasutatakse maitse tugevdamiseks, happesuse reguleerimiseks ja antioksüdandina. 25g viinhapet maksab 1,50€ (laos saadaval) Viinhape Välimuselton valge pulber. Molaarmass on 150-087 g/mol. Viinhape on ärritav ja hapu. Lahustub hästi vees. Viinhappe molekulis on kaks kristalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)- viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Õunhape Nagu nimigi ütleb, on tegu happega, mida on palju õuntes. Kõrge sisaldus veinis veab maitsjal näo viltu ja sunnib nentima: Haaapu… Ehk hüdroksübutaanhape. HOOCCH(OH)CH2COOH Kus neid leidub ja omadused Õunad, kirsid, vaarikad, apelsinid, maasikad, viinamarjad, nektariinid, sõstrad. Värvuseta, ...
Geograafia 1. Atmosfäär e õhkkond- maad ümbritsev õhukiht. Albeedo- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Efektiivne kiirgus- maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniauk- osoonikihi olulised hõrenemised stratosfääris. Esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas,...
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
Kordamisküsimused: Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? · Makro: C, H, O, N, P, S · Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgaanilisis aineid leidub organismides? Süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 3. Milliseid elemente nimetatakse makroelementideks, milliseid mikroelementideks (näited)? · Makro: 9899% · Meso: grammides · Mikro: väga vähe 4. Selgita erinevate keemiliste elementide (C; H; O; N; P; S; Na; K; Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. · C: biomolekulid, moodustab keemilisi sidemeid · H: bimomolekulid, vee koostises, vesiniksidemed · O: hingamine, töö, toitainete lõhustamine. · N: aminohapped ja nukleiinhapped · P: Rakumembraani ehitus, nukleiinhapped, energiaühendite koostises · S: antikehade moodustamine · N...
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,......% 2. MIKRO- E. MIKROBIOMETALLID · Fe, Sn, Cr, Ni, V, Co, Mn, Zn Cu · Eri organismides on neid erinev hulk. · Neid leidub organismis 0,00..% TÄHTSAIMAD METALLID INIMKAHAS · Kaltsium 1.5% · Kaalium 0.4% · Naatruim 0.2% · Kloor 0.2% · Magneesium 0.1% KALTSIUM · 70kg inimese kehas on Ca 1-.1,2kg. · 99% asub luudes, kõhredes ja hammastes. · Piim ja piimatooted...
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Muinasaeg on periood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? Periood pärast esiaja kõppu ning algas kirja kasutuselevõtuga 3000 ek. 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asul...
Kordamiseks: § 3-5 (v.a lk 24-25, 30-31) + konspekt 1. Eesti ajaloo periodiseering: 1.1. Mis on esiaeg e muinasaeg, selle algusaeg ja -sündmus? Esiaja arheoloogiline periodiseering? Ajalooperiood, mis hõlmab inimkonna ajalugu kuni kirja leiutamiseni. Algus - australopiteekuste kujunemine (4,2 mln aastat tagasi) või tööriistade kasutuselevõtt (2,5 mln aastat tagasi) Arheoloogiline periodiseering Kiviaeg - paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg- vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg Rauaaeg- varane rauaaeg, Rooma rauaaeg, keskmine rauaaeg, viikingiaeg, hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirj...
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
Geograafilised ja looduslikud olud. Asukoht + elatusalad, inimeste tegevused Egiptus Mesopotaamia Niiluse jõgi Tigris & Eufrat Alam-ja Ülem-Egiptus ning Nuubia *Jõgedevaheline ala (kesk- ja alamjooks) *Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõus...
Egiptuse ja Mesopotaamia sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid ehk kõrgkultuurid tekkisid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Nende kahe tsivilisatsiooni vahel on päris palju nii sarnaseid, kui ka erinevaid jooni. Muistne Egiptus asus Niiluse jõe viljakate kaldaäärte peal. Egiptust piiras läänest suur Sahara kõrb, põhjast, aga Niiluse delta ja Vahemeri. Lõunasse jäid Niiluse äärsed suured kaljud ja elukõlbmatud tingimused, idast ,aga piiras Siinai poolsaar ja Punane meri. Egiptuses ei sadanud praktiliselt ültse vihma ja elu korraldati Niiluse üleujutuste järgi. Muistne Egiptus oli tervest maailmast eraldatud tänu oma tingimustele. Teine lugu on, aga Mesopotaamias, kus elu ei olnud nii eraldatud maailmast. Meso- potaamia asus kahe suure jõe Eufrati ja Tigrise aladel ,kus asuvad t...
TARTU ÜLIKOOL Farmaatsia instituut PORGANGI JA MUSTIKA SILMANÄGEMIST PARANDAVAD OMADUSED Proviisoriõppe I kursuse üliõpilase referaat õppeaines Sissejuhatus erialasse ja farmaatsia ajalugu Juhendaja: TARTU 2015 Sisukord 2.SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 3.AEDPORGAND......................................................................................................... 3 3.1............................................................................................... Üldiseloomustus 3 3.2.................................Karotenoidid: alfa- ja beeta-karoteen, luteiin, zeksantiin 3 3.3...............................................
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; 13. Populatsiooni iseloo...
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
Toitumissuhted ökosüsteemis Ökosüsteemide ehitus, jaotus ja liigitamine · Igas ökosüsteemis on kaks põhikomponenti: organismid e. biootiline osa eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: ...
Sotsiaalne õiglus, ebaõiglus ja ebavõrdsus tervises Anu Kasmel Sissejuhatus Viimasel aastakümnel on ilmnenud, et enamikes ühiskondades, ka nn. heaoluühiskondades suurenevad erinevused tervisenäitajates erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Enamikes Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikides on keskmine eeldatav eluiga XX sajandi teisest poolest alates pidevalt tõusnud. Kui aga jälgida keskmist eeldatavat eluiga erinevates sotsiaalsetes gruppides, siis ilmneb, et mõnedes gruppides esineb püsiv langustendents (Marmot and McDowall, 1986; Borrell et al., 1997). Uuringu "Sotsiaalne ebavõrdsus tervises" (Kunst et al., 2002) andmetel on kõrgharidusega meeste keskmine eeldatav eluiga 13,5 aastat pikem kui põhiharidusega meestel, naistel on vastav näitaja 8,6 aastat. Eksisteerib seaduspärasus, et tervisenäitajatele on iseloomulik sotsiaalne astmelisus kõrgeima sissetulekuga inimeste te...
TEEMA: BIOMETALLID Sissejuhatus: Biometallid , mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makro biometallid (katioonid Ca2+ , Na+ , K+ , Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. 2. Mikro- e. mikro biometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. MESOMETALLID Mesoelementide hulka kuuluvad Na, K, Ca ja Mg. Organismis esinevad peamiselt kloriididena, karbonaatidena ja fosfaatidena. Mesoelemente vajatakse üle 100mg ööpäevas. Ülesanne: Valisin metalli: Magneesium Iseloomusta valitud metalli järgmiste kavapunktide alusel: ...
Organismide keemiline koostis 1. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? – Vesi, soolad, happed, alused. Katioonid ja anioonid. Eluta looduse ained. Katioonid: K – Na – ioonid, Ca, NH4, Mg, Fe. Anioonid: Karbonaatioonid, fosfaatioonid, joodiioonid. • Makro: C, H, O, N, P, S • Meso: Na, K, Mg, Ca, Cl • Mikro: Fe, As, Br, Sn, Si... 2. Milliseid orgnaailisi aineid leidub organismides? – Elusa looduse ained. C – ühendid (v.a. süsihappegaas). Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped. Monosahhariidid ehk lihtsuhrkud: riboos ja desoksüriboos. Nukleiinhape (RNA), desoksüribonukleiinhape (DNA). Kuuesüsinikuline glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed. Sahharoos – roo ja peedisuhkru peamine koostisosa. Linnasesuhkur ehk maltoos. Piimas sisaldub laktoos ehk piimasuhkur. Polüsahhariidid kõrgmolekulaarsed orgaanili...
Neoliitiline kunst Kevin Engelbrecht Jaan Poska Gümnaasium 10.c 2011 Aeg ja koht Neoliitikum kestis LähisIdas VII aastatuhandest III aastatuhandeni eKr. PõhjaEuroopas k.a. Eestis kestis neoliitikum VIIII aastatuhandel eKr. Mis on neoliitikum? Neoliitikumi inimestel oli väga mitmesuguseid usundeid, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoole olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatut. Üksikute loodusnähtuste kõrval usuti ka vaime. Need võisid olla nii head kui halvad. Koondkujud Osad põlluharijad ei austanud tootemloomi, vaid oma inimlikke esivanemaid. Usuti, et nende hinged kaitsevad ja aitavad elavaid inimesi. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid taheti luua nende koondkuju. Et hingede maailma peeti nähtav...
Mida tähendab sotsioloogia*socius kaaslane logos-mõistus? Mida uurivad sotsioloogid.*sotsiaaleste gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid? Kes, millal ja kuidas defineeris sotsioloogiat esimest korda.*Auguste Comte,sotsiaalne füüsika,19saj? Kuidas on tekkinud sotsioloogia? Milles seisnevad sotsioloogia iseärasused? Mida tähendab sotsiaalne kujutlus.*isiklik ja ühiskondlikkogemus ? Mida ütleb Elton Mayo sotsioloogia ja loodusteaduste vahekorrast? Milliseid nelja uurimistasandit tuntakse sotsioloogias.*meta,makro,meso,mikro? Milliseid funktsioone täidab sotsioloogia.*kirjeldab,seletab,kasutab,ennustab,kritiseerib ehk teadvustab? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest Mida tähendab sotsiaalne käitumine. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Mis on sotsiaalne suhe? Milliseid sotsiaalse suhte komponente tunnete (neli)? Mis on sotsiaalne struktuur? Mis on sotsiaalne süsteem? Mida tähendab...
Vetikakooslused ja vee toitelisus järvedes ja jõgedes Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Fütoplanktoni populatsioonide arenemine järvedes ja jõgedes on seotud temperatuuri, valguse, lahustnud gaaside -ja lahustunud anorgaaniliste toiteainete hulgaga vees. Silikaatide kontsentratsioonid, nitraadid ja fosfaadid mõjutavad vetikate kasvu ja liikide esinemist veeökosüsteemis. 1. Fütoplanktoni koosseis ja järve toiteainete seisukord Järve troofsusel on peamine mõju domineerivate vetikate tüübile ökosüsteemis ja sesoonsele fütoplanktoni suktsessioonile. 1.1 Ökoloogilised eelistused järvedes Erinevate vetikate ökoloogilised eelistused järvedes on kokku võetud tabelis 1, kuigi üksikud liigid ja rühmad võivad tihti eksisteerida ka laias keskkonna vahemikus. Toiteainete seisukord (eriti fosfaatide ja nitraatide kontsentratsioonid) on kahtlemata olulised, kuid ka teised keskkonnaaspektid...
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
BIHEIVIORISM(1909) KK keskne, sarrustused KOGNITIIVNE WATSON(lõpuni objektiivne) inimkäitumise põhjuseks TINGIMINE ja PIAGET(intelligentsuse lätted-reaalsuse konstrueerimine - mäng,unenäog, jäljendamine IQ-progresseerumine- ruumi,aja, ÕPPIMISPROTSESSID/klassikaline tingimine S= R põhjuste seosed- fantaasiad ja sümbolismi teke) KK tähtsam pärilikkusest. Ükski võime-oskus pole 1970 lapsed läbivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasündinud. Need on õpitud, omandatud. ühesugused. Astmed erinevad teadmiste ja mõistmise poolest. * Kaasasündinud emotsioonid: VIHA,HIRM,ARMASTUS --- vasta...
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore. Lõuna-Eestis alumine kihis on umbes 25- 27% pooridest veega ja umbes 2% õhuga täidetud. 3. Veepotentsiaal Maksimaalne veehulk, mida muld võib endas hoida. 4. Anaeroobsel la...
Sekulariseerumine- mis see on? Sekulariseerumine on protsess, milles ühiskonna alad ja kultuuripiirkonnad vabastatakse religioossete institutsioonide ja sümbolite mõju alt. See ei tähenda, et religioosseid sümboleid enam ei eksisteeri, kuid nendel sümbolitel ei ole alati religioosset tähendust. Samuti ei pea see alati tähendama, et inimene ei usu Jumalasse- inimene võib uskuda Jumalasse, aga ta elab, nagu Jumalat poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti nä...
AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemi...
Biometallid on organismide elutegevuses osalevad metallid. Biometalle vajab organism mikrokogustes. Nende liig mõjub mürgina, sest nad denatureerivad valke, moodustades valkudega lahustamatuid sulfiide. Organismides leiduvaid biometalle ja nende ülesandeid uurib bioanorgaaniline keemia. Biometallid, mida on normaalseks elutegevuseks organismil vaja, jagatakse kaheks: 1. Meso- e. makrobiometallid (katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ ) Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. Neid leidub organismis 0,... %. 2. Mikro- e. mikrobiometallid (Fe, Sn, Cr, Ni, V, Mo, Co, Mn, Zn, Cu) Eri organismides on neid erinev hulk. Neid leidub organismis 0,00..%. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivad ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biometallidel on tähtis roll mitmetes biokeemilistes protsessides. Inimesed saavad biometalle toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsev...
Transport ja ekspedeerimine KT 1. Veondus tarneahela siduv lüli, mis peab tagama toorainele, kaupadele ja teenustele ruumilise kättesaadavuse, kasutades sobivaimat veotehnoloogiat. Veerem üldine mõiste/nimetus sõidukile, millega transporditakse kaubad või tooraine ühest punktist teise Füüsiline infrastruktuur on veerem, maja, seade või mõni füüsiliselt eksisteeriv ese, aga institutsionaalne on organisatsioonid, õigusruum ja rahvusvahelised suhted. Transpordivõrk kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri kogum teatud piirkonnas (magistraalliinide võrk, kohalike liinide võrk). Transpordisüsteem transpordivõrk ning sellele lisanduvad tugifunktsioonid, näiteks tanklad, remondiettevõtted, infosüsteemid, kindlustusandjad jms. Isiklik transport transpordivahend, mida inimene kasutab igapäevaselt isiklikuks kasutamiseks (auto, jalgratas, mootorratas). Paratransport a...
TEOTIHUACAN PRESENTATION NAME Company Name Me rilyn R a ie nd 1 1 C Üldiselt · Asub KeskAmeerikas, Mehhikos, 50 km Mexico linnast kirdes, kuival lavamaal · Hääldatakse Tay-oh-tee-wha-kahn · Linna hiilgeaeg 56 sajand · Mehhiko üks saladuslikum kultuur · 1520 a avastas varemed hispaanlane Hernan Cortes · Tänapäeval on teadmata, kes ehitasid selle linna, mis keelt seal kõneldi ning mis on linna pärisnimi, nime Teotihuacan andsid Asteegid · Esimene metropol Ameerikas · Linnas umbes 2600 peaehitist · Rangelt planeeritud ühiskond · Linnaelanikke hiilgeajal ~250 000 · Linna ala ~ 83 km² · Palverändurite ja kaubavahetajate meelispaik Elamud · R uum ika d ts e re m o o nia vä lja kud · Üh e ko rrus e lis e d ko rte rid , üld jo o nte s va lg e d (kip s ig a ka e tud ) ja a ke nd e ta , ka e tud vä rvilis te s e ina m a a ling ute g a · Ma ja d e l o li is e g i ä ra vo o...
LOODUSRAHVAD Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. 200 000 aastat tagasi - homosapiens (tark inimene) Muusika matkis loomi/linde Muusika abil suheldi kõrgemate jõududega - kasutati rituaalide keelt Vaimulik muusika - suunatud kõrgematele jõududele Ilmalik muusika - suunatud maisetele tegevustele/inimestele Paljude rahvaste müütides on laulule omistatud salapärane vägi, mis suudab loodusjõude juhtida. Oletused muusika juurtest: - Arheoloogilised väljakaevamised (kõla on võimalik ligilähedaselt taastada, vaidlus tekib häälestuse üle) - Koopamaalingud Kiviajast - löökpillid Meso- ja neoliitikumist - flöödi- ja sarvelaadsed ja trompeti eelased (sumerite ajast ka lüüra, harfi ja lauto taolised) Vana-Egiptus - topeltšalmei, otseflööt ja harf Muusika tähtsus vanades kultuurides: - Oluline osa tseremoonias - Meelelahutus - Kujunes kunstmuusika seisus - Muusika, kui loodusteadus - Jumali...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 ...
Põhivara õppeaines " Ehitusgeoloogia " 1. Geoloogia aine ja tema ülesanded. Geoloogia on teadus Maast, selle koostisest,ehitusest, muutustest ja arengust, sealhulgas ka elu arengust maakeral. Geoloogia peamine ülesanne on selgitada Maa elemiste kihtide, nn. Maakoore ehitust ja selle arengulugu, õppida tundma seal esinevaid kivimeid nende ainelise koostise järgi, välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehade vastastikused suhted. 2. Missugust praktilist tähtsust omab geoloogia ? - võimaldab üldistuste alusel plaanipäraselt otsida maavarasid - ilma pinnaste iseloomu tundmata ei ole võimalik rajada ühtegi inseneriehitust - põhjavete geoloogiline uurimine võimaldab lahendada elanike veevarustusprobleeme, keskkonnakaitselisi küsimusi. 3. Milliseid põhisfääre eristatakse Maa siseehituses ? Eristatakse 3 põhilist geosfääri: 1. maakoor (Maa 15 70 km paksune tahke välimine...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna om...
Analüüsime poliitilist retoorikat Martin Reisigl Sissejuhatus Pikka aega on vähe uuritud poliitilist retoorikat ja kui, siis kõrvaltööna, poliitteadlaste poolt, kes on huvitatud keelest ja lingvistide ja retoorikute poolt, kes on huvitatud poliitikast. Tagajärjeks on lingvistika, retoorika ja poliitteaduste uuringute sagedane amatöörlikkus nende arengus ja teooriakasutuses, metodoloogias ja meetodites. Oma töös püüan näidata, et puudujääke selles vallas saab parandada poliitlingvistilise lähenemisega ühendades retoorika, kriitilise diskursuse analüüsi ja poliitteaduste kontseptsioonid. Mis on poliitiline retoorika? Poliitilise retoorika analüüsis on esimene küsimus, mida poliitiline retoorika tähendab. Vastata saab kahes järgus- esiteks selgitades retoorika tähendust , teiseks selgitades sõna 'poliitiline' tähendust. Retoorika on ladina keelest pärinev- ars bene dicendi et scribendi- s.t. praktiline kunst hästi rääkida ja kirjutada,...
Pedagoogilise psühholoogia loengute põhimõisted 2013 Toetuda arutluses abstraktsioonidele lahendada probleeme 1. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustöö...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Geokeemia eksami kordamine 1.Mis on maastike koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil. Võrreldes loodusmaastikuga mõnikord koherentsus kasvab järsult, kõrb on muudetud oaasiks, või hoopis väheneb järsult. Viimane on seotud keskkonna saastumisega, mis mõjub järsult destruktiivselt maastiku arengule. Selle näiteks on ka tugev erosioon, tolmutormid jm. Koherentsusega on seotud ka maa...
Atmosfääri ehitus Õhus on 78% lämmastikku; 21% hapnikku; 0,04% vee-auru; 0,93% argooni; 0,03% süsinikdioksiidi. Atmosfäär jaguneb tropo-, strato-, meso-, termo ja eksosfääriks. Puhta kuiva õhu koostis Põhigaasid lämmastik N2 (78,09%), hapnik O2 (20,95%), argoon Ar (0,93%), süsihappegaas CO2 (0,004%). Lisandgaasid Neoon Ne (1,8x103-), heelium, krüptoon, vesinik, ksenoon, dilämmastikoksiid jpm. Peamiste gaaside sisaldus õhus Lämmastik 78,09%, hapnik 20,95%, argoon 0,93%, süsihappegaas 0,04%. Õhu saasteained, primaarsed ja sekundaarsed saasteained. SO2, NO2, NOx, PM10, PM2,5, Pb, Cd, Ni, Hg, As, O3, benseen, CO, benso(a)püreen. Primaarsed eralduvad otse saasteallikast välisõhku. Sekundaarsed tekivad välisõhus primaarsetest saasteainetest fotokeemiliste ja keemiliste reaktsioonide tulemusena. Saasteainete õhus sisalduse väljendusviisid (%, ppm, ppb, mg/m 3 , µg/m 3 ). Õhus gaaside sisaldust väljendatakse tavaliselt ruu...
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
