RAKENDUSBIOLOOGIA ON TEADUS, MIS SEISNEB BIOLOOGIA PÕHIHARUDE AVASTATUD SEADUSTE JA LOODUSE TEOORIATE PRAKTILISE KASUTAMISE VÕIMALUSTE JA LAHENDUSTE UURIMISES JA TEOSTAMISES, LUUES VASTAVATE JUHISTE, MEETODITE JA VÕTETE SÜSTEEMI. Bioloogi seos teiste teadus harudega: *Biofüüsika-käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse(osmoos)*Biokeemia-uurib organismide keemilist koostist, ainevahetus protsesse, muundumis reaktsoone ja muud säärast(valgud, rasvad, nukleiinhapped) * Biomeetria -Maatemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimist ja katsete planeerimiseks. *Looduskaitse-Loodus varude ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. *Taime-ja loomageograafia-Taimede ja loomade levik maal. *Küberneetika-teadus juhtimisest ja seosest(eeskujuks elus organismid) Bioonika-Bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja parema...
1. Mille poolest erineb rakendusteadus fundamentaalteadusest ja kuidas nad omavahel seotud on? Rakendusteadus - teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. Fundamentaalteadus - teadus, mis tegeleb objektide või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastastikuse mõju seaduspärasuste uurimisega ja sellekohaste teooriate loomisega. Omavahel on nad seotud nii, et fundamentaalteadus annab rakendusteadusele teadmisi ning rakendusteadus annab püstitatud uurimisküsimustele tagasisidet. 2. Too näide (õpikust või igapäevaelust), kus elusolendite ehitust või talitlust on kasutatud eeskujuna tehnikas või mingi tehnoloogia väljatöötamisel. Lennukitiiva täiustamine linnutiiva kuju ja detailide eeskujul. Hoonete kliimaseadmete projekteerimine termiitide tornpesade ventilatsioonisüsteemi järgi. 3. Kes olid a) Louis Pasteur keemik, mikrobioloog...
2. Missugused on meristeemkudede iseloomulikud tunnused? Missugune jagunemise tüüp on iseloomulik meristeemkoe rakkudele? Missugused erinevused on meristeemkoe rakkude ja lehe eristunud rakkude ehituses? - Koosneb tihedalt paiknevatest elusrakkudest, kaks omadust - kiire paljunemine, diferentseerumisvõime, ta tagab kiire taimemassi juurdetootmine - primaarne ja sekundaarne meristeem, eristatakse 4 meristeemide rühma tipmine, külgmine,vahe, haavameristeem -meristeem rakkude õõs on täidetud tsütoplasmaga , keskel asub suur tuum, suuri vakuoole ei ole, rakukest on väga õhuke. -?????????? 3. Milles on esi ja teismeristeemi erinevus? Mis on prokambium? -primaarne meristeem tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu, sekundaarne tekib eristunus kudedest tavaliselt hiljem kui esimeristeem - prokambium koosneb piklikest teravnenud otsega meristeemirakkudest, mis paiknevad
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitl...
Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söö...
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Bioloogia konspekt Rakendusbioloogia- teadus ,mis seisneb biloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises,luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Fundamentaalbioloogia- püüavad välja selgitada loodusseadusi. Biotehnoloogia- biloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muudnamisega. Peamised tehnoloogilised oragnismid-roheallik-antibiootikumide valmistamisel,piimhappebakter-toiduainete hapendamisel,hallitusseened-alkoholide valmistamiseks,saprotroos-juuremädaniku peataja. + Säästab energiat. Vähe jäätmeid. Ohutud jäätmed. Odav tooraine. - Saab toota vaid teatuid aineid. Tundlikus keskkonna tegurite vastu Võtab palju aega Meristeem- taimede algkude;kude,mille rakud säilitavad püsiva jagunemisvõime ja võivad tekk...
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv. 4) haavameristeem- tekib elusa taime vigastatud koha ümber 5. Millal ja millest tekib taimes sekundaarne meri...
Taimede meristeempaljundus ja kloonimine Arlee Kaugemaa Merlin Kuusemets 12a Märjamaa Gümnaasium 2011 Ajalugu Hakati kasutama raskesti paljundavate taimede kasvatamiseks(orhidee, viljapuud) 1960 hakati meristeempaljundust laialdaselt kasutama Kasutatakse: looduskaitses(hävimisohus olevate taimede kaitseks) Erinevate kultuuride saamiseks(maasikad, viljapuud, pohlad, nelgid, krüsanteemid, kased nt maarjakask, ohustatud taimeliigid nt käpalised). Kloonimine Kloonitakse DNAst, rakust, organismist uut organismi Kloonimine- geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, punga...
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
TAIM · Taimeanatoomia õpetus taimede ja nende organite siseehitusest · Taimemorfoloogia õpetus taimede ja nende organite välisehitusest ja kujunemisest · Taimefüsioloogia õpetus taimede talitlusest · Taime keha koosneb rakkudest, mis erinevad loomarakkudest Rakukest Plastiidid Vakuoolid · Rohelised taimed erinevad loomadest energia kasutamise ja toitumise viisilt Autotroofid Fotosüntees Gaasivahetus · Taimede ainevahetuse laad erineb loomade omast Maapealsete osade suur assimileerimispind e suur lehtede kogupind Maa-aluste osade suur imamispind e tugevasti hargnev juurestik Kompenseerivad teataval määral taimede liikumisvõime puudumist · Taim kasvab kogu elu vältel Kasv on piiramatu Toimub pidev rakkude jagunemine taime teatud piirkondades ...
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk tekib olemasoleva raku jagunemise tulemusena. 3. Organismide kasv ja areng põhineb rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel seotud (kooskõlas). Loomorganismide ehituses on 4 peamist koetüüpi: Epiteelkude – katab ja...
Botaanika 2 KT B 1. Epiderm: a) mis kudede hulka kuulub? b) kus paikneb? c) mis on epidermi ülesanne? a) kattekudede hulka b) primaarses kattekoes c) kaitsta taime kuivamise, ülekuumenemise, hapniku puuduse ja muude väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. 2. Korgi e. peridermi ehitus. a) missugustest osadest koosneb? kuidas need osad omavahel paiknevad? Koest: felleemist, fellogeenist ja ja fellodermist Kõige välimine felleem (kork), keskmine fellogeen (korgikambium) ja kõige sisemine felloderm 3. Missuguseid juhtkimpe nimetatakse avatuiks, missuguseid kinnisteks? Missugune põhimõtteline erinevus avatud ja kinniste juhtkimpude vahel tuleneb erinevusest nende ehituses? Avatud - kambium on floeemi ja ksüleemi vahel. Kambiumi tegevuse tulemusena juhtkimp laieneb. Kinnine - juhtkimbus puudub kambium, seetõttu juhtkimp ei kasva. 4. Kollenhüüm: a) mis kudede hulka ta kuulub? missugustest rakkudest kollenhüüm koo...
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes · Biopuhastid- aerotangid · Meristeem- al...
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse merist...
Rakendusbioloogia-seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakas- vatuse teke nina vanaaja meditsiin. Biotehno-loogia-bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilik- kuse muundamiseks.I Toiduainetööstus- juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlusel meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Happendamine rajaneb piimhap- pebakterite tegevusel(kurk,piim). Juustu tootmisel hallitusseened,pagaritoooted, alkohol-pärmseen.II Meditsiin- Louis Pasteur- ,,pastoriseerimine", elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendamisel ja roiskumisel ei teki elusolendeid neid protsessides, vaid olemas olevad mikroobid põhjustavad neid protsesse.A. Fleming- avastas, et rohehalliku juures olekul tema bakterikult...
OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks Selek...
Kordamisküsimused rakendubioloogia kontrolltööks. Lk.8-17 1.Milles seisneb rakendus- ja fundamentaalteaduste erinevus, too näiteid. Fundametntaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Nt: anataoomine, füsioloogia,geneetika, Rakendusteadus Seisned bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetia jms tarbeks. 2.Millega tegelevad anatoomid, tsütoloogid, füsioloogid, geneetikud, molekulaarbioloogid, viroloogid, ökoloogid. Anatoomid tegelevad keha ehituse uurimisega. Tsütoloogid tegelevad raku uurimisega. Füsioloogid tegelevad keha talitluse uurimisega. Geneetikud uurivad pärilikkust. Molekulaarbioloogid uurivad mikroorganisme. Viroloogid uurivad viiruseid ja ökoloogid uurivad ...
BIOTEHNOLOOGIA Rakendusbioloogia(üldisem mõiste) Valdkonnad:meditsiin,veterinaaria,põllumajandus, toiduainete tööstusBiotehnoloogia Ravimite väljatöötamine, eriomadustega taimesortide loomineMeristeempaljundus sai võimalikuks tänu algkoerakkudepaljunemiseuurimisele(..totipotentsed)Monokloonne toodab ühte tüüpi antikehasid. Embrüosiirdamine+saadakse ühest vanemapaarist palju heade omadustega järglasi & tänu külmutamisele kergem transportida-ei pruugi alati õnnestuda & on vaja kasut. hormoone, mis võib mõjutada organismide tervist. Tuumkloonimisel võetakse keharakust rakutuum &sellestuusorganism, aga embrüonaalkloonimisel (lõhestuse meetodil) 1)munarakk viljastatakse in vitro meetodil 2)varajane embrüo jaotatakse osadeks 3)osad taastuvad & need siiratakse eri vastuvõtjateemakasse.Tuumkloonimisevastuseis:õnnestub väga harva, pole eetiline kloonida teisi organisme, rakud pole noored.Tüvirakkude i...
Fundamentaalteadus e. põhiteadus-uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. (faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid) Rakendusteadus-tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jm tarbeks. Bioloogia jaguneb kaheks: #Üldbioloogia (geneetika, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, arengubioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia) #Eribioloogia (botaanika, zooloogia, loomafüsioloogia, taimegeograafia, lihhenoloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-elus...
KLOONIMINE GENEETILISELT IDENTSE JÄRGLASKONNA SAAMINE PALJUNDATAVAST ÜKSIKOBJEKTIST (DNA MOLEKUL RAKK, ORGANISM). KLOON GENEETILISELT IDENTNE JÄRGLASKOND. MERISTEEMPALJUNDUS MERISTEEMIRAKKUDE KASUTAMINE VEGETATIIVSETE JÄRGLASTE SAAMISEKS. MERISTEEM TAIMEDE ALGKUDE. TOTIPOTENTSUS RAKKUDE VÕIME MUUTUDA MIS TAHES TÜÜPI ORGANISMIOMASTEKS RAKKUDEKS JA ARENEDA TERVIKORGANISMIKS. MERISTEEMPALJUNDUSE KASUTAMINE: 1) RASKESTI PALJUNDATAVATE TAIMEDE (ORHIDEED, VILJAPUUD) ISTUTUSMATERJALI KIIRE TOOTMINE; 2) VIIRUSVABADE TAIMEDE TOOTMINE, MISTÕTTU TAIMED ON JÕULISEMA KASUVGA, ÕITSEVAD LOPSAKAMALT JA ANNAVAD RIKKALIKUMAT SAAKI; 3) LOODUSKAITSES HÄVIMISOHUS TAIMELIIKIDE KAITSMINE. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA LEITUTATI MONOKLOONSETE ANTIKEHADE TOOTMISEKS. 1) ANTIGEENIGA IMMUNISEERITUD IMETAJA PÕRGNAST ERALDATUD LÜMFOTSÜÜDID VIIAKSE KOKKU IMETAJA KASVAJARAKKUDEGA LAHUSES, MIS STIMULEERIB RAKKUDE ÜHINEMIST. TEKIVAD HÜBRIDOOMID. RAKKUDE LAHJENDATUD ...
1. Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest rakkudest koosnev taime organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorgan...
Fundamentaalteadus Ehk põhiteadus - uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse - füüsika, keemia, bioloogia jt - tuuma, tema sisu: faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid. Rakendusteadus. loodusnähtuste praktilisel otstarbel kasutamine. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. Biotehnoloogia. rakendusbioloogilosed meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sirgumise ja pärilikkuse muutmiseks. Hapendamine, käärimine. toiduainete töötlemise meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Nendes protsessides ei teki elusolendeid, vaid olemasolevad mikroobid põhjustavad neid protsesse (kõik elav tekib ...
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
1. Mis erinevus on fundamentaal- ja rakendusteadustel? · Fundamentaalteadus uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. See moodustab vastava teaduse tuuma, koosneb faktidest, seadustest, teooriatest ja hüpoteesidest. · Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi jms tarbeks. 2. Mis on biotehnoloogia? Näide. · Biotehnoloogiaks nimetatakse rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. · Näide: toidu ja joogi valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. 3. Too näi...
Bioloogia 1. kursus II osa Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Virchow 1858. a Rakud tekivad ainult rakkudest Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uu...
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
Fundamentaalteadus teadus, mis uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi. Rakendusteadus teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega. Antibiootikum elusorganismide produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Biotõrje umbrohu, metsa- ja aiakahjurite, taimehaiguste jms. leviku piiramine mitmesuguste looduslike mehhanismide kaasabil. Feromoon Loomade, tavaliselt putukate, poolt toodetud keemiline nõre, mis mõjutab teiste liigikaaslaste käitumist, füsioloogiat või arengut, tihti mõjudes vastassugupoolele ligitõmbavalt. Kloonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. Kloon isendi, raku või DNA-fragmendi kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne jä...
Mõisted: Fundamentaalteadus, uurib objekte või nähtuseid ning nendega seotud seaduspärasusi rakendusteadus, teadus, mis tegeleb mitmesuguste loodusteaduste abil saadud teadmiste praktilise rakendamise põhimõtete ja meetodite otsimise ja arendamisega. antibiootikum, on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ning terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. biotõrje, seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. feromoon, kloonimine, DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon, isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond meristeem, meristeempaljundus, taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest in vitro. totipotentne, võib areneda mistah...
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
histamiin - vigastatud rakkude poolt eritatav aine, mis kutsub esile mittespetsiifilise immuunreaktsiooni homöostaas - organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskonna stabiilsust hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajä...
1.Bioloogia seos teiste seadustega Teoreetiline plaanis: fundamentaalteaduses avastatud nähtuste seletamiseks on vaja bioloogiat.Nt. Psühholoogias ja pedagoogikas. Käitumise mitmete külgede ja emotsioonide mõistmiseks peab teadam bioloogiat. Vastupidine protsess: bioloogia oma uurimisala nähtuste seletamiseks kasutatakse matemaatika, keemia, füüsika seaduspärasusi ja põhimõtteid. Nt. Biokeemia, biofüüsika- teadused, mis uurivad elusolendite koostise ja talitluse füüsikalisi ja keemilisi aluseid, nt fotosüntees, raku hingamise protsess, raku membraani transport, närviimpulide ülekanne. Rakenduslik seos: peamisteks valdkondadeks on meditsiin, veterinaaria, põllumajandus, toiduainete töötlus. Biotehnoloogiat kasutatakse toiduainetetööstuses, ravimite väljatöötamisel ja tootmisel,eriomadustega taimesortide väljatöötamisel. Biotehnoloogiaks nim. rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse ka...
Küsimused 1. Rakendusbioloogia ajalugu, olulisemad sündmused (valik õpikust lk 18) tuleb tead sündmuste järgnevust (1857, 1885, 1942, 1953, 1975, 1977, 1981, 1997) 2. Mida mõistetakse rakendusbioloogia all ja mida biotehnoloogia all? 3. Too neli näidet koos selgitustega, kus inimene kasutab biotehnoloogilisi rakendusi. 4. Selgita lühidalt taimede meristeempaljundus, miks saab seda nimetada kloonimiseks? Millist kasu (mis eesmärgil teostatakse) saab sellest tehnoloogiast? 5. Mida tähendab hübridoomi loomine, too üks näide, milleks seda kasutatakse. 6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Mill...
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
Bioloogia Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Põhilised organismid on barkterid ja seened, tänapäeval kasutatakse ka rakukolooniaid. Toodetakse palju erinevaid asju. Kõige rohkem toodetakse ensüüme. Näiteks toiduainetetööstuses kasutatakse seente toodetud ensüüme toiduainete lõhna, värvi või muude omaduste parandamiseks. Taimekaitsevahendites kasutatakse patogeenide vastu seentelt saadud ensüüme. Pesuvahendite intelligentsed molekulid võitlevad lipiidide vastu. Tekstiilitööstusessutatakse tärklise lagundamiseks seentelt pärit amülaasi. Õlle ja kalja tootmisel kasutatakse samuti biotehnoloogiat. Antibiootikumide tootmiseks kasutatakse seeni ja baktereid ning neid kasuatatkse bakteriaalsete haiguste raviks. Funktsionaalne toit on toit, mille komponendid mõ...
III osa 1) Vegetatiivsed taimeorganid - Taimeanatoomias räägitakse taime vegetatiivsetest organitest -juur, vars ja leht. - Vegetatiivsed elundid moodustavad taime keha ning täidavad taime elutegevuse põhilisi ülesandeid (sh vegetatiivne paljunemine). 2) Juur - Juur on taime reeglina maasisene elutähtis organ. - Juur lehti ei kanna, küll aga võivad sellel tekkida pungad, millest arenevad maapealsed võsud. - Enamasti asub juur pinnases, kuid juuremuudendid võivad kasvada ka maapinnal. 3) Juure vöötmed • Kasvukuhik – apikaalne meristeem • Pikenemisvööde – rakkude kasv • Diferentseerumisvööde – püsikudede kujunemine • Külgjuurte vööde – peritsüklist saab alguse • Juurekael 4) Juurte ülesanded - Vee ja mineraalainete omastamine - Säilitusorgan. - Fotosüntees, hapniku omastamine - Orgaaniliste ainete sünteesi organ 5...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied. Taime varre ülesanded: *külgharude moodustamine *lehestiku, õite ja viljade ...
KORDAMINE BOTAANIKA KT 1. Taime kasv ja areng a. Taime 4 arengujärku 1) Embrüonaalne e. looteline arenguijärk – embrüa moodustumine. Algab see faas õies munaraku viljastumisega ja lõpeb seemne (embrüa) valmimisega. 2) Noorus- e juveniilne järk– algab see faas seemne idanemisega, järgneb taimede aktiivne kasv. See faas lõpeb, kui taim saab suguküpseks – hakkab moodustama õisi. 3) Täiskasvanu e matuune arengujärk. Intensiivne rakkude pooldumine (aktiivne kasv) aeglustub ning algab sugu- e. generatiivorganite moodustumine - õiepungade teke. 4) Raukus- e. seniilne järk. Taime loomuliku arengu lõppfaas: kasvu järkjärgulise aeglustumine, lõpuks taim sureb. b. Fenoloogia, fenoloogilised vaatlused Fenoloogia - bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi, ne...
Rakkude jagunemine Mittesuguline paljunemine 1. eoseline(seened, sõnajalad, samblad) 2. vegetatiivne 1) pooldumine(bakterid, ainuraksed jne) 2) pungumine(pärmseened, hüdra) 3) sibulatega(tulp, sibul, liilia) 4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar) 5) võsunditega(maasikas, vaarikas) 6) juurevõsudega(lepp, vaarikas) 7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel m...
BIOLOOGIA Fundamentaalteadus- uuritakse objektide ja nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi Rakendusteadus- teadus, mis tegeleb loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. tarbeks Biotehnoloogia- rakendusbioloogilised meetodid ja protseduurid, mille puhul elusorjanismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Biomeditsiin- bioloogiliste ja meditsiiniliste uuringute süntees, mis on suunatud uusima bioloogia avastuste meditsiiniliste rakenduste leiutamisele ja kasutamisele. Rakendusbioloogia lähtekohad Mikroorganismid · Kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine toimub piinhappebakterite tegevusel · Mitmed juustusordid valmivad hallitusseen...
1 TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDUSKÜSIMUSED 2012 A.Veevahetus 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Veepotentsiaal- võrdub vee keemilise potentsiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes (st atmosfäärirõhul, samal temp ja kõrgusel) paikneva vee keemilise potentsiaali suhtes. Veepot. osaleb vee liikumise suuna määramisel. Vee liikumise suund oleneb energeetilisest seisundist. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud elektrokeemiline pot. on 1 mooli aine energia elektriväljas, mõõdetakse voltides (V) 4. Osmolaarsuseks nimetatakse erinevate lahustunud ainete osmootsete rõhkude summat 5. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Sõltub samadest teguritest, millest sõltub vee keemiline potents...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
Objektide uurimine või nähtuste olemus - fundamentaalteadus. See moodustab vastava teaduse – füüsika,keemia,bioloogia jt- tuuma, tema sisu: faktid, seadused,teooriad,hüpoteesid. Loodusnähtused praktilised baasil – rakendusteadused (põllumajanduse,meditsiini,tööstuse,energeetika,transpordi, olme jm tarbeks) Bioloogia: Üldbioloogilised teadused tegelevead teaduslike uuringutega(geneetika,molekulaarbioloogia,rakubioloogia,arengubio loogia jne, Eribioloogilised teadused(botaanika,zooloogia,loomafüsioloogia) Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilised kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ja teostamises. Otsib praktiliste probleemide lahendusi inimkonna hüvanguks. Rakendusbioloogia PLUSSID: On aidanud edendada toiduainete tootmist ja mitmekesistamist, arendada haiguste diagnoosimeetodeid,luua uusi ravimeid, täiustada raviprotseduure Rakendusbioloogia MIINUSED: Bioloogilise re...
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uurit...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM BIOTEHNOLOOGIA Õpimapp bioloogias Koostaja: Helena Tomson 12. A klass Juhendajad: Leili Järv Tallinn 2013 SISUKORD MÕISTETELEHT Antigeen mis tahes kehavõõras aine, mis põhjustab vastureaktsioonina antikehade tekke. Antikeha erilise koostise ja struktuuriga valk, mis tekib vastureaktsioonina mingi antigeeni. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüokloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identsete genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüoplast b...
Taimede kasvu ja arengu regulaatorid (hormoonid) Millised omadused peavad ühendil olema, et olla hormoon? toime väga madalates kontsentratsioonides (10-6 – 10-9M); sünteesitakse taime ühes piirkonnas, aga toimet avaldab teises piirkonnas pole ainevahetuse vaheprodukt vaid spetsiaalselt sünteesitav ühend enamasti madalamolekulaarne tajutakse spetsiifilise retseptori vahendusel viib signaali ülekande ahelate vahendusel mitmesuguste effektideni Tagavad taime erinevate piirkondade omavahelise seose, samuti väliskeskkonna ja taime seose. Sellistele nõuetele vastavaid ühendeid leitakse pidevalt juurde, kuid peamiselt eristatakse viis nn klassikaliste kasvuainete rühma: auksiinid, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape ja etüleen. Auksiinid C. Darwin uurides taimede liikumisi, leidis, et kõrreliste koleoptüülide tippudes sünteesitakse ühend, mis põhjustab tipu paindumist valguse poole st osaleb fototropismis. Kasutades ühendi ...
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa vegetatiivsed taimeorganid LEHT Lehte võib iseloomustada kui taime vegetatiivset organit, mille kasv on piiratud(meristeem talitleb teatud aja vältel) ning mis harilikult ei kanna endal teisi taime organeid. Lehe ülesanded: *peamiseks fotosünteesi(süsiniku assimilatsoon) ja transpiratsiooni(ehk taimauramine on vee aurumine aimedest) organiks *taimede säilituselund *kaitsevahend *putukate püüdmise organ (putukoidulisetele) *kinnitusvahend( ronitaimedele ) Lehe osad: *kõige suurem ja peamine lehe osa on lehelaba. *lehelaba kinnitub taime varrele leherootsu abil. selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. *leheroots võib alumises osas laieneda nng ümbritseda vart,moodustades ...
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
