Adam Johan von Krusenstern Adam Johann Krusenstern (1770 1856), silmapaistev vene meresõitja, sündis Raplamaal Hagudis. 1801. a. omandas ta Kiltsi ja Vorsti mõisa. Aastail 18031806 juhatas ta esimest vene ümbermaailmareisi laevadel Nadeda ja Neva. Viimase komandör oli Juri Lisjanski (17731837). Kroonlinnast alanud ekspeditsiooni ...
Minu vanemate elu ENSV ajal Sel ajal söögipuudust küll polnud,süüa oli ,kuid valik oli loomulikult kesisem kui praegusel ajal.Söödi nagu ikka,makaronid,kartulid,liha,kala,muna jne.80 aastate alguses töötas minu ema Tallinna linnavalitsuse Rae restoranis peakokana ,päeval oli söökla linnavalitsuse töötajatele keda sai toitlustatud ja õhtul oli restoran kus põhiline klient oli vene rahvusest meremees.Ja kuna sai töödatud sellises kohas ei olnud meil kunagi söögipuudust perel oli alati kõht täis head ja paremat oli külmikus.Kõike oli saada kui sul oli suur tutvusringkond kuna sai töödatud sellises kohas oli neid tuttavaid ka palju. Kõik mis tööl inventuuriga üle jäi sai omavahel ära jagatud nii, et kui õhtul koju sai mindud siis olid kotid head-paremat täis. Tööd oli tol ajal väga palju .Restorani ukse taga oli igal õhtul järjekord palju peeti sünnipäevasid ,pulmapidusi meie restoranis. Tegime ka kulinaaria kaupluse j...
Ülesanne Eesti reeder on sõlminud laevapereliikmega meretöölepingu 2020. aastaks, esimese kuue kuu brutotasu kuus on 1500 eurot ja järgmise kuue kuu brutotöötasu on 2600 eurot kuus. Töötasu maksmine toimub iga kuu viimasel tööpäeval. Laevapereliige on teinud tulumaksuvaba osa arvestamise avalduse (vastavalt kehtivatele õigusaktidele palunud arvestada tulumaksuvaba miinimumi) ja ta on sündinud 12.03.1985. Laevapereliige sai 2020. aastal veel töötasu mugavuslipu riigis tegutsevalt reederilt, millest ei ole kinnipeetud mitte ühtegi maksu, summas 5000 eurot. Kui suur on laevapereliikme igakuine netotöötasu, millised on laevapereliikme töötasult kinnipeetavad maksud ja reederi poolt lisanduv maksukohustus maksude lõikes? Kui suur on laevapereliikme 2020. aastal maksustatav tulu ja millises summas peab ta riigile tulumaksu lisaks tasuma? ----------------- Lahendus Kuna ülesannes on kirjas et meremees palus arvestada tulumaksuvaba miinimu...
ROBINSON CRUSOE SEIKLUSED Daniel Defoe Autorist Sündinud 1660. aastal Londonis. Õppinud teoloogiat, töötas kaupmehe-, ajakirjaniku- ja hiljem romaanikirjaniku ametis. Tal oli naine ja 6 last. Oma ajakirjanduslike artiklite tõttu veetis palju aastaid vangis. Romaani "Robinson Crusoe" kirjutas 1719. aastal, kui ta oli juba pea kuuekümne aastane. Suri 1731. aastal, seitsmekümne ühe aastasena. Teosest lühidalt Raamatus on juttu sellest, kuidas üks meremees sattus üksikule saarele ja mismoodi ta seal 28 aasta jooksul hakkama sai, kuni ta ükskord pääses. Teose tegevuskoht Tegevus toimub asustamata saarel Lõuna-Ameerika põhjaosas, kas Kariibi meres või Atlandi ookeanis. Tegelased ROBINSON CRUSOE-kaupmehest meremees, kes satub asustamata saarele REEDE-noor pärismaalane, kellest saab Crusoe ustav teener HISPAANLANE-inimsööjate vang REEDE ISA-samuti inimsööjate vang, kelle tema poeg päästab KAPTEN-saarele jõu...
August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Lu...
Õitsev meri Raamatureferaat Henri Allik Põhitegelased: Hannes: Lihtne rannaküla poiss Turja talust, kellest sirgub tubli, töökas ja unistustega töömees. Noorest peast oli tal kindel siht: temast saab tubli meremees, kuid aja jooksul läheb tema elutee järjest kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängi...
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poi...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõ...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
Giuseppe Garibaldi: 1) Itaalia rahvuskangelane. 2) Nooruses oli meremees, pärast sai temast Noor-Itaalia salaühingu liige. 3) 1834 osales ülestõusus Sardiinia kuningriigis, väljaastumine nurjus -> -> mõisteti ta tagaselja surma. 4) Võitles Brasiilias ja Uruguays koos gautsodega valitsusvägede vastu. 5) Osales revolutsioonisündmustes Milanos ja kirikuriigis. 6) Oli sunnitud minema USAsse. 7) 1859 võitles ta Austria vastu ja järgmisel aastal organiseeris oma tuhatkonnaga retke Sitsiilia ülestõusu toetamiseks. 8) Lõuna-Itaalia oli tema kontrolli all. 9) Üritas vallutada paavsti valduses olevat Roomat seda kaitsva Prantsuse väe käest. 10) 1866 sõdis taas Austerlastega, moodustas Vogeeside armee, kuhu kuulus üle 8000 vabatahtliku.
Mats Traat ,,Inger" Armastus romaanis Mats Traadi teoses " Inger " on pearõhk armastusel ja suhetel. Peategelane Inger tundis end väga üksikuna ning lootis leida enda kõrvale kedagi, kes teda armastaks. Selle tõttu leidis aset palju intriige ja valesid valikuid. Inger oli armunud abielus mehesse, kellel oli kaks last. Kuigi naine tundis, et ei tohi loota, ta siiski tegi seda, eirates ohte. Inger hellitas lootust, et ehk jätab Arne oma naise maha ja tuleb temaga sinna väikesesse korterisse elama. Viimasel koos veedetud öölgi nägi ta unes pisiperet oma armsaga. Inger ei avaldanud oma mõtteid Arnele, näiteks ei avaldanud ta armukadedust, kuigi seda tundis. Õpetaja armastas seda meest sellepärast, et too andis naisele turva- ja kindlustunde, samuti oli ta Ingeri silmis kahe jalaga maa peal. Näiteks ei suutnud Arne oma poegi maha jätta. Ta ar...
Maarja Pannel 9.b 27.03.14 August Mälk „Hea sadam“ Me saime valida kolme August Mälgu raamatu vahel. Mina valisin selleks „Hea sadama“. „Hea sadam“ on A. Mälgu rannatriloogia viimane osa ning sinna kuuluvad veel „Õitsev meri“ ja „Taeva palge all“. August Mälk on ise pärist Saaremaalt ning tänaseks surnud. Ta olnud õpetaja ja koolijuhataja. Ta on kirjutanud romaanidele veel lisaks novelle ja näidendeid. Minu valitud Mälgu raamatu tegevus leiab aset 20.sajandi alguses Saaremaal asuvas külas. Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töö...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha seda õnnelikum oled? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt, pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamist väärt. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Mariest oli juba saamas võrratu noor daam, kes kahjuks vandu...
Amandus Heinrich Adamson 1855 12.november 1929 26.juuni Amandus Heinrich Adamsoni pere · Sündinud 12.novembril 1855 Paldiski lähedal UugaRätsepal. · Isa meremees · Ema talutütar Amandus Heinrich Adamsoni pere ja suveateljee. Amandus H. Adamsoni haridustee · Seitsmeaastaselt alustas noor Amandus kooliteed Tallinnas ToomVaestekoolis. · 1869a põgenes Amandus ToomVaestekoolist ning sõitis salaja Peterburi. · 1870a Peterburist naasnuna anti talle luba astuda Tallinna Kreiskooli. · 1870a Kreiskoolist tüdinuna läks ta hoopis Bergi puutöökotta Tallinnas tisleri ametit õppima. · 1873a õnnestus A.H.Adamsonil siiski astuda Peterburi Kunstiakadeemiasse. · 1879a lõppes Amandus Heinrich Adamsoni haridustee. Amandus H. Adamsoni tunnustused · Esimeseks tunnustuseks tema andele võib pidada algkooli õpetajate kiitust ja talle antud võimalust müüa oma teoseid Tallinna Kunstikaupluse...
Analüüs Käisin vaatamas Tapa linnaraamatukogus näitust ’’Pitsilised lood’’ mis on seal nähtav 26.11.2015–09.01.2016. Näituse korraldaja on Aide Leit-Lepmetsa. Tema maalide tegelased on kunstniku sarnased. Punapäised, rõõmsameelsed, romanti- lised pilditegelased tegutsevad kaunis ja õhulises maailmas. Aide ei maali ennast teadlikult, kuid tüdrukud piltidel on tõesti tema moodi. Tema sõnul meeldib talle naiselik ja kaunis maailm. Tema piltide tegelased hõljuvad pilvedel, unistavad õunapuu all, mõnulevad värske ajalehe ja kohvitassi taga. Temale on piltidel tähtsad pitsid, ta on kasutanud Haapsalu salli- ja äärepitse. Aide töötab Haapsalu kooli kunsti õpetajana. Mulle jäi silma üks pilt, kus oli üks poiss, kes oli üksi seilaval paadis, ta oli seal üksi ja ta oli väga kurb. Nägin selles pildis ennast, sest ka mina olen kurvana eemalehoidev ja üksik. Kui mina olen kurb siis hoian omaette. Sama tegi ka s...
Toomas Nipernaadi kui autobiograafia August Gailiti teost ,,Toomas Nipernaadi" saab lugeda kui autobiograafiat. Nad mõlemad olid kirjanikud ja neile meeldis reisida. Nad mõlemad said sellest inspiratsiooni. Näiteks teoses rändab peategelane Toomas kevadest sügiseni, et koguda ideid. August Gailit sai ,,Toomas Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametite...
Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Juuljus minategelane, noor ja tark poiss, 14-aastane vaeslaps, kelle võtab enda hooldada kalur Taavi, Kipri talu hea südame, kuid alkoholilembene peremees. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel...
,,Inger" M.Traat Ingel Uunvald oli ühes Hiiumaa Internaatkoolis inglise keele õpetaja, mille oli ta ise 10 aastat tagasi lõpetanud.. Ta oli väga tore ja lahke inimene, kuid samas järjekindel ja phimõtetega noor naine. Ta elas korteris, mis oli räämas ja kül käis sealt koguaeg läbi, kuid mis oli talle armas. Ingeril oli väga palju austajaid, Kiur praktikant, Jaak - meremees, Arne abielumees, kes hiljem pettis Ingerit kolmanda lapse saamisega oma naiselt. Ingeril oli kaks sõbrannat, kellega ta tihemini läbi käis. Üks neist oli Riina, kes oli tema sõbranna, kes oli ka samas koolis õpetaja ja ei ärritunud nii kiiresti, kuid ta suitsetas väga tihti ja teine sõbratar oli Aet, kes oli algklasside õpetaja.Sai peaaegu närvivapustuse ja proovis enesetappu teha, aknast alla hüppamise tagajärjel, mis tal muidugi ei õnnestunud. Ingerile meeldis olla koos oma sõpradega ja lihtsalt nendega aega veeta,...
Adam Johann von Krusenstern Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846. Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788 - 90). Aastail 1793 - 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tun...
Täiskasvanute maailma saladusi avastades Igal inimesel on saladused, neid saladusi me hoiame, kanname endaga kaasas, kuid kui aeg tuleb siis räägime neist kasvõi võõrastele, peaasi et kellegagi rääkida saaks. Kas pole mitte nii, et mida vanemaks inimene jääb, seda vähem elurõõmu temasse püsima jääb, inimene satub rutiini ohvriks. Kahjuks on tänapäeva ühiskonnas eesmärgiks teenida võimalikult palju raha, ning majanduslikult võimalikult kõrgele tõusta. Miks inimesed hindavad materiaalseid väärtusi nõnda kõrgelt, nagu miski muu ei loeks, mida rohkem raha inimene teenib seda õnnelikum ta on? Kas tõesti on see tänapäeva arusaam, õnnest ning täisväärtuslikust elust. Raha ei tee kedagi õnnelikuks, ainult hetkeliselt. Pere, sõbrad, tuttavad on need kes teevad selle elu elamis väärseks. Kõige paremini kirjeldab täiskasvanute maailma avastamist ''Toome helbed''. Kui Mariest oli saanud juba võrratu noor d...
Kui ma oleksin Poseidon Nimi Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber lo...
Jack London (1876-1916) Jack London oli San Franciscost pärit ameerika kirjanik. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. Samal ajal tegi ta läbi karmi ja seiklusrikka elukooli. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (190...
Muusika Kas mereharidus vajab muusikaajalugu? Mida on arvatud · MUUSIKAAJALOO TUNNIS VÕID TÄIENDADA OMA LOOMINGULISI KÜLGI JA VÕIB OLLA HILJEM PÜHENDAD END ROHKEM MUUSIKALE. · ENDAL ON HEA TUNNE, KUI OLED HARITUD JA SUL ON TEADMISED. · MUUSIKA ON TEEMA, MILLEST SAAB PALJU RÄÄKIDA · HUVITAV ON TEADA SAADA TEISTE MAADE KULTUURIST. · SELTSKONNAS ON HUVITAVAM, KUI TUNNED ERINEVAID LAULE. · ARVAN, ET MUUSIKAST JA MUUSIKAAJALOOST ON HEA MIDAGI TEADA. · MUUSIKAAJALUGU ON VAJA TEADA, SEST.OLETAME, ET HAKKAD MEHHAANIKUGA IGAVUSEST RÄÄKIMA JA SIIS VÕIB TÕESTI PIINIK OLLA, KUI SA MUUSIKAST MIDAGI KAASA RÄÄKIDA EI OSKA. · MA ARVAN, ET IGA MEREMEES PEAB OSKAMA LAULDA. KA LAULMINE ON OSKUS. · ARVAN, ET MUUSIKAAJALUGU EI PEA ÕPPIMA, KUNA SEE VÕIB OLLA TÜÜTU JA IGAV. Mida on arvatud · LAULMINE ON KAASAS KÄINUD MEREMEESTE ...
Inger Romaanis esineb palju suhteprobleeme, seoses armastusega, samas kajastab ka koolielu. Rohkem keskendutakse siiski Ingeri suhetele, eriti meestega. Tal oli palju asutajaid, kuid lõpuks ta kedagi õiget ei leidnudki. Meremees Jaak oli joodik, neil midagi tõsist polnud, siiski oli ta Ingeri südames. Praktikant Kiurule meeldis Inger väga, kuid Inger ei võtnud teda tõsiselt, sai alles hiljem teada, et see oli tõsi. Arne oli abielumees kahe pojaga, kuid sellest hoolimata meelids ta Ingerile ning neil oli suhe. Arne lubas, et jätab oma naise maha, kuid lubaduseks see vaid jäigi, lisaks jäi ta naine ka rasedaks ning Ingeril jäi üle vaid loobuda, kuigi see tegi talle palju haiget. Kooliprobleemid, Inger pidi pidevalt õpilaste eest võitlema, et nad pingutaksid rohkem. Eriti probleemne õpilane oli Toomas. Palju vastuarvamusi direktoriga. Naiskujud: Inger-tugev ja iseseisev naine, saab kõigega ise ...
Martin eden Jack London Peateglased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Kokkuvõte Ruth tüdineb ootamast ja enne seda Martin Eden armub Ruthi kui Eden rikkaks saab lähevad nad esimesest silmapilgust. Tänu lahku. Samal ajal sureb ka mehe sõber temale tekib mehel soov end Russ Brissenden. Eden jääb üksi. Peol harida ja ta tahab saada kohtub ta Lizziga, kes hakkab talle kirjanikuks. Sellega kaasnevat kohe meeldima ja Eden kogub veelgi kuulsust ning raha. kuulsust ja raha tahtis mees kasutada Ruthiga abiellumiseks. Kokkuvõte Ruth tahab tema juurde tagasi, aga Eden keeldub. Mees kohtab vana sõpra Joed ja läheb reisile "Mariposa" pardal. Seal tekib tal unetus ja soov puhata. Suures...
Napoleon referaat Napoleon sündis 15.augustil 1769.aastal Prantsusmaal.Ta oli suur väejuht ja riigimees.Ta oli auahne,suure töövõime ja tahtejõuga. Napoleon oli suur väejuht kes võttis sõjapidamises kasutusele hulgaliselt uuendusi.Napoleoni sõjad oli vallutussõjad,need nõutsid tohutuid inimohvreid.Sõdade peamine eesmärk oli kindlustada Prantsusmaale majanduslik ja poliitiline üleolek euroopas.Napoleoni sõjad aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabadusliikumisele.Tema ümberkorraldused ning vastuvõetud seadused Prantsusmaal said eeskujuks paljudele teistele riikidele.Nende mõjul toimusid reformid Preisimaal,Austrias,Itaalias,Venemaal ja mõneski teises riigis.Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena.Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid tal...
A. Mälgu teos „Hea sadam” Anti Väli August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sess...
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli...
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
Robinson Crusoe Robinson Crusoe armastas seiklusi. Tema suurimaks sooviks oli minna merele. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes oli meremees. Esimene öö merel oli Robinsonile hirmus, aga ta jätkas reisimist. Ta sattus orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kellelt tal õnnestus pääseda. Siis jätkas Robinson mereretke iseseisvalt. Lõpuks jõudis ta Brasiiliasse, kuhu ta rajas suhkrurookasvanduse, mis tõi talle palju raha. Robinson ei jõudnud kogu tööd seal ise teha ning talle soovitati minna Aafrikasse orje ostma. Robinson hakkaski merereisiks valmistuma. Teel Aafrikasse aga sattus Robinson meeskonnaga tormi kätte. Kõik peale Robinsoni hukkusid. Vesi kandis Robinsoni saarele, mis paistis olevat inimtühi. Robinson ei saanud aru, miks Jumal teda karistas. Olukorda kergendas see, et vesi tõi ranniku lähedale Robinsoni laeva, kus mees leidis palju kasulikke asju, mida ta parvega rannikule tõi. Robinson õppis valmistama tööriis...
Kuidas mina olen hea kodanik? Aristoteles vastates küsimusele "Mis teeb inimesest hea kodaniku?" toob välja sellise võrdluse: "Meremeestest koosneb meeskond, samamoodi nagu inimestest koosneb riik". Nad erinevad teineteisest oma oskuste ja rollide pärast (näiteks, kapten, aerutaja ja teised). See tähendab, et inimestel samamoodi võivad olla erinevad rollid ühiskonnas ja riigis. Võime eeldada, et meremees on hea, kui näeme kuidas ta tuleb toime oma kohustustega ja mida ta teeb selleks, et reis oleks turvaline. Võime eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näeme kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas, patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa j...
Amandus Adamson Kes ta oli? Amandus Heinrich Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Lapsepõlv ja koolitee Sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal, Uuga Rätsepal, suri 26. juuni 1929 Paldiskis Isa oli meremees, ema talu peretütar Alustas Tallinnas ToomVaestekoolis Juba koolis tegeles ta kunsti ja laevukeste nikerdamisega Teda märgati ja anti võimalus oma töid ühes Tallinna kunstikaupluses müüa. Läks edasi Tallinna kreiskooli, tüdinedes sellest ära läks 1870. a. sügisel Bergi puutöökotta Tallinnas ametit õppima ja jäi sinna pidama kolmeks aastaks. Peterburi Kunstide Akadeemia (18751879) Üritas 1873. a. astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Ei õnnestunud Läks otsima Liivimaa kuberneri, kes oli lubanud teda õpingutes toetada Kõndis jalgsi Peterburist Riiga, sealt Miitavisse. Teenis 150 rubla Paldiskisse tagasi 1875 võeti ta vastu, 1879 lõpetas Sai hõbemedali, alustas töö...
August Gailit ''Toomas Nipernaadi'' 1. Nipernaadi oli teose alguses rõõmus, uljas, hoolitsetud välimusega, ilus ja noor. Need on kooskõlas, sest suvi oli alanud ja Nipernaadi ootas seda aega, et hakata elu elama. 2. Igatsus Seeba kuninganna järele näitab,et olenemata sellest, et Nipernaadil oli abikaasa, oli ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse...
Kadrioru kunstimuuseumi püsinäitus 7. aprillil külastasime klassiga Kadrioru kunstimuuseumi. Mis juba algul külastuse minu jaoks eriliseks tegi, oli kunstimuuseumina kasutatav Peeter I poolt rajatud barokkstiilis loss, mis on tõsiselt lummav ning ei saa jätta kedagi külmaks. Muuseumi põhinäitus koosnes 16.-20. sajandi Madalmaade, Saksa, Vene, Itaalia meistrie maalikunstist ning 18.-20. sajandi Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunstist ning skulptuuridest. Kunstiteosed ei ole ise seotud lossiga, vaid need on Eesti kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioonist sinna eraldi toodud. Imeilusa lossi kõrval oli väga silmapaistev ka kunstinäitus. Oli nii mõnigi maal, mis mind mõneks ajaks peatas ning mõtlema pani, kuid kõige rohkem mõtisklesin A. Bogoljubovi „Tallinna sadama“ üle. Kohe algul teost vaadates mõistsin, et pildil kujutatud linn ning sadam on tuttavad, kuid samal ajal veidi võõrad. Esimesel vaatusel ei mõistnud mis võõras tundub, kui...
Referaat Kolumbuse merereisid Laura Raid VII klass Kehtna PK Kolumbuse merereisid Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Kolumbus sündis Itaalia linnas Genovas ja temast sai juba noorukina meremees. Arvatakse, et juba enne Kolumbust olid Kariibi mere saari ja Lõuna-Ameerika rannikut külastanud eurooplased. Kuid kõigil neil oletustel puuduvad küllaldased tõendid, seepärast kuulub Christoph Kolumbusele Ameerika esmaavastamise au. 15. sajandi teisel poolel tundsid meresõitjad suurt huvi idamaade vastu, kus mõned eurooplased olid juba viibinud. Nagu mitmed teisedki tolle aja eesrindlikud ini...
Madeira Referaat Kristin Lapsanit MT09 Madeirast Koosneb rohkem kui 20 saarest. Suurimad Madeira ja Porto Santo. Saarestik kuulub Portugalile autonoomse piirkonnana. On osa Euroopa Liidust, olles üks selle kaugeim regioon. Saarestik on vulkaanilise tekkega. Geograafiline asukoht Asub Atlandi Ookeani Põhjaosas laiuskraadidel 32°22.3N 16°16.5W - 33°7.8N 17°16.65W Ajalugu Rooma Impeeriumi armee komandör ja filosfoof Plinius Vanem (23. 79.a p/Kr) nimetab Purpursaari Kanaari saarte lähedal, mis võivad viidata Madeirale. Madeira esines kaartidel aastast 1339. Saarestiku avastas Portugali meremees Henrique Meresõitja ajavahemikul 1418-1420. Mõned aastad hiljem saar asustati ja hakati arendama põllumajandust. Madeira Loodus Lähistroopilinemereline kliima (aasta keskmine õhutemperatuur 21,8 °C). Saare lõunaosas laiub lähistroopiline vihmamets. Saar on suhteliselt mägine (kõrgeim tipp 1862 m Pico Ruivo). Polii...
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta eiras neid kahtlusi, arvates, et need ajapikku kaovad. Ta oli rumal kui arvas, et suudab eirata oma veenides vere asemel voolavat merevett. Ta püüdis küll väga huvituda talupidamisest, kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival m...
Ainult üksi ollakse vaba? Küsides meid ümbritsevate inimeste käest, mis on vabadus, tuleb vastuseks vaid kerge õlakehitus. Aga kui küsida, kas sa oled vaba, vastatakse jah- sõna üllatava kergusega. Arvatavasti piisab neile teadmisest, et nad on vabad. Kuid mida tähendab vabadus? Vabadus on inimese õigus käituda just nii, nagu tema enda jaoks parimaks peab, eeldusel, et ta sellega ei kahjusta teiste samasugust õigust. See tähendab, et ka vabadusel on piirid, nagu paljudel asjadel siin maamunal. Kui puuduksid piirid, ei saaks eristada vangistust vabadusest- kõik oleks üks suur vabadus. Iseasi on see, et kui suurelt me mingit asja piiritleme. Kui vabadus oleks see, et teen, mis tahan, siis tahes-tahtmata tunneme ennast vangina. Ükskõik, kus me ka ei viibiks, tuleb alati millegagi arvestada, olgu see siis kas või ellujäämise vajadus. Daniel Defoe raamatu ,,Robinson Crusoe" peategelane teab, kust...
Robinson Crusoe oli seiklushimuline mees. Juba varases eas oli tema suurimaks sooviks minna merele, kuid tema vanemad ei olnud sellega nõus. Lõpuks õnnestus tal merele saada oma sõbra isa kaudu, kes ise meremees oli. Juba esimene öö merel ajas Robinsonile hirmu nahka, kuid tema suur soov merel olla ei lasknud tal oma võimalust käest anda. Vahepeal oli ta orjaks ühele Aafrika kaupmehele, kuid Robinsonil õnnestus lõpuks kaupmehe vangistusest pääseda ning alustada ise mereretke. Oma rännakuga jõudis ta lõpuks Brasiiliasse. Ta rajas sinna suhkrurookasvanduse ja see kasvandus tõi palju raha sisse. Kuid Robinson ei suutnud ise kogu tööd kasvanduses ära teha. Tal soovitati minna Aafrikasse orje ostma minna, ning peale mõneajalist järelemõtlemist hakkas ta tegema ettevalmistusi pika merereisi jaoks. Robinson asus oma meeskonna ja laevaga teele Aafrika suunas, kuid nad polnud veel väga kaugelegi jõudn...
Fernão de Magalhães Geograafia referaat Koostaja: Juhendaja: Fernao de Magalhaes (1480-1521)- sõnakehv ja sihikindel portugali meremees. Kuigi Kolumbus avastas uue maailmajao, jäi tee leidmine ihaldatud "vürtside maale" Kagu-Aasias saavutamata. Tuli korraldada uusi retki. Suurimaks ettevõtmiseks kujunes Fernao de Magalhaesi ekspeditsioon. Ta oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitav India. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Magalhaesi juhtimisel Hispaania lippude all teele tundmatusse. 20. septembril 1519. aastal, lahkus viis laeva ja 265 meest Hispaania rannikult, nad ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13. detsembril Rio de Janiero lahte. Sealt suundusid laevad lõunasse, purjetades piki tollal veel tundmatut Lõuna -...
,,Ekke Moor" Karakteri jälgimise analüüs Konflikt: Kas Ekke Moor leiab enese? Mida teeb? · Lähevad memmega laadale · Teatris, on vaimustuses Eneseotsing: unistab ametist, mõtleb, kuidas end parandada. · Tehakse ettepanek osaleda näidendis, vaidleb alguses vastu, kuid lõpuks nõustub. Lõpeb teatrist põgenemisega. · Naaseb koju Enekeni sõnad, et ta pole mees, lähevad talle hinge, otsustab rändama minna, et "meheks saada" · Käib ringi, satub praost Odja juurde, saab tööd · Lahkub, hakkab müüjaks · Öömaja Pille Riini juures, tahab talle head · Hakkab Peipsi ääres kauplusepidajaks · Seejärel satub ühte tallu jutustajaks · Talus kraavihall (Aleksander ja Elda Indu) · Meremees · Eksleb, satub laplaste juurde (Lassi ja Jürga) · Ärimees Londonis · Jõudis pärast pikka rännakut koju, leidis eest enda ja Enekeni poja ...
Eesti naivistid Paul Kondas Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 Oli eesti maalikunstnik, naivist. Ta lõpetas Põltsamaa ühisgümnaasiumi. Osales Vabadussõjas. 19211923 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust ja kaubandust. 1924. aastal omandas Valgas õpetajate kursustel pedagoogikutse 1925. aastast töötas Suure-Jaani 6-klassilisse algkooli õpetajana, hiljem juhatajana kuni 1941. aastani, mil asus elama Viljandisse, kus töötas kooliõpetajana. Suurem osa tema maalidest sündisid pensionieas. Kondase eluajal ei toimunud ühtegi tema tööde näitust. Viljandis asub Kondase Keskus, kus on 36 Kondase õlimaali. Paul Kondase teos KALAMEHED - õli 79×100 cm. 9.1.1963 Ave Nahkur Ave Nahkur sündinud 1962 On eesti kunstnik. Tema töid võis näha Reformierakonna 2009. aasta kalendris ja võib vaadata Hiiu Õlletoas. Arnold Laugus Arnold Laugus 2. august 1917 7. mai 2013 Oli eesti pedagoog ja akvarellikunstnik. Teise maailmasõja ja Saksa okupatsio...
Ekke Moor Markus Paales Tony tammiksaar Liisi Lippasaar Romet Viiber Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja P...
Seikluskirjandus Seiklusjutt on jutustus, milles asetatakse pearõhk huvitavale sündmustikule. Peategelane satub alatasa ühest ohust teise, elab läbi kõikvõimalikke ebausutavaid ja imepärasid seiklusi ning saavutab lõpuks õnnelikult oma eesmärgid. Seikluskirjandus on proosa vanimaid liike ja pärineb antiikajast. Taas avastati see 18. ja 19. sajandil. Kõigepealt said kuulsaks robinsonaadid. Robinsonaad õpetliku sisuga kirjandusteos merehädalise seiklustest inimtühjal saarel. Mõiste tuleneb D. Defoe romaanist "Robinson Crusoe", mille peategelane elas 28 aastat inimtühjal saarel. 20. sajandil hakati kirjutama ka nn robinsonaadide paroodiaid, kus tegelased jäid samuti üksikule saarele, kuid pidid seal taluma suuri raskusi, mitte ei sattunud sellisele ideaalsele saarele nagu Robinson Crusoe. 20. sajandi robinsonaadide paroodiatest on kõige tuntum William Goldingi romaan "Kärbeste jumal". Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel o...
Aleksandr Korabljov 23. märts 2012 James Krüss, ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" Raamat jutustab meile Timm Thaleri rasketest noorusaastatest. Olles veel väga noor, kaotab ta isa ja ema ning peab elama võõrasema ja kasuvennaga, kes kogu aeg näägutavad tema kallal. Lootes saada õnnelikuks, Timm sõlmib lepingu salapärase härra Tarukiga, loovutades talle oma naeru ning saades vastu võime võita iga kihlvedu. Varsti mõistab poiss, et tegi suure vea. Selleks, et oma naer tagasi saada, peab Timm kaua nuputama mingit viisi kuidas üle kavaldada Taruki, aga õnneks on tal ka head sõbrad kelle peale ta võib lootma jääda. Raamatu peategelased on: Timm, Timmi isa, võõrasema, kasuvend Ervin, parun Taruk, Timmi sõbrad Kreschimir, härra ja proua Rickert ja meremees Jonny ning teised v...
KURKSE RETK Analüüs Lühikirjeldus: Baltpati luurerühm pidi Jaanus Karmi juhtimisel minema oma rühmaga Pakri saarele ellujäämiskursust läbi viima, kuhu oleks viinud ja hiljem tagasi toonud piirivalve. Kuid leitant Karm otsustas, et tagasi tulevad nad omade jõududega. Veetakistuse õppuse nimeks oli ,,Vilets elu". Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel kuigi tegelikkuses oli ...
Toomas Nipernaadi ,,Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, ,,romaan novellides". Teos on jagatud seitsmeks novelliks. Novellid näitavad distantsi kahe inimese vahel ning selle kunsti. Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur,vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial. Nipernaadi oli nautija. Oma rännakute juures nautis ta ennekõike loodust. Ta võis tundide kaupa istuda heinamaal ja vaadata päikeseloojangut. Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ,,...Veel on jäänud paar lühikest silmapilku mu suvest ning need on minu...
Raamat koosneb kokku 5st novellist: ,,Meeste vahel," ,,Mereannid," ,,Aegunud õnn," ,,Elamise rahu" ja ,,Randlase surm." Kõigi nende novellide tegevus toimub minu arusaamu mööda esimese Eesti Vabariigi ajal Saaremaa läänerannikul. Kõik jutud räägivad randlaste elustolust. ,,Meeste vahel" jutustab kahe kaluriküla poisi omavahelistest suhetest pärast seda, kui nad on pilgu peale pannud ühele ja samale tüdrukule. Kui Oskar viga saab ja koju põdema jääb, otsustab ta pärast tervenemist laia ilma minna. Kustas, kellel olid Juuliga vahepeal paremad võimalused head suhet luua, otsustab Juuliga suhet mitte arendada ja tahab samuti laia ilma minna ja koos Oskariga, sest mis see üks tüdruk ühe õige sõpruse jaoks ikka loeb. ,,Mereanni" Pikasääre Sander, kelle motoks on: ,,Ausalt elatud, ausalt tuleb ka surra," otsustab poegade abil madalikule jooksnud ja hüljatud aurikult metalli tooma hakata. Kogemata saavad sellest teada ka ülejäänud kül...
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. ...
Karl August Herman 1851-1909. Oli aktiivne kultuuri tegelane, keele teadlane, ajakirjanik, muusika huviline, rahva valgustaja. Ta oli pärit Põltsamaalt Oli andekas ja töökas- jõudis kõrgema hariduseni. Kolm aasat õppis ta Tartu ülikkolis usuteadust seejärel Leipzigi ülikoolis, sealt sai keeleteaduse doktori kraadi. Naastes Eestisse läks Tartu ülikkoli lektoriks. Toimetas Eesti postimeest, andis välja eesti keele õpikuid, uuris ajalugu, kirjutas ja kirjastas raamatuid, lõi kaasa ka poliitikas. Kogus rahvaviise, kooridele seadis neid. Andis välja muusikaajakirja 13 aastat järjest. Looming 300 laulu, lihtsakoelised, eeskuju saksa lauludest. Laulud: Kungla rahvas, Oh laula ja hõiska, Munamäel, Kevade marss, Isamaa mälestus. Lauleldus: Uku ja vanemuine. Laulupeod 1.laulupidu toimus 1869 Tartus, mida korraldas vanemuise president ja Postimehe tegija Jansen. Kavas oli: 12 vaimulikku +14 ilmalikku. Ainult 2 neist oli eesti keelsed. A.Kunileiu ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
