PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakka...
Eesti Mereakadeemia Uljana Kononova Polina Horeva Asukoht ja aadress Eesti Vabariik, Tallinn, Kopli 101, 11712, Tallinn Eesti Mereakadeemia (edaspidi EMERA) -riiklik rakenduskõrgkool, kus lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konvensioonist ja teistest mereharidust reguleerivatest sätetest. Ajalugu Esimene merealane kool Eestis asutati 1715. aastal Tallinnas. Õpetati madruseid ja laevaehitajaid, üheks õppeaineks oli navigatsioon. 1880. a asutati Tallinnas kool sadamatehase ja töökoja töötajate lastele. Asutati Eestis merekoole 19. sajandi teisel poolel: Heinaste merekool (1816 1916), Narvas (1873 1918), Paldiskis (1876 1916), Käsmus (1884 1931), Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassi...
Mõisted kiirus, kiirendus, jõud, töö, energia, rõhk, võimsus ja nende SI süsteemis kasutatavad !ühikud. Mool, gaaside universaalkonstant R ja elektrolüüsi nähtuste kirjeldamisel kasutatav Faraday konstant F. a) Kiirus näitab, kui suure teepikkusevahemaa läbib keha ühes ajaühikus mööda trajektoori. Kiirust mõõdame tavaliselt kmh (loe kilomeetrit tunnis), ms (loe meetrit sekundis) b) Kiiruse muutumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. K!iirenduse SI-ühik on üks meeter sekundi ruudu kohta (ms2). a=∆v∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=pt (!liikumishulkaeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale...
Test Millal loodi esimene elektronarvuti? 1945 Mille leiutamisele järgnes elektronarvutite teine põlvkond? Transistori Millises firmas loodi esimene mikroarvuti? MITS Millal jõudis turule firma IBM esimene personaalarvuti? 1981 Millises firmas valmistati esimene mikroprotsessor? Intel Tahvelarvuti on inglise keeles: Tablet computer Neumanni arvuti koosneb järgmistest seadmetest: aritmeetika-loogikaseade, mäluseade, juhtseade ja sisend-väljundseadmed 1 kilobait on 1024 baiti A Programmifailid sisaldavad: korraldusi ehk käske arvutile Lauaarvuti korpuses asuvad: emaplaat, välismäluseadmed, toiteplokk ja teised olulised seadmed 2. Test Siiniks nimetatakse arvutiseadmete vahelist infoedastusteed Järgulisuseks nimetatakse bittide arvu, mida protsessor suudab üheaegselt töödelda Protsessori taktsageduseks nimetatakse taktide kordumise sagedust protsessoris K...
Haamer- Молотк. 2. Sepahaamer-Кувалда. 3. Puuhaamer- Киянка. 4. Kummihaamer- Резиновый молоток. 5. Kang – Лом. 6. Labidas-Лопата. 7. Nael- Гвоздь. 8. Kirves- Топор. 9. Kruvikeeraja- отвертка. 10.Kruvi- Винт. 11.Puukruvi- Шуруп. 12.Mutter- Гайка. 13.Seib- Шайба. 14.Mutrivõti- Гаечный ключ. 15.Silmusvõti- Накидной ключ. 16.Tellitavvõti- Разводной ключ. 17.Padurunvõti- Торцевой ключ. 18.Toruvõti- Газовый ключ. 19.6kantvõti- Шестигранный ключ. 20.Tähik- Звездочка. 21.Lapiktangid- Плоскогубцы. 22.Näpitsad- Пасатижи. 23.Taskunuga- складной. 24.Pussnuga- финка. 25.Lõiketangid- Кусачки. 26.Käärid-Ножницы. 27.Plekikäärid- Ножницы по м...
сводка погоды - ilmateade, прогоз погоды - ilmaennustus, лето – suvi, осень – sügis, зима – talv, весна – kevad, погода – ilm, хорошая погода - hea ilm, плохая погодa - halb ilm, тёплая- soe, холодная – külm, жаркая – palav, прохлдая – halb, ветреная – tuuline, безветра – tuuletu, туманная – pilves, ясна – selge, пасмурная – sombune, дождливая - vihmane, солнечная- päikesepaisteline, облачная- pilvine, безоблачная- pilvitu, переменчивая- muutuv, устойчивая- püsiv, неустойчивая- ebapüsiv, благоприятная- soodne, неблагоприятная- ebasoodne, штормовой - tormituul, уроган- raju, шторм- torm, орkан- orkaan, шквал- pägi, tormituul. Видимость- nähtavus,...
Eesti Mereakadeemia Estonian Maritime Academy Study programmes and short courses: · Deck Officer Watchkeeping Certificate Programme · Engineer Officer Watchkeeping Certificate Programme · Deck Officer Certificate Upgrade Programmes · Engineer Officer Certificate Upgrade Programmes · Personal Survival · Radar Observation & Plotting · Radar Simulator · ARPA Simulator · GMDSS Simulator · Medicine Emergency First Aid · Basic Stability · Other Courses Main specialities taught there are: · navigators (deck officers); · ship's diesel power plants (ship's engineers); · ship's refrigerating plants (refrigerating engineers); · productional fishing and fish breeding; · fish processing technology; · hydrography; · hydrometereology; · port and shipping management. Attendi...
04.2007 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised .......................................................................................................................................7 Vahitüürimehe vastutus navigatsioonivahis...
1 MERESÕlDUASTRONOOMIA OLEMUSEST Üldastronoomia käsitleb universumi ehitust, taevakehade omavahelist asendit, nende tegelikku liikumist ja püüab seletada universumis toimuvate protsesside põhjusi ning arengut. Meresõiduastronoomia tegevusalaks on taevakehade näiv liikumine, selle seos ajaga ja saadud tulemuste kasutanine navigatsioonis. Kokkuvõttes peab meresõiduastronoomia võimaldarna määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit taevakehade järgi. Kuna meresõiduastronoomia põhiülesanded lahendatakse taevakehade näiva liikumise alusel, siis lähtutakse seisukohast, et kogu universum tiirleb ümber Maa.Võib-olla seepärast ei olegi meresõiduastronoomia teadusena kirikuga kunagi konflikti läinud. Päikesesüsteemi kuuluvate taevakehade liikumise vaatluse juures peab siiski arvestama tegelikku olukorda, et seletada nende koordinaatide muutumist taevasfääril. Meresõiduastronoomia jaoks on Maa ke...
ANDMED L 155,0 m B 20,0 m Tm 13,20 6,60 Tf 6,2 m Tkaup 2446,68 Ta 7,0 m Troo 0,02 462,14 2446,68 Cb 0,86 Tvarud -300,00 2387,00 Cw 0,77 Tbalast 2387,00 0,34 -0,34 roo1 1,025 t/m3 ballast minus -820,00 roo2 1,000 t/m3 Ballast 820,0 t last 450,0 t kulu 300,0 t lubatud T 6,70 m Sisesta andmed B2-B13 lahtritesse VASTUS Tm 6,60 m mahtVV 17596 m³ massVV 18035 t Awp 2387 T...
Metallurgia Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel 29. Valamine liivvormi või teiste keemiliste reaktsioonide toimel. Liivvormvalu puhul valand vormitakse Hüdrometallurgia metallide saamine nende liivvormis, mille siseõõnsus soolade vesilahustest; kasutatakse paljude kopeerib valandi kuju. mitterauametallide tootmisel. Liivvorm koosneb ülemisest ja · Elektrometallurgia metallide ja sulamite saamine alumisest vormipoolest,...
Tootervishoid: Töötervishoiuna mõistetakse töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist 2.Ohutegurid: Füüsikalised ohutegurid: • müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus ja elektromagnetväli • õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal õhurõhk • Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: • keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. • ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist keskkonda või vara • ohtlikud kemikaalid klassifitseerit...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Mis on kuivlast? Kuivlastid a. Tükklastid (segalastid) – tooted, mida veetakse pakitult (kotid, kastid, vaadid) või pakkimata kujul (nt metall, sõidukid, masinad, konstruktsioonid, detailid). Võib koosneda paljudest kaubapartiidest ja olla mitmeliigiline, määratud mitmesse sadamasse. Ühe kaubaühiku väärtus kõrge. Last võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. b. Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omaduste...
Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3.Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4.Konstruktsiooni tugevuse varutegur. Selle suurus ja valikuprintsiibid. Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Ebapiisav varutegur ei taga konstruktsiooni töökindlust, liigselt suur varutegur toob aga mat...
Eesti Mereakadeemia Triin Engmann KP31 LÕBUSTUSPARK- DELFINAARIUM ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 Juhendaja: J. Leetsar 2009 SISUKORD Põhimõisted............................................................................................3 1.Missioon........................................................................................... 3 2.Väärtused......................................................................................... 3 3.Visioon ..............................................................................................4 4.Hetkeolukorra kirjeldus .................................................................4 5.SWOT- analüüs................................................................................ 6 6.Eesmärgid ja tegev...
Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz...
Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal. Maakera kujutab endast pooluste suunas veidi lapikut kera või pöördellipsoidi. Tegelikult on maakera korrapäratu geomeetriline keha, mida nimetatakse ka gedoid´iks. Suur pooltelg = 6 378,24 km Väike pooltelg = 6 356,86 km Maakera keskmine raadius on 6 371,1 km Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand...
2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1] Terase termotöötlus on lai...
"х" ч-_--7 } ''-" {+ ! шЁ'^",;*д- *.евд'( ^'' *. р -,д,ц''ее},}'**? |*; | э - оё!й*} . ыоь*фи-ьеа'^. ^**2-,-"'''^" 1'}#"!+$,а - г&,ц'й - ! .ць^а:,ае!л*хФо,о'& - ]ы Ры}од{'а- |^"!' А3т с' ' ко''4""и!'^7 _ е'}"ю'о*азеа'7,,'е,)А,,|!созсх, уо'4,!м.'+,с4а- р*4'.ё- "Ф'а*}а"''1 ',1'&'-, - 'у,9ы,* : " 'фа}-.у* ';*еум - й'.ь"*&- о*,.,'хт,,' , " {,3"''"',7а| гпх-#еА^2а9'?- - оо+'^а'иАл':'а{...
TTÜ Eesti Mereakadeemia Lastindus ja Laondus Aruanne Sadamapraktika Üliõpilane Õppejõud Julia Ain Kiisler Tallinn 2015 SISSUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 PALDISKI LÕUNASADAM.............................................................................................. 3 Info:......................................................................................................................... 4 Terminalid:...
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
annaabi.ee 
