Merkuur Nimi EV116 Üldiselt • Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. • Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa • Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul • Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi • Merkuur on nime saanud Vana-Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana- Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit • Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) • Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km • Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km • Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed • Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km • Planeedi pindala on 75 miljonit...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
Moliere'i "Amitrüon" Moliere'i "Amfitrüon" põhineb kreeka mütoloogial. Kreeka peajumal Jupiter (Zeus), kes on kaua silma peal hoidnud Teeba väepealiku Amfitrüoni naisel Alkmenel, võtab Amfitrüoni kuju tema äraolekul ning tuleb Olüposelt alla maa peale, et veeta aega Alkmenega. Selleks, et see võimalik oleks, peab Mercurius võtma Amfitrüoni teenri Sosia kuju. Seda tehes kohtab Mercurius Sosiat ennast ning paneb Sosia väga keerukasse olukorda. Sosia pannakse niivõrd keerukasse olukorda, et ta ise hakkab enda eksistentsis kahtlema. Jupiter saab veeta öö Alkmenega, kes isegi ei kahtlustanud, et tegelikuses pole ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal ...
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõ...
Antiikjumalad ja nende kujtamine kunstis Hermes (Mercurius) Koostajad: Annemari Aasoja, Heidi Leiten Kool: Tallinna Ühisgümnaasium Klass: 10 a Aasta: 2011 Kes oli Hermes? Zeusi ja nümf Maia poeg Kaupmeeste ja varaste jumal Ettevõtlike inimeste kaitsja Jumalate käskjalg Une ja unenägudejumal Hingedesaatja Iseloom ja sümbolid Leidlik Reisikaabu Vilgas Tiivulised Kaval sandaalid Valelik Saadikukepp Hermes maalikunstis Pealkiri: Maastik, Apolloni ja Hermesega Autor: C.Lorrain Valmimisaasta: 1645 Tehnika: õli, lõuend Praegu asub: Galleria DoriaPamphili, ...
8.ITAALIA MAAIKUNST 15. SAJANDIL 1. Millised olid levinuimad teemad itaalia 15.saj maalikunstis? Usk, inimeste portreed, piibliained 2. Mis tehnikas olid seinamaalid? Millisele aluspõhjale ja milliste värvidega maaliti tahvelmaalid? Freskotehnikas, puutahvlitele, temperavärvidega 4. 15.saj hakkasi kunstnikud kujutama malidel illusoorset ruumi, samuti andsid kujutatud inimestele veenva ruumilisuse ja kehalisuse. Mille abil nad seda tegid? Rakendati järjekindlalt tsentraalperspektiivi. 5. Kes oli eelnimetatud ürituses esimene edukas, murrangulise tähendusega kunstnik? Nimeta ta teoseid. Kus need asuvad? MASACCIO. Teosed: ,,Püha Kolmainsus" - Fresko Santa Maria Novella kirikus Firenzes ; Freskod Brancacci kabelid kasutas valguse suunamist varjude tekitamist ; Püha Peetrus ravib oma varjuga Firenze Santa Maria del Carmine kirikus ; Aadama ja Eeva Paradiisist pagendamine 8. Kes oli madonna? Jumalaema 13. Keda näed Botticelli maalil...
Askees usklike, eriti munkde karm eluviis. Presbüter varakristliku koguduse vanem. Provints roomlaste alistatud piirkond väljaspool Itaaliat. Ariaanlus hereetiline kristlik õpetus, mille kohaselt pole Jeesusel Kristusel jumalik, vaid ainult inimlik loomus. Term avalik saun. Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas. Sinod kirikukogu, et arutada tähtsaid usu-ja kirikuasju ning sinna kogunesid piiskopid ja metropoliidid kogu Vana-Rooma riigist. Tooga - oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 4...
Hermes Referaat ajaloost Hermes oli vanakreeka jumal. Tõlkes tähendab tema nimi “piirikivide hunnik”, mis on üsna imelik nimi ühele jumalale. Teisest küljest on olemas kreeka sõna “herm”, mis tähendab “ruudu-‐ või ristkülikukujulist kivist või pronksist posti”. Niisuguse hermi otsas oli tavaliselt habemega Hermese peakuju. Neid herme kasutati teede ja piiride märgistamiseks. Ateenas pandi herme ka õnnetoojatena maja ette. Hermese isa oli peajumal Zeus. Hermese ema oli nümf Maia. Maial ja Zeusil oli salajane armusuhe ja sellest sündiski Hermes. Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maisma...
Hermes Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Vanarooma mütoloogias vastas Hermesele Mercurius ja etruski mütoloogias Turms. Hermes sündis koopas Kyllene mäel Peloponnesosel Ahhaia ja Arkaadia vahel. See seletab tema lisanime: Hermes Kylleneios. Teda hüüti ka Enagonioseks. Ta oli ka hingede hauatagune saatja, mistõttu teda kutsuti ka Psychopomposeks(hingede juht). Rooma Mercurius sulatas endasse varajased äri- ja rikkusejumalad Dei Lucrii, keda hakati kutsuma Mercuriuse nimega. Hiljem ühendati Hermes Egiptuse jumala Anubisega ning saadi Hermanubis. Vana-Kreekas kasutati nime "Hermes" algselt planeet Merkuuri kohta õhtutaevas (hommikutaevas kandis...
Taevalik perekond KREEKA JUMAL VALITSUSALA ROOMA JUMAL Zeus Peajumal, taeva-, vihma- ja Jupiter äikesejumal Hera Taeva- ja abielu jumalanna Juno Poseidon Merejumal Neptunus Hades Allmaailmajumal Pluto Hestia Kodukoldejumalanna Vesta Ares Sõjajumal Mars Athena Tarkusejumalanna Minerva Apollon Valguse- ja ennustusjumal Apollo Aphrodite Armastus- ja ilujumalanna Venus Hermes Teekäijate ja kaupmeeste Mercurius jumal Artemis Jahi-, kuu- ja Diana nõidusejumalanna Hephaistos Tule- ja sepatööjumal Vulcanus
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
12 Olümpose jumalat, kes moodustasid taevase perekonna. Sulgudes rooma mütoloogiast tuntud nimed. · Zeus (Jupiter) - peajumal, taeva-, vihma-, ja piksejumal · Poseidon (Neptunus) - Zeusi vend, merejumal · Hades (Pluto) - Zeusi vend, allmaailmajumal · Hestia (Vesta) - Zeusi õde, kodukoldejumalanna · Hera (Juno) - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna · Ares (Mars) - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal · Athena (Minerva) - Zeusi tütar, tarkusejumalanna · Apollon (Apollo) - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal · Aphrodite (Venus) - Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna · Hermes (Mercurius) - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal · Artemis (Diana) - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna · Hephaistos (Vulcanus) - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Nohu Allium cepa - ninaalune punane, v.o. katki; silmad ja nina vesised nagu sibulat koorides. Ajab aevastama, eritus on läbipaistev.Väljas läheb paremaks, õhtul hullemaks. Ei kannata valgust. Arsenicum Vesine, kinnine nohu. Aevastab ja nuuskab, aga paremaks ei lähe. Heinanohu. Õues hakkab hullem, sees on parem. Rahutus. Janu. Joob korraga vähe. Nõuab palju juua, joob lonkshaaval, tihti. Belladonna - veidi verine nohu. Väga tugev ja akuutne nohu. Nägu punane, silmad kuivad. Vahib ühte punkti, silmad pärani. Kuiv, punane, ärritunud olek. Nahk niiske, nohu lopsakas.Värvitu eritis. Calcium carbonicum tavaline imikute ninakinnisus, mõnikord koos kollaka eritisega. Tihti laps higistab magades peast. Magab kehvalt. Ärkab täiskuuga öödel. Dulcamara - nohu, mis kaasneb igasuguse ilmastiku muutusega. Sageli esineb sügisel, kevadel, talve suladega, pööripäevadel. Euphrasia - Silmad jooksevad ja põskedelt nahk punane silmaeritisest. Nohu ...
ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade...
Merkuur Kätlyn Jürisaar 9.a Üldiselt Merkuur on Päikesele kõige lähemal asuv planeet ning ka väikseim planeet. Asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa Teeb tiiru ümber Päikese 88 Maa ööpäeva jooksul Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka Nimi Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Merkuuri orbiit Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Mõõtmed Merkuuri läbimõõt ...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
Tapa Gümnaasium Liina Saia SANDRO BOTTICELLI (ALESSANDRO DI MARIANO FILIPEPE BOTTICELLI) Kunstiajaloo referatiivne uurimus Tapa 2008 Alessandro Botticelli (u 1445- 1510) Info: Õige nimi Alessandro di Mariano Filipepi Sündinud 1445 Surnud 1510 Rahvus Itaalia Tegutses peamiselt Firenze, Rooma Peamine tehnika tempera (munakollase abil seotud väikestest värviosakestest tehtud emulsioon, mis on veega lahjendatud, kuivab kiirestija on kõva, seega püsiv) ja fresko (maalimine märjale lubjakrohvile, nii et kui see kuivab värv muutub krohvi osaks) Peamiste teoste asukoht Firenze, Galleria degli Uffizi Teoste rekordhind kunstioksjonitel 1,2 mln dollarit 1982. aastal, Giovanni di Pierfrancesco de' Medici portree (õlimaal) Loomingust: Sandro nime all tuntud Alessandro di Mariano Filipepe Botticelli oli omal ajal kõige suurem Firenze kunstnik. Tema maal...
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.Värvuselt on ta kollane või tumehall.Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Kaaslasi Merkuuril ei ole. Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuri...
Konspekt Kreeka jumalatest ja nende vahelistest seostest Tuntuim Kreeka jumal Zeus on sündinud kahe titaani Rhea ja Kronose liidust. Zeus oli Kronose noorim poeg. Rhea ja Kronose lastena sündisid veel Hades (allmaailma jumal), Hera (abielu kaitsja), Poseidon ( merede valitseja), Hestia (kodukolde jumalanna) ja Demeter ( viljakus- ja põllutööjumalanna). Rhea ja Kronose lastest on tuntumad jumalad Zeus, Hera, Hades, Poseidon ja Hestia. Zeusi naiseks sai aga tema enda õde Hera, kellega oli neil 7 last: Ares (sõjajumal), Apollon (valguse jumal), Athena (tarkuse jumal), Aphrodite (armastus- ja ilujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Artemis (jahijumalanna) ning Hephaistos, kes oli tulejumal. Palju oli ka teisi jumalaid. Näiteks Aphrodite poeg armastusjumal Eros ja veini- ja sigivusjumal Dionysos ehk Bakchos. Jumalate poole pöörduti lauludega, täpsemalt kultuselaulude ehk hümnidega. Apolloni poole ...
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
Vana-Kreeka jumalad Zeus ( Jupiter ) · Peajumal · Jumalate ja inimeste isa · Taeva-, vihma- ja piksejumal · Kronose ja Rhea poeg · Päästis maailma Kroonose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt · Abiellus Heraga · Tunnused: piksenooled, egiid, tammepärg Hera ( Juno ) · Zeusi õde ja naine · Taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna · Kandis alati kuldset peaaehet laubal · Kaitses abielu ja naisi · Sümboliteks lehm ja paabulind Ares ( Mars ) · Zeusi ja Hera poeg · Sõjajumal · Ares oli nägus ning hea kehaehitusega · Kandis soomusrüüd · Ta armastas sõda, surma ja hävingut, oli verejanuline ja rumal. · Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga Hephaistos (Vukanus) · Hera poeg · Aphrodite abikaasa · Tule- ja sepakunstijumal · Inetu ja lonkur, käis ringi kepiga · Kujutatud sepavasara ja tangidega Athena (Minerva) · Zeusi kõige armastatum tütar · Tark...
Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka) Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased us...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti...
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem ri...
MAALI ANALÜÜS 1. "Kevad" ("Primavera"), Sandro Botticelli, 1478 2. Teos on teostatud temperatehnikas. Temperatehnika vees lahustuvate värvidega, mille sideaineks on munakollane, liim, mesi jm.,kunstiteoste loomise tehnika. (Kleis, R., Silvet,J. ,Vääri, E. Võõrsõnade leksikon. 1981. lk 611) 3. Maal on seina- ehk monumentaalmaal (paneelil) 4. Taies on temaatika järgi antiikmütoloogiline maal 5. a) Teos kujutab armastusjumalanna aeda. Kuna teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba, oli Botticelli igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele tellija (Medicite) perekonna vapil, tellija(Mercurius) hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga ...
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
Sandro Botticelli Sandro Botticelli oli itaalia maalikunstnik. Botticelli sündis ja suri firenzes. Ta sündis 1444/1445 aastal ja suri 17. mai 1510. Botticelli maalidelt on selgesti välja loetav renessansiajastu naise iluideaal. Botticelli naismodellid ei ole üldiselt teada. Kuulujuttude järgi oli Botticelli paljudel maalidel kujutanud oma armastatut Simonetta Vespuccit, keda üldiselt nimetati Firenze kõige ilusamaks naiseks. Nähtavasti ei vasta see tõele, sest Vespucci suri 1476 aastal, tükk aega enne nende maalide alustamist, mille modelliks ta väideti olevat. Peale selle ei maalinud Botticelli kõiki oma maale algusest lõpuni ise, vaid seda tegid teised tema töökoja töötajad. Ta oli esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma teoste tegelasi antkmütoloogiast. Botticelli ei abielunud kunagi ja tal ei olnud lapsi. Simonetta Vespucci, keda ta väidetavalt oli armastanud, oli sel ajal teise mehe naine....
Kunst on tegelikkuse peegeldus, peegeldab oma ajastu tehnilisi oskusi.Kunstiline kujund on tegelikkusest võetud element, mida on rikastatud kunstniku fantaasiaga. Sisult laiem ja rikkam kui tegelik element. püramiidi Giza väljal Cheopsi püramiid -> vanim, suurim, Chephaeni püramiid, Mykerinose püramiid. Sfinks-mütoloogiline olevus lõvikeha ja inimese peaga meessoost valvurikuju templi ees kunstliku ülemvõimuga.Greif-muinasjutuline loom lõvi keha ning kotka pea ja tiibadega. Püloon-templivärava vorm kahe väravat piirava ja reljeefidega kaunistatud tooniga. Kreeka-Rooma jumalad: Zeus- Jupiter- Ülemvalitseja, taeva isand, Poseidon- Neptunnus- merede valitseja, Hades- Pluto- allilm, Hestia- Vesta- kodukolde kaitsja, Hera- Juno- abielu kaitsja, Ares- Mars- sõjajumal, Athena- Minerva- linna jumalanna, käsitöö, põld, tarkus, Apollon- Apollo- tõe jumal, Aphrodite- Venus- armastuse/ ilu jumalanna, Hermes- Mercurius- kaupmeeste jumal/ sandaalid/ ...
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 12 Olümplast Referaat Oliver Nahksep 11 AÕ 6 sept 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Olümplaste vanemad...................................................................................................................5 Olümpose mägi...........................................................................................................................6 Taevalikud valitsejad ja nende ülesanded..................................................................................7 Suhted vanakreeka jumalate ja kangelaste vahel .......................................................................9 Peamiste Kreeka jumalate vastsed Rooma mütoloogias.........................
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Pärnu Hansagümnaasium Kaksteist olümplast-Taevalik perekond Referaat Koostaja: Silver Naar Juhendaja: Tiiu Sarv Klass: 10.b Pärnu 2008 Sissejuhatus Kreeklastel polnud "Top Kümmet" listi jumalatest, kuid neil oli "Top Kaksteist", Kreeklased ei uskunud, et jumalad l6id maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid, keda keda kutsutakse vanemateks jumalateks,olid lõpmatult kaugetel aegadel isandad. Nad olid päratult suured ja võimasad, neid oli palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam titaan oli Kronos, ladina keeles Saturnus. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaani...
Kaksteist olümplast taevalik perekond Sisukord Olümpos ..................................................................................lk 3 Zeus (Jupiter) ..................................................................................lk 4 Hera (Juno) ..................................................................................lk 5 Poseidon (Neptunus) .......................................................................lk 6 Hades (Pluto) ..................................................................................lk 7 Pallas Athena (Minerva).................................................................lk 8 Phoibos Apollon ..............................................................................lk 9 Artemis (Diana) ...............................................................................lk 10 Aphrodite (Venus) ..................................................................
Antiquus vana, muistne. Periood: arhailine(8-6 saj eKr), klassikaline(5-4saj. eKr), hellenismi (3-1 saj eKr), Rooma (1-5 saj pKr). Maailma teke kõigepealt oli suur Kaos, sellest eraldunud Maa ja tema abikaasa Taevas, nende lastest kõige noorem Kronos sai maailma isandaks, ja alles tema lapsed ja lapselapsed on kreeka jumalad. Võimule jumalad: Kronose lastest jäi Zeus ainukesena ellu, ta kukutas isa troonilt (kastreeris), siis saigi Zeus võimule. Homeros legendaarne kreeka pime laulik, eeposte looja. Ilias - Homerose eepos, Iliose e Ilioni lugu, mis on loodud 8 saj keskel, aineteks Trooja sõjaga seotud müüdid, puhtakujuline kangelaseepos. Odysseia - lood Odysseusest, tegevus toimub järjestikku toimuvate sündmustena, leidub muinasjutulist-fantastilist ainet, foiaakidele jutustades. Käsikirjad: Euroopa kliima pole sobiv papüürusele ning ned võisid maha kuluda ja põleda. Trooja sõda: oli merenümf, tema pulmadesse ei kutsutud Erist, ta ...
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega: kraatrid ja kivikõrbega. % maismaad peal asub jäädest mitmesuguse ( pinna- ja tolm Mäed, orud. vedel ...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
GÜMNAASIUM Referaat KAKSTEIST OLÜPLAST TAEVALIK PEREKOND Nimi 10 A 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................3 2. Zeus & Hera........................................................................................................4 3. Poseidon & Hades..............................................................................................5 4. Athena & Apollon.....................................
KREEKA JUMALAD APHRODITE LAD. VENUS: ILU-, ARMASTUSE- JA VILJAKUSJUMALANNA, ZEUSI TÜTAR , KES SÜNDIS MEREVAHUST KÜPROSE SAARE LÄHEDAL JA OLI VÄGA ILUS. APHRODITE ANNETAB ILU JA OMAENDA ILU PÄRAST OLID SURELIKUD MEHED TEMAST VÕLUTUD NING TÄITSID IGAT TA KÄSKU . APOLLON LAD. APOLLO: KUNSTIDE JA MUUSADE KAITSJA, JAHIJUMALANNA ARTEMISE KAKSIKVEND , ZEUSI POEG. ÜKS TÄHTSAMAID JUMALUSI, KES OLI DELFI ORAAKLI KAITSJA NING KES VALITSES KA KATKU JA NÄRILISTE ÜLE. P EALE SELLA ON TEDA PEETUD EINEVATEL AEGADEL JA PAIKADES ERI JUMALAKS . ARES LAD. MARS - SÕJAJUMAL, ZEUSI NING HERA POEG. OLI JULGE, KUID TALTSUTAMATU JA VÄIKESE ARUGA. APHRODITE KALLIM. TA OLI JULM , HÄVINGUT JA KANNATUSI TOOV JUMAL, KEDA EI ARMASTATUD EGA KUMMARDATUD . ARTEMIS LAD. DIANA: JAHI- JA LOODUSEJUMALANNA , APOLLONI KAKSIKÕDE JA ZEUSI TÜTAR. ÜKS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST . TEDA PEETI KA PARIMAKS KÜTIKS NING NIMETATI KA KUUJUMALAK...
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. ...
Merkuur Sisukord Merkuur ja tema mõõtmed Pöörlemine Nimi ja tema kaaslased Mõõtmed Heledus Temperatuur Päikese ja planeetide paiste. Magnetväli Tihedus struktuur Keemiline koostis Merkuuri uuring Merkuur ja tema mõõtmed. Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Pöörlemine Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Nimi ja tema kaaslased Merkuur on nime saanud vanarooma ka...
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
1.Kuidas kreeklased nimetasid ennast ja kuidas teisi rahvaid. Miks? Ennast nimetasid helleniteks ja teisi barbariteks, kuna nende üle tunti üleolekutunnet 2.Kust on pärit olümpiamängude traditsioon? Zeusi auks, Vana-Kreekast 3.Nimeta kreeka kunsti 3 perioodi. Kirjuta juurde ka sajandid! Arhailine ehk vana aeg- 600-400eKr Klassikaline ehk õitseaeg 480-323 eKr Hiline ehk hellenistlik aeg 323 eKr -30pKr 4.Arhitektuur. Kreeka templid. Kreeka arhitektuuri perioodid. Templi samba osad. Arhidektuuris oli tähtsamaiks ülesandeks whitada templeid Megaron- templi ehitusel eeskujuks Tempel- jumalakoda Dooria, joonia ja korintose Friis- katuse viilu alumine osa, mis oli kõige uhkemalt kaunistatud 5.Joonia. Dooria. Korintose stiil. Ühisjooned ja erinevused. Joonia: hilisem, sammas on peenem, friis kaetud relieefidega Dooria: vanim, madalad ja jässakad sambad, metoobid on katud relieefidega Korintose: alaosa on karika või vaasikujuline, sambad on ...
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võ...
Vana-Kreeka Jumalad ja surematud kunstiteosed Vana-Kreeka Vana-Kreekat on teisiti kutsutud ka Hellaseks. Hellases elasid muinaskreeklased ehk hellenid. Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaarte lõunaosa, Egeuse mere saari ja Väike-Aasia läänerannikut. Kreeklased tundsid end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuur. Religioon Kreeklased uskusid, et maailma valitsevad jumalad ehk kehtis polüteistlik usk. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli väga palju ja neid kujutati antromorfsetena ehk inimeste sarnastena. Usuti, et jumalad on surematud. Jumalatele ehitati suuri templeid ja neile toodi ohvriande. Jumalate auks toimus suuri pidustusi. Olümpose mägi Tähtsaimad jumalad Zeus ehk Jupiter Ta oli peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal. Tema relvaks olid välgunooled, mis sümboliseerisid ta võimu. Tema sümbolites olid tamm ja kotkas. Hera ehk Juno Ta oli Zeusi naine, taeva- ja ...
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
