TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis Tööhõivepoliitika on poliitika, mis saab reguleerida riigi tööhõivet, Tegeleb inimestele töökohtade leidmise soodustamisega. Rahvastiku vananemisega seoses soovitatakse riikidel rakendada järgmisi poliitika meetmeid: 1. Panna suuremat rõhku perepoliitikale ja lastega perede toetamisele; 2. Soodustada kõrgemat tööhõivet; 3. Viia läbi reforme, mis suurendavad töö efektiivsust; 4. Rakendada immigratsiooni ja lõimumispoliitikaid; 5. Kindlustada nendeks tegevusteks jätkusuutlik riigipoolne finantseerimine Osaajaga töötajate osa alates 25. eluaastast Kuna Eestis on juba kuni 69aastaste inimeste tööhõive suhteliselt kõrge, nagu ka naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haigu...
Meeste/naiste võrdõiguslik kohtlemine tööturul Mehi on eelistatud juba ammu tööturul naistest. Arvatakse, et naised ei tee nii head tööd kui mehed ja saavad sageli võrdväärse töö eest meestest madalamat tasu. Sellega kaasneb naiste alavääristamine tööturul. Aga kuidas muuta Arvamused võrdseteks meeste naiste vahel? Naiste tööhõive määr on viimasel kümnendil kasvanud 7,1 % ning jõudnud 2008. aastal 59,1%-ni. See on suhteliselt lähedal Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgile (60 % 2010. aastaks). Eestis oli aastal 2008 meeste tööhõive määr 67,8% ja naiste tööhõive määr 59,2%, aastal 2009 meestel vastavalt 58,7% ja naistel 55,7%. Kuigi tavaliselt on olnud Eestis töötuse probleem pigem naiste seas siis nüüdseks on see muutunud ja on rohkem töötuid mehi, kui naisi. Tänapaevases ühiskonnas on üha rohkem naisterahvaid, kes omandavad kõrgharidust, et saada paremale töökohale, kui mehed. Saab öelda...
Tööturu ülevaade Iseseisev töö õppeaines ,,Majandusteaduse alused" Koostaja: Juhendaja: Birgit Maasing Tartu 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tööealine elanikkond..................................................................................................................3 Tööjõus osalemine ja mitteaktiivsus...........................................................................................4 Tööpuudus...................................................................................................................................5 Kasu...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida uurib demograafia? Millised näitajad iseloomustavad rahvastikku? Demograafia ehk rahvastiku tedus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ja muid sellega seonduvaid nähtusi. Rahvaarv, sündimus-suremus; imikusuremus; keskmine eluiga; sisse- ja väljaränne; asustustihedus; paiknemine; kirjaoskus. 2. Millal tekkis Maa? Mis vahe on homo sapiensil ja homo habilisel? 4,5 mld aastat tagasi. 3. Kui mitme inimese võrra suureneb rahvaarv igas minutis? 140 võrra 4. Kui suur oli rahvaarv 1000 a.-l; 1800 a-l; 1900a-l; 1990? Mis on prognoos 2050a-ks? 250 mln;üks mld, 1,6 mld, 5,2 mld, 11mld. 5. Prognoosi rahvaarvu muutusi regioonide kaupa 2000 aastast 2050 aastani.eakaid on rohkem kui noori. 6. Mõisted: demograafiline plahva...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus · Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond (Euroopa-...
KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA" Politseikolledz Politseieriala Vjatseslav Satalov PK080 PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses Tallinn 2008 SISUKORD KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA"..........................................................................1 Politseikolledz........................................................................................................................1 Politseieriala..........................................................................................................................1 Vjatseslav Satalov.................................................................................................................1 PK080 .........................................................................................
SISUKORD 1.Sissejuhatus ............................................................................................................... .....................2 2.Ülevaade tööturu olukorrast üldiselt.......................................................................................... 3.Pikaajaline töötus......................................................................................................... .................. 4.Erineva haridustasemega eestlased ja mitte-eestlased tööturul............................................ 5. Tööjõu vaba liikumine................................................................................................... ................ 6. Kokkuvõte................................................................................................... ..................................... 17 1. Sisseju...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE .....................................................
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Referaat Prantsusmaa loodus ja majandus Sisukord 1. Pinnamood.....................................................................................3-4 2. Majandus.......................................................................................5-6 3. Pildid................................................................................................7 4. Kasutatud kirjandus..........................................................................8 Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt...
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad .... Need, kel on maid rohkem(aadlikud) Pankurid, kaupmehed, töösturid Infovaldajad, eksperdid Ekspertgrupid, sõpruskonn...
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad sotsiaalkindlustusmaksed. · Sotsiaalkindlustusskeemide haldamist korraldavad tööandjate ühendused ja ametiliidud. Valitsusele jääb järelvalve roll. So...
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunu...
Muudatused pärast 1. maailmasõda Maailmajaotus ● Maailm oli ära jaotatud Euroopa riikide vahel. Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika olid ära koloniseeritud. ● Suurbrittania oli kõige rohkem kolooniaid, sest seal toimus industrialiseerimine 17. sajandil ● Maailm oli jaotatud ebavõrdselt Industrialiseerimine ● Industrialiseerimine ehk tööstuslik pööre, kus asendatakse käsitsi tootmine masin tootmisele, kasutusele võeti konveiermeetod. ● Sai võimalikuks ainult tänu ikaldusele, hakati tegelema lambakasvatusega, toimus tarastamine ja seejärel tekkis palju vaba tööjõudu. Tehnika areng ● Tänu konveiermeetodi kasutus võtule suutis toota Henry Fordi firma autot Ford T aastal 1927, 24 sekundiga. ● Leitutati Zeppelin, mida kasutati linnade pommitamisel 1. ja 2. maailmasõjas. ● Leiutati lennuk, mille tõttu hakkas arenema lennundus. Zeppel...
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 9 ...
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat...
Tallinna Ülikool Sotsiaal Instituut Julia Uvarova SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS JA EBAVÕRDSUS Essee Õppejõud: Anne Tikko Tallinn 2013 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sooline võrdõiguslikkus ja ebavõrdsus.......................................................................................4 2 Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel...
RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) 1. madal asustustihedus; 2. taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; 3. tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 4. tugev identiteet kodupaiga suhtes; 5. alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; 6. maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsu...
Gümnaasium NOORTE OLUKORD TÖÖTURUL Referaat Juhendaja : 2012 Noorte olukord tööturul Kui räägitakse noortest inimestest, siis esitatakse sageli küsimus, et kes on noor. Ja levinud on vastus, et kõik, kes on hingelt noored. Eesti seaduste kohaselt peetakse nooreks 7-26 aastast ja Euroopas alates 2007. aastast 13-30-aastast inimest. (Interneti portaal Nip) Noorte olukord Euroopa tööturul on hiljutise ülemaailmse majanduskriisi tõttu halvenenud. Juba enne kriisi oli noorte tööhõivega rohkem probleeme kui teistel vanuserühmadel: esimese töökoha leidmine oli neil keerulisem ja aeganõudvam, tööpuudus suurem ning suurem tõenäosus sõlmida ajutine ja lühiajaline tööleping. Uuringud näitavad, et sellistel raskustel on lisaks vahetule mõjule ka pikaajaline mõju isikliku ja kutsealase arengu seisukohast. Lisaks on tõendeid, et noorte tõrju...
JAAPAN Riigi iseloomustus Tallinn 2011 JAAPAN Riigi lipp Globaalne kaart · Saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid:...
IISRAEL Tänapäeval on inimkapital muutunud väga oluliseks riigi arengu indikaatoriks. Kas riigi rahvastik kasvab või kahaneb, milline on vanuseline koosseis, inimeste haridustase, tervislik seisund jne. Mida paremini teatakse riigi rahvastikusituatsiooni, seda täpsemalt saab välja töötada riigi jaoks olulisi majandus- ja sotsiaalse arengu stsenaariume. Riigi rahvaarv Iisraelis elab 7 233 701 inimest ning on maailma mastaabis 97. kohal. Kuna riigis elab alla paarikümne miljoni inimese võib öelda et Iisrael on väikeriik. Rahvastiku paiknemine Iisrael asub Lähis-Idas, ning ümbritsevad Vahemeri, Egiptus ja Liibanon. Iisraelis elab ühel ruutkilomeetril ligikaudu 355 inimest. Sarnane rahvastiku tihedus on näiteks Indias ja Liibanonis. Kõige tihedam asustus on ranniku ääres. Sinna on rajatud suuremad linnad, kuid riigi pealinn, Jeruusalemm, asub sisemaal. Põhjuseks miks suu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika...........................................................................................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne ...
Eesti tööturu olukord Eesti tööturu järjest suurenev probleem on heitunud inimeste hulk. Tegemist on inimestega, kes on reeglina pikaajalised töötud ning kes sooviksid töötada ja oleksid selleks võimelised, kuid kes on tööotsingutest loobunud. Kõikjal otsitakse lahendusi nii riigi sekkumisel läbi majandus-, maksu- ja sotsiaalpoliitika, kui kolmanda sektori arendamisel. Tööpuuduse püsimine kõrgel tasemel näitab aga, et selgeid ja üheseid lahendusi ei ole. Eesti majanduse jätkusuutliku arengu aluseks peaks olema tööealise elanikkonna maksimaalne rakendamine. Kahjuks on tööturuindikaatorite tendentsid Eesti puhul võrreldes Euroopaga pigem vastupidised. Kui Euroopa Liidus on enamjaolt trend (eriti naiste puhul) suurenev tööhõive, siis Eestis on töötavate inimeste hulk pidevalt vähenenud. Nii meeste kui ka naiste puhul võib Eestis tuua üldiste töötuks jäämist mõjutavate teguritena välja nii hariduse, vanuse, rahvuse kui ka elukoha. Rohke...
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist ning selline praktika on seaduslike vahendite alusel objektiivselt õigustamatu (Mida tähendab diskrimineerimine?). P...
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 1 Sotsiaalpoliitika olemus · Igandlik arusaam rikastelt raha äravõtmine ja vaestele (viletsatele, saamatutele ja laiskadele) andmine · Eesti poliitikute valmiseelsed lubadused ei seondunud sotsiaalprobleemide lahendamisega surve selleks tuli EL-lt hakati koostama SP valdkondade strateegiaid ja tegevuskavasid · Kaasaegne euroopalik arusaam investeerimine inimkapitali vastavalt inimeste erinevate elutsüklite (lapsepõlv, tööiga, vanaduspõlv) vajadustele solidaarsusprintsiibil · Solidaarsusprintsiip väljendub riikliku pensionikindlustuse, ravikindlustuse ja töötuskindlustuse ning pere- ja lapsetoetuste kaudu Kuidas defineerida SP? On välja toodud 2 võimalust: · Avalike poliitikate valdkondade kaudu tervishoiu-, tööturu-, pensionipoliitika jne. Sõltuvuse kaudu teistest poliitikate...
SOOLISTE ERINEVUSTE PSÜHHOLOOGIA KODUTÖÖ UURIMISVALDKOND Soolised erinevused karistamise,selle raskusastme määramisel PROBLEEM Karistamine,selle olemusest ja isiku konkreetsest teostusastmest tulenevad võimalikud tagajärjed ja mõjud sotsiaalses kontekstis. Kas erinevused meeste ja naiste hinnangutes karistamisel võiksid viidata sotsiaalselt aksepteerimatutele tagajärgedele. TEOORIA Karistamist kui sellist on uurinud Nobes,1999 Briti näitel, Wolfner & Gelles, 1993 Ühendriikide näitel ja samuti Wissow,2001 ja Holden,1999 ning Harper,2006. Suhtumist laste karistamisse on uuritud väga palju, küll loetakse sooliste erinevuste uurimuste algusajaks 1970ndaid aastaid. Oma uurimuses on Hyde, 1984 aastal leidnud, et erinevused meeste ja naiste vahel ei pruugi mitte just alati ilmneda. Oma uurimustes üritasid psühholoogidfeministid tõestada, et peamisteks erinevuste tekitajateks on nn. Sotsiokultuurilised faktorid. Psühhooloogide se...
INIMPOPULATSIOON Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadu...
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; 2008 aastal on maailma rahvaarv ligi 6,9 miljardit Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. ...
RAHVASTIKUPROBLEEM ID 1.Sissejuhatus 2.Euroopa rahvastiku probleemid ja selle reguleerimismeetodid 3. Rahvastikuprobleemid Eestis 4. Aasia ja Aafrika rahvastikuprobleemid 5.Kokkuvõte ehk mis saab aastaks 2100? 6. Kasutatud allikad Sissejuhatus Maal rahvastikuarv kasvab pidevalt. Tänaseks on see tõusnud tasemele, kus rahvahulk mõjutab otseselt looduskeskkonda, elukeskkonda ning tekitab sotsiaalseid ja poliitilisi probleeme ka neis piirkondades, mis ei ole ülerahvastumisega otseselt seotud. Maailm on jagunenud rahvastikuprobleemide seisukohalt vaadatuna kaheks. Ühes maailmaosas, kus rahvahulk ületab igasuguse kandevõime ja taluvuspiiri, töötatakse välja ja rakendatakse meetodeid, kuidas rahvaarvu kasvu pidurdada. Teises maailmaosas, kus valitsevad arenenud riigid ning rahvastikuarv väheneb, luuakse võimalusi, mis soodustaksid ja julgustaksid naisi rohkem sünnitama. Kui vaadata asja globaalselt tasandilt, siis on rahvastiku v...
Põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksami hindamisjuhend 2009 Hindamisest · Tuleb jälgida, et eksamitöö tiitellehele on märgitud kõik küsitud andmed. · Hindamisjuhendis ei ole võimalik ära tuua kõiki õigeid vastuseid, sest sageli nõutakse õpilaselt oma seisukoha esitamist. Kõik sisult õiged vastused tuleb lugeda õigeks. Õpilase seisukoht, põhjendused ja näited peavad omavahel kooskõlas olema. Hindamise lihtsustamiseks on avatud küsimuste puhul juhendis esitatud pigem näide õpilaste võimalikest vastustest. · Hinnatakse täispunktides. · Punktide andmiseks ettenähtud kastid tuleb täita. Kui õpilane vastab valesti, tuleb kasti kirjutada null (0) ja vastamata jätmisel kriips (). Punktide arvestus hindamisel Hinne 5: 6875 punkti (90-100%) Hinne 4: 5367 punkti (70-89%) Hinne 3: 3452 punkti (45-69%) ...
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................3.lk. TÖÖTUS JA TÖÖ OTSIMINE.......................................................................4.lk. Töötu või tööotsija............................................................................................4.lk. Teenused töötule ja tööotsijale.........................................................................5.lk. TÖÖPUUDUSE LIIGITAMINE......................................................................6.lk. Siirde tööpuudus...............................................................................................6.lk. Struktuurne tööpuudus......................................................................................6.lk. Tsükliline tööpuudus.........................................................................................6.lk. Vabataht...
Tööpuudus 2012. aasta teises pooles mõjutas tööturu arengut Eestis mõõdukas ja varasemast märksa enam sisenõudlusele tuginev majanduskasv. Finantskriisi lahenemise aeglane kulg ja riigieelarvete valulik konsolideerimine hoidsid väliskeskkonna endiselt ebakindlana. Eesti väliskaubanduse peamistes partnerriikides (euroalal ja ka Rootsis) langes ettevõtete ja tarbijate kindlustunne. Euroala majandus läks 2012. aastal langusesse. Eesti majanduskasv püsis aga sisenõudluse toel positiivne ja see mõjutas ka tööturgu hõive kasvas, tööpuudus vähenes ning jätkus üsna kiire, ligi 6%line palgakasv. Tööjõu pakkumispoolt mõjutavad tugevasti demograafilised arengusuunad, mille kohta on tänu 2011 aastal toimunud rahva- ja eluruumide loenduse andmete avaldamisele palju uut informatsiooni. Eesti elanikkond kahanes vähem kui Leedus ja Lätis tänu Soome lähedusele, mis võimaldas välismaal tööt...
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepan...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn Haldusjaotus 15 maakonda, 226 omavalitsuslikku haldusüksust, sh 33 linna ja 193 valda Saarte arv 1521 Suurimad saared Saaremaa, 2671 km² Hiiumaa, 989 km² Muhu, 198 km² Pikimad jõed Võhandu, 162 km Pärnu, 144 km Põltsamaa, 135 km Suurimad järved Peipsi, 3555 km² (Eestile kuuluv osa 1529 km²) Võrtsjärv, 271 km² Kõrgeim punkt Suur Munamägi, 318 m Õhutempera...
Eesti aastal 2020 Eesti on väike riik, mis asub Põhja-Euroopas. Pindalalt on Eesti väga väike, ainult 45 227 ruutkilomeetrit. Riigikeeleks on eesti keel ning riigis elab umbes 1 340 000 inimest. Eesti kuulub Euroopa Liitu ning tänu sellele on muutunud palju edukamaks riigiks. Eestis on olnud mitmeid muudatusi viimase paari aasta jooksul, millest üks on üleminek kroonidelt eurodele. 2011 aastal läks Eesti riik kroonidelt üle eurodele, mis minu arvates ei olnud kõige õigem otsus, sest peale üleminekut tõusid hinnad mitme protsendi võrra. Samas on selles ka midagi positiivset, sest kui eestlased lähevad kuskile reisile Euroopasse, siis neil ei ole vaja raha välja vahetada, vaid saavad eurodega peaaegu igal pool Euroopas maksta. Kunagi ei saa täpselt öelda, mis võib juhtuda viie, kümne või kahekümne aasta pärast. Praegu on aasta 2012 ning ma arvan, et ükski eestlane ei oska öelda, mis võib juhtuda Eestiga aa...
Sisekaitseakadeemia piirivalvekolledz Mihhail Praulins TÖÖPUUDUSE JA MÜÜGITULU ANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Indrek Saar Muraste 2009 2 SISSEJUHATUS Eestis on siirdeprotsessist tingitud ümberkorraldused kaasa toonud tööpuuduse, mis omakorda on tekitanud palju negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Mitmete riikide kogemused on näidanud, et mida ulatuslikumad ja pikemad on töötuse juhtumid, seda sügavamad ja komplitseeritumad on sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid ühiskonnas. Tööturu nõudluse poolelt vaadatuna pidurdab tööpuudus majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning vähendab reinvesteerimise võimalusi. Tööturu pakkumise seisukohalt erodeerib tööpuudus inimkapitali, suurendab ebavõrdsust ja õõnestab inimesi psüühiliselt. Pikaajalisel töötusel on omadus muutuda püsivaks ja selle tõttu kasvab tö...
Kaks vastandlikku lähenemist tööturule Meeldetuletuseks: Neoklassikud (liberaalid)väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. tööpuuduse Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. 1 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Kui Keynesil oli õigus: siis võib ühelt p poolt tööpuudus p olla p püsiv teisest küljest aga pealesunnitud nähtus Seega võib valitsuse tööhõive poliitika olla aeg-ajalt vajalik Kui Keynesil ei olnud õigus ... ... siis v...
· Agraarühiskond Agraarühiskond ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta maagaas ...
Rahvastik Maret Vihman. RAHVAARV *Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal *Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal *Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit. *praegu on elanike arv Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - ...
1. Analüüsi maailma rahvaarvu dünaamika joonise põhjal, miks suureneb rahvaarv ka pärast seda kui juurdekasv on vähenenud? Selleks et rahvaarv lõpetaks suurenemise peaks iive vähenema. Kui iive on negatiivne on ka rahvaarv madalam. Rahvaarvu juurdekasv ei saa enne langeda kui iive on negatiivne. 2. Analüüsi rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid! Kus on rahvastiku tihedus suur, kus väike? Põhjenda! Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Minevikus, kui inimesed elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatamisest, kujunes kõige tihedam asustus viljakate muldadega tasastele ranniku- ja jõeäärsetele aladele, kus olid head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Tihedamini on asustatus Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad. Lääne-Euroopas on tihedamini asustatud vöönd Kagu-Inglismaast Põhja-Itaaliani. Ameerikas j...
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sih...
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) P...
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDU...
Majanduse KT nr 8 1.Miks tootlikkus on aastate jooksul suurenenud? (3p) Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned...) inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kulutusi ja müügihindu? (4p) ettevõtjatele väiksemad kulutused omahinna langus, mastaabisääst tarbijatele madalamad hinnad omahinna langus võimaldab müügihindu langetada Kuidas suurenev tootlikkus mõjutab ettevõtjate kasumeid ja tööliste palkasid? (4p) l ettevõtjatele suuremad kasumid omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid l töölistele kõrgemad palgad omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata 4. Missugused tegurid mõjutavad palkade kujunemist? (3p) l turujõud l turuvälised jõud l inimese omadused 5. Kuidas turujõud mõjutavad palkade kujunemist? (4p) l...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool MEES JA PEREKOND: ISADUS (REFERAAT) Koostajad: Svetlana Kostina Martti Kiuru Too mas Raudsepp Aksel Ristoja 2009 KES ON VANEM? Vanemaks (isaks , emaks) olek tähendab üldmõistet, mis haarab enda alla terve rea laste hooldamise ja kasvatamisega seotud täiskasvanute tegevusi ja oskusi. See on protsess, mis koosneb ülesannetest, rollidest, reeglitest, kommunikatsioonist, ressurssidest ja suhetest. Lapsed vajavad füüsilist hooldamist, kasvatamist, õpetamist, materiaalsete ressurssidega varustatust, kaitset ja järelevaatamist. Lapsed vaja...
1. Lühidalt Rootsist Rootsi, ametliku nimega Rootis Kuningriik, paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega, millega ühist riigipiiri on 586 km ning läänest Norraga on ühist riigipiiri 1619 km. Lõunast piirab teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerakki väin. Rannajoon on 3218 km pikkune ning maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
