Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7 täismehe luustikud: kaks meest ahtris, kolm keskel ja kaks vööris inimeste luud olid segamini, see võis olla tingitud ka leiukohas varem tehtud teetöödest. Laevast leiti ka kitsetalle kolju, palju rohkem infot said aga ajaloolased linnuluudelt. Kuigi arheoloogid ei julge veel midagi kindlat väita, näitavad kõik faktid, et tegemist on tõepoolest laevamatusega. Läänemere regioonis uhkeima matusega! Artikkel oli väga põnev sest kajastas Eestist le...
Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga inimesi ning just antud teema puhul mõeldakse "nende" all eakaid inimesi. Kui just tegemist ei ole spetsiifiliselt pensionäridele mõeldud ajalehe...
Lenna Kuurmaa meedias Lenna Kuurmaa valisin ma analüüsimiseks just seetõttu, et ajakirjandus temast nii mitmekülgselt huvitub. Ta paistab kõigega silma. Laulja, näitleja, värske taluomanik, kirjandus- ja teatrihuviline, patrioot, taaskasutuse muusa ning beebiootel kõike ta suudab. Kuid ajakirjanikud on selgelt huvitunud ka tema suhete käekäigust ning privaatsest elust. ,,Ehtsad Ameerika mäed: Lenna ja Robi suhe pole kunagi olnud kellelegi päris klaar!" teatab Delfi. Ning ka kõik muud uudised Lenna ekspeikal Robert Vaiglal on uus silmarõõm? Lenna Kuurmaa semmib kuulsa Soome rezissööriga? Armuleek säriseb: Lenna Kuurmaa ja Rasmus Kaljujärv tunnistasid suhet! Lenna Kuurmaa annab ekskallimale tööd! Kuid kas me siis peamegi kuulsustest kõike teadma? Eesti ajakirjanike, eriti kõmule pühendunute meelest peamegi me detailideni kõike teadma, sest muidu ei köideta lugejaid. Sellegi poolest kujundat...
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeest...
Kaasaegse kunsti kajastamine eesti meedias Üheksakümnedate alguseni oli Eesti kunst lihtsasti mõistetav ja äratuntavalt liigitatav. Taasiseseisvumisega olukord aga muutus – järgnevat arengut võib nimetada ehk kultuuriliseks plahvatuseks või siis kõikide piiride hägustumiseks: mis on kust ja kas on kunst. Mis kõlbab olema kunst ja mida üldse kõlbab kunstisündmuseks nimetada. Kunst kaotas oma identiteedi ja koha kultuuris – murenesid kokkulepped kunsti defineerimisel. Praeguseks hetkeks, aastaks 2016 ei ole olukord palju muutunud ajast, mida kirjeldab Johannes Saar oma 2001 a. tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali...
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Iga päev kuuleme klassikalise muusika katkeid erinevatest meediakanalitest. Kuuleme muusikat tänaval telefonihelinana, raadio ja televisiooni reklaamides. Enamasti ei mõelda sellele, kes on loo autor ja milline suurteos tegelikult kõlab. Kas reklaam rikub ilusa klassikalise muusika või hoopis tekitab huvi noortes sedasorti muusika vastu? Esimesena tuleb meelde pesupulber Ajaxi reklaam, kus kasutatakse meloodiat muusikalist Carmen. Minus ei tekita see sugugi meeldivat tunnet, pigem vihkan seda reklaami. Ma ei leia mingit seost reklaami ja muusikali vahel. Kui reklaamis olev muusika on mulle juba vastumeelseks muutunud, ei kutsu see mind ka seda muusikali vaatama. Minu arvates rikuvad halvad reklaamid hea muusika ära. Reklaamis on tihti muusika muudetud koomiliseks ja sõnad on tobedad. Mina noore inimesena ei pruugigi teada, et s...
Rahvusrühma representatsioon Soomlased Valisin rahvusrühmaks soomlased. Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1] Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia. [8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-room Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestla...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Rautselt juhtub minuga midagi halvasti. (Sotsiaalmeedia, raudselt) 2. Mandarinid on odavad ainult meil. (Reklaam, mandariinid) 3. Viimase kümmnendiku jooksul pole minuga midagi head juhtunud. (Sotsiaalmeedia, kümnendik) 4. Miks presitent ei tahtnud kolida lossi? (Elu24, president) 5. Apelsiini kasvatuse omanik tahab loobuda oma varast. (Postimees, apelsinid) 6. Kas saade mulle sõnumi saata homme? (Sotsiaalmeedia, saate) 7. Politsei ülemust huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 8. Õpetaja, mul on kodunetöö tegematta. (noortehääl, tegemata) 9. Tead sa seda geisrit? (Sotsiaalmeedia, Keiser) 10. Ta on nii koletaks muutunud. (sotsiaalmeedia, koledaks) 11. Kõik on nii mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 12. Ma küsisin isalt, et kas me võime sõbraga kodu poole...
20 Ortograafia viga meedias Edvin Lehtla AA-16 1. Ou, seda, et 30 oktoober saade mulle külla tulla (Sotsiaalmeedia, saate) 2. Kas keegi saab aidata mind kodutööga mul see tegematta. (Sotsiaalmeedia, tegemata) 3. Mõned inimesed ei oska kohe ültse süüa teha (Sotsiaalmeedia,üldse) 4. Elu on täitsa mõtettu (Sotsiaalmeedia, mõttetu) 5. Kas keegi teab kust küüni saab teha (Sotsiaalmeedia, küüsi) 6. Võimuesindajaid huvitas see, kus täpselt leidis aset intsitent (Elu24, intsident) 7. Vanamehele ei maitsenud pakutud kohvi sellepeale oli ta.. (Elu24, kohv) 8. Odavad mandarinid otse rimist (Reklaam, mandariinid) 9. Apelsiini saak oli see aasta väga kesine (Postimees, apelsinid) 10. Õpilane küsis õpetajalt ,et kas ta võib kodu poole sammuda (delfi, koju) 11. Rautselt paneb õpetaja mulle kahe (Sotsiaalmeedia, raudselt) 12. Kas sina oled juba kindlustunud o...
20 võõrsõnaga lauset meedias. 1. Mainekas Saksa ajaleht Die Zeit kirjutab, et USA võib küsida Poolalt ja Balti riikidelt nõusolekut oma territooriumile tuumarelvade paigutamiseks. Territoorium – maa-ala 2. „Nemad kindlasti seda pigem toetaksid,“ ütleb ajalehes ameerika julgeolekuanalüütik Matthew Kroenig. Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4. Arvestades, kui palju väikseid tähti meie universumis on, võivad ümberhindamise tulemused hakata kehtima tuhandetele tähesüsteemidele. Tähesüsteem - tähekooslus 5. Teiseks, stardibaasi rajamine Kuule oleks mitmes mõttes mõistlik. Stardibaas – Raketistardikeskus 6. Roboti all kujutame me üldiselt ette mehhaanilist inimest või inimese osa, kätt, jalga tegemas mingit mehhaanilist liigutust. Mehaaniline – ...
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta alguses teatasid haridustöötajad, et nad ei tagane oma soovist. 5. septembril kogunes Tallinnasse Tõ...
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks edasi anda täpselt nii, nagu nad on. See, et meedia seda ei tee on kindlasti probleemiks, mis puudutab kõiki pagulasi ning samuti ka kõik...
Sõnavabadus meedias ja ühiskonnas Tänapäeval on meedia jagunenud kolme erinevasse teemasse: uudismeedia, osalusmeedia ja sotsiaalmeedia. Kuna Eestis on sõnavabadus, siis ideeliselt peaks olema meie riigis ka meediavabadus. Sõnavabadus on meie jaoks elementaarne asi, kuid me ei kujuta ilmselt ette, kui ka meedia täielikult vaba oleks. Meedias peavad siiski inimesed kontrollima, mida ütlevad, et mitte kahjustada teisi tahtlikult või tahtmatult. Meedia on Eesti taasiseseisvumisaja jooksul väga palju arenenud. Meil on palju erinevaid meediaväljaandeid, kuid lisaks uudismeediale on ka osalusmeedia ja sotsiaalmeedia, mis on samuti väga laia kõlapinnaga. Kõikides nendes meediaallikates on väga palju erinevaid arvamusi ja uudiseid. Pea iga inimene saab oma sotsiaalmeedia kontole postitada, mida tahes ning seda ei kontrolli enne avaldamist keegi. Praegusel hetkel, kui sotsiaalvõrgustikud on nii vabad, ei saa me tegelikult k...
KÄITUMINE MEEDIAS JA SOTSIAALMEEDIAS MILLEST RÄÄGIME? Meediamaastik mis uudist? Mis on uudisväärtus, kuidas käituda meediaga ja milliseid vigu vältida. Kriisikommunikatsioon väike ajude ragistamine. Kuidas meedias pildile pääseda meediakajastuse provotseerimine Sotsiaalmeedia ohud ja võimalused MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK MEEDIAMAASTIK Vana meedia Uus meedia Ajaleht Veebid Raadio Ajaveebid Televisoon Sisuturundus Sotsiaalmeedia on platvorm, mitte meedia KOKKUVÕTTES Meediamaastik on äärmiselt killustunud Meediasse pääsemise lävi on muutunud madalamaks, ent samas on ka suur müra Kiirmeedia on muutnud nii uudisväärtuse olemust kui ka ajakirjanduse senikehtinud alustalasid. UUDISVÄÄRTUS JA KLASSIKALISE INFOLOO OMADUSED Tiit Hennoste 2012 Mõju: tagajärj...
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste meediastereotüüp muutuks ja mehi hakataks peavoolumeedias kujutama läbi privaatsfääri ja naisi läbi nende tegevuse avalikus sfääris, et tippmeessportlaste...
Mida suudab avalik arvamus? Ilma pikema jututa julgen ma öelda, et avalik arvamus suudab kõike! Viimastel aastakümnetel on väga oluliseks vahendiks inimestele arvuti. See asendab telefone, televiisoreid, raamatuid, ümbrikukirje, ajalehti, infopunkte ja palju muud sellist. Arvuti on tänapäeva inimestele üks olulisemaid töövahendeid, mida ei asenda mitte miski. Sellest tulenevalt on igal inimesel võimalik külastada teiste inimeste kasutajakontosid, kommenteerida uudist või mõnda pilti, jagada infot ülikiirelt. Seoses sellega, et inimene loob endale arvutimaailma konto, kuhu saab lisada pilte ning muid teateid, on ka teistel vabad käed selle nägemiseks ja loomulikult kommenteerimiseks. Kindlasti on palju neid, kellele ekraani taga, kaitstud positsioonil, meeldib teiste kallal nokkida. (Nokkijaid ei pruugi olla üks.) Sellest võib omakorda tekkida ,,interneti kaklus", kus nõrgem kaotab. Kaotaja e...
Antiigi viited tänapäeva meedias LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit Tugeva ja stabiilse riigi ülesehitamine on palju pika-ajalisem ülesanne kui üks, kaks või kolm valimisperioodi ning siin ei saa Eesti riik endale uusi Pyrrhose võite enam lubada. NAFTA on lääneriikide Achilleuse kand Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Pandora laegas Pandora laegas riigikaitse juhtimisel Valgevene - Euroopa Pandora laegas Paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik. Kuningas Sisyphos Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos Ühikatoa Sisyphos Ma olen pandud kuningas Sisyphose rolli. Tantalose piinad radioloogias on leevenemas Üha uued ja uued diagnoosi- ning raviviisiv tulevad turule, kuid enamasti on nii kallid, et meie kõhna rahakoti juures läheb aastaid, et uutest võimalustest osa saada. NAFTA on läänerii...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu 021M Inimesed lasevad mõjutada ennast sellest mis räägitakse meediast. Kahjuks meedias ei räägita alati nagu on ja lisatakse jutule natukene vürtsi, et lugu tunduks huvitavam. Inimesed võtavad, aga kõike tõsiselt ja elavad kõigele nii kaasa, et lasevad ennast sellel juhtida ja mõjutada. Meedia kaudu saab mõjutada inimesi ostma selliseid asju mida nad ei ostaks kui näeks seda lihtsalt poes. Meedias ilustatakse ja näidatakse toodete häid külgi, aga vigu ei näidata. Räägitakse, et kõik on soodne ja mida kõike veel tasuta kaasa saab, aga tegelt on kõik need asjad sinna hinna sisse ära paigutatud. Minu arvatses ei tasuks osta kõike mida pakutakse meedia kaudu inimestele. On suur võimalus, et saad sealt petta ja hiljem tagastada pole võimalik. Tuleks osta kõik vajalik ikka poest kus saab kvaliteetseid asju. Meedi...
Meedia kui meedium õiguse ja kodanike vahel Laiksoo juhtumi näitel Probleem, et õigusteadlased mõistavad õigussüsteemi teistmoodi kui kodanikud kelle kaitseks see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumi...
Mida arvan klassikalise muusika ,,hittide" kasutamisest tänapäeva meedias? Tänapäeval kasutatakse üha enam telereklaamides, filmides, telesaadetes, multifilmides, telefonihelinates ja isegi mängudes tuntumaid klassikalise muusika teoseid. Minu arvates on see hea, kuna tänu sellele tutvuvad inimesed rohkem klassikalise muusikaga. Probleemiks on küll see, et inimesed ei tea mis teosega on tegemist või kes on helilooja. Vahel on aga klassikaline teos lausa ära rikutud või kuuleb seda lihtsalt nii palju, et see lihtsalt tüütab ära. Ma olen kindel, et ka nende teoste heliloojatele ei meeldiks, et nende teoseid nii laildaselt kasutatakse. Üks enamlevinud teoseid, mida kasutatakse sageli filmides, et tekitada dramaatilist efekti on saksa helilooja Carl Orfi kooriteos "Carmina Burana". Sellest kasutatakse avamängu "O fortuna". Minu arvates on see geniaalne teos ja kui seda mingis filmis mängitakse ...
Kuulsuste eraelu Carolin Nõmm Kuulsustest avaldatakse liiga palju nende endite eraelu meedias ning nad ei saa sammugi liikuda, kui juba on artikkel ajalehes. ,,Lady Gagal on seljataga traumaatiline noorpõlv: poptäht tunnistas hiljutises raadiosaates, et 19aastaselt vägistas teda muusikaprodutsent," kirjutas Õhtuleht. Lady Gaga ei tahtnud algul rääkida, kuid talle käidi ikka ja ikka peale. Kuulsuste isiklikud asjad võiksid jääda nendele endile, mitte et kõik inimesed seda kohe teadma peaksid, et Lady Gagat on vägistatud. Neil on õigus öelda, et nad ei taha küsimustele vastata ning sinna peaks see ka jääma. ,,Justin Bieberi isa tegi hiljutisel romantilisel puhkusereisil oma uuele kallimale Chelsey Rebelole abieluettepaneku," vahendas Õhtuleht. Vähe sellest, et Justin Bieberi eraelust kirjutatakse palju meedia...
Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi näiteks olukorra, kui Aktuaalne Kaamera oli lasknud eetrisse loo, et koos põgenikega võivad Euroopasse imbuda ka terroristid, ning isegi näidati pilte, mis kujutasid relvadega mehi, kes teesklesid põgenikke. Kuid see lugu ei olnud tõsi. Autori pakutud lahendused: Antud probleemile pakkus Velmet lahenduseks seda, et ajakirjanikud peavad olema topeltkarmilt allikakriitilised ning ei tohiks kasutada ebausaldusväärseid all...
sõnavabadus meedias nüüdisaegses eestis ja nõukogude-aegses eestis
Avalik ja privaatne ala Avalik ruum ja eravaldus Inimeste erinev staatus Nt. tänav, purk, rand, kaubanduskeskus, lennu- raudtee- bussijaam jm. viibivaid inimesi võib intervjueerida, filmida, pildistada luba küsimata. Saadud materjali avaldamisel on piirangud- kui materjal võib kellelegi haiget teha ei avaldata (fotod kuriteo/õnnetuse ohvritest jm.) Poolavalik ruum Koolid ja meditsiiniasutused, politseijaoskonnad, valitsushooned, kinod, teater, hotellide vestibüülid, restoranid, kohvikud, baarid, muuseumid, kasiinod jm Kehtivad piirangud ja tuleb taotleda luba, näit. kohvikus filmimiseks või pildistamiseks tuleb taotleda omaniku nõusolek- külastajaid tuleb filmimisest, pildistamisest teavitada, et need kes ei soovi filmile või fotole jääda, saaksid lahkuda. Poolavalikud ruumid on ka kohtuhooned, vanglad ning neile kehtivad omad normid ja seadused, mis reguleerivad nii külastajate kui ka ajakirjanike liikumist ja tegevust. Privaatne ...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Kristiina Meentalo Laiatarbe näokreemid ja kasutaja teadlikkus Kursusetöö Juhendaja: Sirje Tammeoks Tallinn 2015 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristiina Meentalo Rahvusvaheline CIDESCO-kool 52. grupp SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS.........................................
Pagulased, poolt või vastu? Praeguses ühiskonnas on pagulasteema väga aktuaalne. Sellelst räägitakse nii Eestis kui ka mujal Euroopas ja maailmas. Meedias on pagulasteemade kohapealt tohutult vaidlusi ja arvamusi. Probleem seisnebki selles, et kas võtta vastu sõjapõgenikke või mitte. Kui hakata mõtlema, siis oleks igati inimlik aidata süütuid inimesi, kes soovivad varju saada lõppematute sõdade eest. Asja teisest küljest vaadates on probleemiks see, et ei saa võtta vaid paarsada põgenikku, sest siis tahavad teised ka loomulikult tulla. Iga riik otsustab erimoodi, kuidas hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema me...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nabala piirkonna lubjakivikaevanduste rajamine Ülesanne 1 õppeaines ruumiline planeerimine Tartu 2011 Sissejuhatus Nabala piirkond on pindalaliselt Eesti suurim karstipiirkond, mis on olnud juba mitu aastat aktuaalne teema meedias. Nabalasse tahetakse rajada paekivimaardlad, mis tekitavad nii poolt kui ka vastuargumente, olles ühelt poolt kasulik Eesti majandusele ja teiselt poolt kahjulik ökosüsteemile praegu ja tulevikus. Järgnevalt on erinevad autorid ja oma ala spetsialistid avaldanud argumente ja arvamusi Nabala piirkonda maardlate rajamise kohta ning välistanud või välja toonud tagajärgi, mis võiksid tekkida uute lubjakivimaardlate ehitamisega. Käesolevas referaadis on välja toodud viimaste aastate jooksul tehtud ametlikud sammud kaevanduste poolt või vastu ning veel pooleliolevad uuringud, mis näita...
Mida tähendab minu jaoks Balti kett? Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Aastal 1898 suve lõpus toimus üritus, mis oli kajastatud kogu maailma meedias Balti kett. Selle idee peale, et korraldada 23. augustil hämmastavalt suur inimkett, mis ulatuks Tallinnast läbi Riia Vilniusesse, tuli Eestist. Peakorraldajaks oli sellel Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Massiürituse ajendiks oli Moskva ilmne tahtmatus tunnistada Molotovi-Ribbentropi pakti olemasolugi rääkimata selle hukkamõismisest. Järelikult tuli Moskvat selleks rahumeelsete vahenditega sundida. Algselt pidi selle meeleavalduse nimeks saama Balti tee, kuid peagi otsustati siiski panna nimeks Balti kett. Kaudsete hinnangute järgi ühendas oma käed 2 miljonit inimest, kellest...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia. Igale inimesele loob see sõna mingi visuaalse pildi. Kas positiivse, või negatiivse alatooniga, see oleneb inimesest. Kindlasti on meedia meile väga oluline, kuna seal kajastub lisaks täielikule mõttetusele ka midagi olulist ja huvitavat aeg-ajalt. Olgem ausad, meedias toimuv mõjutab meid kõiki. Kas siis midagi ostma või kuidagi käituma. Kõige levinum nähtus meediamaailmas on reklaam. Kui ettevõte tahab, et toode müüks, vajavad nad head ja originaalset reklaami. Hästireklaamitud toode müüb end ise, olgugi ta halva kvaliteediga. Sellega kaasnev ettevõtete omavaheline võistlus toote propageerimisel televiisoris ja ajalehtedes ning hakatakse üha rohkem rääkima asjadest mis tegelikult ei vasta tõele. Sealtmaalt hakkab pihta suuremat sorti inimeste tüssamine. Inimene, kes on läinud mõne reklaami "haneks", hakkab tihtipeale vaatama kõike meedias toimuvat väga kriit...
TALLINNA TRANSPORDIKOOL ESSEE ETTEANTUD KÜSIMUSTE PÕHJAL KOOSTAJA: TALLINN 2015 1.Kirjeldada, millistele tingimustele peaks vastama ettevõtte optimaalne kaubavarude suurus? Laovarud on kõik materjaalsed väärtused, mis hoisutatakse tootja ja importija laos ning transporditakse tootmise, ladude, termindalid ja ka kaupluste vahel. Kuid peab leidma optimaalse laovaru, sest põhjendamatul suured varud vähendavad firma kasumit ning varade tootlust.Optimaalne kaubavarude suurst saab hoida kontrolli all kui , kontrollida varude kasutamist ja hoidmistingimusi, et vältida varude riknemist ja vananemist ning ei ole mõtet varuda liiga palju kaupa, vaid teha iga kvartal anlüüsi kaupade kohta, mida on läinud ja kui palju. 2. Nimetada ettevõttele mõju avaldavad negatiivsed tegurid, mis on põhjustatud ülemäära suurtest varudest? Põh...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
Meedia vägi ja vald Tänapäeval on inimeste informeerituse tase kiiresti tõusnud. Sellele on kaasa aidanud eelkõige just meedia. Ilma selleta oleks ühiskonnal üsna raske toime tulla, sest rahvas ei teaks, mis maailmas toimub. Muidugi ei avalda meedia elanikkonnale alati positiivset mõju, mõnikord võib leida ka negatiivseid külgi. Milline on siis meedia vägi ja vald? Meedia on juba aastaid olnud inimkonnale vajalik. Rahvas on saanud kuulda ja lugeda oma riigis ja mujal maailmas toimuvatest sündmustest. Seega on meedial üsna tugev mõju ühiskonna arengule, sest kõike, millest kirjutatakse või telesaadetes räägitakse, enamasti ikka usutakse. Kui poleks meediat, siis ei informeeriks rahvast keegi otsustest, mis on vastu võetud või mis üleüldse kuskil toimub . Tänu sellele, mis ajakirjanduses kirjutatakse, saavad paljud riigiametnikud teada elanike suhtumisest nende ...
Meedia on vastutustundetu Ajakirjandus, televisioon, internetiuudistekanalid- need kõik on järjest kättesaadavamad ning uudised levivad kiiremini kui kunagi varem. Uudiste levitamisel peaksid ajakirjanikud ja meediaväljaanded olema väga vastutustundlikud erinevat infot avaldades. Mida ulatuslikumaks meedia on muutunud, seda rohkem ebausaldusväärset infot see sisaldab. On ka mitmeid näiteid sellest, kuidas meedia haavab inimeste tundeid ning seega rikub ära nende privaatsuse. Uudiste puhul võib viimasel ajal aga tõdeda, et üha enam suureneb seltskonnauudiste maht. Need on uudised, mis meeldivad rahvale, just sellepärast, et nendes võetakse kõnealuseks mõni avaliku elu tegelane ning tema kohta esitatakse mõni huvitav uudis. Näiteks mõne maailmakuulsa bändi liikme alkoholilembus või siis kuulsa laulja narkosõltuvus. Sellised andmed paisatakse sageli koheselt meedias laiali, ilma et keegi oleks hakanud tegele...
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Me elame ajastul, kus on informatsiooni üleküllus. Esimest korda ei sõltu me info saamisel postiljoni tujust ja tervisest. Meedial on meie elus suur roll isegi minu kirjandi esimesed laused on mõjutatud Eesti telekanalitel ilmuvast reklaamist. Ajakirjanduses, televiisoris ja reklaamidel seisvad väited ja soovitused mõjutavad nii suuri ja väikeseid inimesi ja võivad suunata meie käitumisharjumusi ja hoiakuid. Mõnda aega tagasi, kui isaga poes käisime, nägime situatsiooni, milles oli näha kuidas meedia võib mõjutada väikeseid lapsi. Sel korral seisis ema väikese lapsega võiete riiuli ees ja soovis osta Becel´i margariini, kuid laps polnud temaga nõus. Pisarad silmist voolamas soovis laps, et ema ostaks Rama margariini, sest reklaam ju ütleb: ,,Rama aitab kasvada". Kuigi situatsioon on iseenesest koomiline, näeme me siit, kuivõrd võib pidev mingi asja korrutam...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed. Nüüdisaja infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim meie ühiskonnas kajastavate probleemide ja uudiste üle. On ju ligipääs inimestel interneti, televiisori ja ajalehtedele, raadiotele, mille kaudu on võimalik suunata teiste inimeste mõtteid ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnas on iseloomulik sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus toob konkurentsi erinevate meediaallikate vahel, ning see võib kaasa tuua seda et hakatakse edastama vale infot või infot, mis võib olla tugevalt moonutatud enda kasu püüdlikuse poole. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi olekski konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide ja trikkide abil. Väga heaks näiteks võib tuua artikli, mille pealkiri on selline, mida lugeja ei suudaks, ei saaks lihtsalt kahe silma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid ka moon...
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid...
Kelle sõna on õige, kelle sõna on vale? Meedia on tänapäeva maailmas väga tavaline. Ei kujutaks ju keegi ette hommikut, kus uudised ühtäkki vaikiksid, ajalehed jääksid saabumata ning internetki oleks ühenduseta. Infosulg oleks täielik. Loomulikult järgneks sellele kohe suur pahameelelaine kuidas julgetakse ära võtta midagi, millele meil on õigus. Kuid kas meediavabadus on ikka inimõigus? Eesti vabariigi põhiseadus kätkeb endas lõiku, mis kinnitab, et sõnavabadus on iga inimese õigus, mida piirab vaid teiste paragrahvidega seonduv. Nii ei tohi teisi laimata ega avaldada väärinformatsiooni, samuti ei tohi avalda riigisaladusi või riigi julgeolekut ohustavaid materjale. Meediavabadus võiks ideeliselt olla sama lai mõiste nagu sõnavabadus, see võiks olla isegi inimõigus. Soome õigusteadlane Sakari Huovinen on aga seisukohal, et kui sõnavabadus loob põhja arutelule, siis meedia peab seda ka tõlgendama ja piire tajuma. Seega, mida võib rä...
Meedia mõju Lk 9-13 1. Loe läbi 1. Ja 2. näide. Korraldage väitlus teemal „Kas meedias võib kajastada koolivägivalda? ”. Miks sai massimõrvar teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu? Meedias kajastatav koolivägivald on oluline ühiskonna informeerimise seisukohalt, kui pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis võib viia või viib nimetatud probleemini. Meedias kajastatud koolivägivallaga seotud sündmused aga võivad sisaldada palju valeinformatsiooni ning ehmatavaid kaadreid, mis omakorda võivad tekitada just nooremates lastes segaseid tundeid, eelkõige hirmu. Massimõrvar sai teha õigusemõistmisest ühe mehe šõu, sest oskas ära kasutada meie suhtluskultuurile omaseid tsiviliseeritud käitumismalle. Temast kirjutati rahvusvahelises meedias ja ta nautis seda täiel rinnal , tema kuritöö eesmärgiks oligi saada kõikjale ulatuva meedia täh...
Välimusele suunatud meediasõnumid Meedia puudutab tänapäeval väga paljude inimeste elusid. Vahel antakse edasi positiivseid sõnumeid, vahel aga negatiivseid. Ühel või teisel viisil lasevad inimesed ennast siiski nendest mõjutada ning kujundavad meedia järgi ka oma arvamusi ning mõtteid. Meedias kasutatakse tihti toodete või teenuste reklaamimiseks erinevaid tuntuid, kuid siiski väga mõjuvaid nippe. Üheks populaarseimaks neist on iluideaalide näitamine. Kosmeetikatoodete reklaamides võib tihti näha kuulsaid ning äärmiselt ilusaid naisi. Nähes veatu naha ning saleda figuuriga inimesi televiisoris või reklaamtahvlitel, tekitab see tahtmise olla samasugune. Selline tunne aga ajendab inimesi minema poodi ning ostma tooteid, mis tegelikult ei pruugi isegi mõjuda. Ostetakse sellegipoolest, sest kaunis inimene televiisoris ütles, et see on tema ilu saladus. Kui jälgida meedias näidatud iluideaale, siis on aru ...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Meedia-tänapäeva noorte iidol Paljud lapsevanemad kurdavad, et nende lapsed on päevad läbi netis või siis arvutis. Lapsevanemad ei saa sellest aru miks nende lapsed on arvutis kas siis mingi asi tõmbab neid sinna? Paljud noored on tänapäeval arvutis ning ei sisusta oma aega sõpradega või kellegi teistega. Nad ainult istuvad ja istuvad tunde seal netis. Paljudel noortel halvanevad hind just selle pärast et nad ei viitsi õppida või on mingi tähtis asi netis teha. Olen käinud paljudel sõpradel külas ning siis olen näinud kuidas sõber lihtsalt on netis ning mina passin nii sama tühja. Kuigi ma saan aru, et neile meeldib seal olla kuid siiski võiks nad olla ka vahel reaalses elus mitte meediaelus. See võib või siis tegelt rikubki noorte õppimis võime ning see kuidas suhelda reaalses elus. Peamiselt räägivad noored meedias slängide või siis lühenditega (NT:kuule=kle;põhimõtteliselt=pmst jne) nii hakkavad n...
Kellele: Teema: Erakonnad Kellelt: Mina eelistan kõige rohkem Reformierakonda. Kuna näen ,et just nende lubadused on minule kõige soodsamad ning paremad. Samuti olen märganud ,et Reformierakond on just see kes täidab enda lubadusi. Kuigi viimasel ajal on tekkinud palju erinevaid lahkarvamusi Reformi- ja Keskerakonna vahel ning üritatakse üksteist vägagi maha teha. Kuid samas on nende huvid ikkagi eesti rahva heaolu parandamisel mitte nagu Keskerakonnal kes mõtleb kuidas vene rahvustest inimestele meelejärgi olla ning siis nendelt võimalikult palju hääli korjata ,et siis võimalikult kõrgele pääseda ametiredelil. Samuti on minu arvamust ,et Reformierakond on just see õige mõjutanud kindlasti pere, sõbrad, meedia. Kui ikka kodus räägitakse ,et vot just see erakond on parim ja täidab enda lubadusi nagu nad valimis ajal neid lubasid siis tundubki ,et just see erakond on kõige parem ning ei tekigi oma arvamust. Muidugi on ka sõbrad need kes...
Meedia ja eetika Meedia ja eetika peaksid käima käsikäes. Igal pool olgu siis see kas kodus, koolis, jahis või meedias on oma eetilised tõekspidamised. Eetika see on miski mis on inimestele loomulik ning eetilisi tõekspidamisi ei ole üles kirjutatud. Missugused on meedia eetilised tõekspidamise? Eetika on iga inimese jaoks erinev ning nii on see ka meedias. Näiteks kui 2 ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeet...
KES RÄÄGIB TELEEKRAANIL? Naised meedia kõverpeeglis Barbi Pilvre Akadeemia nr 9, 2003.a. Kairi Saaron Naiste diskrimineerimine ei tähenda mitte ainult ebavõrdsust tööturul, vaid ka seda, et naisi kujutatakse meedias ühekülgselt ja tendentslikult. Feministliku teooria järgi on meedia hariduse, meditsiini, juura jt kõrval üks neist institutsioonidest, kus mitmesuguse igapäevase praktika kaudu toimub ühiskonna soolise süsteemi taastootmine. Eesti tööturg on väga segregeerunud, naiste põhilised töövaldkonnad-meditsiin, haridus, teenindus- on ka madalamalt tasustatud. Valitseb üldine negatiivne suhtumine feminismi. Marju Lauristin on märkinud, et naised ise ei pea väga oluliseks näha poliitikas või juhtivatel kohtadel rohkem naisi (Lauristin 1996). Eesti naised moodustavad peaaegu poole tööjõust. Töötava naise traditsioon tuleneb eesti talupojakultuurist ning samuti nõukogude korrast, mis tegi töötamise palgatööl kohustuslikuks kõigile. N...
Film Shattered Glass tööleht 1. Mida tähendab väljend "lugu on nagu sõel"? Faktid ei ole tõesed või on üldse valed. 2. Mis on nn "gotcha journalism"? Gotcha journalismi nim. metoodit, kus kavaldatakse lõksu intervjueeritav ning kirjutatakse selle isiku mainet kahjustades. 3. Mis on Pulitzeri auhind? Pulitzeri preemia on iga-aastane kirjandus-, ajakirjandus- ja muusikaauhind, mida annab välja New Yorgis asuv Columbia Ülikooli erinõukogu. Auhind jagatakse alates 1917. aastast Joseph Pulitzeri testamendi alusel. 4. Milliseid funktsioone täitis ajakiri The New Republic USA ühiskonnas? The New Republic oli väga usaldusväärne ajaleht. See oli ajaleht, mis teatas uudiseid kõige esimesena ja need artikklid oli kvaliteetsed. The New Republic oli populaarne ajaleht USA ühiskonnas. 5. Mis on peatoimetaja ülesanded? Peatoimetaja ülesanne ongi juhata...
Suhtumine teistesse inimestesse või rahvustesse stereotüüpide alusel Meie ettekujutused ja arusaamad ei ole muutumatult kindlad, üheselt usutavad või selged, vaid need muutuvad koos aja ja ruumiga. Meie ettekujutused teistest kaugetest kultuuridest, millest meie ise ei tea tegelikult midagi, põhinevad stereotüüpidel ja müütidel, mida oleme meediast või teistelt inimestelt selle kohta kuulnud. Kuidas ja kust siis saavad sellised steretüübid tuntuks ja kas seda on võimalik paranadada? Esmased kontaktid stereotüüpidega toimuvad lastel väga varases eas ning kui neile see külge jääb, siis sellest lahti saada on juba väga raske ning vahel isegi võimatu. Lapsed puutuvad stereotüüpidega tihti peale kokku juba lasteaias, kuigi nad ise ei pruugi seda teadagi ningn see juurdub sealt neile selline arvamus, et selline asi ongi tegelikult tõsi. Teiseks puutuvad noorukid sellega kokku koolis, kus saadakse kaasõpilast...
Erakondade kajastamine Postimehes ja Õhtulehes ajavahemikul 13.oktoober 2010- 13.jaanuar 2011 Koostaja:Madis Vihmann Pühajärve Põhikool, 8 klass Juhendaja:Urve Sarv SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti areneval infoajastul toimub enamus poliitilisest kommunikatsioonist läbi meedia. Ühiskonnas toimuvat ning tulevikus aset leidvat saab mõjutada aga meedia kaudu. Ajakirjandus täidab olulist rolli rahva informeerimisel, aga ka avalikkusele andmete kättesadavaks tegemisel. Valisin oma uurimistöö teema lähtuvalt huvist saada teada millist erakonda kajastatakse riigikogu valimiste (6.märts 2011) eel kõ...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Kuidas olla ubuntu? Enamik inimesi on loomult heatahtlikud ja hoolivad aga kuidas seda välja näidata? Kuidas olla suuremeelne, kaastundlik ning saavutada sisemine kindlus ehk siis kuidas olla ubuntu? Üldiselt arvatakse, et edu nimel tuleb hambad ristis tööd rügada ning et inimene, kes on külm ja hoolimatu on karjääriredelil edukam. Mina arvan hoopis vastupidist. Inimene peab oskama teiste inimestega suhelda ning et saavutada edu, tuleks olla soe ja armastav, mitte vägivaldne ja agressiivne. Kuid keegi pole öelnud, et head tegemine ei tohiks sulle endale kasulik olla. Peaaegu alati on heategudel egoistlik alatoon, kuid see ei pruugi teistele nähtav olla. See hea enesetunne, mille saavutame, kui teeme heateo, see ongi endale kasulik. Tunne, mis muudab sind rõõmsamaks ning positiivselt meelestatuks. Tegelikult on enamik inimesi loomult hoolivad ning heatahtlikud, kuid inimeste arvamus sõltub suuresti sellest, mida kajastatakse meedi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
