Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
docstxt/135972097272.txt
1., , 2.4.1 . , ( ): . , , ( ). 2.4.2 , , . . , . . . ( Si) 40 1 . 2.4.3 . . , . . . . . . 2.4.4 , . ( ). , . , . (SiO2). () (). . () () . . . . (). 2. . , , . , ( ), . , , . : N ; * - ; . : 1) ; 2) . . 4.2.1 . . , . ( ). 4.2.2 . ( H, C, O, ...
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika ...
"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga vana,...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
1. Milline on viirusosakeste ehitus? Eri viiruspartiklid on erineva kujuga. Siiski on neil ühiseid jooni. Südamiku moodustab pärilikkusaine, nukleiinhape, DNA võ RNA. Seda ümbritsevad valgud, mis moodustavad pärilikkusainet kaitsva kapsiidi. Mõnel viirusel on kapsiidi peal ka lipiididest ja valkudest ümbris. 1)pärilikkusaine (genoom) DNA- 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat Plussahelaline toimib kohe mRNA-na ---valk Miinuahelaline- teha uus RNA, mis on mRNA RNA---Mrna---valk On olemas kolme tüüpi geene: 1)struktuuri süntees 2)paljundavad genoomi 3)mõjutavad peremeesraku ainevahetust 1. Kas viirused on elusorganismid? Viirustel puudub iseseisev ainevahetus ja ilma elusrakkude abita nad paljuneda ei suuda. Seega on jõutud järeldusele, et viiruste puhul ei ole tegemist elusorganismidega. 2. Viiruste vs bakterite paljunemine. Viirused: · Viirus kinnitub märklaudraku pinnale · Viir...
1936 - Victor Francis Hess ja Carl David Anderson Koostas: Rain Berezin 12a Kosmiline kiirgus Selgitades tuumafüüsika ja osakeste füüsika uurimist, ei tohi unustada, millist rolli on mänginud kosmiline kiirgus. Kosmiline kiirgus oli 1930. aastate algul ainus kõrge energiaga osakeste allikas ning ainus vahend avastamaks ,,uusi" osakesi nagu positron (elektroni antiosake). Esimest korda õnnestus positron tuvastada 1932. aastal Carl Andersonil, kes oli kosmilise kiirguse spetsialist. 19. sajandi lõpul, füüsikud, kes vajasid elektriliselt neutraalset gaasi oma mateeriastruktuuri katsetusteks, panid tähele, et sellist gaasi on võimatu saada väljaspool ionisatsiooni allikat. Sellist fenomeni on üpris lihtne korrata väga traditsionaalselt kulla lehe ning elektroskoobiga. Korrektne tõlgendus sellele oleks, et Maa pind võtab pidevalt vastu laetud osakeste voolu. Algselt usuti,...
Elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. Tunnused: sisekeskkonna stabiilsus, rakuline ehitus, aine- ja energia vahetus ja paljunemine. Eluslooduse organiseerituse tasemed: …Tase Bioloogia haru Elualad Molekul Molekulaarbioloogia Toiduainetööstus, materjaliteadus. Rakuline tase Tsütoloogia ehk rakubioloogia Taimekasvataja, kunstlik viljastamine Kude Histoloogia Ilukirurg, karusnahatööstus, lihunik, puidutööstus Elundkond Kardioloogia, nefroloogia Organism Anatoomia,...
Aatom koosneb elektronkattest ja tuumast. Keskmine aatomi läbimõõt on 10 -10m=1Å. Keskmine tuuma läbimõõt on 10-15m=1f(ferm). Kogu aatomimass on koondunud tuuma 99,95%. laengust st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuumajõud on tunduvalt tugevamad kui elektrilaengute vahelised. Jõudude ulatus e raadius on väga väike. Kaugemal, kui 5 fermi tuumajõud kaovad. Lähemal kui pool fermi muutuvad tõmbejõud tõukejõuks. Tuumajõud ei olene osakese elektri laengust, st tuumajõud mõjuvad ühe tugevalt kõigile nukleonidele. Tuum koosneb positiivselt laetud prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma koostisosi nim nukleonideks. Laengu arv Z näitab prootonite arvu tuuma samas ka prootonite arvu ja ka elektronide arvu, tuumalaengut. Massiarv näitab tuuma massi ja prootonite ja neutronite arvu A=Z+N. Radioaktiivsuseks nim tuuma võimet kiirata. -lagunemine tekib, kui tuum on väga suur ja tuumajõud ei jõua seda koos hoida. ...
VIIRUSED 10.Ar MIS ON VIIRUS? Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid, mis paljuneivad ainult teiste elusrakkude abil. Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused ◼ Koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest ◼Puudub rakuline ehitus ◼ Paljunevad peremees-organismi◼Puuduvad iseseisvad kaasabil eluavaldused (aine- ja ◼ Muteeruvad energiavahetus, kasv, areng, ◼ Evolutsioneeruvad reageerimine ärritustele ) VIIRUSE EHITUS Genoom on viiruse kõige tähtsam kompone nt ja kõigi omadust e määraja VIIRUSTE PALJUNEMINE ◼Esiteks peab viirus peremees raku leidma, ehk kus ta paljuneda saab ◼Seejärel siseneb ta rakku ja korraldab raku ainevahetuse ümber ◼Siis saab viirus paljuneda ◼Rakk läheb katki ning paljunenud viirus saab oma tö...
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise...
MADIS VAHER GALILEO GALILEI REFERAAT Õppeaines: TEADUSFILOSOOFIA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12-22 Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkool Valisin oma filosoofia referaadi tegemiseks kuulsa matemaatiku ja filosoofi Galileo Galilei. Mulle tundus ta sümpaatne isik olevat. Millalgi gümnaasiumis sai tema kohta vähekene uuritud ja leidsin, ta oli filosoof kes lahutas mõttemaailma arutelu ehk filosoofia matetaamilisest maailmast. Siis teisi sõnu öeldes, filosoofia on oletatav ja matemaatika faktiline maailm. Oletatav aga ei pruugi olla faktiline. Ja vastupidi. Tema oli üks esimesi, kes julges väita matemaatiliste arvutuste põhjal, et maakera ei ole universumi keskpunkt ja suutis ka selle tõestada. Karistuseks pidi ta loobuma olemast ise. Oli kohustatud alluma tolleagsetele tõekspidamistele. ...
Tallinna Tehnikaülikool Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis Terje Tammekivi Tallinn 2017 Sissejuhatus Innovatsioon on majanduse mootor ja mis tahes organisatsiooni kestvuse alus. Majandusedu ja konkurentsivõime on otseselt seotud kõrgelt haritud isiksuste ja andekate tippteadlaste olemasoluga. Innovatsioon on laiaulatuslik tehnoloogiline ja majanduslik nähtus, mille "isana" tunnustatud Joseph Alois Schumpeter, aga ka Carlota Perez jt teadlased eristavad innovatsiooni põhimõtteliselt leiutusest. Leiutus muutub innovatsiooniks alles siis, kui see omandab turu jaoks väärtuse ehk sellest on saadud või saadakse majanduslikku kasu. Innovatsiooni mõiste on lai ja tüpoloogia mitmekülgne. Valdkondade järgi liigitatakse: sotsiaalne, protsessi-, tehnoloogia-, süsteemi-, organisatsiooni-, toote-, turu-, positsiooni-, komponendiinnov...
Küsimusi kordamiseks aines "Füüsikalised materjalitehnoloogiad". 1. Kuidas defineerite materjaliteadust ja -tehnoloogiat? materjaliteadus on interdistsiplinaarne teadus füüsikast ja keemiast, mis uurib seoseid materjalide struktuuri ja omaduste vahel. materjalitehnoloogias lisanduvad ka inseneriteadused, uurib materjalide valmistamist, töötlemist ja kasutamist. 2. Kuidas materjaliteaduses ja -tehnoloogias materjale liigitatakse? Nimetage põhilised materjalide klassid. Materjale liigitatakse koostise, keemiliste ja füüsiliste omaduste põhjal. Nende alusel jagunevad materjalid nelja põhilisse klassi: metallid, keraamika, polümeerid, komposiitmaterjalid. Peale selle võib materjale liigitada veel tootmisprotsessi ja struktuuri järgi. 3. Mis on faas? Mis on binaarne faasidiagramm? Joonistage binaarne isomorfne faasidiagramm ja bihaar-eutektilist süsteemi kirjeldav faasidiagramm. faas on materjali osa, millel on ühtlased füüsikalised ja keemi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid .......
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
1. Mis elemendi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimenti. Fosfori avastas 17.saj Saksa keemik Brand. Ta eksperimenteeris uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Aur kondenseerus valgeks vahaseks aineks, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku? Reaktsioonivõrrand. Henry Cavendish, inglise keemik. Mõõtis esimesena gaaside tihedust; 18. saj uuris gaasi, mis eraldub metallide reageerimisel hapetega; gaas on väga väikese tihedusega ja kergestisüttiv; Tõestas katseliselt, et selle gaasi põlemisel tekib vesi; st. vesi tekib kahe gaasi kombinatsioonil. Zn + H2SO4= ZnSO4 + H2↑ 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Antoine-Laurent Lavoisier, prantsuse keemik, 18. saj Tõestas eksperi...
KEEMIA Mateeria kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi. Keemia teadus ainete muundumisest ning nendega kaasnevatest nähtustest, uurib ainete omadusi, nende koostist ja ehitust ning reaktsioone ainete vahel, mille tulemusena moodustuvad uued ained. Element kogum ühesuguse tuumalaenguga aatomeid. (Aine, mida ei saa keemiliselt enam lihtsamateks aineteks jagada) Keemiline ühend keemiliste elementite ühinemisel moodustuv ühend. Keemiliseks aineks ei loeta sulameid ja muid segusid (nt. õhk). Molekul aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida. Lihtaine moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest (O; Fe, Hg, S). Liitaine koosneb eri...
Uurimistööde ja praktiliste tööde läbiviimise korraldamine gümnaasiumis. Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, miss...
I don't want to know the answers, I don't need to understand 2011. sügis KEEMILISE ANALÜÜSI ÜLDKÜSIMUSED 1. Analüüsiobjekt, proov, analüüt, maatriks. Tooge näiteid. Analüüsiobjekt on objekt, mille keemilist koostist me määrata soovime. Enamasti ei määrata mitte proovi täielikku koostist, vaid ainult mõnede konkreetsete ainete analüütide sisaldust, nt pestitsiidide sisaldust puuviljades või askorbiinhappe määramine mahlas. Analüüsiobjektid on enamasti liiga suured, et neid tervenisti analüüsida (nt kui soovime analüüsida vee kvaliteeti Emajões või suurt partiid apelsine), seetõttu võetakse analüüsiobjektist proov. Prooviks nimetatakse analüüsiobjekti seda osa, mida kasutatakse analüüsil, nt võetud pudelitäis vett või partiist välja valitud kolm apelsini. Analüüt on aine, mille sisaldust analüüsiobjektis määratakse, nt tiabendasool puuvilja puhul või vask metallisulamis. Analüüt võib olla nii element (...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
