Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" massid" - 469 õppematerjali

massid - maaliline plastika, nt. Püha Teresa ekstaas jt. eelistatakse motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat: võitlus- ja röövimisstseenid.
thumbnail
20
xlsx

Biomeetria kodune töö 3

RIIK SUGU PIKKUS MASS PEA_P JALANR ODE_VEND MAT_HINNE Eesti M 186 95 59 44 1 4 Eesti N 170 85 57 42 6 4 Eesti N 169 50 54 38 1 3 Eesti M 180 70 56 43 0 3 Eesti 179 72 55 40 1 4 Eesti N 170 55 55 37 1 4 Eesti N 160 58 55 38 1 5 Eesti N 161 57 55 39 1 4 Eesti N 171,5 59 57 38 1 4 Eesti N 180 63 58 41 2 5 Eesti N 168 54 57 38 1 4 Eesti N 170 57 52 40 2 3 Eesti N 163 61 57,5 39 0 4 Eesti M 172...

Biomeetria
21 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Üldloodusteaduse kordamisküsimused-vastused

Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...

Üldloodusteadus
173 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Referaat - Maa rühma planeedid

Kehra Gümnaasium 12 A klass, reaalsuund Gerda Põder MAA RÜHMA PLANEEDID Referaat Kehra 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .............................................................................................................................3 1.MERKUUR.................................................................................................................................4 2.VEENUS......................................................................................................................................5 3.MAA............................................................................................................................................6 4.MARSS........................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE...

Füüsika
24 allalaadimist
thumbnail
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

Millistele tingimustele vastab ideaalne gaas? Mida näitab vabadusastmete arv ja kuidas see on seotud gaasi molekuli kineetilise energiaga?  Molekulid on punktmassid  Kõik põrked on elastsed  Ei eksisteeri tõmbejõude; osakesed on üksteisest väga kaugel ning massid on nii väiksed, et ei tohiks eksisteerida ka tõukejõude. m p∙ V = ∙ R∙ T , kus p on rõhk, V ruumala, m mass, M molaarmass, T M temperatuur(Kelvinites) ning R = 8.31 J/mol∙K Molekuli vabadusaste näitab mitut parameetrit on vaja molekuli kirjeldamiseks. Molekuli vabadusaste, kui molekul koosneb ühest aatomist, on 3 (aatom saab kulgeda mööda kolme telge). Kui ta koosneb kahest aatomist, siis 5(3 telge + 2, sest saab pöörelda mõlema aatomi ümber), kui...

Füüsika
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga ­ üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks ­ A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise ele...

Füüsika
115 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Planeet Pluuto iseloomustus

aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist...

Füüsika
59 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Pöördliikumine

%% /"%% %%$ 0 Katseandmete tabel Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = ......... ± ......... cm, no = ......... ± ......... cm, n1 = ......... ± ......... cm. Katse Mass Langemise aeg t, s nr. m, kg t1 t2 t3 t4 t5 t 1. 2. 3. 4. Katse Mass Skaala näit n2, cm nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4. h = no ­ n1 = ......... ­ ......... = ......... cm. h11 = no ­ n 21 = ......... ­ ......... = ......... cm. h12 = no ­ n 22 = ......... ­ ......... = ......... cm. h13 = no ­ n 23 = ......... ­ ......... = ......... cm. h14 = no ­ n 24 = ......... ­ ......... = ......... cm. ...

Füüsika
699 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Füüsika I eksami piletid

Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud, millega vedelik mõjub pinnatü-kikesele S, on jaotunud ebaühtlaselt, määrab eelnev valem rõhu keskmise väärtuse. Rõhu määramiseks antud punktis tuleb võtta suhe f/S piirv...

Füüsika
1096 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Konspekt Päikesesüsteemist ja selle tekkimisest

3 Päikesesüsteem.....................................................................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine...................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................9 1 Sissejuhatus Maa ja teiste planeetide esimene lojaalsuskohustus kuulub Päikesele; nad on kui pisikesed asulad Päikese määratus kuningriigis. See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja n...

Füüsika
98 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti - kas heaoluühiskond?

Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid . Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. Heaoluühiskonnas on esikohal inimene, tema vajadused ja soovid. Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Heaoluriigi eesmärkideks on võrdsema ühiskonna loomine ja üksikisiku kaitsmine t...

Ühiskonnaõpetus
470 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti – Kas heaoluühiskond? vol 2

Ühiskond lähtub ülesannete püstitamisel vajadusest parandada ja kindlustada oma kodanike sotsiaalset seisundit, tagada inimesele võimalus edukalt eluga toime tulla. Selleks, et tegeleda inimese ja tema probleemidega peab riigil olema ülevaade sellest, milline on elanike olukord. On vaja teada saada, millised on kodanike probleemid ja mis on põhjused, et miks inimene ei suuda nendega toime tulla. Kuidas seda välja selgitada? Selleks on vaja ametnikke, kes tegelevad andmete kogumise ning probleemide väljatoomisega ja saadud andmete grupeerimisega. Seejärel inimesi, kes saadud infot analüüsivad ning siis töötajad, kes saadud andmete alusel koostavad tegevuskavad ja -programmid, milliseid teenuseid ja toetusi inimestele pakkuda. Kui nüüd on otsustatud, millist programmi või kava ellu viima hakata on vaja ametnikke, k...

Ühiskonnaõpetus
529 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Difuusne aine galaktikas

01.21 Difuusne aine galaktikas Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasi...

Füüsika
68 allalaadimist
thumbnail
12
doc

üldiselt füüsikast

Tihedus §=m/V (kg/m3) mass/ruumala Rõhk on pindala ühikule mõjuv jõud, mis mõjub risti pinnale p=F/S (N/m2) rõhumisjõud/pindala Jõud on füüsikaline suurus, mille tagajärjel muutub keha kiirus või kuju F N (njuuton) Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Deformatsioon on keha kuju muutus väliskehade mõjul Töö (mehhaanikas) on see, kui keha liigub temale rakendatud jõu mõjul A=FS (J) Võimsus näitab töö tegemise kiirust N=A/t (W ­ watt) Energia on keha võime teha tööd. Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo...

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine...

Keemia
314 allalaadimist
thumbnail
2
doc

BORIS GROYS "STALIN-STIIL"

BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Nõukogude Liit - 1919 - 1991

Kronoloogia ja ideoloogia seosed. - Poliitökonoomilised ja ideoloogilised põhialused (materialism, ateism), mis kujundasid sotsiaalse käitumise norme ja kunstikaanonit. - Ajaloo käsitlus. Kultuuripärandi presentatsioon nõukogude ajastul. - Nõukogulik tunnetusteooria, kunsti "peegeldusprintsiip". Sotsialistliku realismi doktriin. - Ideoloogilised põhimüüdid, (arhetüüpiliste mudelite interpretatsioon sotsialistlikus realismis). - Verbaalsuse-ikoonilisuse suhted nõukogude kunstis. Rituaal. (Toetudes Papernõi'ile, + tema opositsioonid) - Sajandi alguse filosoofilised ja esteetilised otsingud, utopistlikud ideed, 'uus kunst', avangard. - Juhikultus. Kohustuslik kirjandus: - Boris Groys "Stalin-stiil" (Akadeemia 1995 2-5) - N. Berdjajev "Vene kommunismi lätted ja tähendus" (Akadeemia 1989-1990) - J. Undusk "Stalinismi maagilised ja müstilised...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär

1 Maa siseehitus Maa kuulub "kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapnik, räni ja rauaühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaatoksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on 580 km paksune. Ning jaguneb ookeaniliseks maakooreks (moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks maakooreks (koosneb tard, sette ja moondekivimitest). Kuni 2900 km sügavusel kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas asub astenosfäär (basaltse magma tekkepiirkond). Maakoor + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfäär. Maa tuum paikneb 29006400 km sügavusel, jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemus...

Geograafia
151 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskkooli füüsika

MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0...

Füüsika
829 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Spikker

Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma mõiste ja f * (P)dS = f * (P)dS + f * (P)dS = f (P)dS m d geomeetriline sisu Vn = f ( P)dS = lim Vn = lim f ( pi , y)dy xi + lim = Kahemõõtmelises hulgas DR2 määratud funktsiooni f(x,y) integraalsummaks antud piirkonnas D nimetatakse summat D D 4. Kahekordse in...

Matemaatiline analüüs
230 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun