Masinaehitus on tööstusharu, mis tegeleb masinate, seadmete, aparaatide valmistamisega. Koopereerumine- ühistegevusse, koostoimimisse astuma. Spetsialiseerumine- asjade kuulumine mingitesse liikidesse, nt töö jagunemine tööliikidesse, Kutsealane, ühiskondlik, tehniline, ruumiline tööjaotus. Tööjaotus soo ja vanuse järgi. Kõrgtehnoloogia- kõige uuem ja progressiivsem tehnoloogia, Täppismasinaehitus. Masinaeh etapid: 1)Arendustegevus tootearendus) 2)Detailide valmistamine (kuht sõltub detailide keerukusest ning tööjõu kvalifikatsioonist) 3)Montaaž- juppide kokkupanek. 4)Turustus, teenindus ja reklaam. Masinaehituse liigitus: 1) Rasketööstus- metalli mahukas. 2)Kõrgtehnoloogiline. Elektroonika (kiibid, protsessorid, juhtmed jne), teaduse rohke. Vanad harud – auruvedur, telefon, fotokas, viljapeksu masin jne. Uued- traktorid, kopad, kallurid, kraanad jne. Uusimad- nutitelefonid, iPad-id jne. Meretransport- kaupade ja inimeste vedu mööda ...
MASINAEHITUS REFERAAT Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2010 Tallinna Tehnikakõrgkool Sisukord Tallinna Tehnikakõrgkool 1 SISSEJUHATUS Masinaehitus on omaette ja pikkade traditsioonidega tööstusharu. Üks esimesest masinaehitajatest oli juba tuntud 10201101 AD. See oli hiina insener Su Song, kes parandas oma astronoomia kellad (vt. [1]). Masinaehitus on väga oluline teaduste haru, kuna varustab kõiki teisi tööstusharusid konstruktsioonide, seadmete, mehhanismide jm tööstuslike lahendustega, ta avaldab üldist mõju ka teiste majandusharude arengule. Selles referadis kirjeldatakse masinaehituse eriala lõpetajate töökohad ja uuritakse nende töökohade tööülesanded ja nõudmised kandidaadile. Referaadi alusel on selle eriala TTK lõpetajate tööko...
Masinaehitus Masinaehitus on teaduse ja tehnika haru, mille sisuks on masinate ja seadmete ehitus ning konstrueerimine, masinate ja detailide valmistamine, tootmisprotsesside automatiseerimine, arvutiprogrammide rakendamine tööstuses. Pildid masinaehituse kohta: Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitus https://www.google.ee/search? q=masinaehitus&biw=1366&bih=712&source=lnms&tbm=isch&sa=X&sqi=2&ved=0ahUKE wjo5f6kr4vMAhXhE5oKHYHpABAQ_AUIBigB&dpr=1#imgrc=UB1lz2DMdJsghM%3A
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Praktikaaruanne Tallinn 2012 · -.....................................................................................................3 · .............................................................................................................................5 · ...........................................................................................................................9 · ..............................................................................................................13 2 - E.W.T.C. -- , 10 . E.W.T.C. : · · · · · / 100% E.W.T.C. . . : E.W.T.C., , ; ; ; ; ; -...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING PAIDE MASINATEHAS REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 11/21 Juhendaja: H.Jokk Sisukord Sissejuhatus Oma töö teemaks valisin "Paide Masinatehas". Valiku tegemisel lähtusin mõttest tutvuda tehasega ja saada teada kõike võimalikku asutuse tegevusest. Selle langetamisel ei tekkinud suurt kahtlustki, kuna olen huvitatud tehnikast ja mis olekski parim võimalus, kui uurida oma kodukoha masinatehast. Kõige läbiviimiseks otsustasin läbida mitu etappi, nii küsitleda inimesi, kui otsida erisugust infot ja tutvuda kõigega, mis puudutab tehast. Paljud meist teavad Paide Masinatehast kui tehast, mis tegutseb kodulinnas, kuid enamus ei ole kursis lähedamalt sellega. Töö käigus püstitasin enda jaoks nii mõnegi hüpoteesi ja probleemi. Siiski põhiliseks küsimuseks seadsin fakti, et kuidas on muutunud tehas aastate jooksul. N...
Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24...
Teoreetiline mehaanika 1.AT I rda 1. Skalaarsed suurused on sellised suurused mida iseloomustab ainult arvuline väärtus: mass,maht. Vektoriaalseid suuruseid iseloomustab arv ja suund: jõud,kiirus,kiirendus. 2. Vabad vektorid- rakenduspunkt võib olla meelevaldne. Libisevad- rakenduspunkti võib nihutada mööda sirget millel vektor asub. Rakendatud- vektorid mille rakenduspunkt on kinnitatud. 3. Vektorid on võrdsed kui nad on paralleelsed,võrdse suurusega ja suunatud ühele poole. Vektorid on vastupidised kui nad on paralleelsed võrdse suurusega ja suunatud vastupidiselt teineteisele. 4. Vektori projektsioon teljele on võrdne projekteeritavavektori suuruse ja vektori ning telje positiivse suuna vahel asuva nurga koosinuse korrutisega. 5. Newtoni I seadus- ehk inertsiseadus, keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. 6.Supperpositsiooni aksioom- Tasakaalus olevate jõudude ...
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 2. rida 1. Masspunktiks nim. Keha geomeetriline punkt, kuhu on koondunud ta mass ja mis asub antud keha raskuskeskmes. Selline materiaalne keha, mille mõõtmed jäetakse arvestamata selle liikumise uurimise juures. Keha masspunkt võib asetseda ka väljaspool keha nt. tühi silinder. 2. Mitme vektori summaks nimetatakse vektorit, mis algab esimese vektori alguspunktist ja lõppeb viimase liidetava vektori lõpppunktis kui liidetavad vektorid on rakendatud üksteise järgi nii et ühe vektori alguspunktiks on teise vektori lõpppunkt. Liitmisel kehtivad ümberpaigutatavuse seadus ja kombineeritavuse seadus. 3. Mitme vektori geomeetrilise summa projektsioon teljele on võrdne komponentvektorite projektsioonide algebralise summaga samale teljele. 4. Jõud on suurus, mis iseloomustab vastastikuse mõju suurust ja suunda. Teda iseloomustatakse arvulise väärtuse ja suunaga- järelikult ta on vektoriaalne suurus. Jõud...
TeoreetiIine mehaanika 1 arvestustöö 3. rida 1. Absoluutselt jäik keha on selline keha millel kahe mistahes punkti vaheline kaugus on jääv sõltumata kehale mõjuvatest jõududest. 2. Kahe vektori a ja b vaheks nim vektorit c mis lahutatavaga liidetult annab vektori a. 3. Vektori projektsiooniks teljele nim telje lõigu pikkust, mille alguseks on vektori alguse projektsioon teljele ja lõpuks on vektori lõpu projektsioon teljele. Projektsioon on + kui lõigu suund ühtib telje suunaga. 4. Jõu parameetrid: suurus, suund ja rakenduspunkt. 5. Tasakaalu aksioom- Jäigale kehale rakendatud kaks jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis kui nad on võrdsed suuruselt, suunatud vastupidi ja paiknevad ühel sirgel. 6. Aktiivseks jõuks nim jõudu, mis püüab panna vaadeldavat keha liikuma. Aktiivsete jõudude all mõistame kõiki neid jõude, mis ei ole reaktsiooni jõud. Passiivseteks jõududeks nim reaktsiooni jõude kuna need ilmnevad kehale tegelike jõudude m...
Industriaalühiskonna kujunemine 1. Tööstusrevolutsioon üleminek käsitsitöölt manufaktuurides masintootmisele vabrikutes Tööstusrevolutsiooni eeldused: a) Uute masinate leiutamine ja kasutuselevõtt b) Raha olemasolu: vabrikute rajamiseks masinate ja tooraine ostmiseks tööjõu palkamiseks c) Palgatööliste olemasolu : inimesed, kes elatusid enda tööjõu müümisest tänu masinate kasutamisele sai vaba tööjõudu käsitööliste ja talupoegade hulgast d) Turu olemasolu, mis mõjutas tootmist: vajalik oli nõudlus kaupade järele e) Konkurents tootjate vahel: sellest olenes kaupade kvaliteet ja hind f) Tooraine olemasolu kaupade valmistamiseks 2. Inglismaa tööstusrevolutsiooni juhtriik a) Inglise kodusõda kaotas feodaalsed takistused majanduses b) Tähtsamateks majandusharudeks kujunesid söe- ja tekstiilitööstus: süsi kui energiaallikas raua...
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määr...
Kirjanurk Kirjanurga näidis õppeaines 10 INSENERIGRAAFIKA ja muudel tehnilistel joonistel kasutamiseks masinaehitus- ja transporditeaduskonnas Graafiliste tööde vormistamisel õppeaines INSENERIGRAAFIKA, kursuseprojektides ja muudel tehnilistel joonistel valitakse formaat vastavalt vajadusele A4-A1. 20 min 10 Formaadi servajoon ...
Venemaa 20. saj algul oli Venemaa absoluutse monarhiaga riik. Polnud monarhiat. Võimul Keiser Nikolai II. Riik jagatud kubermangudeks. Hirmus suurriik, 1917 oli inimesi 170 miljonit. 1917 Raudteede võrk (100 000 km raudteid). Kiiresti arenev riik. Sajandi algusega oli raske tööstus kasvanud 50% võrra. Kergetööstus 20% võrra. Aga - 1. Majandus kuulus peamiselt väliskapitalile (odav tööjõud, odav tooraine, suur turg). 2. Tööstus oli konsentreeritud. Mõned keskused. Arenenud oli tekstiilitööstus Moskvas (vene kapital). Peterburg - masinaehitus, elektroonika, trükitööstus, keemiatööstus. Masinaehitus asus Riias või Tallinnas. Saksa ja Prantsusmaa kapital. Lõuna-Venemaa - kivisüsi, metalurgiatööstus. Prants. Beliga kapital. Bakuu - Inglsimaa kapital. Naftatööstus. Odessa - Nikolao Iasi ehitada samparetehase Väliselt paistis, et Venemaa areneb hästi, tegelikult aga mitte. Kapitali polnud (importi vähendada, eksporti suurendada). Tuli nälg. 1...
Sissejuhatus Saksamaa majandus on Euroopas üks kiiremini ning paremini edenev majandus. Riik on rikastatud mitmete maavarade poolest, mis annab võimaluse tegutseda ka erinevate tööstusarudega. Soodne geograafiline asend ning kliima soodustavad nii põllumajanduse kui ka elektrienergja toodangut. Ekspordi suurus on võtmeks Saksamaa stabiilsele olekule. Majandus Saksa majandus moodustab Euroopa Liidu majandusest 20% ja on maailmas suuruselt neljandal kohal. Majanduse struktuuri iseloomustab keskendumine tööstuskaupadele ja teenustele. Toorainete ja põllumajanduslike kaupade tootmise osakaal majanduses on väike. Olulisemad majandusharud on autotööstus, masinatööstus, keemiatööstus, elektrotehnika, keskkonnatehnoloogiad, bio- ja nanotehnoloogiad, lennu- ja kosmosetööstus ning logistika sektor. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi ...
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
Soome Vabariik Suomen Tasavalta Republiken Finland Aleks Mark, Villu Kaljurand, Meriel Isok ja Henri Härm Üldinfo pealinn- Helsingi pindala- 338 430,53 km² riigikeeled- soome ja rootsi rahvaarv- 5 429 400 (2013) 65% linnas rahaühik- euro Ajalugu autonoomia- 29.03.1809 iseseisvus- 6.12.1917 riigihümn- Maamme (Vårt land) Rootsi Kuningriigi koosseisus (1154–1809) Soome Venemaa Keisririigi koosseisus (1809–1917) finlandiseerumine Riigikord parlamentaarne vabariik president- Sauli Niinistö peaminister- Alexander Stubb Sisepoliitika põhiseadus valitsuse koostamine koalitsioonid Välispoliitika president koos valitsusega vastutab välispoliitika eest kuulub Euroopa Liitu, aga ei ole NATO- s ainuke Venemaaga piirnev Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei kuulu NATO- sse Seadusandlus põhineb Rootsi õigussüsteemil kuritegevuse tase on madal vähe korruptsiooni Majandus kõrgelt arenenud tööstusega segamajandus SKT elaniku kohta on kõrge pe...
METSAKLASTER Mis on klaster ? Geograafiliselt lähestikku paiknevate ühe valdkonna tootmisele ja arendusele spetsialiseerunud ettevõtete ja institutsioonide kooslus, mis teeb koostööd ja samas konkureerib sisemiselt. Klaster metsamajanduses ehk Metsaklaster. Metsaklaster on metsaga seotud tegevuste ja toimingute vahel väljakujunenud sõltuvus ühe või mitme osalise vahel. Metsaklastri osalisi iseloomustab ühine huvi metsa vastu kas tööandjana, toormena, puhkepaigana jne. Metsaklastri toetavateks institutsiooniks on haridus, väljaõpe, koolitus, uurimis- ja arendustegevus ning regulatsioonide väljatöötamine. METSAKLASTRI STRUKTUUR Metsaklaster tööandjana. Metsaklastrisse on haaratud lisaks metsade majandamisele, puidu varumine, puidu töötlemine, ehitus, transport, energeetika, masinaehitus ja puhkemajandus. Kõikide nimetatud aladega kokku puutuvad inimesed on vähema...
Rakvere Gümnaasium STEN KISAND 11.A klass Taani Referaat Rakvere 2009 Sisukord Rakvere Gümnaasium................................................................................................................. 1 Taani............................................................................................................................................1 Referaat....................................................................................................................................... 1 Rakvere 2009.............................................................................................................................. 2 Sisukord...................................................................................................................................... 3 1. Üldandmed .............................................................
Antsla Gümnaasium MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad......................................................................................................................................
Rootsi Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro ...
Austria Üldandmed · Austria Vabariik (Rebublik Österreich) · Pindala:83,870 km² · Rahvaarv:8,192,880 (2006) · Rahvastiku tihedus:97 inimest/km2 · Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 7...
4. ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID. Määravaks teguriks on ressurss, mis on ettevõtte tootmise juures kõige olulisem. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid: · kapital nt. energia ja infrastruktuuri projektid · tööjõud (odavus/kvalifikatsioon)nt. tekstiili-, jalatsi-, rõiva- ja elektroonika tööstus · tooraine nt. masinaehitus, toiduainetööstus, metallurgi jne · turg (tarbija lähedale) · seotus teiste ettevõtetega e. aglomeratsioonitööstus (teiste ettevõtete lähedusse) · jäätmed nt. kaevandused, keemiatööstus · valitsuse poliitika Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1. Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted Sõltub loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustööde ettevõtted ; raskemasinaehitus ja metallitootmine. Kui toorainet on vähe, siis tuleb seda rohkem importida ning suurt rolli mängivad siseveosadam...
1. Valgus on elektromagnetlainetus mille lainepikkus vaakumis on 380-760nm 2. Interferents ja difraktsioon tõestavad et valgus on lainetus. Interferents lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed(ühesugune lainepikkus, sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Difraktsioon valguslainete paindumine tõkete taha. Tingimus: Lainepikkus peab olema suurem eseme mõõtmetest. 3. Valguse kvantiseloomuga on seletatavad fotoefekt ja valguse rõhk. 4. Fotoefekt elektronide väljalöömine ainest valguse toimel. Footoni energia peab olema suurem või võrdne elektroni väljumistööga EA H*fmin A fm =A/h fotoefekti kasutatakse videolintides, ohutustehnikas, metroos, toodangu lugemiseks. 5. Punapiir ainele omane max või fmin, mille puhul tekib fotovool. Punapiir sõltub ainest. A c h max= f min fmin= 6....
Eesti majandus aastatel 19301940 Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile 19301933 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete...
IMPERIALISM:*19.saj lõpp*on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas *Tunnused:*koloniaalvallutused *sõjalised vallutused*tehnika areng*riikide püüdlused maailma oma mõjusfäärideks jaot.*kõik riigid sõjakad TEHNIKA*masinaehitus(auto areng)*lennundus (tsepeliin,lennuk)*raadio(Marconi raadiosaade)*info eetri kaudu KOLONISEER-E: *suur huvi Aafrika vastu*Inglise-Buuri sõda(Aafrikas;buurid olid hollandi päritolu;buurid rajasid Transvaali ja Oranje vabariigi;Inglased lõid koonduslaagrid ja vallutasid valdused)*bokserite ülestõus ÜHISK.LIIKUM.-D : *revisionistid(usksid et Marxi õpetus vana;proletiaarid e.palgatöölised)*Vene enamlased(Lenini järgijad) tsentrisid(eesotsas Kausky;kuldne kesktee)*anarhisti(nende arvates tuli kodanli kord kukutada;ei pooldanud diktatuuri)*Sarnane-vankumatu usk e.progress MAJ.Elu MUUTUS:*globaliseerumine*rahaasutused/kaubandusfirmad kasvasid kokku*tööstus järjest rahvusvahelisemaks SÕJ...
"Tehnika minu ümber" Tehnika on jagunenud paljudeks valdkondadeks: autondus, elektroonika, elektrotehnika, kliimatehnika, külmutustehnika, laevandus, lennundus, masinad, masinaehitus, materjalid, materjaliteadus, mehhatroonika, metallurgia, mäendus, raketindus, trükindus ja tööriistad. Tehnikat minu ümber on palju. Ei kujuta elu ettegi, kui ma ei saaks tehnikat kasutada. Praegu seda esseed kirjutades kasutan samamoodi tehnikat (arvutit). Näitks: lähen koju panen mp3 kõrva, kuulan muusikat. Helistan sõbrannadele, kus nad on jne. Kodus söögi tegemiseks kulub ainult mõned minutid, selles mõttes, et panen ahju sooja ja juba saangi sooja toitu, mitte ei pea tegema lõket. Samas on tunne, et tehnika lämmatab meid, et inimesed on abitud siin tehnika maailmas. Isegi praegu ma tunnistan, et ei saa tehnikata hakkama. Kui poest ostes mõtlen, et ostan nii hea uue vidina, siis samas on see juba väga vana,...
RUMEENIA JA UNGARI RIIGI ASEND RUMEENIA UNGARI PEALINN BUKAREST BUDAPEST PINDALA 238 391 km2 93 030 km2 PIIRNEVUS Musta mere Merepiirita, Kesk- läänerannikul, Euroopas Doonau lõunapiiriks Doonau jõgi, keskjooksul. piirneb idaosa ümbritsevad kirdest Ukraina, põhjast Karpaadid. Piirneb Slovakkia, loodest põhjast Ukrainaga, Austria, läänest kirdest Moldovaga, Sloveenia, edelast lõunast Bulgaariaga, Horvaatia, läänest edelast Serbia ja Rumeeni ning lõunast Montenegroga, loodest Serbiaga. Ungariga. NAABRID Moldova, Ukraina, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Bulgaaria Ukraina, Rumeenia, ...
AEC Arhitecture, Engeneering and Construction ehitiste kujundamise ja ehituskonstruktsiooni arvutamisele orienteeritud CAD-tarkvarapakett CAD Computer Aided Design arvuti toel toote kujundamine (joonestamine, konstrueerimine); vastav tarkvarapakett CAE Computer Aided Engineering arvuti toel inseneriteaduse valdkonda kuuluvate ülesannete lahendamine (mehaanika, masinaehitus); vastav tarkvarapakett CAM Computer Aided Manufacturing arvuti toel valmistamine; arvjuhtimisseadmete juhtprogrammide ettevalmistamisele orienteeritud vastav tarkvarapakett CAQ Computer Aided Quality Assurance arvuti toel kvaliteedi hindamine ja juhtimine CAPP Computer Aided Process Planning arvuti toel protsesside plaanimine PDM- Product Data Management Toote andmete haldamine AC Adaptive Control adaptiivne juhtimine; kohanev, sisendparameetri väärtust ja keskkonda arvestav juhtimine AMH Automated Materials Handling arvuti toel matejalide teisaldamise automa...
Taani majandust iseloomustab kõrge arengutase, avatus ja väliskaubanduse suur osatähtsus. Sama on enamuste Põhjamaade riikidega (nt Rootsi, Taani, Norra, Soome ja Island). Fakt, et Taani muutus vaesest ja põllumajanduslikust maast moodsaks industrialiseeritud riigiks, on tõmmanud palju tähelepanu Põhjamaades väga levinud heaolumudelile ning see omakorda on taganud nende elanikele väga kõrge elukvaliteedi. Inimarengu indeksi alusel kuulub Taani väga kõrge inimarenguga riikide sekka. Taani SKT on 197,5 miljardit USD. Võrdluseks võin tuua Eesti SKT, mis on 25, 784 miljardit USD. Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 17,53%, Rootsi 12,68%, Suurbritannia 8,49%, USA 6.05%, Norra 6,01%, Holland 4,84%, Prantsusmaa 4,57% Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, Norra 7%, Holland 6,97%, Hiina 6,22%, Suurbritannia 5,53%. Taani puhul peetakse väga õnnestunuks praegust tööturu mudelit, milles lihtne vallanda...
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
Ühiskond II KURSUS MAJANDUS Majandus - on ühiskonnaelu valdkond, mis tegeleb kaupade ja teenuste tootmise, müümise ning turundusega. Majanduse keskne eesmärk on püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi (ressursid on piiratud). Majandussüsteemid ● Naturaalmajandus ● käsumajandus/plaanimajandus ● turumajandus/vabaturumajandus Majandussüsteemid on omavahel segunenud. Erinevus seisneb selles, et millise majandussüsteemi elemendid riigis domineerivad. Majandusressursid e tootmistegurid ● Loodusressursid (sinna alla ei käi kivisüsi, just saying) Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. ● Inimressursid (e tööjõud) Töö kui ressursi hulka kuuluvad ...
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniin...
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
Kagu-Aasia majandus Mariette Vilgo Üldine · Lähisekvatoriaalne ja ekvatoriaalne kliimavööde > 2-3 saaki aastas · Mägine ja niiske · Metsavarud · Maavarad · Orienteeritud merele · Ligikaudne abiraha 2002-03 $470.8 miljonit Tai · Uusindustriaalmaa · Ekspordi põhine · 1985 - 1996 - kasv 9.4% · 1999 kasv 2.2% · Avalik sektor · SKT inimese kohta $8,700 (2008) · SKT sektorite kohta: põllumajandus (11.4%), tööstus (44.5%), teenindus (44.1%) (2008) · Inflatsioon 5.8% (2008) · Vaesus 10% (2004) · Tööjõulist elanikkonda 37.25 miljonit (2008) · Tööjõulise elanikkkonna hõive: põllumajandus (42.6%), tööstus (20.2%), Teenindus (37.1%) (2005) · Töötus 1.4% (2008) · Põhiline toodang: autod ja autoosad (11%), elektrilised masinad ja nende osad (8%), tsement, arvuti osad, mööbel, plastmass, tubakas Tai · Kaubanduspartnerid...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS TP09 Kenno Jürisson INSENER ISESEISEV TÖÖ Juhendaja: Lidia Feklistova Tartu 2011 Töökirjeldus: Insener on professionaalne inseneriteaduse praktik. Insener disainib rajatised, masinad ja süsteemid samal ajal arvestades piirangutega, praktilisusega, ohutusega ja maksumusega. Insenerid on pühendunud rakendusteaduse teaduskondadele ja nende töö teadus-ja arendustegevus erineb tavapärastest alusuuringutest, mis on tehtud tavapäraste teadlaste poolt. Inseneride töö moodustab seose teaduslike avastuste ja rakenduste vahel, mis vastavad ühiskonna vajadustele. Projekteerimine: Insener loob uusi tehnoloogilisi lahendusi. Enamus inseneri ajast läheb info uurimisele, kättesaamisele ja kasutamisele. Insenerid peavad kaaluma erinevaid projekteerimise valikuid ja valima selle, mis kõige paremini vastab vajalikele nõuetele. Nende oluline j...
Tapa Uurimustöö Taani Kuningriik Koostaja: Alina Roditsenko Klass: 10 a 1 2008/ 2009 Sisukord Üldandmed 3 Asukoht 4 Pindala 5 Pinnamood 6 Kliima 7 Maavarad 8 Majandus 9 Rahvastik 10 Riigi arengutase 11 Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 12 Firmad sellest riigist 13 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused 14 Rahvastiku paiknemine 15 Soolis-v...
Nõukogude aeg Sõjajärgsed aastad Võim · Kohe sõja järel moodustati nõukogude võimustruktuurid. · ENSV valitsus hakati kutsuma Ministrite Nõukogu. · Seadusandlik võim ENSV Ülemnõukogu · Tegelik võim kuulus Kommunistlikule parteile (EKP) · Peamiseks vastuoluks kujunes konflikt nn. Juuni kommunistide ja venemaa eestlaste vahel. · 1950.a EKP pleenumil(pidulik koosolek) õiendati juuni kommunistidega arveid, neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse. · Võim läks venemaa eestlaste ja venelaste kätte. · Nõukogude võimu Peamiseks töövahendiks oli hirmutamine. · Selle teostajaks oli NKVD(KGB) · Juba sõja järel algasid arreteerimised, hukkamised, sunnitööle saatmised. Metsavennad · Inimesed püüdsid represioonide(surve avaldamine) eest pääseda. Varjati end metsades ja moodustati metsavendade gruppe. · Loodeti et peagi puhkeb sõda USA ja Nõukogude lii...
1. I MS lõpu 1918-IIMS algus 1939 vahel 2. saksamaa ei toimunud kollektiviseerumist ,ei hävitatud ettevõtteid.talup pidid külvama seda ,mida kästi , töölistele tehti komplimente,kaotati tööpuudus ,eemaldati tõõturult noored-läksid söjaväkke. 3. NSV liit- NEP- kolhoosidelt ei võetud toodangut vastavalt vajadusele , inimestel võis olla isiklik majapidamine ning tiigile antavast toodangust ülejäägid ,võisid minna turule. Hävitatierakaubandus.defitsiidid, masinaehituse elavnemine, 4. USA kuiv seadus-lõpetati alkoholi müüks, tekkis maffia.vabaettevõte oli tähtis, roosevelt tõstis makse,loodi uusi töökohti, miinimum palk, ja max tööaeg.toetused ja tootmis piirangud. 5. Suurbritannia-aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga. Sütt hakkas asendama nafta.Naelsterling devalveeriti. Tulid kiiresti kriisist välja. 2) 1. II MS 1939 saksa väed tungisid poolasse, sel...
EESTI ökoloogiline jalajälg Eesti elaniku ökoloogilise jalajälge suurus on 7,9 hektarit. Millega tegeleb riik? 1. Toituainete tootmine 2. Puidu- ja metallitööstus 3. Elektri-ja soojatootmine 4. Põlevkivitööstus Süsiniku osakaal 2,79 gha / inimese kohta Põllupinna osakaal 0,84 gha / inimese kohta Karjamaa osakaal 0,14 gha / inimese kohta Metsa osakaal 2,37 gha / inimese kohta Kalapüügi territooriumi osakaal 0,08 gha / inimese kohta Täisehitatud maa osakaal 0,18 gha / inimese kohta Kaevandused tegeleb põlevkivivarude jätkusuutliku kaevandamisega, selleks et varustada elektri- ja õlitootjaid kütuse ja toorainega. Meie suure jalajälje põhipõhjus peitub põlevkivienergeetikas, mis tekitab suure hulga süsihappegaasi. Kuid peale selle on suure jalajäljenäidu taga ka nn. autostumine ning meie läänelikud tarbimisharjumused. Kas rii...
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas muutub see Tsehhi- Moraavia kõrgustikuks, mis koosneb peamiselt lubjakivist ja sisaldab hulgaliselt karstinõgusid- ja koopaid. Euroopa suurim kanjonorg asub Decini linna ja Saksamaa piiri vahel ning on kuni 300 meetri sügavuselt ja 1 km laiuselt lõikunud liivakivisse. Böömi massiivi ääristavad mitmed mäestikud: edelas Sumava ja ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium TSIILI Koostaja: Reelika Tuum Klass: 10A Tartu 2012-2014 1. Geograafiline asukoht Tsiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani läänerannikul. Seetõttu on Tsiili asukoht soodne kalapüügiks ja laevatranspordiks. Põhjast piirneb Tsiili Peruuga, idast Boliivia ja Argentiinaga, lõunas ja läänes aga Vaikse ookeaniga. Asend algmeridiaani suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 460ll 750lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 220ll ja 680lp. Asend ekvaatori suhtes: Põhjapoolseim äärmuspunkt on 180ll 690lp. Idapoolseim äärmuspunkt on 560ll 690lp. Tsiilis asub ka 400 000km2 suurune Atacama kõrb, mis on maailma kõige kuivem kõrb...
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn Üldpindala: 45 000 km² Rahvaarv: 1,3 miljonit Rahaühik: Euroala liige alates 2011 (€) See on põhiliselt tasandikuline, paljude järvede ja saartega riik Läänemere idaka...
Usa põhja- ja lõunaosariikide erinevused-põhi: tootmine põhines vabal palgatööl, toodeti tööstuskaupu ja teravilja, hakati arendama masinaid, parandama transpordiolusid, tööstust, raha tuli tööstuselt, linnad kasvasid kiirest, miljonites immigrantidest said palgatöölsed ja farmerid.lõuna: tootmine põhines orjatööl, toodeti peamiselt puuvilja, riisi, kanepit, tubakat, suhkurt, orjatööjõu najal püsis traditsiooniline korraldus,raha tuli istandustest, asutus oli agraarne immigrandid vältisid odava orjatööge konkureerimist.usa kodusõja põhjused, tulemused-Põhjused-19. sajandi esimestel kümnenditel keelustati põhjapoolsetes osariikides orjapidamine.Sealsetes farmides kasutati orje suhteliselt vähe. Lõunaosariikides rajanes põllumajandus suurtel puuviljaistandustes, kus tööjõuks orjad. Seega eraldusid lõunaosariigid järjest enam põhjaosariikidest. Nuffik on parim.Lõuna-Carolina ja veel kuus riiki moodustasid oma könföderatsiooni ja võtsid vas...
EESTI KAUBANDUSE ARENG 19. SAJANDIL Sissejuhatus • Rühmatöö teemaks on „ Kaubanduse areng 19. sajandil”. Referaadis kirjeldatakse Eesti kaubanduslikku olukorda 19. sajandil. Samuti tutvustatakse 19. sajandi Eesti tuntumaid tööstuslinnasid ning ka tegureid, mis lihtsustasid kaubanduse arengut Eestis • Rühmatöös tuuakse välja Eestis 19. sajandil enim levinud tööstusharud, mõisate ja talupoegade olukorra. Eesti kaubanduse arengut, raudteede ja mereteede kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väl...
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. 1. Seleta tootmisviisi ja selle jaotust. Tootmisviiside esinemine, algusaasta + iseloomulikud omadused. Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad, neile vastavad inimestevahelised suhted ja töökorraldus. Tootmisviisid jagunevad: traditsiooniline, industriaalne ja postindustriaalne tootmisviisideks. Traditsiooniline tootmisviis: levis väikestes hulkades, ei osalenud maailmamajanduses, elatusmajanduslikud, toodeti ainult enda jaoks. Traditsiooniline oli kuni 15-16. sajandini. Esineb endiselt Aafrika vaestemates riikides, näiteks Niger/Lõuna-Aafrika Vabariik Industriaalne tootmisviis: levis suuremates hulkades, tekkis maailmamajandus, toodeti ka müügiks, esineb tööjaotus, tekivad riigid Industriaalne tootmisviis algas 15-16. sajandil. Postindustriaalne tootmisviis: maailmamajandus oli väga olulisel kohal, ...
Uurimustöö Eesti majandusest Viljandi maakond: 1) Viljandi maakond paikneb Eesti kesk- ja lõunaosas. Viljandimaa piirneb läänes Pärnu maakond, põhjas Järva maakond idas Tartu maakond ja kagus Valga maakond. 2) Viljandi majandust mõjutavad looduslikud ja inimtegurid: a) Suur metsasus(49,6%) tingib suure puidutööstuse arengu b) Väike asustustihedus(14,4 elanikku km² kohta) c) Töötuid vähem kui teistes maakondades ( töötuse määr 2011 aastal 9,1%, sellest väikseim määr oli vaid Hiiu maakonnal 5,0%) 3) Viljandi piirkonna majandus: a) Puit ja puidutooted on suur tööstusharu ja suur tööandja b) Masinate ja seadmete eksport c) Konkurentsivõimelised ettevõtted d) Tähtsamad majandusharud: puidutööstus, kaubandus, kergetööstus, masina- ja metallitööstus, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine, põllu...
1. Iseloomusta valguslainet. Koosnev teineteisega risti olevast elektri- ja magnetväljast (need muutuvad ajas sinusoidaalselt, muutused toimuvad ühes faasis), mis levivad ruumis. Valguseks nim. inimsilmale nähtavaid elektromagnetlaineid(levivad silmas kiirusega 300 000km/s), mis jäävad vahemikku 380 kuni 760 nm ning levivad valguse kiirusega ja sirgjooneliselt. Valguslaine koosneb valgusosakeste voost. 2. Millised on valguslainet iseloomustavad suurused? v = f x A = A/ / T f=c/A v/c = laine kiirus (m/s) f = laine sagedus (Hz) A = lainepikkus (nm) T = laineperiood (s) I=kxE I = valguse intensiivsus k = võrdetegur (tabelist) E = keskväärtus (keskmine elektrivälja tugevus) 3. Kuidas on lainepikkus seotud värvusega? Kui valguse lainepikkus ohus jääb vahemikku 380-760 nm näeb inimene valgust ja värve, muidu mitte. Erineva lainepikkusega valguslaine...
Tulevikukool Tulevikukool ei tohi ega saagi olla samasugune, nagu me kooli tänapäeval ette kujutame. Ka minevik näitab, et õppeasutus on kunagisega võrreldes väga palju muutunud. Me poleks 30 aastat tagasi unistanudki koolist, kus peaaegu igas klassis on sellised universaalsed ja võimsad masinad nagu arvutid ning kus informatsioon kooli, hinnete ja õppimise kohta on kirjas e-koolis kõigile õpilastele isiklikult. Kui kunagi võtsid koolilapsed toitu kodust kaasa, siis nüüd on võimalik kiiresti ja lihtsalt süüa saada kooli sööklas. Ka toiduvalmistamine köögis käib kergemalt tänu uuetele leiutistele, näiteks elektripliidid ja nõudepesumasinad. Tulevikukool on avar, lai ning kõikide mugavustega, millest on praegu õpilased õppeasutustes ilma jäetud. Kindlasti oleksid treppide asemel eskalaatorid ja liftid. Ja pealegi sellised liftid, mis ei sõida ainult vertikaalselt, vaid ka horisontaal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
