Tegelased : · Ann Ann on 14-aastane türuk, kes elab oma vanematega koos.Talle meeldib oma sõpradega väljas käia. · Kärt Kees ( Kärtsu )- Kärt on Anni ema, kellel on oma tütre ees palju saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
,,Te ei mõista" (Klassiruum, keset lava on pink, pingil istub umbes kaheteist aastane nukra olemisega tumedasse riietatud ja needistatud poiss Marten ja sorib koolikotis.) Klassi sisenevad 2 üleslöödud vanemat ülbe olekuga tüdrukut Laura ja Liis, istuvad poisi kõrvale ja hakkavad Martenit norima... Liis(poisile): Suitsu on sul vä? (poiss ei vasta.) Laura: Kuuled vä, kas emopoisid siis ei suitsetagi? (irooniliselt.) Marten: Jätke mind rahule, ma ei ole emo... (närviliselt.) Liis: Ah, et ei ole, kas mõnel mitteemol on nägu metalli täis ja randmed lõigutud? (Marten kakub varem üles keeratud käised kiiresti alla, et kriimustatud käsi varjata.) Laura: Davai, meil pole aega siin homset päeva oodata, otsi oma suitsupakk välja! Marten: Ma ei... Liis (Marteni juttu katkestades) : KOHE!!!! (Poiss haarab koolikoti ja üritab lahkuda, kuid tüdrukud takistavad tema teed.) Laura: Õuu rahune maha, kuhu sa jooksed? Liis: Me küsisime ...
Populaarsemad lastele pandud nimed 2010 Statistiline uurimustöö Autor: Juhendaja: JAANUARIKUU NIMED Poiste nimed Marten Gregor Kaspar Maksim Markus Kokku Sagedus 11 8 8 8 8 43 Sagedus (%) 26% 19% 19% 19% 19% 100% Tüdrukute nimed Maria Sandra Johanna Milana Polina Kokku Sagedus 9 8 7 7 7 38 Sagedus (%) 24% 21% 18% 18% 18% 100% VEEBRUARIKUU NIMED Poiste nimed Rasmus Martin Maksim Marten Oskar Kokku Sagedus 11 10 9 9 9 48 Sagedus (%) 23% 21% 19% 19% 1...
1. Kopeeri fail ABSynnid.sql oma peakausta ikt.khk.ee serveris. 2. Tee aktiivseks oma andmebaas AB ja anna käsk source ABSynnid.sql . Mis toimus? 3. Millised tabelid tekkisid juurde? Kirjelda tekkinud tabeli välju ja andmetüüpe (kasuta sobivat käsku). Missugune väli on primaarvõtme väli, võõrvõtmeväli? Uuri lisaks ER-mudelit. mis on lisatud ülesande juhendile. mysql> SHOW TABLES; +-----------------------+ | Tables_in_eensaara_AB | +-----------------------+ | EMAD | | LAENUTUS | | LUGEJA | | RAAMAT | | SYNNID | +-----------------------+ 5 rows in set (0.00 sec) mysql> DESCRIBE EMAD; +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Field | Type | Null | Key | Default | Extra | +-----------+-------------+------+-----+---------+-------+ | Ema_id | int(2) | NO | PRI | 0 | | | Ema_nimi | varchar(20) |...
Kirjandusteose analüüs Mõistatus lossivaremetes Reeli Reinaus · Teose sisu lühikokkuvõte Raamat räägib sellest, kuidas Tanel ja Laura on suvel maal oma vanavanemate juures külas nagu igal aastal. Sellel aastal ostab sinna suvekodu Marteni pere. Marten teab legendi mõisast, mis on nende külale lähedal ja legendi järgi olla sinna mõisa juurde maetud aare, mida näitab vana krahvi vaim täiskuu öösel. Lapsed hakkavadki aaret otsima. Seda otsides kohtavad nad Marteni isa vana klassivenda Matsi, kes väidab ennast olevat arheoloog, aga on tegelikult aardekütt. Kui nad kohtavad päris arheolooge, peavad nad neid algul aardeküttideks. Nad näevad kummitust ja kohtuvad Kasearu Peetriga, kes peaks olema ammu surnud, aga on tegelikult täie tervise juures. Lapsed saavad teada, et Mats on aardekütt ja tahab aaret maha müüa. Noored hakkavad aaret kiire...
Mis teha, Ann? Sisukokkuvõte Ann on enda ühe parima sõbranna Reenaga tülis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale sõbrannale Kätlinile, kes kolis emaga Pärnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab Kätlinile ka seda, miks ta on Reenaga tülis. Ühe poisi Gregori pärast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et üks tema klassivend Marten ostis baaris ära kõik joogid! Kust ta küll selleks raha saab? Esmaspäeva hommikul on peololijad tähelepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat küsinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann räägib Silvale - oma heale sõbrannale, kuidas nad Gregoriga Pärnus käisid. Nad käisid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. K...
Mis teha, Ann? Sisukokkuv�te Ann on enda �he parima s�branna Reenaga t�lis. Ta kirjutab sellest oma teisele parimale s�brannale K�tlinile, kes kolis emaga P�rnusse, sest ema leidis endale seal mehe. Ann kirjutab K�tlinile ka seda, miks ta on Reenaga t�lis. �he poisi Gregori p�rast. Reenale meeldib see poiss hirmsalt, aga sellele poisile paistab hoopis Ann meeldivat. Ta kirjutab sellest ka, kui meeletut elu nad elavad, et �ks tema klassivend Marten ostis baaris �ra k�ik joogid! Kust ta k�ll selleks raha saab? Esmasp�eva hommikul on peololijad t�helepanu keskpunktis - Ann, Reena, Marten, Sander ja Tiit. Tunni ajal saabub Annile Martenilt kiri. Ta kirjutab, et Gregor olevat k�sinud talt Anni telefoninumbrit ja too oligi andnud. Gregor helistabki talle. Ann r��gib Silvale - oma heale s�brannale, kuidas nad Gregoriga P�rnus k�isid. Nad k�isid seal autoga ja Gregor ostis Annile Port Arturist kalli kaelakee. Kui nad Silvaga l�hevad S��stumarke...
Kooli nimi... RETSENSIOON Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale helilooja ka orelimängija, pianist ja dirigent. Tema teoseid esitasid keelpillid. Viiulit mä...
Loovtöö Vastlapäev Üritus toimub: 04.03.2014 Tegevused: Suusavõistlus(2p;2t) Uisuvõistlus(3p;3t) Kelguvõistlus(2p;2t) Kelguvedamis võistlus(2p;2t) Lumepallivõistlus(3p;3t) Lumememme tegemise võistlus(klass) Õpetajate üllatus võistlus(21õp osaleb) Suusavõistlus 2Poissi ja 2tüdrukut osalevad võistluses.Poisid ja tüdrukud aja peale.Üks poiss laseb mäest alla, tuleb suuskadega üles jõuab, võib järgmine alla lasta.Ja nii samamoodi kuni kõik on alla lasknud Uisuvõistlus(5-9klass) Hoikikepidega üritatakse jalgpalliväravasse lüüa.Võistkonnad on kuue liikmelised. (esimesena võistlevad viies ja kuues kla...
Läänemere reostused Boriss Zahharov Marten Kuusman Artur Näägo · Pärast II maailmasõda Läänemerre uputatud keemiarelvad põhjustavad kaladel haigusi ja mutatsioone Keemilised Relvad · 50 000 tonni keemiarelvi · ipriit ehk sinepigaas · Teada 32 mürgilaeva asukohta Keemiarelvad Läänemere põhjas Tihe laevaliiklus Naftareostus Eutrofeerumine Nord Stream Maagasi torujuhe ·Läänemeri-maailma reostatuim meri Aitäh kuulamast
Data LEMMIK FILMI KA Sum - LEMMIK FIL Sum - LEMMIK FILMI KATEGOORIA Action Komöödia Kõik Põnevus Seiklus (empty) Total Result NIMI LEMMIK FILMI KATEGOORIA Harald Kõik Marten Komöödia Ats Seiklus Ats Komöödia Simon Action Simon Komöödia Tanel Komöödia Laura Komöödia Madis Komöödia Isabel Joonas Põnevus Aksel Seiklus Annabel Komöödia Annabel Seiklus
IMETAJAD NIIDUL Marten Meibaum Väikesed imetajad Mutt Kärp.Kärbi sabaots on aastaringselt must. Nirk on maailma kõige väiksem kiskja. Halljänes Suuremad imetajad Metskits Metssiga Põder Rebane Imetajad niidul : eluviisid Ükski suur imetaja ei ela püsivalt niidul, sest neil pole seal varjupaiku. Küll aga tulevad õhtupimeduses niidule põdrad, metskitsed ja metssead. Niidul elab palju närilisi. Uruhiir teeb kamarate sisse pikki käike, mis on kohati lihtsalt liikumiseks.Uruhiiri kütivad rebased. Allikad Google.ee pildiotsing Vikipeedia, vaba entsüklopeedia Piret Seedre Powerpoint presentation TÄNAN JÄLGIMAST!* *NB!Kui meeldis, tehke mulle pitsastruudel välja!!!!!
60NDATE MUUSIKA Marten Vaas SISUKORD Popkümnend Biitansamblid Rockansamblid Hipiliikumine POPKÜMNEND Optimistlik kümnend Muusika killustus „Sõnumiga muusika“ Valge & must muusika BIITANSAMBLITE VÕIDUKÄIK The Beatles - John Lennon, Paul MacCartney, Ringo Starr ja George Harrisson Biitlid kui ikoonid Fännlus Popmuusikabuum THE BEATLES ROCKANSAMBLID Hübriidvorm valgest ja mustast muusikast. Rock kui mittemõjutaja Rahvarohked kontsertid Rolling Stones, Cream, Jim Morrison, Ray Davies, Jack Bruce, Pete Brown, Eric Clapton, John Phillips, Jimi Hendrix JIMI HENDRIX JA THE ROLLING STONES HIPILIIKUMINE USA lääneranniku suurlinnad, San Francisco Hipiliikumise üllas idee Woodstock (1969) HIPID JA WOODSTOCK TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
AS VECTOR JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Valga 31 oktoober 2013 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.20 Juhatas Marily Sinisalu Protokollis Greta Eelsaar Võtsid osa: Kristin Nõgene, Kertti Sinisalu, Marten Põder, Viivika Sinisalu, Erik Kaas Puudusid: Karl Juga, Martin Pedu PÄEVAKORD: 1.Tahvelarvutite tutvustamine töötajatele KUULATI: Marily Sinisalu rääkis tahvelarvutite kasutamisest töötajatele. Nende eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas erinevaid programme kasutada. Samuti ka üleüldisest arvuti kasutamisest. Sõna võtsid: Kristin Nõgene- Pakkus välja tahvelarvutite tellimise töötajatele efektiivsemaks töötamiseks. OTSUS Hakatakse tellime töötajatele tahvelarvutid tööalaseks kasutamiseks Juhataja: Kati Mägi Protokoll: Greta Eelsaar
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://en.wikipedia.org/wiki/File:Progress_at_the_ALMA_Site...
Musik in meinem Leben Musik spielt in meinem Leben eine ganz groe Rolle. Ich höre Musik jeden Tag, weil ich gute Laune haben möchte und sie entspannt mich. Es hängt von meiner Stimmung ab, was ich höre. Also, denke ich, dass Musik ein wichtiges Ausdrucksmittel ist. Ich mag verschiedene Musikrichtungen. Ich höre alles auer Heavy Metal, Rap und Techno. Meine Lieblingsband ist Paramore und mein Lieblingssänger ist Calvin Harris. In Estland mag ich sowohl Marten Kuningas als auch Malcolm Lincoln. Ich sollte in die Musikschule gehen, aber ich habe damit aufgehört. Aber ich spielte Blockflöte im Kulturhaus. Mein Vater spielt verschiedene Instrumente, aber meine Mutter spielt kein Instrument. Zu Hause haben wir drei Gitarren, eine Mundharmonika und Schlagzeug.
Eesti ooperid Sten Marten Lahek, Skaidrite Mäesalu, Kaspar Põtter 29. November 2012 Tabasalu Ühisgümnaasium Mari ja Mihkel Helilooja: Gustav Ernesaks Koomiline ooper oli 3 vaatuses, seda orkestreeris Paul Karp. Esitleti esimest korda teatris Vanemiune aastal 1965 28. märtsil. Libretod olid: Ardi Liives, August Sang ja Kersti Merilaas. Tuleaed Helilooja on Tõnu Kõrvits. Seda kammerooperit esitati 2006 aastal 20. aprillil Tallinnas Von Krahli Teatris Libreto: Maarja Kangro Esiettekanne: Kädy Plaas (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste, lavastaja Peeter Jalakas. Pirnipuu Helilooja on Leo Normet. Seda koomilist ühe vaatuse ooperit esitati esmakordselt aastal 1973 13. oktoobril teatris Estonia. Libreto: Leo Normet Betti Alveri poeemi ainetel Esiettekanne: lavastaja Arne Mikk, dirigent Eri Klas. Iirise tango: Viivika Vasar (metsosopran), Teater Estonia Sümfooniaorkester, diri...
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M Kasutatud kirjan...
Põhjamere ja Vahemere võrdlus Näitaja Põhjameri Vahemeri Asend (laiuskraadid) 56, 3°E 35° N, 18° E Suurus (ulatus pindala) 750 000 km2 2 500 000 km2 54 000 km3 3 653 000 km3 Rannajoon Vähe liigestunud Väga liigestunud, eriti põhja pool Sügavus Keskmine 95m 1456 m Max 700m 5121 m Ühendus ookeaniga Ääremeri, Atlandi Ühendus Atlandi ookeaniga ühendatud ookeaniga Gibraltari väina kaudu Temperatuurid ...
HARIDUS- JA USUELU MARTEN VAAS XI KLASS RAHVAHARIDUS • ROOTSI AJAL ALUSTATUD TALUPOEGADE HARIMINE JÄTKUS, KUID VAEVALISELT. • PALJUD TALUPOJAD TAHTSID SAADA HARITUKS, KUID LEIDUS KA UMBUSKLIKKE. • UMBUSKLIKKE VASTUSEISU ÜRITATI MURDA. • 1739. AASTAL ANDIS LIIVIMAA KIRIKUVALITSUS KORRALDUSE, MIDA VÕIB NIMETADA KOOLIKOHUSTUSE ALGUSEKS. • 1765. AASTA – KOOLIPATENT. • PALJUD LAPSED OLID KODUÕPPEL. • 18. SAJANDI LÕPUKS OLIME LUGEMISOSKUSELT ÜHED EUROOPA PARIMAD. KIRJAVARA • 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM ...
Ettekanne Marten Vaino 11c! Printerid Tallinna 21. Kool! Detsember 2014 Mis on printer & mis on plotter? ❖ Printer on seade, mis toodab teksti või graafikat meediakandjatele nagu paberile ja kilele.! ❖ Plotter on printer, millega prinditakse vektorgraafikat. Erinevad printerid ❖ Laserprinter! ! ! ❖ Tindiprinter! ❖ Maatriks! ❖ Õisprinter! ❖ Termoprinter! ❖ LED-printer! ❖ 3D-printer! ! ❖ Jugaprinter! ❖ UV-printer! ! ! ❖ Kassalindiprinter ! ! Kuidas andmed printerisse saadetakse? ❖ Vanasti toimus andmevahetus rööpväratiga (vt. pilti)! ❖ Tänapäeval kasutatakse rohkem USB kaableid ...
EPP MARIA KOKAMÄGI (s.1959) Haridustee Põhiharidus Tallinna 7.keskkool 1983 Eesti Riiklik Instituut(maalikunst) Epp Maria perekond Vanemad: Lapsed: Ema-Imbi Lind Liisu Arro-maalikunstnik Isa-Luulik Kokamägi Anni Arro- Abikaasa:Jaak Arro kokk&saatejuht Johannes Arro- fotokunstnik Õde-Ilo Kokamägi Saavutused 1988-Balti akvarellitriennaali* medal 1992-EHM medal "Meie aabits ja lugemik" illustratsioonide eest. "Ilus lind" "Kartulikorv" *Iga kolme aasta tagant toimuv kunstiülevaatus Veel teoseid... 2010.aastast: Tüdruk salatikorviga Valgus maastikul Peegeldus Allikal Inglid põllul Muudest aegadest: Taltsutaja(2009) Liblikas(2008) Ruuduline korsett ja granaatõun(2011) ...
Text BAKTERHAIGUSED Mattias & Marten Bakterhaiguste põhitõed Baktereid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse patogeenseteks Enamik nest moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi Erinevalt viirushaigustest, saab bakterhaigusi ravida antibiootikumidga, abi vältimisel ka vaktsineerimisest Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused Nakatumisviisid Otsene kontakt Piisknakkus (sülg, veri jne) Toidu ja veega Sugulisel teel Siirutajate vahendusel Levimuimad ja tuntuimad haigused Puukborrelioos Puugihammustuse tagajärjel Tunnusteks on ringikujuline lööve hammustuskohalt, palavik, külmavärinad, liigesevalud ning lõpuks närvisüsteemihäired Ennetada ei saa, vältida saab vaid puugihammustust Ravitakse antibiootikumidega Salmonelloos Nakatumine toimub süües toorest muna ja linnuliha Tunnusteks on palavik, kõhu- ja peavalu, kõhulahtisus, raskemat...
PURUVANA MARTEN MEIBAUM Puruvanaks nimetatakse kõiki ehmestiivaliste vastseid. Vastsed võivad olla nii kodaehitavad, kui vabalt liikuvad. Puruvanasid leidub jõgedes, järvedes ning ojades kus on läbivoolav külm vesi. Puruvanade eluviis Paljunemine Toiduahelad Puruvanad munevad Puruvanasid himustavad vette,vastsed arenevad paljud kalad ja vees vaegmoondega*. puruvanad ise söövad nii vetikaid, lagunevaid taimeosi kui ka pisiloomakesi. *muna - vastne nukk valmik . Puruvanade vastsed Kui valmikud meenutavad liblikat, siis vastsed on umbes 5 cm pikkused ja meenutavad sajajalgset. Nad ehitavad ümber oma õrna keha taimetükikestest, kivikestest või pisikestest teokarpidest kaitsva kesta. Moondumine nukust valmikuks Kevadel otsib puruvana vaikse paiga, tõmbub oma torukujulisse majakess...
INGLISE KEEL 6. KLASSILE KONTROLLTÖÖ Õppetükid 5-10 TEST 1. Match the words. Translate. candle helmet disc stick puppet card travel jockey crash show 2. Complete the sentences with words from exercice 1. There is a silver.................................................................in the middle of the table. Marten is the best.................................................................................in our school. .............................................................are very popular in seaside towns in Britain. I did not get hurt because I wore a............................................................................. How much is a..........................................................................................................? 3. Write THE where necessary. Do you like playing............................
Dan Browm Marten Margus 12c Born in June 22, 1964 in Exeter, New Hampshire, USA His dad was a teacher of mathematics Both parents good musicians Sang in church choir Brown was raised an Episcopalian Stuidied in Phillips Exeter Academy After graduating went to Amherst College Collage He was an sporty person(squash) Sang in the Amherst Glee Club Brown spent on year abroad in Sevilla, Spain Music career After graduating he made a children's cassette SynthAnimals. In 1991 moved to Hollywood to become a pianist In 1994, Brown released a CD ,, Angles & Deamons" Writing career In 1993 Brown was inspired by the novel The Doomsday Conspiracy to write thrillers In 1996, Brown quit teaching to become a full-time writer First book published in 1998 (,,Digital Fortress") Books Digital Fortress, 1998 Angels & Demons, 2000 Deception Point, ...
Kanada linnad Mustvee Gümnaasium 10. klass Geograafia Marten Martinson Suurimad linnad Toronto Montreal Vancouver Toronto Kanada suurim linn Asutati 1793 Elanikke 2 503 300 10 majanduslikult mõjuvõimsam linn Ulatuslik rongi ja bussisüsteem Kõige suurem lennujaam Kanadas Toronto Ülikool on Kanada suurim ülikool CN tower CN Tower on teletorn Kanadas Torontos, maailma kõrguselt viies vabaltseisev ehitis (484 m). Eaton Centre Üks suurimatest Toronto kaubamajadest on Eaton Centre, mis asub linna keskel. Kesklinna ostukeskuses on esindatud üle 250 rahvusvaheliselt tuntud brändi poed. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth...
Honore de Balzac Marten Arandi Honore de Balzaci elu • Sündis 20. mail 1799. aastal Toursis, Prantsusmaal. • Suri 18. augustil 1850. aastal Pariisis, Prantsusmaal (ületöö, südamehaigused, kopsupõletik) • Talupojast isa oli prokurör ja ema oli oma mehest 31 aastat noorem. • Esimesed eluaastad veetis kasuvanemate juures, põhjuseks karm ema. Side perekonnaga nõrk. • Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad. • Elas luksuslikult. • 1822. aastal tutvus endast 22 aastat vanema naisega-Laure de Bernyga-, kellest sai tema armuke. • Lühikest aega oli kirjastaja ja omas oma isiklikku trükikoda. • Enne oma surma 1850. aasta märtsis abiellus Poola krahvinna Ewlina Hańska- Rzewuskaga. Teosed • Õudusromaanid (kokku üle ...
Free jazz Georgod, AnderoUuk, Marten Von Lilleorg 9.c Ajalugu Free jazz tekkis 1960.aastal Texases. Nimetuse sai ta muusiku Ornette Colemani albumi ("Free Jazz: A Collective Improvisation") järgi. Free jazz purustas dzässirütmi kaks tugisammast (taktimõõdu ja biidi). Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega. Free jazz 19. ja 20. sajandil tekitas tihti väärarusaama, ning arvati et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Instrumendid Trompet Klave Tromboon Kitarr Saksofon Viiul Tuuba Kuulsad Free jazzi muusikud Cecil Taylor, elas 89 aastaseks (1956-2018) Ornette Coleman, elas 85 aastaseks (1930-2015) John William Coltrane, päris nimi oli John Coltrane, elas 41 aastaseks (1926-1967) Burton Greene,82 aastane,sündis 1937.aastal Midagi huvitavat Algul võeti free jazzi kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud ...
MEDIKAMENTNE ABORT Koostajad: Marten Meibaum & Joonas Teppo Mis on medikamentoosne abort? Raseduse katkestamine ravimite(medikamentide), mitte kirurgilise sekkumise abil Abordi läbiviimiseks kasutatakse Eestis kahe medikamendi ... Segu Ainuke abordi tegemise viis, kus ema on beebi aborteerimise ajal teadvusel Ajastamine ja teguviis Medikamentse meetodiga saab rasedust katkestada kuni 63 päeva(9 nädalat) möödumist viimase menstruatsiooni alguskuupäevast Pärast esmast visiiti(raseduse kinnitamine) tuleb arsti külastada kolmel korral: 1. Mifepristooni manustamine 2. (36-48h hiljem) rasedusega seotud kudede väljutamine 3. 2 nädalat hiljem kontrollitakse abordi õnnestumist Kui kõik ei lähe nii, nagu plaanis... Kui rasedus ei katke, tuleb sekkuda kirurgiliselt (küretaaz või vaakumabrasioon) Varemnimetatud medikamendid on tõgusad ravimid, millel võib esineda kõrvaltoimeid Medik. Abordi võimalikud kõrvalnähud on iiveld...
Projektitöö Miko Marten Mägi, 7.B klass Projektitöö teema Ilmavaatlus ja võrdlus 1 nädala jooksul õhtuti kell 19.00. Hüpotees Vaatluse jooksul sajab kolmel päeval vihma ja peale vaatlust on õhtud 5 kraadi külmemad kui alguses. Teoreetiline taust Eesti keskmine õhutemperatuur juunist septembrini oli 15...18°C. Allikas : Vikipeedia vaba entsüklopeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 14.10.2018 Katsevahendite loetelu Termomeeter Hüpoteesi kontrollimine ja katse läbiviimine 1. Paigutan termomeetri maja seinale varjulisse kohta. 2. Mõõdan õhutemperatuuri iga päev kell 19.00 ühel nädalal. 3. Kannan mõõtetulemused tabelisse. Katse tulemused Esmasp Teisipäe Kolmapä Neljapäe Reede LaupäevPühapäe äev v ev v v 1.10.201 2.10.201 3.10.201 4.10.201...
Keskaja piinamisriistad Mustvee Gümnaasium 10. Klass Marten Martinson 2013 Piinapink Koosneb: nelinurkne puust raam ja ühes otsas rullik Seotakse jalad ühte otsa ning randmed rulliku külge Hakatakse rullikut kerima Ohvri jäsemed liigestest välja Väljakannatamatu valu Ogatool Ohver seotsakse rihmadega toolile Ogad tungivad kehasse Tihti pandi ohvrile sülle lisaraskusi Tool ei olnud surmav Tihti sai teetanuse või muu nakkuse Toole valmistati puust või metallist Metallist tooli aeti vahepeal kuumaks Juuda häll Riputati raudvööd pidi lakke, ülakeha toetades Käed ja jalad seoti, jalgade vahele kepi abiga ruumi Kergitati nelihargi kohale, mis tipnes terava püramiidida Inimene lasti püramiidi peale Tipp tungis tuppe või pärakusse Inimene ei saanud puhata ega magada Ratas Kõige valusam piinamismeetod Kõige tavalisem piinamismeetod Ohver asetati väljasirutatud jäsemetega lavale Seoti posti külge ja kinnitati Puust alasid asetati : randme...
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündm...
Augud Marc David 8.A Marten Mõttus Asson Autor Louis Sachar Sündis 1954. aastal USAs; Õppis Antioch ülikoolis ning hiljem California Ülikoolis; Ta on loonud 16 kirjalikku teost, millest enamus on tuntud üle maailma; Praegu elab ta New Yorgi linnas koos oma naise Carla ja lapse Sherrega; Raamatust ,,Augud" on võitnud mitmeid auhindu ja on väga kuulus kogu maailmas; Raamatust on tehtud ka film, mis valmis 2003. aastal ja oli vägagi edukas; Raamat oli kirjutatud 1998, aga eesti keelne väljaanne tuli alles aastal 2005; ,,Aukude" seerias on kolm raamatut: 1) ,,Augud" 2) ,,Stanley Yelnatsi rohelise järve paranduslikku koloonia ellujäämis juhend" 3) ,,Väikesed Sammud". Tegelased Stanley Yelnats Peategelane; Elya Yelnats Stanley vanavanavanaisa, kes tõi perekonda needuse, lätlane; Null (Hector) Laagri kõige viha...
Vaiko Eplik Marten Vaas 8.klass Sisukord · Sissejuhatus · Üldine · Auhinnad · Mõned lood · Pildid · Kokkuvõte · Muusika Sissejuhatus Mina tegin oma ettekande Vaiko Eplikust. Minu ettekande eesmärgiks on Vaiko Eplikut teile tutvustada, sest ma usun, et paljud pole sellist nime varem kuulnudki. Ma valisin Vaiko Epliku just seepärast, et ta on Eestis väga huvitav ja omapärane muusik ning ma tahtsin temast rohkem teada saada. Üldine Vaiko Eplik on sündinud 1. augustil 1981. aastal ja ta on eesti laulja ja helilooja. Ta on tegev olnud bändides Claire`s Birthday, Ruffus, Koer ning Vaiko Eplik ja Eliit. Vaiko Eplik esindas Eestit 2003. aastal Eurovisiooni lauluvõistlusel Riias lauluga "Eighties Coming Back" koos ansambliga Ruffus. Ta on alati olnud väga tänulik oma naisele, kes andis talle tõuke hakata ise oma muusikat salvestama. Auhinnad Vaik...
Mansid Marten Arandi Rahvaarv ja keele kõnelejate arv 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 12 269 mansit Mansi keelt emakeelena kõnelevate inimeste arv on aastast aastasse vähenenud, ning on 2010 rahvaloenduse andmetel 938 Manside asuala Mansid elavad Venemaal, põhiliselt Tjumeni oblastis Handi- Mansi autonoomses ringkonnas ning vähesel määral Sverdlovski oblastis. Handi- Mansimaa keskuseks on Hantõ-Mansiisk. Asuala läbib Uurali mäestik. Tähtsamad jõed on Ob ja selle lisajõgi Irtõs. Manside rahvariided Traditsioonilisi rahvarõivaid kannavad hetkel vaid põhjamansid, väga levinud on ka riiete poest ostmine. Naised kannavad: kleite, rüüsid, kalevikuubesid ja põdranahast jalanõusid, mis on sageli kaunistatud. Kantakse ka kasukaid, mis on valmistatud loomanahkadest. Mehed kannavad suvel v...
Class 10 2008 Few facts about cities Muckanaghederdauhaulia Inch village Inch village The Vikings founded sign Dublin in 841 Worth to mention The Titanic Guiness beer Traditional field sports Gaelic football- The game Hurling Similiar to hockey is like a mix of a soccer and but played on a field. rugby. Flag and religion o Irish flag is a vertical tricolour of green, white, and orange. o About 90 % of the people are Roman Catholics St. Patrick's Cathedral The Irish flag Natural resources The primary natural resources of Ireland, include natural gas, petroleum, peat, copper, lead, dolomite, barite, limestone, gypsum, silver and some zinc Ireland has no coal. Gypsum mine Limestone pavem...
Navitrolla Marten Vaas Sisukord • Elu • Haridus • Kunstisuuna valimine • Algusaeg • Looming • Lüliti • Teosed Elu • Kodanikunimi Heiki Trolla • Sündinud 10.august 1970 Võrus • Lapsepõlves elas Trollakülas, hiljem kolis Navi külla, kust ka pärit Heiki ema Haridus • 1985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) • 1985-1988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis • Samal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima • Tarvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. Kunstisuuna valimine • Heiki külastas tihti Tartus elavat teadlasest onu Enn Kasake. • Kord külaskäigul, joonistas poisike rohelise pastakaga vana katkise kolmerublase, m...
AASIA MAADE KÖÖK Sven-Marten Liaks K13 JAAPANI KULTUUR · Lihtsus ja elegantsus toiduvalmistamisel. · Suur tähtsus tooraine kvaliteedil,aga ka toidu lõhnale ja roogade väljapanekule.(suurem tähelepanu läänemaailmas) · Toidukunst põhineb kolmel osal:riis või nuudlid,Pearoog lihast, kalast, köögiviljadest või tofust ja supist. · Põhilised maitseained:dashi puljong, miso ja sojakaste. · Väherasvane aga suhteliselt soolased toidud. · Väga palju süüakse kala, põhjuseks oli budismi levik, mis piiras liha söömist ja ka pikk merepiir. TUNTUMAD TOIDUD · Tempura pärineb Portugali misjonäride ajast. Tegemist on õhukeses taignas frititud mereandide ja köögiviljatükkidega, mida serveeritakse veel särisevana riisipaberiga kaetud bambusrestil. Miso- kääritatud sojaubadest (võib sisaldada ka mõnda vilja) valmistatud pasta. Seda kasutatakse kastmete, suppide ja marin...
Even-Marten Korberg 11B Etruskite 12 linnriiki Etruskid Etruskid oli muistne roomlaste-eelne rahvas Umbes 8. sajndist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskitel oli oma keel ja kiri, mida ei osata täielikult tõlkida Selle rahva minevikku peidab salapära, sest kui roomlased olid 100 aastat näinud vaeva etruskite alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Kunst *Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. * Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õppima noori etruske. * Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. *Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu s...
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
Muusikaarvustus „Mees La Mancast“ 09.01.13. käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas muusikali „Mees La Manchast“. Muusikali esitasid Rene Soom, Tõnu Kark, Hanna-Liina Võsa, Olari Viikholm, Kadri Kipper, Andres Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai ve...
Venemaa 19. sajandi esimesel poolel 8. Klass Marten Vaas Sisukord Aleksander I reformid Tagurluse pealetung 1825. Aasta detsembrimäss Läänlased ja slavofiilid Talurahvaküsimus Impeeriumi äärealad: vallutused, autonoomia ja venestamine Küsimused Aleksander I reformid Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku haka...
Marten Oravas 10a Hetiitide Religioon Hetiidid-tänapäeva Anatoolias ja Türgis 1990-1680 eKr elanud iidne rahvas. Panteon ja valitseja Hetiitide religioon pärines paljudelt sama piirkonna iidsetelt rahvastelt, sealhulgas näiteks sumeritelt, babüloonlastelt ja assüürlastelt. Nagu eelnimetatud rahvaste, kuulusid ka hetiitide panteoni mitu generatsiooni jumalaid.Nad olid asetatud panteoni kindlas järjekorras nende tugevuse ja põhimõtte alusel.Eelkõige olid nad asetatud aga genealoogilises järjekorras.Panteoni keskel oli meessoost tormijumal Teshuba ja tema naine, päikesejumal Hebut.Hetiitide panteoni üks peamistest põhimõtetest oli see, et seda võidi alati laiendada. Kuigi hetiitide religioon oli pealtnäha tolerantne, kuigi tegelikult oli selle alla peidetud karm reaalsus.Nimelt kasutasid hetiitide valitsejad jumalaid enese võimu ja kontrolli väljend...
Uulu Põhikool 9.Klass Marten Vainult MARIE UNDERI ELULUGU Referaat Pärnu 2016 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Elukäik...................................................................................................3 Luulekogud............................................................................................4 Pildid..................................................................................................5-6 2 Marie Underi elukäik Marie Under oli eesti luuletaja. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (1843–1930) ja Leena Under (1854–1934). Neil oli 5 last – Evangeline , Gottried , Marie (1883–1980), Berta ja Christfried. Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt...
Napoleoni viimsed aastad Marten Meibaum, TMKK, 8. klass Tilsiti rahu(1807) Seoses Prantsusmaa võiduga Venemaa üle oli viimane sunnitud rahu paluma Lepingu sõlmisid Napoleon ja Aleksander I Tilsitis Preisimaal Prantsuse vallutused jäid püsima; Venemaale jäi tegevusvabadus P.-Euroopas Tilsiti rahu Kahe poole sõpruse-, rahu-, ja liiduleping Abi pakkumine ja veenmine Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Suhete pingestumine Tilsitis sõlmitud ,,igavene sõprus'' oli vaid Napoleoni pettekujutelm; Venemaa sunnitud ühinemine kontinentaalblokaadiga(Inglismaa vastu) kahjustas tugevalt riigi majandust; 1812-Suur Armee Venemaal Pingete süvenemine kahe (Euroopa) suurriigi vahel viis paratamatult sõjani Napoleon kogus kokku sõjaväe, mis koosnes üle 650 000st mehest(ligi pooled neist olid pärit Pr. Liitlasriikidest Algne plaan oli sundida Vene vägesid taganema ja Moskvas Venemaaga liitl...
Vana hea Rootsi aeg Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest. Tõsi, reduktsio...
Kõik pole kuld, mis hiilgab On asju, mille esmasel vaatlusel märkame kõike muud, kui halba. Põhjalikumal uurimisel võime avastada, et kõik ei pruugigi olla nii roosiline ja kuldne, kui algul paistis. Eelnev kehtib nii inimeste, kui ka erinevate esemete ja olukordade kohta. Kõik pole kuld, mis hiilgab, hoiatab meid petliku välimise poole eest. Eelkõige peetakse siin silmas seda, et me ei usuks ainult välist pilti, vaid veenduksime ka kõige muu õigsuses. Ka „Isa Goriot’s“ tuli ette kergeusklikust ja välise taju usaldamist. Kui Isa Goriot proua Vauqueri pansionaati läks, oli ta jõuka, mõjuka ja väljapeetud välimusega mees. Goriot väljanägemisest petetuna tekkis proua Vauqueril tahtmine temaga abielluda. Siiski loobus ta abiellumise mõtetest, kui sai aru, millises seisus Isa Goriot tegelikkuses oli. Isa Goriot seisukohalt oli see isegi hea. Kes siis tahab endale kaasat, kelle soov abielluda polnud mitte tõe...
19. sajandi roll Eesti elus 19. sajandil teostati Euroopas suuri reforme ja muutuseid, mis mõjutasid ka Eesti rahva elu. Sellel sajandil võeti vastu tähtsaid maarahva elu puudutavaid seaduseid, leidis aset rahvuslik ärkamisaeg ning hakkas vohama eestlus. Aga kuidas muutis 19. sajand Eesti elu täpsemalt? Kui alustada päris sajandi algusest, siis tooksin välja Aleksander I reformid. Aleksander I soovis muuta Venemaad läänelikumaks, ning ta leidis, et erilist tähelepanu tuleks pöörata talurahvale selle suure enamuse tõttu. Talurahva osakaal tolleaegses ühiskonnas oli ligi 90%. Aleksander I eestvedamisel võeti vastu talurahvaseadus, mille ülesanne oli muuta ning täpsustada talurahva õiguseid. Seaduse järgi võisid talupojad nüüd omada vallasvara ning maad osta. Talurahvaseadusega fikseeriti talupoegadele täpsemalt ka nende koormised. Aastal 1816 kuulutati eestlastele, et nad on nüüd pärisorjusest vabastatud...
Fukushima katastroof Marten Arandi Katastroofi toimumisaeg 11. märts 2011, kell 14.46 (kohalik aeg) tabas Jaapanit maavärin, mille tugevus oli 9 magnituudi. See maavärin tõi kaasa tsunami, mis purustas kõike, mis teele ette jäi. Maavärin tõi kaasa tuumakatastroofi, sest Daiichi tuumajaam sai plahvatuse tõttu kannatada. Katastroofi toimumiskoht Maavärina kolle ehk epitsenter oli pealinnast Tokyost 373 km kaugusel. Daiichi tuumajaam enne õnnetust Katastroofi põhjused Daiichi tuumajaamas tõid maavärin ja tsunami kaasa tuumareaktori purunemise. Reaktori purunemise põhjuseks oli plahvatus. Reaktor plahvatas sest, sest jahutussüsteem lakkas töötamast, küttusevardad kuumenesid üle, süttisid põlema, ning põlemisel eraldus vesinik, mis plahvatas. Daiichi tuumajaama põleng Purunenud reaktor Daiichi tuumajaam pärast õnnetust Tuumakatastroofi korral tuleb kasutada kaitseriietust Katastroofi ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
