Marsruut Ida- Virumaal Oksana Koloshenko Zlata Sokolovskaja KELA-1 Marsruut Ida-Virumaal Marsruud on 1- päevane ning tehtud Estimaa koolilapsedele Kava: 1. Alutaguse seikluspark 10.00-12.00 2. Selisoo matkarada 13.00-14.00 3. Lõunasöök Jõhvi kohvikus ja vabaaeg 14.30-15.30 4. Toila-Oru park 16.00-17.30 5. Sinimäe vaatetorn 18.30-19.00 Alutaguse seikluspark Seikluspargis on 5 rada Seiklusradadel on 33 sportlikku mängu. Ülesanded muutuvad järk-järgult keerukamaks. Tarzani hüpe (9 m kõrguselt) Selisoo matkarada Asub looduskaitsealal Rada tutvustab erinevaid sootüüpe (siirdesoo, lageraba, puistraba) Rikkalikku taimestikku ja rohkelt erineva suurusega älveid ja laukaid Seli järv Võimalus teha pikniku Toila-Oru park Üks liigirikkaim, maastikuliselt vaheldusrikkaim ja külastavaim turismiobjekt. Paikneb 258 erinevat puu- ja põõsaliiki Lossi osad Purskaevad Grott Neidepanga Nõiametsa paviljon Laululava S...
Mitmekihiline arhitektuur 2. OSI mudel 3. TCP/IP mudel 4. Ahelkommutatsioon, pakettkommutatsioon, sõnumi kommutatsioon 5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40...
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3...
päev 9.00 Väljasõit Tartust Viljandisse. Sõit kestab 1h 10min, oleme Viljandis kell 10.10, lühike linnaekskursioon ja vaatamisväärsustega tutvumine. 10.30 Viljanist Pärnusse. Sõit kestab 1h 30min, oleme Pärnus kell 12.00, seal on planeeritud linnaekskursioon ja vatamisväärsustega tutvumine. 13.30 Lõunasöök Pärnu Jahisadama Kõrtsis 1. päev 14.45 Alustame sõitu Pärnust Lihulasse. Sõit kestab 45min, oleme Lihulas kell umbes 15.30, tutvume seal vaatamisväärsustega. 16.00 Läheb praam Virtsu ning sealt sõidame edasi Kuressaarde, sõit kestab umbes 2h ja 30min koos praamisõiduga, Kuressaares oleme umbes kell 18.30, registreerimine Arabella hotelli) 18.00 Õhtusöök Arabella hotellis, peale õhtusööki vaba aeg. 2. päev 8.00 Hommikusöök hotellis 9.00 On kavas lühike Kuress...
Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulut...
GPS: GPS (pikemalt NAVSTAR GPS on akronüüm sõnadest NAVigation System with Time And Ranging Global Positioning System) on ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asuk...
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele". Oma pöördumises Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamisest osavõtvate riikide juhtide, ÜRO peasekretäri ja NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimehe poole rõhutati, et 1939-1940. a. sündmused on Stalini ja Hitleri vaheline sa...
detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 18031806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 18151818 prikil Rjurik ja 18231826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi ning Eschenholtzi lahe...
Leidsime ploomipuskari pruulikoja, kus degusteerisime veine ja palinkat.Kogu linn tundus eestlasi täis olevat- ühed tulid vastu, teised läksid mööda. Istusime vabaõhukohvikus ja limpsisime jäätist.Bussijuht Karu ja pealik Urmas olid karmid- hilinejatelt nõuti sisse kohustuslik vein. Teekond läks edasi Brasovi poole- linn suure mäe külje all. Suur mägi andis linnale fantastilise mulje- ilus kesklinn oli oma nukumajadega armas! Omaette elamus oli sõita köisraudteega üles Brasovi mäele. Jõudsime üles just äikesevihma ajaks. Suurepärane vaaade linnale ja ümbritsevatele mägedele! Brasovi rumeenlaste poole tänavad olid kõverad, sakslaste poolel sirged, lugesime 4 surnuaeda. Otsisime tihedas vihmas teed Zarnesti poole, et seal ööbida ja meie...
Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus...
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õp...
Mitmekihiline arhitektuur Rakenduskiht -> Transpordikiht -> Võrgukiht -> Transpordikiht -> Rakenduskiht. Võimaldab lahutada arvutivõrgu ja riistvara konkreetsest rakendusest. Kõik komponendid on iseseisvad, neid saab sõltumatult asendada. Uks kornponent (kiht) ei pea teadma, kuidas teine täpselt töötab. Olulised on ühe kihi poolt teisele pakutavad teenused. Alumine kiht pakub teenust ülemisele kihile (nt. transpordikiht rakenduskihile). Kõige madalam kiht on võrgukiht. Andmevahetus kahe osapoole vahel: Allikas - andmete genereerimine Saatja - teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule Edastussüsteem - transpordib signaali ühest kohast teise Vastuvõtja - võtab signaali ja teisendab arusaadavale kujule (ADM - analoog- digitaal muundur) Adressaat - kasutab saadud andmeid Saatja ja vastuvõtja peavad suhtlema samas keeles. Protokoll - reeglistik, mida järgides on kaks osapoolt võimelised suhtlema. K...
Balti Kett Kristi Lember Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XIÕA Sisukord · Balti kett · Juhid, organisaatorid · Põhjus, rahvustunne · Balti keti marsuut · Balti keti loosungid · Tagajärjed · Pildid · Kasutatud materjal Balti Kett · Oli rivi mis loodi kolme Balti riigi vahel Läti, Leedu ja Eesti, et näidata Balti riikide olemasolu ja vabadusetahet · Toimus 23.08.1989 · See oli 620 km pikk · Selles osales 2 milj. inimest kellest 400000 olid Eestist · See ulatus Tallinnast Vilniuseni Juhid, organisaatorid · Eestvedajad olid Baltikumi rahvarinded (Eesti rahvarinne, Läti Tautas Fronte ja Leedu Sajudis) ja Balti nõukogu · Idee väljakäija Edgar Savisaar · Korraldustõid kordineeris Andrus Öövel Põhjus, rahvustunne · V.Molotov ja J.v.Ribbentrop sõlmisid Stalini ja Hitleri käsul lepingu(MRP), see leping ja sinna juurde kuulunud...
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevas...
Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
Üldiseloomustus 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a)Valgus b)Ultraviolettkiirgus c)Infrapunane kiirgus d)Õhuniiskus e)Hapniku hulk f)Happelisus g)Kitsa ökoamplituudiga liigi näide e)Laia ökoamplituudiga liigi näide 3.Biootilissed tegurid ehk organismide vahelised suhted a)Sümbioos(2 näidet koos selgitusega) b)Parasitism(näide koos selgitusega) c)Kisklus(5 näidet koos selgitusega) d)Konkurents(5 näidet koos selgitusega) e)Taimtoidulisus(5 näidet koos selgitusega) 4.Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel a)Tootjad ehk produtsendid(iseloomusta, too näiteid) b)Esmased tarbijad ehk herbivoorid(iseloomusta, too näiteid) c)Teised tarbijad ehk karnivoorid(iseloomusta, too näiteid) d)Tipptarbijad(iseloomusta, too näiteid) e)Ökopüramiid(joonis...
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, te...
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
KAARDILEHT O-35-67-CD 2. SEERIA N757 3. TRÜKK 1 Eesti baaskaart 1:50 000 Mõõtkava väljendub: 1. SUHTARVUNA 1:50 000 2. MURDARVUNA 1/50 000 3. SELGITAVA TEKSTINA 1 cm kaardil vastab 500 m maastikul 4. SKAALANA Mõõtkava kasutamine Mitmele kilomeetrile maastikul vastab 4 cm 1:50 000 kaardil? Mitmele sentimeetrile 1:50 000 kaardil vastab 6 km maastikul? N757 skaala Mõõtesirkliga mõõtmine Skaala kasutamine Paberiribaga mõõtmine Mõõteskaala kasutamine 1. Asetage paberiserv mõõteskaalale nii, et punkt B jääks põhijaotusele ja punkt A jääks kümnendik jaotusele 2. Loe vahemaa punktist B punkti A 3 km + 0,5 km = 3,5 km Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kõverjoone mõõtmine paberiribaga Kauguste hindamine kaardil ÜLESANDED Kauguste mõõtmine Aerofoto Räpinast Sama...