Kuressaare Gümnaasium 9A AUDREY HEPBURN Koostaja: Hanna-Liis Mitt Juhendaja: Anne Mets 2013 SISUKORD Sissejuhatus Lk. 3 Elulugu Lk. 4-5 Pildid Lk. 6-7 Kokkuvõte Lk. 8 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Audrey Hepburnist. Ma valisin just tema sellepärast, et ta on mulle alati tundunud huvitava inimesena ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Räägin natuke, kuidas ta elas sõja-aastail ja milline oli tema unistus. Pärast seda käsitlen, kuidas ta alustas oma karjääri, mis ametiga ta tegeles ja natuke ka tema isiklikust perest. Kõige tähtsam on see, et sain teada, mis oli Audrey põhieesmärk ja mis ta tahtis saavutada oma elus. ~2~ Audrey Kathleen Ruston sündis 1929. aastal Belgias varakas inglise-ho...
Suitsetamine on sõltuvushaigus, mille üle inimene on kaotanud kontrolli. Tänapäeva maailmas, mis on tulvil infot kõikvõimlikel teemadel, teab ka iga koolijüts, et suitsetamine on kahjulik tervisele. Tubakas ja tervis Tubaka tervistkahjustav toime on teada juba ammu. Kuna tubaka mõju ei pruugi avalduda igaühel, siis ei mõtle noor inimene tavaliselt neile 25 haigusele, mida teadlased tänapäeval seostavad suitsetamisega. Siiski peaks teadma suitsetamise tegelikku mõju, peaks teadma, millega suitsetaja riskib. KÕIGE OLULISEMAD SUITSETAMISEGA SEOTUD HAIGUSGRUPID ON: vere ringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused; vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. Enamik neist kulgeb organismis pöördumatute muutustega ning nende ravi on väheefektiivne. Nimetatud haiguste tekkerisk on suitsetajal oluliselt suurem kui mittesuitsetajal. On kindlaks tehtud, et 30% kõikides...
Immuunsüsteem 1. Peatükk Immuunsüsteemi olemasolu on meile äärmiselt oluline, see kaitseb meie kehasi igas olukorras ja vahetpidamatta. Kui meie immuunsüsteem ei töötaks või puuduks üldse ei oleks meil midagi, mis meid kõikide pisikute eest kaitseks. Immuunsüsteemil on ka võime mäletada kõiki haigustekitajaid, millega me oleme nakatanud, nii et kui peaksime mõnega neist uuesti kokku puutuma, ei jää me enam haigeks. Seda nimetatakse Immunoloogiliseks mäluks. Immuunsüsteem koosneb spetsialiseerunud rakkudest, mida nimetatakse immuunrakkudeks. Üheks osaks meie immuunsüsteemist on veri ning seal sees olevad valged verelibled. Immuunsüsteemis on mitmesuguseid rakke. Neutrofiil, mis kaitseb pisikute eest, mis tahavad kehasse tungida läbi nahal olevate haavade. Makrofaag, mis hävitab haigustek...
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
Napoleon I Bonaparte perekond ja suhted Napoleon Bonaparte sündis 15 august 1769 Vahemere saarel Korsikal. Napoleon kasutas oma sõjalisi oskusi halastamatult. Napoleon tõusis kindla sihiga saada Prantsuse keisriks. Ta on ajalooline legend. Sündmused tema elust päästsid valla heade kirjanike ja filmiprodutsen tide kujutlusvõime kelle töö ongi teinud Napoleonist tõelise legendi. Napoleon teadis lapsest saati ,et ta tahab saada omale sõjaväelise ajaloo. Ta asus sõjaväkke 14 aastaselt ning ta sai stipendiumi väga eeskujuliku suhtumise ja heade hinnete eest. Kogu euroopa oli shokeeritud sellest. Kogu euroopa hakkas kartma teades ,et temast tuleb suur vallutaja. Napoleon oli üks parimatest sõja vägede juhtijast ajaloos. Teda teatakse kui võimunäljas vallutajana, kuigi Napoleon eitas neid süüdistusi. Üks tema suurim saavutus oli koostada Reini liit mis koosnes 16 Saksa riigist. Napoleo...
põhjasõda 1700-1721 rootsi suurriigi allakäik üks lahing määrav ühe riigi tõusu ja teise languse juures üks lahing toimub narvas narvas hakkas lund kõvasti tuiskama, venelastel tuiskas lumi näkku ja rootslased võitsid 1704 vallutavad vene väed narva Peeter I vallutab narva tänasel päeval narvas elavad valdavalt venelased ja nad tähistavad 1704 aasta narva lahingut sõja eellugu rootsi laieneb kuni 1660. aastani püüavad kaitsta suurt saavutatud territooriumi, aga vähe ressursse ja vähe inimesi tohutult keeruline kaitsta oma laienenud riiki naabrite nõrkuse ärakasutamine on saanud laieneda, sest naabrid on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja otsivad rootsi nõrkusemomente kui 17. sajandi algul venemaa segaduste nimelises perioodis, moskvas poolakad jne, siis lõpul venemaa eesotsas...
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Napoleon Bonaparte referaat Koostaja: Anni Eerik Juhendaja: Erika Sari 8d 2010 Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu lk.4-5 Keisriks kroonimine lk.6 Mida positiivset ja negatiivset andis Napoleon Euroopale? lk.7 Napoleoni surm lk.8-9 Pilte Napoleonist lk.10 Kokkuvõte lk.11 Kasutatud kirjandus lk.12 2 SISSEJUHATUS Räägin natuke pikemalt Napoleonist. Ta on tuntud kui suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Val...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Eduard Viiralt Referaat Juhendaja: Tiiu Randmann HWG 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Eesti Vabariik kuulus 1920. Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti ...
Helicobacter pylori mõrvar Sinu kõhus Erinevatel andmetel arvatakse, et helicobacter pyloriga on nakatunud isegi enam, kui 2/3 maailma rahvastikust ning kahjuks kuulub ka Eesti nende riikide hulka, kus nakatumisprotsent on murettegevalt kõrge. See tähendab, et pea- aegu kõik selle artikli lugejad on reaalselt mõrvarliku helicobacter pylori kandjad või siis otseses nakatumisohus, kuna nakatumisteid on palju ning varasemalt ei ole infektsiooni ravile piisavalt tähelepanu pööratud. Bakter ise on vanem kui meie, olles moodustanud hulganisti erinevaid tüvesid ning paljunedes soodsates oludes jõudsalt. Infektsiooni levikule aitavad kaasa mitmed tegurid, kindlasti vaesus ja viletsad hügieenitingimused, kuid üksnes mustade käte haiguseks helikobakteri nakkust pidada ei saa. Arvestades, et bakter levib ka loomade, sh tavaliste toakärbeste kaudu, on nakatumisoht kõikjal, kus toimub kokkupuude helikobakteriga nakatunud inimeste või loomadega n...
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 Vähkkasvaja REFERAAT Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 Vähi teke ja areng Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides. Rakkude normaalses paljunemistsüklis on nende kasvu stimuleerivad ja pidurdavad protsessid rangelt reguleeritud ja tasakaalus. Muutuste tulemusena kasvu reguleerivates geenides võib see tasakaal häiruda, tekib rakkude kontrollimatu paljunemine, rakud muutuvad oma omadustelt. On olemas geen, mille ülesandeks on põhjustada normist kõrvale kaldunud rakkude hävingut apoptoosi. Kui see geen ise muutub, kaob looduse poolt sisse seatud kontrollmehhanism ja tee muutunud rakkude paljunemiseks on avatud. Normaalsed keharakud te...
Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisi...
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Rakvere Ametikool Mirjam-Marleen Kond MT11 VÄHKKASVAJAD Referaat Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2014 SISUKORD Vähktõbi on raske haigus, mille tekkemehhanismis on veel palju ebaselget. Nii ei osata sageli selle vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Oma töös räägin erinevatest vähkkasvajatest, nende raviviisidest, ennetamisest ja muust olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kehalise kasvatuse ja spordi eriala VÄHK Referaat Juhendaja: Tartu 2010 SISUKORD 1. Vähist.............................................................................................................lk. 3 2. Kasvajate teke.............................................................................................lk. 3-4 3. Levinumad vähivormid..................................................................................lk. 4 4. KOPSUVÄHK..............................................................................................lk. 5 Kopsuvähki haigestumise riskifaktorid.........................................................lk. 5 Kopsuvähi sümptomid................................................................................lk. 5-6 Kopsuvähi ravi................
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamis...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava SVETLANA KAVALEROVA EESTI JAOKS OLULISED RISKIFAKTORID Referaat Juhendaja: Rainer Asuküla, lector Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2012 SISSEJUHATUS Referaati eesmärgiks on anda ülevaade Eesti jaoks olulisemate riskifaktorile. Eesti Meditsiinistatistika andmetel on Eesti elanike peamiseks surma põhjuseks südame- veresoonkonna haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning kolmandal kohal vigastused ja mürgistused. Lisaks suremusele mõjutavad need probleemid ka ravikulusid, ajutist ja püsivat töövõimetust ning vähendavad inimeste toimetulekuvõimet. Lisaks tänast haiguskoormist põhjustavatele probleemidele on Eestis tulev...
Jaan Kross "Wikmani poisid" Esimene osa Esimene peatükk Tegevus toimub Wikmani gümnaasiumis. Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi ...
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad....
"Wikmani poisid" Jaan Kross Kokkuvõte TEGEVUSPAIK: WIKMANI GÜMNAASIUM TALLINNAS Tähtsamad tegelased(koolipoisid ja nende lähedased): • Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud • · härra Wikman - kooli direktor, alati ülikorrektne, räägib aktsendiga, sureb vähki • · Trull - klassi kôige korralikum poiss, tark, isa on saadik • · Usukannataja e. vikaar Tooder - usuôpetuse ôpetaja, lahkub peale pahandust • · Laasik Riks - tark, ôpib palju, vaene (teeb harju), direktor laseb tal tasuta koolis käia, ka Virvesse armunud • · Rumma - klassivend, tubli matemaatikas, füüsikas, jne • · Kristjan Koorman - klassivend • · Maim e. Joodik - boheemlasest kunstniku poeg, isa (ja ka ise) joob üsna palju • · Juss Pukspuu - rumaluke, hajevil, visati koolist välja (kogu klassi nalja pärast Mg-ga) • · Jauram - pahandusetegija, sôjaväelase poeg, paneb kôige kiiremini relva kokku •...
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2010 Eluslooduse domeenid ja prokarüootide koht neis. Mida tähendab mõiste ,,prokarüoot" ? Kolm domeeni:arhed, bakterid ja eukarüoodid. Prokarüoodid kuuluvad arhede ja bakterite domeeni. Prokarüoot: eeltuumne. Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, ra...
MAARDU GÜMNAASIUM Julia Katskova 12 klass DIEEDI NEGATIIVNE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu..........................................................................................
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
