Abiootilised Tegurid Üldiseloomustus · Abiootilised tegurid on eluta füüsilised ja keemilised komponendid looduses. · Abiootiliste tegurite alla kuuluvad: Valgus - hapniku hulk UV kiirgus - süsteemi pH Temperatuur - Õhuniiskus Õhuniiskus · Sisemaal on õhuniiskus üsna suur - üle 65% · Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist. · Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks. Infrapunane kiirgus e. temperatuur · Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur, mistõttu seal on ka temperatuur üsna kõrge. · Kõige paremini kasvavad mangroov siis kui Külmima kuu keskmine temperatuur ei lange alla 20 oC. Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis ...
Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://mak...
Kenya Koostas: Liis Värk Juhendaja: Ingrid Laur 1 Sisukord Üldandmed Kliima Energeetika Taimestik Maastik Import Eksport Rahvastik Majanduse tugevad küljed Majanduse nõrgad küljed Tööstuse areng 2 Üldandmed Ametlik nimi: Kenya Vabariik Pealinn: Nairobi (elanike arv:1 503 000) Rahvaarv: 37953840 in (2008/07) Pindala: 582650 km2 Ametlik keel: suahiili ja inglise Rahaühik: Kenya silling 3 4 5 Kliima Rannikul ja Ida-Aafrika alangul on kuum ja niiske. Sisetasandikul valitseb mõõdukas kliima, kirdeosa kõrb on kuum ja kuiv. Vihmaperioodid on tavaliselt aprillist maini ja oktoobrist novembrini. 6 Maatik 7 Taimestik Maastik võimaldab kasvatada troopilisi, lähistroopilisi ja parasvöötme kultuure. On väga mitme...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Annabel Klein Pärsia laht Referaat Juhendaja: Heli Stroom Tallinn 2014 Sissejuhatus Pärsia laht on oluline oma nafta- ja gaasivarude poolest. Olles üheks tähtsaimaks energia vajaduste ammendajaks maailmas.Lahest voolavad läbi Kesk-Ida maade gaasi- ja naftatrossid. Läbi sajandite on Pärsia lahel toimunud riikidevahelisi tülisid. 1990. aastal peale seda, kui Iraak vallutas Kuveiti , moodustati Ühendriikide eesjuhtimisel koalitsioon, mille mõjul Iraak Kuwaiilt tagasi tõrjuti. Välja ajamise käigus avas Iraagi sõjavägi Kuveiti naftamaardlate pihta tule. Selle teo tagajärjed põhjustasid ulatuslikke keskkonna kahjustusi Pärsia lahe piirkonnas. Pingeliseks on olukord lahes läinud hilj...
Kool Nimi klass Fidzi Referaat Juhendaja:.............. Linn 2011 SISSEJUHATUS Fidzi on saareriik Lõuna-Okeaanias. Fidzi on sõltumatu riik ja koosneb samanimelisest saarestikust. Riigis valitseb niiske troopiline kliima. Esimesed asukad saabusid saarele umbes 3500 aastat tagasi. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas. Fidzil on rikas kultuuripärand, mida jälgivad ka saarte teised rahvad. Turiste tõmbab Fidzi eriliste tantsude ja muusikaga, populaarsed on ka mudelkülad ja käsitööturud. FAKTID Pindala: 18 274 km2 Rahvaarv: 859 700 (2006) Pealinn: Suva Riigikeeled: inglise ja fidzi keel Rahaühik: Fidzi dollar Ajavöönd: maailmaaeg + 12 Liiklus: vasakpoolne AJALUGU Fidzi asustasid enam kui 3000 aastat tagasi Kagu-Aasiast saabunud melaneeslased. Nad tõid kaasa laias ulatuses söödavaid taimi , sea ja iseloomulikus stiilis keraamika, mida tuntakse Lapita kultuuri nime all...
Gümnaasium M. M 11. B FILIPIINID referaat Juhendaja: õp S.S 2013 · Üldiseloomustus · Üldandmed Pindala: 300 000 km2 Rahvaarv: 98 miljonit (2013) Pealinn: Manila Pealinna elanike arv: 1 581 000 (2000. aasta andmetel) Keel: filipiino ja inglise keel Rahaühik: peeso (PHP) · Geograafilise asendi iseloomustus Filipiini Vabariik koosneb 7010 saarest ning asub Vaikse ookeani lääneosas umbes 1000 km kaugusel Aasia mandrist. Filipiine ümbritseb idast Filipiini meri, läänest Lõuna-Hiina meri ja lõunast Sulawesi meri. Filipiinidest lõunasse jäävad Indoneesiale kuuluvad Maluku saared ja Sulawesi, edelas Malaisiale kuuluv Kalimntani osa. Teisel pool Filipiini merd asub Belau ning põhjas Taiwan. Filipiinide koordinaadid on 116° 40' E kuni 126° 34' E ja 4° 40' N kuni 21° 10' N. · Looduslikud tingimused Filipiinidel on kuum ja niiske troopiline-mereline kliima, mis...
BANGLADESH Uurimustöö Xa 2008 Bangladesh Bangladesh on riik Lõuna-Aasias. Seda ümbritseb peaaegu kõikjalt India, välja arvatud väike piir Birmaga lõunaidas ja Bengali lahega lõunas. Bangladesh tähendab sõna-sõnalt tõlgituna ,,Bengali maad". See on mugameedlik riik, millel on lühike iseseisev ajalugu. Eraldumine (Briti) Indiast Ida Pakistanina 1479- a- ka eraldumissõda päris Pakistanist 1971 on täis kannatusi. Erinevalt Pakistanist on Bangladeshis ka 87% moslemite kõrval ka 12% hindusid, natuke kristlasi, budiste ja animiste. Islami rõivastus ei ole nii range kui araabiamaade oma. Kuigi Bangladesh on veelgi vaesem maa, kui India, pakub valitseb agraarne elulaad veidigi elamisväärseid tingimusi. See on väga madal maa, hiiglaslik delta-ala, mis suvemussooni ajal suurel määral üle ujutatakse. Mai lõpust oktoobri esimeste päevadeni kestva mussooni ajal sajab maha 2000-400...
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
Ehte Humanitaargümnaasium INDIA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima................................................
SISUKORD Sissejuhatus 1. Üldiseloomustus.....................................................................................lk 4 1.1. Üldandmed......................................................................................lk 4 1.2. Geograafiline asend............................................................................lk 5 1.3. Looduslikud tingimused.......................................................................lk 5 2. Arengutase............................................................................................lk 7 2.1. India arengutaseme näitajad...................................................................lk 7 2.2. Kuuluvus arengutaseme järgi.................................................................lk 8 3. Majandus..............................................................................................lk 9 3.1. India kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.......
Miina Härma Gümnaasium Referaat Bangladesh Siim Karel Koger Klass: 10B Kool: MHG Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2013 Sisukord BANGLADESH (ÜLDANDMED) ................................................................................................................ 3 1) RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND .....................
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupaigad …………………………………….. 5 lk 3.1.5. Mangroov ……………………………………………………… 5 lk 3.1.6. Korallrifid ……………………………………………………… 5 lk 3.1.7. Kõrbestumine ………………………………………………….. 6 lk 3.2. Elupaikade killustumine …………………...
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
