Talvepäev halli majas On karge ja ilus talvepäev. Lumi on katnud kõik puud ning majakatusedki. Hiir on vaikses toas ja kütab ahju, et sooja saada. Ta istub ahju ees ning soojendab ennast. Tal hakkas igav ning tahtis kellegagi juttu vesta. Läks akna juurde vaatama ilma, aknast avanes maaliline talvepilt. Sadas kergelt lund ja kogu maa oli kaetud valge vaibaga ning lausa kutsus õue talvemõnusid nautima. Hall hakkaski ennast välja asutama, aga viimasel silmapilgul koputas keegi uksele- kop-kop-kop. Ta avas ukse, sealt paiskus jäist õhku ja ukse taga seisis hirmust külmunud käbikuningas. Orav küsis hiirelt: "Kas ta võiks tuppa sooja tulla"? Hall vastas: "Muidugi võid sa tuppa sooja tulla". Ilm on muutunud veelgi tuisusemaks. Külma kraade tuleb aina juurde ja metsloomadel läheb üha raskemaks. Korraga kuulevad hall ja käbikuningas koputust uksele. Hiir avab ukse ja näeb ukse taga rebast koos haavikuemandaga, kes...
Õnnetus karjub tulles •Kaanefoto : www.juhendaja.ee Helena Kerge 2013 1 PLIIT • Kuum pliit võib kõrvetada. Helena Kerge 2013 2 RÕDU • Piiretest üle ronimine võib halvasti lõppeda. Helena Kerge 2013 3 SAHTEL • Näpud võib kogemata sahtli vahele jätta. Helena Kerge 2013 4 VANN • Libisemiseoht. Helena Kerge 2013 5 UKS • Oht näppe ukse vahele jätta. Helena Kerge 2013 6 VOODINURK • Oht end vastu teravat voodinurka ära lüüa. Helena Kerge 2013 7 PISTIK • Katkine pistik. Helena Kerge 2013 8 AKEN • Oht alla kukkuda. Helena Kerge 2013 9 TOOL • Kontoritooliga võib kogemata üle varvaste sõita. Helena Ke...
Soojusnähtused elutoas. Ma lähen tuppa, seal tundub jahe ja ma hakkan ahju tuld tegema. Köigepealt lapin puud ahju, panen paberit ka ja seejärel süütan need tikuga põlema. Tikk süttib tänu sellele, et tiku otsas oleva tahi ja karbi vahel tekib tugev hõõrdejõud. Toas muutub õhk aina soojemaks, sest ahjus on tuli ehk toimub põlemine, mille tulemusena eraldub soojus ja ahju seinad soojenevad. Toimub konvektsioon ehk siseenergia kandub üle ühelt kehalt teisele, antud juhul õhu kaudu. Sooja ahju juures puutub õhk vahetult kokku sooja pinnaga ja soojeneb. Niisiis ma tunnengi juba, et toas on õhk muutunud soojemaks. Ma istun maas ja vaatan televiisorit. Püsti tõustes ma tunnen, et tegelikult on toas veelgi soojem, kui mulle põrandal istudes tundus. Põhjus on selles, et soojenemisel õhk paisub ja tihedus väheneb, seega muutub kergemaks. Ümbritsev jahe õhk on tihedam ja soojale õhule mõjub üleslükkejõud, mil...
Alari Toomsalu 10C Retsensioon Käisin 15. oktoobril 2012 Kuressaares Aja Majas vaatamas Virge Nemvaltsi näitust, mis on tema 10. personaalnäitus. See koosnes enamasti viimastel aastatel valminud akvarellmaalidest, mis on seal väljas 18.09 10.11.2012. Virge Nemvalts sündis Tartus ja lõpetas Tartu 5. Keskkooli keemia eriklassi 1966. aastal ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Pärast ülikooli asus ta tööle Kuressaare haiglasse, kus töötab tänaseni. Koolis käis Nemvalts kunstiringis ja õppis Tartu Lastekunstikoolis, osales veel Tartu Ülikooli kunstikabineti töös. Huvi kaunite kunstide vastu päris ta filoloogist isalt, Eduard Ertiselt, kes oli kauaaegne Tartu Kirjandusmuuseumi direktor. Juba lapsena käis ta koos isaga klassikalise muusika kontserditel, õppis 4 aas...
Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud. Pilte vaadates ja uurides ning Ajamajas jalutades võlusid maalid mind oma lihtsus...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
Lugemiskontroll 8. Lassile- õpetajale M.Unt “Hüvasti, kollane kass” Koostas: Maria Tširkova 1. Miks Aarne Tartusse sõitis? Õppima 2. Kui vana oli Aarne ja mitmendas klassis ta õppis? 18.a, 11. klassis 3. Iseloomusta Aarne tädi lähemalt? (mis oli tema nimi, kuidas ta välja nägi, milline oli tema perekonnaseis jne) Tädi Idal olid klassikalised näojooned: kõrge laup, sirge nina. Raamatu tegevuse ajal oli ta üle keskea vanatüdruk. Natuke halliga segunenud mustad juuksed. Korralik inimene, kellel on arenenud au- ja kohusetunne. 4. Kus elas tädi? Enda kollases majas. 5. Kes veel elas tädiga? Pime õde Amalie 6. Kes on Linda? Tädi juures Tartus Aarne korterinaaber ning klassiõde. 7. Miks Aarnele ei meeldinud olla tädi majas? Ta arvas, et selles majas võis hulluks minna. 8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tar...
,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine, kui viimasel oli vaja 6000 franki? 12. Vautrini hüüdnimi? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Milles süüdistab Delphine isa enne selle surma ? 15. Kuhu läheb Rastignac isa Gorioti haualt? Vastused ( I-rühm) 1. VAQUER' PANSION pansion perekondadele ja üksikutele. 2. 8 pansionäri 3. ...
TEST ON PRONOUNS 1. Sina ja mina elame mõlemad samas majas. You and I, we live in a same house. 2. Keegi helistas, kui sa olid väljas Kas ta jättis mingi teate? Somebody called when you were out did they leave a message? 3. Sul ja mul on sama pliiats, aga sinu oma on lühem kui minu oma. You and I, we have the same pencil, but yours is shorter than mine. 4. Need olid mu elu kõige õnnelikumad päevad. Those were the happiest days of my life. 5. Kui keegi helistab, lihtsalt võta ta nuber ja ma helistan talle hiljem tagasi. If someone calls, just take their number and I will call them back later. 6. Väike laps õpib ennast riietama. A small child is learning to dress himself/herself. 7. Nad jälgisid teineteist. They were watching each other. 8. Keegi ei tea luku koodi. No one knows the locks code.
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Rooma eraõiguse alused Kaasuse lahendamine Võlaõigus Juhendaja mag. Siim Kuusik Tartu 2011 Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 1 KAASUSE TEKST..................................................................................................................3 2 KAASUSE LOOMUS............................................................................................................. 3 3 KAASUSE LAHENDUS VARIANT A PUHUL ROOMA ÕIGUSE JÄRGI........................4 3.1 Millised nõuded on Erosel Daphne vastu?........................................................................5 3.2 Millised nõuded on Erosel Felixi vastu?......................................................
HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et perekonnas oli kunstiharrastus traditsiooniks (Henri vanaisa, isa ja onu olid head joonistajad).Ema kiitis Henri püüdlused kunsti vallas heaks ning püüdis igati nooruki võimeid arendada. Kõik laabunuks hästi, olnuks poisi tervis veidi tugevam. Henri murdis parketil libastudes jalaluu, mis...
Mein Haus Ich wohne im Haus in Kose. Mein Haus liegt ziemlich günstig und es ist sehr ruhig. Die Verkehrsverbindungen von Kose nach Tallinn sind sehr gut. Mein Haus hat zwei Geschosse, einen Dachboden und einen Keller. Es hat noch eine Terrasse, eine Garage und großen Garten. Mein Haus hat sieben Zimmer (drei Schlafzimmer, zwei Wohnzimmer, zwei Arbeitszimmer) und sechs Räume (eine Küche, eine Sauna, zwei Flure und zwei Toiletten). Mein Schlafzimmer ist im Erdgeschoß. In meinem Schlafzimmer gibt es ein Bett, eine Couch, einen Schreibtisch, einen Stuhl, zwei Kleiderschränke, ein Regal und einen Teppiche. Am Fenster steht mein Schreibtisch. Meine Möbel sind ziemlich neu, aber mein Schreibtisch ist alt. Ich finde ihr zu groß, aber ich mag mein Fensterbrett. Auf dem Fensterbrett kann ich sitzen. Mein Raum hat zwei rote und zwei helle Wände. Wir haben zwei Wohnzimmer. Das erst...
13. sajandil hakkasid linnad arenema väga kiiresti ja edukalt, see tõi kaasa palju muutusi. Suur hulk inimestest tulid elama just nimelt linnadesse. Maad jäeti maha ja linnast oli saanud inimeste uus kodu. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused, näiteks kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Ma arvan, et niiviisi hakkama saada oli väga raske, kuid tol ajal lihtsalt pidi nii. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit. Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid. Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale jub...
Aigi Vallik Kuidas elad, Ann ? Tegelased Peategelane: Ann Kees Anni ema: Kärt (Kärtsu) Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündm...
Tartu Forseliuse Gümnaasium Kontserti retsensioon Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud Koostas: Sigmar Naudi 12.02.12 Umbes aasta või paar tagasi käisin Vanemuise teatri väikeses majas vaatamas muusikali ,,Sugar ehk jazzis ainult tüdrukud". See on loodud menufilmi "Some like it hot" ehk "Jazzis ainult tüdrukud" järgi. Aga vanemuise laval lavastaja Mare Toomingase käe läbib sünnib oopis midagi uudsemat ja omaette uus teos. Mis paneb õhetama ka kõige kinnisema eestlase ja laksutab naerma kõik, kes vähegi sünnivad teost vaatama minna. Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." ...
E.Vilde „Külmale maale“ Miks valida just selline raamat kui valikus oli ka veidi lõbusama varjundiga raamatud? Jah, seda küsisin ma ka enda käest kui olin jõudnud selle raamatuga umbes poole peale. See kuidas käituti antud raamatus peategelase Väljaotsa Jaaniga ning tema perega, oli väga kohutav. Kui võrrelda raamatu sisu tänapäevaga siis tegelikult on kõik need samad asjad tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, t...
Kontserdiarvustus Külastasin Mick Pedaja kontserti, mis toimus 20ndal jaanuaril Hopneri Majas. Kontsert algas kell 20.00 ja kestis umbes 2 tundi. Sellelt kontserdilt sain väga mõnusa elamuse ja meeleolu. Mick Pedaja on Raplast pärit muusik ja helilooja, kes kerkis laiema avalikkuse tähelepanu orbiiti tänavuse muusikakonkursi Eesti Laul finaalis oma paeluva sündmotiivi ja unistava sõnumiga pala "Seis" esitusega. Muusikasõpradele varem peamiselt meloodilise post-roki ansamblist Micucu tuttava Pedaja soololoomingut võib kirjeldada kui elektrooniliste ja akustiliste elementide segu, milles töödeldud väljahelid kohtuvad kosmilise atmosfääriga ning eksperimentaalsed kõlad popitunnetusega. Muusikakriitikud on tema loomingut võrrelnud näiteks Nick Drake'i, Joni Mitchelli ning Wild Beastsi muusikaga, mehe enda sõnul on see aga inspireeritud eeskätt inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. 20...
RISKIANALÜÜS OMA KODU KELDRIKORRUSE KOHTA Jrk. Ohutegur Kes on Tervisekahjus Riskitase Ettevaatus Vastuta numbe ohus ? tus abinõud r Komistamine Kõik maja Käsipuu Majas ela 1. keerdtrepil elanikud, Vigasutused 4 lisamine täiskasva külalised Komistamine Kõik maja Jala välja Lävepaku Majas ela 2. lävepaku taha elanikud, väänamine, 6 välja- täiskasva külalised kukkumine vahetamine Mitte töötav Kõik maja Ohtlik, Patareid Majas ela 3. suistuandur elanikud, põletu...
,,Hingede öö" kui sümbolistlik romaan Karl Ristikivi teos ,,Hingede öö" oli vaieldamatult omal ajal midagi uudset. Autor on kasutanud kirjatöös erinevatele romaanidele omaseid jooni. Millist romaani ta ise kirjutada tahtis polegi täiesti kindel, kuid võime oletada, lugedes kirja proua Agnes Rohumaale, et Ristikivi sooviks oligi kirjutada midagi teistsugust, millel poleks ehk üht suurt mõtet. Raamat kujutab nooremapoolset meest, kes on vana-aasta õhtul läinud linna jalutama ning satub maja, kes kõik näivad teda teadvad, kuid tema ise ei tea kedagi. Talle küll tunduvad mõned inimesed ja olukorrad tuttavad, kuid majas toimuv muutub kõik segaseks. Teos ise ongi väga ebatavalise ja keerulise ülesehitusega neile, kelle lugemus on väike. Vähe lugenud inimesed hakkavad ootama raamatust midagi mida ei tulegi. Ristikivi täielikult eirab lugeja ootusi, kirjutades ühelt tegevuselt teisele hüpel...
Hispaaniakeelne tekst enda tutvustamiseks. Näidis. Käsitletud on järgnevaid teemasid: kes ma olen, kui vana ma olen, kus õpin, milliseid keeli räägin jne milline on minu pere (kui palju liikmeid, kellena töötavad jne) milline on minu tüüpiline koolipäev (mis kellast mis kellani, mida söön ja joon päeva jooksul, mida teen peale kooli) mis mulle meeldib ja ei meeldi kus ma elan ja milline on minu elukoht (riik, linn, küla) kas elan korteris või majas ja milline on minu tuba - mis seal on, kas see on suur või väike, kas see mulle meeldib jne. ¡Hola! Me llamo Lena. Soy de Jõgeva y tengo 18 años. Hablo estonio, inglés, alemán, chino y español. Estudio en un colegio. Vivo con mi familia en un pequeño pueblo. Mi madre es florista y ella tiene una floristería. Mi padre es camionero. Mi hermana trabaja en un estación de servicio. En los días de escuela me levanto a las seis y nueve. Me peino, me visto y me maquillo por la mañana. Desayuno a las ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava „LAPSE TERVIS“ ISESEISEV TÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Airin Treiman-Kiveste Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2020 SISUKORD Sisukord................................................................................................................................................... 2 1. Õendusanamnees ............................................................................................................................. 3 2. Lapse objektiivse läbivaatuse tulemused organsüsteemide kaupa .................................................. 5 3. Lapse motoorne, kognitiivne, sotsiaalne ja emotsionaalne areng ................................................... 6 4. Kokkuvõttev hinnang lapse arengule ja igapäevaeluga toimetulekule, objektiivse läbivaatuse leiule ja sellest tulenevalt la...
EESTI KORTERIÜHISTUTE LIIT Korteriühistu juhi 160-õppetunnise koolituse lõputöö Renoveerimistööde läbiviimise korraldus korteriühistus Papiniidu 35 Ilona Gluhhova PÄRNU 2006 SISUKORD Sissejuhatus 3 1.Majast 4 2.Korteriühistu juhtimine 5 1 3.Renoveerimistööd 6 3.1Elekter 6 3.2Vesi 7 3.3Küttesüsteem 8 3.4Kolme aasta jooksul tehtud tööd 9 Kokkuvõte 10 Kasutatu...
"Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell-Gerry Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro, Leslie, Margo, Larry, ema, Roger ja Theodores. Lühikokkuvõte: Durrellide pere tahtis minna Inglismaalt Korfu saarele minna, sest inglismaal oli halb ilm. Alguses läksid nad hotelli ja seal ei saanud pestagi, pärast nägid nad õues matuseid ja seal oli palju surnuid ja pere arvas, et see on hügieeni päras. Durrellide pere läks maja otsima ja kreeklased hakkasid nendega rääkima, lõpuks tuli Spiro ja ajas kreeklased ära ja näitas neile kodu, kus oli pesu koht aga maja oli väike ja roosa maja. Esimeses majas oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakkas Gerry loodust uurima. Ühel päeval ütles Larry, et ta on palju "sõpru" külla kutsunud ja kindlasti peab suuremasse majja kolima ja siis...
"Hingede öö" - tegelikkus, mõtterännak, unemaastik või midagi muud? Meeldejäävate ning uskumatute olukordade või juhtumite korral võivad inimesed pikalt mõtlema ja arutlema jääda, et kas see teatud sündmus tõesti juhtus või oli see müstiline unenägu. Samasugune situatsioon võib tekkida, kui lugeda mõnda raskestimõistetava ning salapärase sisuga teost. Karl Ristikivi ,,Hingede öö" on täpselt selline romaan, mis on üle küllatud tegude, salapära ning oluliste mõtetega. Spekuleerida võib pikalt selle üle, kas ,,Hingede öö" puhul on tegemist mõtterännaku, tegelikkuse,unemaastiku või hoopiski millegi muuga. Romaan on kirjutatud minavormis ning see jutustab mehest, kes rändas ühes vägagi kummalises majas. Minategelane kohtub seal mitmete huvitavate persoonidega ja võtab osa erilistest sündmustest. Minule tundus vahetevahel seda teost lugedes, et see hetk ,astudes üle salapärase maja läve, oleks peategelane sattunud justkui teispoolsus...
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast mä...
Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga. Enne külla minekut saab läbi astuda ka samas majas tegutsevast ilusalongist ning kaasa osta maitsekas lillekimp eimesel korrusel asuvast lilleletist. 2005 aasta suvel avati teine AS Pihlaka esindus Tallinnas Sõprus...
Võrdlesin iseseisva töö käigus Raadi-Kruusamäe linnaosas Vahi külas asuvaid Selveri ja Maxima kauplusteketti kuuluvaid kauplusi. Kauplused asetsevad kõrvuti kruntidel, ettevõtted on oma äritüübilt samad ja tegu on lähikonkurentidega. Tabelis 1 hindasin 10-palli süsteemis mõlema kaupluse puhul samu kriteeriume. Arvestades kriteeriumi tähtsuse osakaalu, leidsin kaalutud keskmise ja leidsin, et nende kahe kaupluse võrdlemisel on Vahi Selveril Maxima ees konkurentsieelis. Kriteerium Osakaa Kauplus I Kauplus II l Vahi Selver ( Vahi 62, Vahi küla) Maxima X (Piparmündi 1, Vahi küla) Hinnang kaalutud punktid hinnang kaalutud punktid Asukoht 0,15 10 1,5 10 1,5 Miljöö 0,15 7 1,05 6 0,9 Teenindus 0,20 8 1,6 ...
1.Nimeta tegevuskohti, kuhu mina tegelane jõudis, ja lisa, mille poolest ei olnud see koht tavline võrreldes teiste samasuguste ruumidega. Vannituba- seal muutusid kellad ja peegel uduseks Näitustesaal- selles saalis oli ainult üks maal kontserdisaal- seal ei pidanud endale piletit soetama Arsti ruum- arst tahtis kirjutada sellised prillid, mis muudavad mina tegelase nägemist aga võivad silmi rikkuda Kohtusaal- inimesi ei süüdistatud mingites kuritegudes vaid lihtsalt ahnuses, liigses söömises ja joomises, laiskuse jne. Söögisaal- mina tegelane pandi istuma lauda, kus juba istus inimene ning selles saalis tervitasid teda kõik inimesed nagu nad teaks teda Pastot Rothi ruum- selles ruumis olid inimesed ümber pastori, tavaliselt kirikus jne ei olda ümber pastori. 2.Nimeta asju või olukordi, millest minategelane lõpuni aru ei saanud. Miks - miks on ta selles majas Kes - on need kõik inimesed seal, kes tunduvad talle tuttavad Kell...
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi ...
MÕTLE JA UURI JÄRELE! 1. Revulutsioon- muudatus; riigipööre. Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnud prantsuse keele kaudu. Demokraatia rahvavõim, poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva valitud saadikud, on olemas kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused. Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos- `rahvas´ ka kratos- `võim` 2. Euroopalik demokraatia on väga noor, see sündis umbes veidi üle 200 aasta tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti ...
Pinska külalistemaja Pakutakse soodsat võimalust ööbida ise või majutada oma külalisi koduselt mugavas majas. Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end ...
Lumeeit Proloog: Ühel lesknaisel oli kaks tütart. Üks oli ilus ja virk, teine aga inetu ja laisk. Ema armastas inetut ja laiska tütart rohkem ja sellepärast tuli teisel majas kõik tööd ära teha. Virk tüdruk pidi iga päev suure maantee ääres kaevu juures istuma ja ketrama nii palju, et sõrmed verel. I pilt Kummardub üle kaevurakke, et värtnat puhtaks pesta, värten kukub kaevu. TÜDRUK (nuttes) Mida mu ema nüüd küll ütleb! (Jookseb ema juurde.) EMA Lasid värtna kaevu kukkuda, siis too ta ka välja! (Läheb kurvalt kaevu juurde tagasi.) TÜDRUK (hirmunult) Parem hüppan kaevu, kui lähen koju tagasi! II pilt Ärkab. Ümberringi päikesepaisteline aas. Igal pool lilled. TÜDRUK (kõnnib mööda aasa, vaatab küll ühele, küll teisele poole) Oi, mis huvitav koht! (näeb leivaahju ja astub ligemale) LEIVAPÄTSID (kõva häälega) Võta meid välja, võta meid välja, muidu kõrbeme, oleme juba ammu küpsed! TÜDRUK (lahkelt) K...
Ammende villa on ks parimaid varase juugendstiili niteid Eestis. Ammendede kaupmeheperekonnale kuulunud uhke, suure aiaga villa valmis 1905. aastal. Maja fassaadid ja interjrid olid klluslikud, detailiderohked ja mitmekesised, samas stiilitundlikult vljapeetud. Prast I Maailmasda perekond laostus ning villa mdi Prnu linnale. Majas on asunud suvekasiino ning klubi. Tnaseks on villa restaureeritud luksuslikuks hotell-restoraniks, saades vljapeetum ning juugendlikum kui kunagi varem. Majas saab sageli nautida muusikakontserte ja kunstinituseid ning kaunist aiarohelust. Ammende villa on teliseks prliks Prnu rannapiirkonnas. Maja tis uhket ajalugu, stiili ja maitsvaid elamusi. On seda olnud aastaid ja ilmselt jb selleks nii kauaks kui silm ettepoole vaadata julgeb. Vankumatult ja kindlalt, sest nii vrikas maja juba ei luba endale allaandmist mitte milleski ega mitte millelegi. Kui Prnu linna kohta keegi vras vihjeid ksima juhtub,...
ESTONIA TEATER Kunagi ammu, vähemalt 100 aastat tagasi valmis üks hoone. Mille nimi oli ESTONIA. See oli tavaline hoone kus peeti sünnipäevasid ja muid pidustusi. Selle omanik oli üks rikas mees kellel oli kaks poega ja üks tütar. Ta armastas oma lapsi väga. Tema tütar oli noorim laps. Ta nimi oli Anna-Liina. Tema tütrele meeldis väga näidelda ja ka näitemänge välja mõelda. Aga isale ei meeldinud üldse näitlemine. Anna-Liina ja isa vaidlesid sellel teemal päris tihti. Ühel päeval tuli kätte aeg mil isa suri, oma surivoodil ütles isa, et ta armastab oma lapsi väga ja see hoone jääb tema noorimale lapsele ehk tema tütrele. Tütar muidugi ei teadnud mida teha selle hoonega kuna ta oli alles noor. Tema vennad jätsid ta ka pärast isa surma üksi ja sõitsid välismaale. Ema oli tal juba ammu surnud sellest ajast kui ta alles väga väike oli. See hoone hakkas lagunema ja sellepärast läks see pankrotti ja pandi kinni. Üks ...
Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on üks silmapaistavamaid ehitisi Toompea põhjanõlval, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse Tallinna vanalinna Maja ehitusloo algus seostub asehalduskorra sisseseadmisega Balti provintsides 1783. aastal, kui Eestimaa- ja Liivimaa kubermange hakati tihedamalt liitma muu Vene impeeriumiga. Riigivõimu initsiatiivil ja rahalisel toetusel algas siin intensiivne kroonuehitiste planeerimine. Muuhulgas planeeriti Tallinna ehitada uus hoone kohtuasutuste tarvis, mille plaanid koostas 1784. aastal kubermanguarhitekt Johann Caspahr Mohr. 1787. aasta suvel nõustus kohtumaja ehituse lõpuks ette võtma Rootsi aadlisuguvõsast pärit Hiiumaa mõisnik brigaadikindral krahv Jakob Pontus Stenbock (9. X 1744-23. IX 1824), kes sama aasta 20. juulil ehitustegevust ka alustas. Venemaa majandusseis oli aga samaaegselt sõ...
Eri Klas Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent. Eri Klas on dirigent ja tuntuimaid eesti muusikuid maailmas. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos oma abikaasa Arieliga seda lille vaatamas ütles Ariel, et mitukümmend aastat hiljem suvitas ta samas majas mille hoovis see lill õitseb. Hiljem suvitasid Eri ja tema ema Anna...
NUPUTAMINE Koostasid: Kristina, Stina & Christofer 1. Jagage järgnev kujund 4ks võrdseks osaks 1. Lahendus 2. Kumb on raskem, kas kilogramm rauda või kilogramm udusulgi? 2. LAHENDUS NEED ON VÕRDSED 3. Mitu korda saab hammustada ühest suurest tervest õunast? 3. LAHENDUS ÜHE KORRA, SEST PEALE ESIMESE AMPSU VÕTMIST EI OLE ÕUN ENAM TERVIKLIK 4. TALUNIK ON ENDALE KAEVANUD RUUDUKUJULISE TIIGI, MILLE IGA KÜLG ON 14M. TIIGI NURKADESSE OLID ISTUTATUD AASTATEGA VÕIMSAMAKS KASVANUD PUUD. NÜÜD AGA ON VAJA TIIKI 2 KORDA SUURENDADA. KUIDAS SAAB TALUNIK TIIKI SUURENDADA NII, ET TIIK JÄÄB RUUDUKUJULISEKS JA PUID MAHA EI VÕETA? 4. LAHENDUS 5. Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa. Mis see on? 5. Lahendus KUU 6. Hanerivis lendas üks hani ees ja kaks järel, üks järel ja kaks ees, üks kahe vahel ja kolm reas. Mitu hane lendas rivis? 6. vastus 5 7. Kellel on lemmikloomaks kalad? A. Britt elab punas...
MÕISTEKAART KAHE TEGELASE ISELOOMUSTUS TARTUFFE JA MAJAOMANIK ORGON Elab Orgoni majas. Laisk Peaks seal teenima, aga elab lihtsalt TARTUFFE Orgoni kulul. Omakasupüüdlik Salakaval Häbitu Saavutamaks oma tahtmist on nõus abielluma Orgoni tütrega. Elab Orgoni majas ja Räägib ise Orgonile, et ...
10.04.2008 Minu pere ja muud loomad Gerald Durrell Raamatu peategelane on Gerald Durrell(Gerry) Tähtsamad kõrvaltegelased on Spiro,Leslie,Margo,Larry,ema ja Roger. Lühikokkuvõte: Durrellide pere otsustas kolida Inglismaalt halva kliima pärast Korfu saarele elama. Esialgu asusid nad elama maasikaroosasse majja. Seal oli Gerry õpetajaks George, kellega koos hakti loodust uurima. Päeval, mil Larry teatas, et ta on kutsunud liiga palju külalisi, otsustati kolida suuremasse majja, mis oli tibukollane. Tibukollases majas tutvus Gerry palju loodusega, mis maja ümber oli. Tema õpetajaks oli seal Theodores. Tema oli Geryle kõige parem sõber. Viimane maja, kuhu nad kolisid oli lumivalge. Sinna kolisid nad sellepärast, et kogu nende suguvõsa koliks nende juurde. See oli väiksem.Ka lumivalges majas sai Gerald loodusega tutvuda ja uusi avastusi teha. Seal oli õpetajaks Kral...
KEELEMÄNGUD LASTEAIALE Õpetajate valmistatud materjalid Tallinn 2009 2 SISUKORD: § Arvu- ja numbrilaud § Jutupilt “Kevad” § Luuletuste kotike § Lastega valmistatud ühislugemise raamatud § “Olen hea jutustaja!” § Õpime aastaaegasid § Piltidega illustreeritud luuletused: arusaamist toetav visuaalne materjal luuletuste õppimisel ja teisi selle materjali kasutamise võimalusi § Toidupüramiid § Riimilift § Seeriapildid § Mõistatuspildid § Seinad kui keeletugi − seinamaterjalid § Sünnipäevarong § Koos lastega valmistatud materjal 3 § Teemaraamatud § Kostüümid, peakatted, maskid § Häälikuloto § Kassi ja hiire loto − mäng tegusõnade õppimiseks/kinnistamiseks § Mäng “Kes selles majas elab?” § Mäng ”Naljakas lause” § Mäng “Nipitiri” § “Õige või vale?” §...
Kuues sõrm Autor: Helga Nõu Peategelased: Karina, Pärt ja Marius See raamat räägib sellest, kuidas üks 16-aastane tüdruk, Karina, sõidab Tartusse operatsioonile, kus ta on doonoriks oma vennale, Anarile. Anaril avastati aasta tagasi raske haigus ning vajab nüüd uut neeru. Kõige paremini sobis selleks doonoriks tema, Karina. Olles Tartu bussis, mõtleb ta terve tee, et kuidas ta lasi oma vanematel end ära rääkida ning doonoriks olemiseks kirjaliku nõusoleku andis. Karina loodab jubedalt, et enne haiglasse jõudmist võiks juhtuda mingi ime et ta ei peaks operatsioonile minema, sest ta kardab. Temaga samas bussis sõidab Tartusse ka Pärt. Pärt istub Karina taga ning tõmbab ninaga õhku, et tunda Karina lõhna. Tartu juba paistab, kuid midagi pole veel juhtunud. Buss jõuab bussijaama, inimesed hakkavad maha liikuma, Karina jääb meelega kõige viimaseks. Kuid bussipealt maha minnes ta komistab ja kukkub asfaltile. Ta ajab end püsti ja ...
Elukäik oldermanniks Mina Jaan Kask, praegune käsitöö oldermann, räägin teile oma pikast ja rängast õppimisest, et jõuda siia kuhu olen praegu jõudnud. Kõigepealt pidin esitama soovituse, mis annaks tunnistust minu seaduslikust ja vabast päritolust. Maksin sisse käsiraha ja jäin esialgu meistri juurde neljanädalasele prooviajale. Ka minu meistril olid kohustused: mind-õpipoissi tuli pidada oma majas; tuli süüa anda ja minu eest hoolitseda. Kolme kuu möödudes kanti minu nimi tsunfti nimekirja. Sellest hetkest algas minu õpipoisiaeg, mis kestis 4 aastat. Õpipoisiaeg oli minu elus kõige raskem: tuli harjuda eluga võõras majas, tingimusteta kuuletumisega, peremehe ja perenaise omavoliga, kõige tähtsam oli aga õppida selgeks amet. Kui õpiaeg hakkas läbi saama, kogunesid kõik meistrid pidulikult gildihoonesse. Järgnes omapärane eksam, vastutusrikas hetk nii minule kui ka meistrile. Iga meister pidi näitama õpilase...
ONU VANJA - STSEENID MAAELUST NELJAS VAATUSES TEGELASED: ALEKSANDER VLADIMIROVIT SEREBRJAKOV eruprofessor JELENA ANDREJEVNA tema naine, 27 aastane SOFJA ALEKSANDROVNA (SONJA) Serebrjakovi tütar esimesest abielust MARIA VASSILJEVNA VOINITSKAJA salanõuniku lesk, Serebrjakovi esimese naise ema IVAN PETROVIT VOINITSKI eelmise poeg MIHHAIL LVOVIT ASTROV arst ILJA ILJAT TELEGIN vaesunud mõisnik MARINA vana lapsehoidja TÖÖMEES Tegevuskoht Serebrjakovi mõis. Aed. Näha osa majast terrassiga. Alleel vana papli all on teejoomiseks kaetud laud. Ilma on pilves. Marina ja Astrov puhuvad juttu. Astrov saab Marinalt teada kui kaua nad juba tuttavad on olnud ning kui vanaks ta nende 11 aastaga jäänud on. Astrovil on olnud liiga palju tööd ning liiga vähe aega enda jaoks. Räägib, et kõik tema lähedal on veidrikud ning varsti saab ta ise ka samasuguseks. Räägib, et paar päeva tagasi suri tal üks inimene ära ning ta tunn...
Abiks K. Ristikivi ,,Hingede öö" analüüsiks. Romaani 3 osa: 1. ,,Surnud mehe maja" 2. ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" 3. ,,Seitse tunnistajat" millest kaks esimest on põhiosad, mille keskele on pandud kirja vormis autori pöördumine, mis on ennetav kiri teost mittemõistvale lugejale. Romaani tegevuse aeg lühike: u kell 23.00-00.05. Minategelane, teose keskne tegelane, satub MAJJA, lootes viibida teiste inimeste keskel avalikul aastavahetuspeol, kuid MAJAS hakkab juhtuma midagi kummalist. MAJA on justkui minategelase mälestuste ja südametunnistuse ruum. MAJAS · on inimesed, kes teda justkui tunnevad; · ei kehti tavalised aja ja rumi seaduspärasused; · ruumid muutuvad; · aeg liigub arusaamatult; · valitseb umbne ja ängistav õhkkond. Kulminatsiooniks on äraspidine kohtuistung jälgi pattusid, milles süüaluseid süüdistatakse! ,,Hinge...
,,Minu pere ja muud loomad" Gerald Durrell See raamat räägib viiest aastast, mil Gerald Durrell koos oma perega elasid Korfu saarel. Seal tutvus Gerald paljude huvitavate inimestega, nagu näiteks Kuldpõrnikate-Mehega. Samuti tutvus Gerald paljude huvitavate loomadega, nagu näiteks ühe suure kilpkonnaga, keda nimetati Vanaks Vulksuks ning ühe suure merikajakaga, kelle Gerry nimetas Aleckoks. Kõige esimesena kolisid Gerry ja tema pere maasikaroosasse majja. Selle maja aiast leidis Gerry väga palju huvitavaid loomi, keda uurida. Nende seas olid ka tillukesed krabisarnased ämblikud ning kõrvahargid. Gerryt väga vaimustas see aed, kuna seal oli väga palju huvitavaid loomi. Kuna külla oli oodata palju külalisi, pidid Gerry ja ta pere kolima suuremasse majja, sest maasikaroosa maja oli liiga väike. Järgmine maja kuhu koliti oli tibukollane maja. See maja oli kõrge ja kandiline ning seisis mere kaldal künkal. Talvel...
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust...
MINU TAANI · Minnes 38aastane, eestis pidas müüjatööd, läks veebruaris, algul oli tööl Valve juures sigalas · Saab tööd Ratsaklubis, koht asub teiselpool Taani piiri · Tuulised ilmad taanis ja tuulepargid-ja generaatorid · Oli aasta 2002 · Tütar täiskasvanu · Koha nimi Braderup Veekeskuses käis Vilvega ja kukus, Õppin veterinaarvelskriks Taanis on ratsasport levinum, kui eestis. Kombeks, et 4 põlvkonda elavad samas majas aga igal ühel oma ruumid ja erinev sissepaas. Peremees Jensi (töötanud veoki peal) ema on juba sendi surmale võlgu..aga majandab majas omapäi. Jensi proua töötas piiripunktis, jäi tööta piiride avanemist Jens ise avastas tasuva hobuseäri. Mae elab töölistemajas maneezimajas. Tööaeg lühike..5h päevas. Uus koht Kommuni halduskeskus TOnder Raamat lk 26 ja 27 kirreldab seda vanaliunna. Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav ...
Kullassepp Poiss, keda meister tahtis enda juurde õppima võtta, pidi kõigepealt oma ehtsat ja õiget päritolu sünnikirjaga tõendama. Meister, kes sünnitunnistusele tähtsust polnud omistanud pidi maksma raele trahviks 6 loodi puhast hõbedat. Et õpipoissi võta, pidi aga kullassepp ise olema vähemalt kaks aastat meistrina töötanud. Selleks et Tallinnas kullasseppaks saada, pidi põlvnema vabadest kristlikus abielus saksasoost vanematest. Poisi võimete selgitamiseks oli ette nähtud neljanädalane katseaeg meistri majas: õpiaeg kullasseppaerialal oli üks pikemaid. See vältas 7-10 aastat. 17 sajandil määras õpiaastad meister. Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina sii...
Tugev isiksus suudab... Irina Raha Julien on üks noor mees, kes pole kunagi oma kodukülas välja saanud. Tal ei olnud sõpru. Isa pani Julieni saagi valvama, kuna ta oli võimekuselt oma vendadest nõrgem ja ei suutnud füüsiliselt raskeid asju teha. Temast ei hoolitud sugugi. Kuid see, et ta rasket tööd ei suutnud teha, ei tähendanud veel, et ta ei suuda muid asju teha. Tal oli ka tugevaid külgi, mida keegi algul ei märgatud. Julien oli mõnes mõttes sarnane rikastele inimestele. Ta oli ahne ja rahamaias, nagu ka rikkad ihaldasid raha. Ta sai koha rikaste Renalide majas, kus pidi kasvatama ja õpetama nende lapsi. Selle ajajooksul suutis ta seal väga palju korda saata. Ta pressis rohkem raha välja ning suutis proua de Renali ära võrgutada. Kõike mida Julien vaid soovis, seda ta ka sai. Julien uhkustas sellega, et tal on uus Testament peas. Sellega tahtis ta küreele muljet ava...
Imeline elu Elas kord üks skeptiline itimees, kellel oli chihuaua. Selle mehe nimi oli Rainer. Rainer elas suures pilvelõhkujas, mis asus Õhumullide maal. Talle meeldis see imeilus koht. Rainer töötas sekretärina suures ettevõttes. Selle ettevõtte nimi oli " Kaasakiskuv sülearvuti ". Tööle sõitis mees ühistranspordiga milleks Õhumullide maal olid hobused. Rainerile see üldse ei meeldinud ja ta tahtis ka lendavate autolube tegema hakata. Kunagi väga ammu, tuhandeid aastaid tagasi oli selle ettevõtte hoone asemel hullumaja ja räägiti, et nüüd selles majas kummitab. Rainer seda muidugi ei uskund. Kuid tööl oli üks neiu kellele meeldis Rainer väga ja neiu kirjutas talle armastuskirju iga nädal. Neiu käis iga päev Raineri kabinetis ja üritas teda veenda et seal majas kummitab ja ta kardab. Neiu jaoks oli Rainer nii vastupandamat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
