Maksebilanss Selle kaudu saab hinnata riigi sisse- ja väljaveo positsioonid. Riigi majanduslik tegevus impordi ja ekspordi valdkonnas. Import on võlg, eksport on eestipoolne laenuandmine teistele riikidele. Väliskaubandusbilanss ei tähenda ainult kaupu, vaid kajastab ka raha. Oma olemuselt on raha ka ju kaup. Investeeringud, mis välismaalt sisse tulevad, on ka sisuliselt import. Raha ainuke erinevus muudest kaupadest on tema likviidsus. Eesti majanduslik seis on selline, et oleme huvitatud olnud peale taasiseseisvumisest välisinvestorite siia meelitamisest. Peale taasiseseisvumist ei olnud meil erilisi rikkusi . Seepärast taheti ka väliskapitali massiliselt siia. See on aga nii positiivse kui negatiivse küljega.. mida rohkem me seda siia sisse hangime, seda suuremaks kasvab meie võlg. Eesti väliskaubanduse bilanss ei ole kahjuks tasakaalus, me ei suuda nii palju välja viia, kui sisse tuuakse. Me oleme kogua...
Majanduskriis lemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon Ü Ülemaailmne majanduskriis ehk Suur Depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aastast kuni 1933. aastani suurenes tööpuudus Ameerika Ühendriikides 3 protsendilt 25-ni. Paljud kaotasid oma töö- ja elukoha. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Majandusajaloolased on otsinud suure depressiooni põhjusi, kuid ühest vastust ei ole leitud. Palju olulisem on küsimus: mis võimendas majandusliku languse katastroofini. Kõik rahaga tegelevad institutsioonid tõotasid ometi majanduslikku kasvu pikas perspektiivis. Ühest vastust, miks suur depressioon puhkes, pole l...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012 Taaniel Rebane Peeter Tiimus Rander Süld Jalmar Mäe Eesti kommertspanganduse algus Tänapäeva iseseisev pangandus sai Eestis alguse 1988. aastal, mil tegevust alustas Tartu Kommertspank. Tegemist oli esimese kommertspangaga Nõukogude Liidus. Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustan...
Suur Depressioon Miks tõi Suur Depressioon kaasa enneolematu viletsuse? Suur depressioon oli Teisele maailmasõjale eelnenud aastakümnel maailma haaranud majandussurutis, mis enamikus riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi Ameerika Ühendriikides. Suur depressioon oli pikim majandussurutis 20. sajandil. 1929. aasta 29. oktoober sai tuntuks Musta teisipäevana. Tol päeval kukkus New Yorgi aktsiabörs 11,7%. Seda krahhi peetakse Suure Depressiooni alguseks ja sümboliks. Üheks ajendiks loetakse seda, et riik otsustas suurendada laenuprotsente. Kuna väärtpaberite pakkujaid oli palju, siis langesid hinnad järsult väga madalale. Ühe päevaga kaotasid aktsiaomanikud tohutult suuri summasid. Viis päeva hiljem ehk 29.oktoobril levis müügipaanika kogu USA-s. Väärtpaberiturgu oli tabanud krahh ehk kokkuvarisemine 1929. aastal puhkenud... kriisi tõi esile tolle ajani t...
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõ...
Sõna kriis on mitu tähendust .kuid rohkem on põhjusied ja tagajärgi ,mis sellega kaasnevad. Osale inimestest tuletab selle sõna nägemine ,kuulmine halbu ja kurbi mälestusi.Kriis meie elus toob peamiselt kaasa stressi ja pisaraid. See, milline on kriis, oleneb tema põhjustajast.Majanduskriis toob endaga kaasa mitmeid ohte ja need omakorda teisi tagajärgi. Eestis on hetkel majandussurutis,mis on meid kõiki teatud määral mõjutanud, keda rohkem, keda vähem. Kõige rohkem teeb inimestele muret tööpuudus, mis on majanduslanguse üheks peamiseks ohuks. Kuna on tööpuudus siis paljud inimesed on lihtsalt kodus, mõned proovivad leida tööd samuti, on ka inimesi, kes on loobunud töö otsimisest ning on õnnelikud tööturaha saamisel. Kuid inimestel ei jätku tööturahast, et elada elamisväärset elu. See, et inimestel ei jätku oma rahast vajalikke ravimite ostmiseks on väga halb.See rahapuudus toob omakorda kaasa uue ohu ,mille tagajärjel suureneb haigete ...
Kuressaare Gümnaasium Hipiliikumine Referaat Koostaja: Mare Kiider 9a klass Juhendaja: Tiiu Vöö ajalooõpetaja Kuressaare 2007 1 Hipiliikumine Liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlus ahistavate piiride vastu. Tol ajal olid hipid suhteliselt väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on. Nende vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg. Hipide ootused ja lootused olid suunatud iseenestele ning oma eakaaslastele. Le...
Mida nõuab inimeselt 21.sajand? Tänapäev ehk 21.sajand on arenev infotehnoloogia ajastu.Aastaid tagasi ei oleks osanud keegi aimata,et meie tööd ja vaba aja asju ajavad arvutid või teised masinad.Kui meie eest teevad masinad juba töid ära,siis mis on üldse inimeste ülesanne tänapäeva maailmas? Aina rohkem näen televiisorist poliitilisi reklaame,kus lubatakse palju.Kergeusklikud usuvad neid lubadusi,kuid ei tohiks.Suve alguses toimusid valimised Europarlamenti. Näiteks näitas"Kanal 2" reklaami Siim Kallasest,kus ta ütleb,et ,,ainult need suudavad Europarlamendis püsida,kes on seal juba töötanud ja nii jääb ka Eesti heale tasemele teiste silme ees!"Kui süveneda reklaami ja lugeda välja,mis on selle sisu,siis tegelik sõnum on,et tema on parim ja kõik teised kõlbmatud.Need kes ei süvene reklaami,hääletavad loomulikult tema poolt.Iga inimese kohustus on see,et meil oleks isiksust ja otsustusvõimet.Tänapäeval on õnneks vähemaks jäänud harim...
Meest sõnast, härga sarvist Kevadel on taas tulemas valimised. Ajalehtedes, Internetis ja linnapildis torkavad siis tõenäoliselt taas silma suured reklaamplakatid, mis sisaldavad üldjoontes järgmist: ,,Vali meid ja Eesti elu paraneb 200%" Traditsiooniks on aga saanud, et lubadused ei saa tihtipeale teoks ja murelikud inimesed tahavad ikka poliitikutele öelda: ,,Meest sõnast, härga sarvist!" Iga antud lubadus on võlg. Kui valimisloosung ütleb, et iga Eesti õpilane saab endale uue sülearvuti, siis nii peaks ka olema. Rüperaalid jäid aga saamata ja nüüdseks on maha vaikitud nii see kui ka teised täitmata jäänud lubadused. Mõned aastad tagasi oli Valgas Keskerakonna liikme Heimar Lengi valmisloosung järgmine: ,,Igale Valga naisele kaine mees!" Kui ma peaksin tegema absurdseimate loosungite TOP3-e, siis oleks see tõotus ilmselgelt esimesel kohal. Tõsiselt võetakse inimesi, kes oma l...
Tööpuudus isiklik või ühiskondlik probleem? Viimase pooleteise aasta jooksul on maailma mastaabis võimsust võtnud majandussurutis. Selle tagajärjel on peaaegu kõikjal maailmas vähenenud ettevõtete tootlikus ja selle tagajärjel on kaotanud väga paljud enda töö. Ei ole erandiks ka Eesti, kus tööpuudus on suureks probleemiks hetkel. Kuid kas tööpuudus on tingitud peale majandussurutise, ka iskiklikest probleemidest? Või on tööpuudus ühiskondlik probleem? Ühest küljest võib võtta tööpuudust kui isiklikku probleemi. Paljud praegused töötud olid enne kõrgetel ametikohtadel ja kõrgepalgalised. Nüüd, töötuna, ei oska nad ümberhinnata olukorda praegusel tööturul. Nad ei taha endale tunnistada, et praeguses olukorras nad ei saa enam sellist palka, kui aasta tagasi. Sellepärast ei ole nad ka nõus otsima madalama palgaga töökohti, nende mõistes lihttöölise ametikohta. Kas tõesti on kõrgete standardite...
Mina ja ühiskond Ühiskond on inimeste kooselu vorm ning sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Igaüks meist kuulub ühiskonda. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ma sündisin 1990. Aastal, mis oli Eesti jaoks kahtlemata üks väga sündmusterikas aeg. Eestlased mäletavad veel kaua 20.augusti 1991.aasta Augustiputsi sündmusi Moskvas, mis andsid Eesti riigile unikaalse võimaluse taastada oma vabadus, mis temalt 1940.aastal oli ära võetud. Koos taasiseseisvumisega 1991.aasta augustis asendus ka Eesti plaanimajandus turumajandusega. Viimane andis innovatiivsetele inimestele võimalused kahjustatud majanduse taastamiseks. Hakkasid tekkima väiksemad ettevõtted ja elavnes kaubavahetus. Tänapäevaga võrreldes ol...
Majanduslanguse õppetunnid Majandust on ajast aega mõjutanud nii suuremad, kui ka väiksemad majanduslangused. Hetkelist majandusurutist peetakse võrdväärseks 20. sajandil aset leidnud suure depressiooniga, mis hõlmas kogu maailma. Igaüks meist on kindlasti palli loopinud õhku ning jälginud, kuidas see mõni aeg järjest ülespoole kerkib ja seejärel langeb uuesti maha. Sama on majandusega, sellel on tõusuperiood ja alati peale seda tuleb langus. See on üldine seaduspärasus ning selle vastu ei saa, isegi kui kõigest väest püüelda. Esimene reaktsioon, kui teemaks tuleb hetkeline maailamamajanduskriis ,on inimestel negatiivne arvamus selle kohta, aga nagu on ütlemine, et pole head ilma halvata, pole ka halba ilma heata. Alati leiab negatiivsest kasvõi väikse killukese positiivsust, mis kokkuvõtteks õpetab meid. Juulikuu jooksul oli töötuna arvel kokku üle seitsmekümne tuhande inimese, mis on ligikaudu neli kord...
Uue sajandi väljakutsed Meedias saab sageli lugeda fraase,,Eelarvet tuleb kärpida, et minna üle eurole", ,,Tuleb luua uusi töökohti", ,,Peab turgutama majandust", ,,Kehtestada tuleb uusi makse" , ,,Peab looma uusi töökohti".Nii riigivõimul kui ka rahval on teada, mida tuleb teha, et riik oleks edaspidigi jätkusuutlik.Miks ei ole siiani suudetud kokku leppida otsustes, et toimuks areng ja oleks näha muutusi? Poliitika on kurioosne valdkond: tuleb teha kokkuleppeid teiste poliitikutega, leida toetajaid ning suhelda meediaga.Lisaks on poliitikutel põhitööks riigijuhtimine.Kas muude kohustuste täitmiseks läheb nii palju energiat, et lõpuks kannatavad kodanikud? Otsuste tegemine võtab suurel hulgal inimestel kaua aega, samas üks isik suudaks selle kiiremini teha.Sama olukord oli ka esimese Eesti Vabariigi päevil, kui valitsused ei püsinud ja otsuseid ei suudetud langetada. Nendel aastatel vabadussõdalas...
Eesti majanduse arenguvõimalused 2007-08; tulevikuperspektiivid [slaid1] Viimasel ajal on nii maailma- kui ka Eesti majanduses toimunud suuri muutusi, on avaldatud ka mitmeid tulevikuvisioone ning prognoose. Ühed tumedamates toonides kui teised. Meie tänane kava põhineb Eesti panga 2008. aasta alguse majndusprognoosil, see tundus meie jaoks üks realistlikumaid. Vaatamiseks esitame mitmesuguseid graafikuid majanduse eri harude võimalike liikumissuundade kohta. [slaid2] VIIMASED AASTAD, MAAILMAMAJNDUS Eesti majandus kasvas aastatel 2004- 2007 väga kiiresti reaalmahus üle veerandi ning nominaalmahus peaaegu kahe kolmandiku võrra. See saavutati väga kõrgete riskide võtmise hinnaga. Nüüd on osa riske realiseerumas, mistõttu majanduskasv pöördus eelmisel aastal languseks ning järgnevate aastate kasvuväljavaate suhtes on ebakindlus suurenenud. Antud joonisel on näha välisriikide majanduskasvu prognoosi. Väliskeskkond muutus 2007. aasta t...
Oo, sport sa oled raha! Madis Veeäär 11c Sport ja raha on viimasel ajal omavahel väga tihedalt põimunud. Sport on äri ning sportlane on vaid ettur selles keerulises mängus. Tänapäeva maailmas tahavad kõik raha teenida ning spordi valdkond annab sellele väga hea võimaluse. Sportlane pole kunagi saanud eriliselt suurt palka, veel eriti kui ta pole seal kõige kõrgemas tipus vaid on maailma esikümne piiril, tema pealt teenivad hoopis teised tegelased. Maailmas, kus valitseb korruptsioon, on kõik vaid suur äri ning reklaam. 20. sajandi keskpaigas oli jalgpalluri särk lihtsalt ühevärviline kuid nüüd on sportlane reklaamidest kirju nagu lepatriinu ja loetav nagu ajaleht. Vormel 1 autod on samuti erinevaid logo...
Hipiliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vab...
Ajaloo kordamisküsimused 1. Suur ülemaailmne majanduskriis: põhjused, abinõud (New Deal) ja tagajärjed. Ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon, mis enamikes riikides sai alguse 1929. aastal, pärast 29. oktoobri börsikrahhi USAs. Pikim majandussurutis 20. sajandil. Kriis kestis 5 aastat. Põhjused: ületootmine (kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta) esimesest maailmasõjast oli jäänud hulgaliselt lahendamata majandusprobleeme riigi toetusel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu New Deal ehk Uus Kurss- kontroll panganduse üle, loodi uusi töökohti, riik hakkas majandust ja kaubandust reguleerima, sotsiaalhoolekanne. Tagajärjed: levis üle maailma tuhanded ettevõtted läksid pankrotti miljonid inimesed jäid töötuks 2. Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Suurbrita...
,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja puiduosakond Silver Tõgen LÄBIRÄÄKIMINE Iseseisevtöö Kursus EV107 Tartu 2010 SISUKORD Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 LÄBIRÄÄKIMINE ON KUNST........................................................................................ 3 TÖÖTAJATE LÄBIRÄÄKIMINE...................................................................................... 4 LÄBIRÄÄKIMISPROTSESSI ETAPID ERIOLUKORDADES.......................................... 6 LÄBIRÄÄKIMISTE PROTSESS..................................................................................... 7 TARK LÄBIRÄÄKIMNE.................................................................................................. 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................
10 sündmust, mis mõjutasid maailmakultuuri xx sajandil 1. Esimene maailmasõda Eesimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanudsõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sellekäigus purunes neli impeeriumi(Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingus. Võeti esimest korda kasutusele keemiarelvad, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt, ning toimusid esimesed 20.sajandi tsiviilisikute massimõrvad. 1918 aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, Pihvka ja osa Valgevenest. 3.märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Esimeses maailmasõjas hukkus ligikaudu 10 mi...
Kallas: Eesti paistab Euroopasse positiivsena Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avami...
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 KOOSOLEKUMAJANDUSE HETKESEISUST JA ARENGUTRENDIDTEST RAHVUSVAHELISES ULATUSES Referaat Juhendaja: A. Kalamees Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................................3 1.KOOSOLEKUMAJANUDSE HETKESEIS ..........................................................4 1.1 Raha väärtus ...........................................................................................................4 1.2 Paindlikkus ja innovatiivsus ...................................................................................4 1.3 Koosolekumajandus Euroopas ..........................................................................
Woodstocki festival (Wikipedias) Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline sokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid. Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius. Hipi liikumine tekkis kuuekümnendatel lääneriikides just keskklassi hulgast pärit noorte seas ja muidu nooremeelsed, kes protesteerisid oma arust vanema põlvkonna materialistliku ja üheülbalise maailmapildi vastu. Selle tuumaks oli vastuseis ühiskonna tavadele, süsteemile, valitsevale elukorraldusele ja võitlu...
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti d...
NOORED TÖÖTURUL Referaat Õppejõud: SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti hakkab noorte tööpuuduse osas jõudma paljude Euroopa riikide tasemele. Ka Eesti tööandjad on hakanud töötajates hindama stabiilsust ja kogemust, möödas on ajad, kus esmatähtsaks peeti noorust ja rikkumata mõtlemist. Töö leidmine on praegu suur probleem kesk- ja kutseharidusega noortel, kuid kasvama hakkab ka kõrgharidusega töötute hulk. Noorte töötus on sotsiaalne riskitegur nii inimesele kui ühiskonnale, mistõttu tuleb noori puudutavate probleemidega tegeleda nende võimalikult varajases staadiumis, neid ennetavalt lahendades. Oma töös üritan välja selgitada mis on noorte töötuse peamised põhjused ja milliseid võimalusi on olukorra leevendamiseks. Materjali otsimiseks kasutasin interneti ja raamatuid. 1. NOORED JA TÖÖTURG Noored inimesed on suurim väärtus tuleviku jaoks, kuid tööturupoliitika valdkonnas ...
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushoon...
MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (MRP) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajane lisaprotokoll, millega Euroopa jagati huvipiirkondadeks. Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks 1939. aasta augusti teisel poolel saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Saksamaa juhtkonnale ettepanek sõlmida vastastikuse mittekallaletungileping koos selle nõukogudepoolse projektiga. Samal ajal toimusid Moskvas ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu vahelised läbirääkimised Euroopa julgeoleku teemal, mis katkestati nõukogude poolt 21.august.1939. 20. augustil saabus Berliinist vastus, et Saksamaa on põhimõtteliselt nõus lepingu põhiosaga. S...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
Kordamisküsimused. Kevad 2017 1. Euroopa ühisraha kehtestamise majanduslikud põhjused. Ühisturu toimimise takistused ilma ühisrahata. Ühisraha kehtestati, et kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv; et hoida hindade tõus kontrolli all; ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmesriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. (Kõikumised mõõdukad ja muutused etteaimatavad) 2. Euro, Euroopa ühisraha, usaldusväärsuse tagamise süsteem ja vahendid. Euroalal kehtivad seadusliku maksevahendina ainult europangatähed ja -mündid. Eurosüsteemi ülesanne on tagada, et majandust varustatakse sujuvalt ja tõhusalt pangatähtedega ning säilitada üldsuse usaldus euro suhtes. Europangatähtede turvalisus saavutatakse turvaelementide uurimis- ja arendustegevuse ning võltsimise ennetamise ja seire abil. Ühtlasi peavad keskpanga...
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
EESTI PANGA AJALUGU Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks ,,Eesti panga ajalugu", kuna Eesti Pank on üks osa Eesti ajaloost. Teema on huvitav ja aktuaalne, sest praegune majandussurutis paneb mõtlema sellele, et kas seda oleks suudetud ära hoida? Eesti Pank hoiatas 2007ndal aastal majanduse jahtumise eest, kuid see ei pidurdanud kedagi ja kõik jätkus nii kui varem. Soovisin teada saada, mis on keskpank ja milleks see vajalik on. Samuti oli minu jaoks väga huvitav teada saada, kust ja kuidas pangandus üldse alguse sai. Töö eesmärgiks sai Eesti Panga ja panganduse ajalugu ning kokkuvõtlikult sellest ülevaade anda. Referaat koosnebki üldisest panganduse ajaloost, keskpankade olemusest ja tekkimisest. Uurisin põhjalikult Eesti Panga ajalugu ja tema funktsioonist keskpangana. Loodan, et referaadi lugemine on sama huvitav kui selle koostamine. 1. PANGANDUSE TEKKIMINE Pangand...
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul. Nt kaas gaas, paas baas, tuss duss, pall ball, poks boks, kong gong, keiser geiser, toos doos, palett ballett, parkett barett jms. Kaashäälikuühendi õi...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Virve-Hella Kruus OSTUOTSUSTE LANGETAMINE JA MAJANDUSLANGUSE MÕJU OSTUOTSUSTELE. Ainetöö Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on välja selgitada kas ja kuidas on muutunud küsitletud inimeste ostuotsuste langetamine ja üldised tarbimisharjumused ning millist mõju on avaldanud inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude ...
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1 ÜLDANDMED ................................................................................................................. 4 1.1 Ettevõtte üldandmed .................................................................................................... 4 1.2 Ettevõtte taustaandmed ................................................................................................ 5 1.3 Äriidee ja ärilause ........................................................................................................ 5 2 PROJEKTI ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK ........................................................... 5 2.1 Ettevõtte põhiväärtused ............................................................................................... 6 2.2 Missioon ja v...
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille sisuks on omandiõiguse ülekandmine ostjale) ja abstraktsiooniprintsiip (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustu...
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
