ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atm...
ÕHURÕHK JA ÕHURINGLUS Õhurõhk on õhu surve aluspinnale Soe õhk tõuseb, sest soojenemisel õhk paisub, hõreneb ja muutub kergeks. Külm õhk laskub, sest jahtudes õhk tiheneb ja muutub raskeks. Soe õhk tõuseb – tekib madalama õhurõhuga ala. (M) Laskumisel õhk kuhjub – tekib kõrgema õhurõhuga ala. (K) Madalrõhualal on ilm pilvine, niiske, vihmane. (soe kerge õhk tõuseb ja jahtub) Kõrgrõhualal on ilm selge, päikseline, kuiv. (külm raske õhk laskub ja soojeneb) Tuul On õhu horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu erinevuste tõttu Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda suurem on tuule kiirus Tuuli mõjutavad tegurid Erinev päikesekiirguse jaotumine Maal ja sellest tulenev erinev temperatuur ning madal- ja kõrgrõhualade kujunemine Maismaa ja vee erinev soojenemis- ja jahtumis-kiirus Reljeef – mäestikud takistavad õhu liikumist Maake...
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib: • organismide hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel ja vulkaanipursetel. • Tähtsus: • FS toimimine • Seob Maa soojuskiirgust • Mõjutab õhutemp. • Veeaur tekib: • auramisel maapinnalt, transpiratsioon, vulkaanipurse, kuumaveeallikad, hingamisel jne. • Olulisus: • Veeringe ja sademed • Õhutemp. ühtlust...
Atmosfäär ehk Õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri moodustavaid gaase hoiab kinni Maa gravitatsiooniväli, kui gaaside impulss on piisavalt väike. Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Peamised atmosfääri koostisosad on lämmastik (78%), hapnik (21%), argoon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmi...
Harjutusülesanded vastustega Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves ...
III TEEMA: ATMOSFÄÄR Allteemad: 1) Atmosfääri koostis ja ehitus I lk 42-43, V 2) Ilm ja kliima. Maa kiirgusbilanss I lk 44-47, 60-61 3) Üldine õhuringlus: kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, idatuuled, mussoonid I lk 48-49 4)Õhumassid. Õhu liikumine tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevad ilmastikunähtused; sooja ja külma frondi teke ning ilma muutumine frondi üleminekul I lk 50- 51, 56-57 5) Ilmakaardid ja ilmaprognoosimine I lk 52-55 6) Kliimamuutused. I lk 58-59, II, III, IV Õppematerjal: I Geograafia gümnaasiumile II. Üldmaateadus, 2014. II http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/INFO_JA_MEEDIA/Ajalehed/ III http://www.horisont.ee/node/1013 IV http://www.horisont.ee/node/1291 V Troposfääri. - Kõiksuse lühiajalugu, lk 256-267 MÕISTED Ilm – lühiajaline atmosfääri seisund Kliima – mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosf...
8-nda klassi kordamine. Merebriis, maabriis, hoovus jne. Briisid · Merebriis ehk päevabriis Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Sooj...
Õhumass M on ulatuslik õhu hulk, mille korral on nii õhutemperatuuri A kui ka õhuniiskuse vertikaalsed gradiendid suurel alal ühesugused. A Kujuneb välja sarnase aluspinna (ookean, manner) kohal T E Atmosfääri front A kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi D vahel (nt. külm ja soe, kuiv ja niiske) U võib olla statsionaarne või liikuda, viimasel juhul on kaldu S Õhumasside klassifitseerimine laiuskraadi järgi: M · Arktiline õhk A Põhja-Jäämere ümbrus A · Antarktiline õhk AA Antarktikas A · Polaarne õhk P parasvööde: 50-60°NS T · Troopiline õhk T 20-35°NS ...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
EESTI KLIIMA Peamisteks Eesti kliimat kujundavateks teguriteks on päikesekiirguse juurdevool ning Atlandi ookeani põhjaosa kohal toimuvad atmosfääriprotsessid. Päikesekiirgus kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised. Kõige enam saavad kiirgust rannikualad ja saared, vähem aga kõrgustikud kuna on peamised sademetepüüdjad ja pilvede tekitajad. Õhumassid sõltub päikesekiirgusest kui ka aluspinna iseärasustest. Õhu soojenemisega tekivad tõusvad õhuvoolud ja õhurõhk alaneb tekib madalrõhuala ehk õhurõhumiinimum. Kõrgrõhualad ehk õhurõhumaksimumid tekivad 30-40o pl, kus valitsevad laskuvad õhuvoolud. Aluspind mõjutab päikesekiirgusest saadavat energiahulka ja õhumasside liikumist. Kiirguse hulk oleneb selles, kas aluspind on vesi või maapind, hele või tume ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. Erinevused Eesti eri osades kliimat mõjutab väga palju Läänemeri, mer...
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
Kontrolltöö ATMOSFÄÄR 1.Mis on atmosfäär? Loetle atmosfääri kihid. Mille alusel liigitatakse? Atmosfrääri tähtsus. 2.Nimeta õhu komponendid. Otstarve. 3.Kirjelda troposfääri koostist, seal toimuvaid protsesse. 4.Kus asub enamus osoonist? Osooni roll. Mis on osooniaugud? Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa n...
TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva keskpunkti poole põhjapoolkeral ja päripäeva keskpunkti poole lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Tsüklon · Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu piiri, külm front pealetungiva külma õhu piiri. · Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi ...
Ilm õhkkonna seisund mingil hetkel Kliima pikaajaline ilmastikuolude kordumine (muutub aeglaselt) Eesti asub parasvöötmes (põhja poolses) ja merelises kliimas. Eesti kliimat mõjutavad tegurid: Päikesekiirgus: selle hulk ja langemisnurk muutub aasta jooksul) Mere lähedus: Läänemeri muudab kliima pehmemaks Reljeef: kõrgustikkudes on rohkem sademeid Läänemere mõju Suve muudab jahedamaks ja pikemaks (ranniku ääres) Talved muudab pehmemaks ja lumekatte õhemaks ning muudab kliima niiskemaks. Sademeid on rohkem kõrgustikkudel Päikesekiirgust on rohkem saartel ja rannikuäärsetel aladel, sest seal on vähe pilvi, kuna meri on soe ja soojendab õhku ja kui on soe õhk, siis veeaur ei kondenseeru. Kõrgrõhkkond: õhk liigub ülevalt alla, selge taevas Madalrõhkkond: õhk liigub alt ülesse, pilved. Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhum...
ATMOSFÄÄR 19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; 20. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; KIIRGUSBILANSS- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe R=Q (1- A)- E R- kiirgusbilanss Q- kogukiirgus A- albeedo E- efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe ALBEEDO- tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse ehk aluspinna 69 % Maalt peegeldusvõime Saabuv päikesekiirgus 100% lahkuv kiirgus 27 % peegeldub õhust ja pilvedelt Tervikuna...
1.ATMOSFÄÄRi kihtideks jaotamisel lähtutakse temperatuurist: 1) troposfäär kuni 10km. See on kõige tihedam ja soojem kiht. Temas esinevad: sademed, tuul, äike, udu, sudu, halonähtused. 80% kogu õhkkonna massist. Temperatuur tõustes 6°C km kohta. 2) stratosfäär 50-55km kõrgusel. Sinna on koondatud suurem osa osoonist neelab UV-kiirgust ja seetõttu tõuseb ka temp. 3) metsosfäär 50-58km kõrgusel. Õhk on seal väga hõre ning selles puudub veeaur, tolm ja osoon 4) termosfäär kuni 800km kõrgusel. Temp tõuseb väga kiiresti. Seal esinevad virmalised ning põlevad ära meteoorid 5) eksosfäär ehk hajumissfäär atmosfääri kõige kõrgem koht(kõrgemal kui 800km) 2. ÕHU KOOSTIS: 78% - lämmastik 21% - hapnik 1% - muud (veeaur, osoon. Süsihappegaas-0,03%, argoon) 3.PÄIKESEKIIRGUS. Osa päikesekiirgust jõuab maapinnani otse = otsekiirgus(kiired paralleelsed maapinnaga). Osa hajub atmosfääris = hajuskiirgus. Otsekiirgus ja hajuskiirg...
1. Nimeta makro-ja mikroparameetreid. a. Makroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel.Nendeks on näitaks ainekoguse mass,rõhk,ruumala,temperatuur b. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel.Nendeks on näiteks molekuli mass,molekuli kiirus 2. Millised on soojusliikumise kolm põhialust a. Aine koosned molekulidest b. Oskakesed on pidevas liikumises c. Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega.Kauguse suurenedes oskeste vahel saavad ülekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud 3. Võrdle aine ehituse mudeleid(tahke,vedel,gaasiline). a. Tahke-aineosakesed üksteise lähedal b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt ...
Atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, tüsklon GEO KT KORDAMINE (KT II rida vastused) 2)Mille alusel jaotatakse atmosfäär kihtideks, iseloom. troposfäär?-Temperatuuri alusel. Troposfäär on atmosfääri kõige alumine kiht ja sisaldab 80% õhkkonna massist. Seal toimub temp langemine keskmiselt 6°C/km. Selle kohal on tropopaus(õhukiht, millest temp kõrgemale enam ei lange). Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbil...
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010...
KORDAMINE 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Atmosfäär on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugusest teisest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikeb valdav osa õhkkonna massist. Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodutab umb 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temperatuur kõrguse kasvades tõusma. Mesosfäär enam osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades. Termosfäär õhumolekule on jäänud juba nii väheks, et nende suure kineeilise energia tõttu temp tõuseb. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid (õhutemp, õhurõhk, õhu tihedus, niiskussisaldus) Kõrguse kasvades hakkab temp tõusma, kõige madalam temp on troposfääris, seal toimub temperatuuri järks langemine. Stratosfääris hakkab aga temp kõrguse kasvades ...
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o ma...
Atmosfärifrondid:kitsaderaldusvöödndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Külm front-külm õhk tundgib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilve, mis toob kaasa temperatuuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front- soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid , talvel põhjsutab jäidet. Tsüklon-madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas (1000 1010 .. need tähendavad millibaare kui on ring,mille sees on ring ja tulevad sinkavonka noosed keskme suunas , siis nende ringide peal on arvud. Teke: fontidel ookeanide kohal,liiguvad üldises läänevoolus läänest itta(põhjaparasvöö) -Tsükloneid meil sügisel ja talvel , kecadel ja suvel on antitüklonid. -Tsükloni eesosas- (idaosas) valitsevad kagu ja lõunatuuled,mis toovad sooja õhku. Seega on tsüklo...
Geograafia Konspekt Atmosfäär *Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maa...
Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon-...
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane jaotus maakera pinnal; maismaa ja mere vaheldumine;suured mäeahelikud; maakera pöör ümb oma telje. Kõrgrõhuvöönd paikn: 30;90. Madal: 0;60. Passa- idealiseeritud atmosfääris on troopikas võrreldes ekvaatoriga kõrgrõhkkond, õhk liigub ekvaatori poole, Coriolis'e jõud keerab selle liikumise kõrvale. Ekvaatorist 30-ni. Parasv läänetuul: subpolaarsetel laiustel ...
Eesti Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi 146 m 5. Karula Rebase järve Tornimägi 137 m Lavamaad Põhja-Eesti e. Harju lavamaa Kirde-Eesti e. Viru lavamaa Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa Kesk-Eesti tasandik Vahe-Eesti tasandik e. Kõrvemaa Merepiir -3800km Maismaapiir-1240km Kliima 1. Päikesekiirgus päikesepaiste kestus varieerub 18 tunnilt suvel kuni 6 tunnini talvel. 2. Temperatuur aasta soojem kuu juuli 16-17°C, külmem veebruar -3,7- 7,5°C. 3. Pilvisus 4. Sademed aasta keskmine sademete hulk (550-800mm) ületab auramise (400 mm), vaid suvel on auramine ülekaalus. Kõige rohkem saavad sademeid kõrgustikud vähem Lääne-Eesti saared. Sademeterikkaim poolaasta on aprillist oktoobrini. 5. Tuul Atlandi tsüklonite tõttu valdavad meil lääne - ja edelatuuled. Läänetuultega k...
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
Eesti paikneb euraasia mandril, euroopa maailmajaos. Geoloogiline ehitus : Pealiskorra kivimid on tekkinud vanas aegkonnas : Kambriumi ( p-e pankrannik ) , ordoviitsiumi( põlevkivi ) , siluri ( kaarmatolomiid) ja devoniajastul ( liivakivi ) . Klint-püstloodne settekivimitest astanguline järsak. / nt paekallas . Eestipinna katte moodustub mandrijääst siia jäänd sete ( moreen ) .Paljandid avanevad jõe orgudes,äärtes. / nt taevaskoda. Eesti maavarad. 1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). ...
Geograafia kordamine: Atmosfäär Atmosfäär - pikk, katkematu Maad ümbritev sfäär, 100-1200 km. Transpiratsioon - vee auramise protsess taimedest. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, kus toimuvad ilmastikunähtused. Tropopaus - õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Konvektsioonivoolud - tõusvad õhuvoolud. Kasvuhooneefekt -one temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, laseb läbi päikest, aga ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Albeedo - pinna peegeldumisnäitaja. Coriolisi jõud - maa pöörlemisest tekkiv inertsjõud. Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on ...
Geograafia- kliima 1. Mõisted: · Ilm- atmosfääri lühiajaline seisund väikesel maa-alal, mille kestust hinnatakse minutites, tundides või päevades. · Kliima- õhkkonna pikaajaline keskmine seisund. · Hajuskiirgus- mingi osa kiirgusest hajub pilvedes ja jõuab maapinnani hajuskiirgusena. · Otsekiirgus- selge ilmaga jõuab päikesekiirgus otse maapinnani. · Seniit- päikesekiirte langemine Maale täisnurga all. · Osoonikiht- maapinnast umbes 15-35 km kõrgusel paiknev atmosfääri kiht, kus osooni suhteline sisaldus on suurem. Osoonikiht kaitseb maapinda Päikese ultraviolettkiirguse eest. · Atmosfäär- Maad ümbritsev õhkkond. · Troposfäär- atmosfääri alumine umbes 9-16 km paksune kiht, kus kujunevad ilm ja kliima. · Passaadid- 30. laiustelt aasta ringi ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled. Põhjapoolkeral on kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. · Õhutemperatuuri amplituud- kõrgeima ja mada...
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
1. Atmosfääri ulatus ja koostis. Koosneb gaaside segust õhust. Õhust sõltub kogu orgaaniline elu. Ulatub kõrguseni kuni 110 km. Atmosfäär on jagatud 4-ks sfääriks õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel : troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär. 2.Atmosfääri ehitus, erinevad kihid ning nende eristamise alus, iseloomulikumad tunnused . Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, mille paksus on poolustel 8 km, ekvaatoril 18 km. Siia koondub 80-90% atmosfääris olevast õhust. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Trposfääris toimub õhumasside konvektsioon (õhumasside üles-alla liikumine õhu ebaühtlase soojenemise tõttu). t° langeb keskmiselt 6 °C ...
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90% atmosfääri massist, siin paikenvad enamik õhkkonnas sisalduvast veeaurust, pilvedest ja tolmust. Kokkupuutel maaga soojenevad kõige rohkem alumised kihid. Stratosfäär-50-55km kõrgusel, mille ala osa on külm, õlaosas tõuseb t koos kõrguse kasvuga. Sinna on kogunenud suurem osa osooni, mis neelab päikesekiirgust ja seetõttu tõuseb ka statosfääri t. Osoon kaitseb meie planedi elu hukkumise eest. Mesosfäär-ulatub 80km...
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgus...
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeah...
Atmosfäär - ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis koosneb erinevatest gaasidest ning seda hoiab kinni gravitatsioonijõud. Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 818 km kõrgusele. Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Stratosfäär-on atmosfäärikiht. Kliima-ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim.Kliimat iseloomustatakse erinevate pikaajaliselt instrumentaalselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed ja muud meteoroloogilised elemendid. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes Pöörijoon- on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). Polaarjoon-on kujutletav joon maakera pi...
GEOGRAAFIA - A TMOSFÄÄR 1) Atmosfäär e. õhkkond (ulatus 1000-1200 km) mõjutab nii inimest kui teda ümbritsevat loodust. Kliimatingimused on kujundanud looduskeskkonna ning mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja merendus. Atmosfääri mõiste - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht. Vajadus ilmaennustuste järele on olnud atmosfääriuuringute liikumapanevaks jõuks. Ilma prognoosimise seisukohalt oli väga suureks edusammuks 20. sajandi esimestel kümnenditel Norra teadlaste (V. Bjerknes jt) poolt loodud tsüklonite tekke ja arengu teooria, millel põhineb sünoptiline ilmaennustamine. 2) Atmosfääri tähtsus: · Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades O2: hingamine, põlemine. · Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastiku taimekasvuks. · On elukeskkond: linnud, putukad, eosed jne. · Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sa...
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmosfäär Atmosfääri ehitus × Troposfäär (alumine 10 km) o Alumises kihis langeb temperatuur 6°C / km tõusu kohta. × Osoonikiht (2550 km kõrgusel kõige tihedam) o Kaitseb kahjuliku UV kiirguse eest Mere pinnal on osakeste vahe 0,0001 cm 100 km kõrgusel osakeste vahe 10 cm 500 km kõrgusel osakeste vahe 1 km Õhu koostis Koostisosa Kuidas õhku sattub Osa looduses/roll Lämmastik 78% Lagunemise teel Toitaine taimedele Hapnik Süsihappegaas Veeaur 0,5% 4% Aurumise teel Kliima kujundamine Aerosoolid (Tolm, sool) Vees...
ATMOSFÄÄR Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põ...
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib madala õhurõhuga ala) ning külmematelt aladelt voolab sinna asemele uus õhk, mis taas soojeneb ja tõuseb. Õhk liigub kõrgrõhualalt madalrõhualale. 4. Miks on talvine kliima kogu ...
Pool Sloveenia territooriumist asub parasvöötmes ning pool asub lähistroopilises kliimavöötmes. Sloveenia kliima on väga muutlik. Kirdes valitseb mandriline kliima, mäestikupiirkondades valitseb karm alpiline kliima ja rannikualadel valitseb vahemereline kliima. Viimasel ajal on üle kogu riigi tunda nende kolme erineva kliimatüübi vastastikmõju. See põhjustab ka globaalset kliimamuutust kogu riigis. Sloveenia temperatuuril on ööpäeva ja ka aasta vältel üsna suur amplituud. Suurimad temperatuuri erinevused on Kirde-Sloveenias, kus mandrilise kliima mõju on suurim. Temperatuuri amplituudile avaldab mõju ka meri. Jaanuari keskmine temperatuur on rannikul 4 kraadi ja sisemaal 0 kraadi. Juuli kesmine temperatuur on 22-24 kraadi. Suured erinevused esinevad mitte ainult temperatuurides, vaid ka sademete hulgas. On olemas alasid, kus aastane sademetehulk ületab 3500 mm, mis ületab suhteliselt väheniiske riigi kirdeosa sademete hulka 4 korda. Aa...
Atmosfäär e. Õhkkond(1000km)-maa sfäär,maad ümbritsev õhukiht. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust,hapnikust,argoonist,süsihappegaasist ja veel teistest gaasidest.Lämmastik(78%)-tekib orgaanilise aine lagunemisel,taimede kasvuks. Hapnik(21%)-fotosünteesi käigus,põlemiseks ja hingamiseks. Argoon(0,93%)-kivimite radioaktiivsel lagunemisel,ei ole vaja.Süsihappegaas(0,03%)- väljahingamisel,põlemisel,fotosünteesiks,temperatuuri hoidmiseks.Veeaur-veekogudest auramisel,pilvkatte tekkimiseks(pilved hoiavad temperatuuri). Aerosoolid-tuha,tolmu osakeste lendlemisel,sademete tekkimiseks. Atmosfäär on jagatud 4ks sfääriks temperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel: 1)Troposäär-seal paikneb valdav osa õhkkonna massist,seal toimub temperatuuri järkjärguline langemine, selle kohal on tropopaus(õhukiht,millest kõrgmal temperatuur enam ei lange.Troposfääri paksuse muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud.Troposfä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
