Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka,...
Valga ja Võru maakonnas, pindala ulatub ligi 275 km –ni. Piirneb põhjas Otepää kõrgustiku, läänes Valga nõo ning idas Võru-Hargla nõoga. Kõrgeim koht: Rebasejärve Tornimägi (137 m). Kujunenud 40 km pikkusel ja 4-8 km laiusel lõuna-edelasihilisel kaarjal kõrgendikevööndil. Eripära: Vööndina väljasirutunud kõrgustik. Hulgaliselt ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujulised küngasmõhnad. Eriti arvukalt ja ilmekalt välja kujunenud Kaika ümbruses. Kõrgustiku väiksuse tõttu välja kujunemata suured orud. Erinevalt teistest Lõuna- Eesti kõrgustikest puudub Karulal aluspõhjaline tuum. Pinnamood: Pinnavormistik kujunenud jääaja lõpul piki Võrtsjärve ja Võru-Hargla nõgu kulgenud liustikuvoolude otsmiste ja servmiste settekuhjatistena. Pole välja kujunenud suuri orge. Lõunapoolses keskosas tekkinud jää kauema püsimise...
Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid...
Viru lavamaa maastikurajoon Asukoht ● Hõlmab paese rannikumaa Kirde-Eestis klindist lõuna poole kuni Alutaguse madalikuni ● Pindala 1727km² ● Narva jõgi → Loobu jõgi Pinnas ● Viiendiku moodustavad paetasandikud ○ Vaevalt meetri paksune pinnas ○ Paljudes kohtades karstunud Uhaku karstiala kevadise suurvee ajal Autor: Heidi Tooming Veestik ● Domineerivad jõed ○ Suubuvad Soome lahte ○ Tükeldavad lavamaa lavadeks. ○ Nüüdisjõgede sängid ürgsete jõgede orgudes ○ Esinevad kosed ja joad ● Tasandikuline pinnamood pole soodustanud suurte järvede teket Narva jõgi sügisel Autor: Aleksander Kaasik (CC BY-SA 4.0) Kaevandusmaastikud ● Keemiline mõju ulatub ka naaberaladele ○ Peipsi järvele, Narva jõele ja Soome lahe...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut LÄÄNE-EESTI MADALIK Referaat TARTU 2012 Sisukord Sissejuhatus Lääne-Eesti on mitmekesiste loodus-ja kultuuriväärtustega piirkond mere ääres. See piirkond on mitu tuhat aastat noorem kui Kõrg-Eesti. Maakoor kerkib madalikul sajandi jooksul umbes mõnekümne sentimeetri võrra. Maakerge on kõige suurem Eesti looderannikul, kus see ulatub kuni 3 mm-ni aastas niimoodi kujunevad lahtedest aja möödudes rannikujärved, järvedest madalsood, mudapaljanditest rannaniidud, karidest laiud ja laidudest poolsaared. Lääne-Eesti piirkond on oma olemuselt pidevas muutumises. 1. Geograafiline ülevaade Lääne-Eesti madalik on Eesti tasandikualadel kujunenutest...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...
Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...
.....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil...
Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõg...
Härsing Keila 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 1. Maastikukaitsalad....................................................................................3 2. Vooremaa maastikukaitseala...................................................................3 3. Tuhala......................................................................................................4 4. Kokkuvõte................................................................................................4 5. Kasutatud materjal...................................................................................4...
Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere, Kuresoo, Ördi, Kikepera, Kõrsa ja Tolkuse). Madaliku põhjaosa läbib Põhja-Pärnumaa servamoodustiste kaar; leidub muidki liustikutekkelisi pinnavorme, nt. Lääne-Eesti tuntuim Potsepa liustikujõedelta. Rohkesti rannamoodustisi pärineb holotseenist, nt. Kaks piki rannikut rööbiti kulgevat luiteahelikku, mis Häädemeestest lõunas liituvad. Madaliku kõrgeimad alad on...
Pindala on umbes 1200km2. Läbimõõt põhjast-lõunasse ja idast-läände on ligikaudu 40km. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Peaaegu kõik Otepää kõrgustiku piirid on hästi nähtavad: läänes Rõngu ja Elva org, põhjas Voika-Tatra ürgorg, idas Reola ja Ahja ürgorg,ning kagus liitub Otepää kõrgustik Karula kõrgustikuga. Otepää kõrgustikku saab jaotada kaheks kõrgemaks osaks, mille vahel on põhja-kirde -- lõuna-edela vagumus absoluutkõrgustega 120130 meetrit. Vagumuses asuvad kolm suuremat järve -- Pangodi, Nõuni järv ja Pühajärv. Põhjas vagumus ühineb Elva jõe oruga ning lõunas seda jätkub Väikese Emajõe org.Otepää kõrgustiku lääneosas asuvad selle kõrgemad mäed: Kuutsemägi, Kõrgemägi , Tsiatrahvimägi ning Harimägi. Kõrgustiku idaosas asuvad kuplikujulised Väike Munamägi ja Tedremägi; ida pool T...
Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapäts...
Põltsamaa linnast mõne kilomeetri kaugusel Adavere külje all asub Mandri-Eesti geomeetriline keskpunkt. · Vald asub Kesk-Eesti tasandikul, reljeef on lainjas ning langeb Võrtsjärve madaliku suunas. · Territooriumil on mitu jõge, suuremad on Põltsamaa (135 km) ja Umbusi (32 km). Läänes on valla piiriks Navesti jõgi, lõunaosas Umbusi raba. · http://www.kesk.ee/files/menu//2007083002510000yldplane eringu_seletuskiri.pdf Adavere lähedal Tallinn-Tartu maantee ääres asub Mandri-Eesti keskkohta tähistavrahn ja endine matmispaik "Kalmemägi", · Aluspõhja moodustavad Siluri karbonaatsed kivimid (lubjakivid, merglid, dolomiidid). · Pinnakattena on levinuim saviliivmoreen, harvem liivsavimoreen. Põltsamaa jõe orus leidub saviliiva ja liivsavi, madalamatel aladel madalsooturvast. Pinnakatte p...
Maastik jaotatakse loodus- ja kultuurmaastikeks Maastikuteadus tekkis 20.sajandi alguses. Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline ke...
Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad...
Sisukord: Paiknemine 3 geoloogiline ehitus 4 pinnamood 5 kliimaolud 6 veestik 7 muld/taimkate 8 Vaatamisväärsused 9 kasutatud allikad 10 Paiknemine Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon , mis ääristab Soome lahte.Ta kulgeb pika kitsa ribana Põhja-Eesti paekalda ja Soome lahe vahel. Poolsaarte kohal on Põhja-Eesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74saart, millest suurimad on Naissaar Väike- ja Suur-Pakri ning Prangli saar. (Pildil on Soome lahe rannikumadalik märgitud tumeda värviga) 2 Geoloogiline ehitus Soome lahe ning Põhja-Eesti rannikumadaliku kohal on pehmed aluspõhjakivimid (savid, aleuroliidid, liivakivid) sügavamalt kulunud, kuna lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjak...
Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju lavamaa ja Viru lavamaa. Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon , mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Harju lavamaa looduslikule idapiirile pani aluse mandrijää, mis Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavi...
1 Sissejuhatus.................................................................................................................. 2 Üldiseloomustus......................................................................................................... 2 Asukoht...................................................................................................................... 3 Tartumaa metskond....................................................................................................... 5 Üldinfo........................................................................................................................ 5 Looduslikud tingimused.............................................................................................. 5 Jõgevamaa metskond...