Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Maastikukujunduse võtted ja vahendid Referaat Juhendaja: Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 1.Ruum ja vorm....................................................................................................................... 4 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses................................................................................... 5 3.Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad........................................................... 8 4.Kokkuvõte.........................................................................................................
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................- 2 - 1. Elulugu ...............................................................................................................................- 3 - 1.1Noorusaastad .................................................................................................................- 3 - 1.2 Hariduskäik ..................................................................................................................- 3 - 1.3 Karjäär ..........................................................................................................................- 3 - 2. Garrett Eckbo nägemus maastikuarhitektuurist .................................................................- 5 - 3. Mõned Garrett Eckbo tööd .........................................................................................
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. „ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suure...
KES ON ARHITEKT JA KUIDAS ARHITEKTIKS SAADA Raahel Pärtel Kes on arhitekt? Arhitektid on loomingulised töötajad, kes mõtlevad välja ja projekteerivad maju ja muid ehitisi, aitavad koostada linnaplaane ning haljastusi - loovad nn. ehitatud keskkonda. Kes on arhitekt? Arhitekt on loominguline töötaja Arhitekti elukutse on prestiizikas Arhitekti töö on vaheldusrikas Arhitektil peab lisaks kunstiandele olema ka ka tehnilist taipu Arhitekti töö on koostöö tellija ja ehitajaga Arhitekti põhiülesanded ehitiste projekteerimine, tööjooniste tegemine interjööri kujundamine ja tööjooniste tegemine linnapiirkondade ja maa-alade arengu kujundamine järelvalve projektist kinnipidamise tagamiseks normdokumentatsiooni kooskõlastamine. Arhitektuuri alaliigid Volitatud arhitekt võimeline tagama kõik ehitise tingimused Arhitektuuri konservaator tegeleb objekti ülevaatusega Sisearhitekt - eesmärk on luua esteetil...
Arhitektuur ehk ehituskunst Sõnaga arhitektuur, tähistatakse tavaliselt inimeste poolt loodud materiaalset keskkonda. Näiteks:elumajad, vabrikud, kanalid jne. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. See hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Arhitektuuri vastandiks on aga loodus, inimeste poolt muutmata jäänud elukeskkond. Loodus ja ehitised saavad aga olla suurepärases kooskõlas. Arhitektuur kui kunsti olemus avaldub enamasti selles, et ehitused kehastavad inimese võimu materjali üle, nad kutsuvad vaatajas esile teadmise maailma ümberkujundamisest inimese poolt . Ehituste hindamisel tuleb lähtuda nende siseruumidest, sest siseruumid on need mille pärast ehitatakse, kuid pööratakse ka tähelepanu välisele ehitusele . Arhitektuuris kasutatakse ka kaunistusi, selliseid mis sobivad vastava ehitisega kokku, aga kui kaunistus ei sobi ehitisega, siis võib ehitis kaotada kunsti...
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Modernism ja funktsionalism maastikuarhitektuuris u 1920-1960 Modernism- avangadistlik suund 20. Saja arhotektuuris, mis tekkis 1 MS ajal ja järel Saksamaal (Bauhaus); Pr- Le Corbusier; Holland_De Stijl); Venemaal (konstruktivistid) ,,vorm lähtub funktsioonist" ,,ilus on asi, mis on otstarbe kohane" 5 põhiprintsiipi: 1. Sihvakatele sammastele tõstetud maja 2. Katuseaeed (kaldkatuse loobumine)- katuseaed 3. Vaba põhiplaan 4. Lintaknad 5. Vaba fassaadikäsitlus Internatsionaalne- Rahvusvaheline- Mo-mo Rohe ,,less is more" Garret Eckbo- Am maastikuarhitekt Avaldumise maade kaupa: 1. Prantsusmaa 2. Sveits 3. Skandinaaviamaad Kolm suundumust: TÖÖKS!!!!!!! 1. Uute materjalide kasutamine.Väljapääsu otsiti ühelt poolt uutest materjalidest- betoon, klaas, metall, elektrivalgus, mille abil konstrueeriti ülidekoratiivsed, moodsale maalikunstile (kubism) lähenevaid pilt-maastikk...
4. Kes meil käivad? Oma igapäevases elus puutume kokku paljude erinevate elukutsetega inimestega. Nimeta elukutseid/töötajaid, kellega on/võib olla seotud elu kodus ja koolis. kodus- santehnik, korstnapühkija,…………………………………… …………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………. koolis- õpetaja, kokk,………………………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 5. Mõtle, mitme elukutse esindajaga on seotud leib Sinu laual! Nummerda luuletuses salmid. Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis ...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz Maastikuarhitektuuri õppetool PETER WALKER Kursusetöö Tartu 2012 Peter Walker sündis 1932. aastal Californias, kus ta ka üles kasvas. Ta on ameerika maastikuarhitekt, kes on disaininud sadu projekte, õpetanud teisi, loenguid pidanud nii õpilastele kui ka täiskasvanutele, kirjutanud raamatuid ja töötanud nõustajana mitmetes agentuurides.[1] Peter Walker on avaldanud suurt mõju maastikuarhitektuuris üle nelja aastakümne kestnud karjääri. Tema projektide on väga erineva [4] ilme ja suurusega. Ta teeb väikseid aedu uutele linnadele, ärihoonete peakortereid, akadeemilisi komplekse äärepiirkondadesse.[2] Ta alustas algselt ajakirjandusega, kuid vahetas kiiresti ala. Walker õppis Illinoisi ülikoolis Stanley White'i käe all. Ta sai 1955. aastal bakalaureuse...
Tallinna tehnikaülikool, Tartu kolledž Maastikudisani õppetool FREDERICK LAW OLMSTED Referaat Tartu 2012 Elulugu Frederick Law Olmsted sündis 26. aprillil 1822 ning suri 28. augustil 1903. Ta oli Ameerika kirjanik, ühiskonna kriitik ning administraator ja maastiku kujundaja. Rahvas peab teda Ameerika maastikuarhitektuuri isaks, kuigi paljud teadlased on andnud selle tiitli Andrew Jackson Downing’le. Olmsted oli kuulus linna parkide kujundaja, projekteerides koos oma vanem partneri Calvert Vauxi’ga nii Central pargi, Prospect pargi New Yorgi linnas. (Viide 1. http://www.saylor.org/site/wp-content/uploads/2011/08/HIST361-7.4.5-Frederick-Law- Olmsted.pdf) Joonis 1 Tema isa, John Olmsted oli jõukas kaupmees, kes huvitus elavast loodusest, inimestest ja kohtadest. Ka Frederick Law ja tema noorem vend, John Hull tundsid selle vastu huvi. Tema ema, Charlotte Law (Hull) Olmsted suri kui ta oli va...
Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledz maastikuarhitektuuri õppetool Liina T. MAASTIKUARHITEKTUUR JA PÄRANDKULTUUR Arhiivinduse ja inveteerimise essee 2 Tartu 2010 Sissejuhatus Essees on uuritud ja vaadeldut maastikuarhitektuuri ja pärandkultuuri seoseid üksteisega. Kuidas üks on teist mõjutanud ja mõjutab.Uuritud on kuidas kaasaeg mõjutab minevikku. Samuti on kirjeldatud pärandkultuuride elemente põjalikumalt ning on toodud välja tänapäevani säilinuid. Essees on kirjutatud ka sellest, kuidas on pärandkultuuri üritatud hävitada. Maastikuarhitektuur Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühenudb maastiku kujundamisele. Tänapäevane maastikuarhitektuuri mõiste pärineb umbes 19. saj. keskpaigast. Esialgu anti selle sõnaga edasi ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikuarhitektuuri osakond Maria Derlõs ARII Harju, Niguliste ja Rüütli tänava vahelise kvartali haljasala detailplaneeringu analüüs Ruumilne planeerimine I osa üleanne nr. 1 Tartu 2009 Sissejuhatus 1944. aasta märtsi alguses pommitas Nõukogude punaarmee lennuvägi mitut Eesti linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nende...
Nõo Reaalgümnaasium STATISTIKATÖÖ Nõo Reaalgümnaasiumi lõpetanute edasiõpingud Koostaja: Triin Kaaver 12 A Juhendajad : Kaja Kasak, Sirje Sild ...
MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOO ARVESTUSE KÜSIMUSED 17.01.2011 1. Mis on maastikuarhitektuur? Mida teevad maastikuarhitektid? Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub väliskeskkonna kujundamisele (välisruumi vormimisele). Kaasaegne maastikuarhitektuur on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, linnakujundus jne. Tegelevad: struktuuride rajamine (teed, hooned jne), taimekoosluste rajamine (elupaigaks ka loomadele), maapinna modelleerimine (nn earthworks), alade ja paikade kujundamine inimeste ja meelelahutuse jaoks, skaalade varieerumine alates väikeaedadest kuni suurte maakasutusplaanideni. 2. Mida said teada objekti kohta, millest tegid referaadi? Alhambra on kõige paremini säilinud keskaegne idamaine palee. kõikjal on vesi: kanalites, purskkaevudes, basseinides. Vesi kulgeb läbi õuede ja aedade, sillerdab tiikides ja purskkaevudes, voolab trep...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Liisa Mudist Arhitektuuriline park Versailles’ ja inglise pargi tekkimine Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1Arhitektuuriline park. Versailles’.....................................................................................4 1.1André Le Nôtre....................................................................................................
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest; looduslikmajanduslik territoriaalne süsteem, milles on vastastikuses seo...
Avalikule alale puude istutamise kord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 28. september2011 nr 112 Avalikule alale puude istutamise kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 3 p 2, § 30 lg 1 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord § 28 lg 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Tallinnas puude istutuste kavandamise, puuistikute kvaliteedi, istutamise ja garantiiaegse hoolduse ühtsed nõuded. (2) Puude istutamise kord (edaspidi kord) on kohustuslik kõigile Tallinna avalikel aladel (v.a Tallinna haldusterritooriumil asuvates metsades, sh riigi omandis olevates metsades) istutustöid kavandavatele ja teostavatele isikutele. Teistele isikutele on kord soovituslik. (3) Korra...
POSTMODERNNE PLANEERIMINE Postmodernistlik maastikukujundus Planeermise aluste seminaritöö Tartu 2011 Allikad: M. Herbbert (2011), ,,The re-enclosure of green space in postmodern urbanism", Dialogues in Urban an Regional Planning, Volume 4 P. Allmendinger (2002) Planning Theory. Postmodern planning Pärnu rannapark http://www.puhkaeestis.ee/et/parnu-rannapark, viimati vaadatud 07.11.11 Pärnu Rannapargi rekonstrueerimine (2011) http://www.parnu.ee/index.php?id=2202, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 1 http://www.parnu.ee/fileadmin/user_upload/areng/projektid/rannapargi_skeem.gif, (viimati vaadatud 07.11.11) Joonis 2 http://visitparnu.com/Parnu_uudiskiri/eesti/gfx/header1.jpg, (viimati vaadatud 07.11.11) Pärnu Rannapark uueneb (2009) http://www.ohtuleht.ee/348385, (viimati vaadatud 07.11.11) Urmas Lekk (20...
1. Maastikuarhitektuuri mõistest. Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted. 2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.) Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis: Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning ka...
1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressi...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
