REFERAAT Andrus Veerpalu Gümnaasium 6 klass 2011.-2012.õ.-a. Koostas: SISUKORD 1.Kes on Andrus Veerpalu? 2.Teekonna algus. 3.Elustiil. 4.Sportlikud saavutused. 5.Karjääri lõpp. 6.Lõpetuseks 1.KES ON ANDRUS VEERPALU? Andrus Veerpalu nime teavad tänapäeval kõik-ka need,kes ise ei olegi suured spordifanaatikud.Sellest tagasihoidlikust Pärnumaa poisist sai läbi aegade Eesti kõige edukaim meessportlane olümpiamängudel,olles võitnud kolm medalit,millest kaks on kuldsed.Lisaks on meie endine murdmaasuusataja ka kahekordne maailmameister. Oma sportlaskarjääri lõpetas Andrus 40-aastaselt.Vastava otsuse tegi ta meedias teatavaks 23.veebruaril 2011 aastal.Oma osa mängis lõpetamise juures ka positiivseks osutunud dopinguproov,mida sel ajal avalikkuse eest kiivalt varjati. 2.TEEKONNA ALGUS. Andrus Ve...
Janika Mölder tiitelleht täida ise :) Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 9 võitu NSVL naiskonnas.....................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Elulugu Janika Mölder on sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus. Juba noorena hakkas Janika sporti tegema. Sellele on kaasa aidanud tema ema, Evi Mölder, kes on endine sportvõimleja ja praegu kehalise kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spord...
Usain Bolt Usain St. Leo Bolt on sündinud 21.augustil 1986a. trelawnyis, Wellesley ja Jennifer Bolt'i pojana. Tal on vend Sadeeki ja õde Sherine. Ta on ainust, Kes on olnud korraga nii 100m. kui 200m. valitsev olümpia võitja ja maailmameister. Ta alustas jooksutreeninguid 10-aastasena, kui ta andekust märgati. Kaheteist aastaselt oli ta juba oma kooli kiireim 100m. jooksja. Bolt püstitas 31.mail 2008a. New Yorgis meeste 100m. maailmarekordi 9,72 . Ta uuendas enda nimel olevat 100m. maailmarekordit 16.augustil 2008a. olümpiamängudel Pekingis, joostes 9,69. Kahekümnendal püstitas ta 200m. maailmarekordi 19,30 ületades 2 sajandikuga oma eeskuju Michael Johnsoni rekordi. Saavutused: Olümpiamängudel: 2008a. Pekingis: *Olümpiavõitja 100m. jooksus 9,69. MR *Olümpiavõitja 200m. jooksus 19,30. MR *Olümpiavõitja 4*100m. jooksus 37,10 MR Maailmameistrivõistlustel: 2007a. Osakas *hõbemedal 200m. jooksus...
Kose Gümnaasium Referaat MICHAEL PHELPS Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12A Kose 2008 ELU Täisnimega Michael Fred Phelps sündis 30.juunil 1985. aastal Baltimore'is Marylandi osariigis USAs. Michael Phelps on 193 cm pikk ja kaalub 91 kg. 2003. aastal lõpetas ta gümnaasiumi ja 2003. aastal läks ta õppima Michigani ülikooli ( seal õpib Phelps spordi turustamist). Phelpsil on kaks vanemat õde, Whitney ja Hilary. Mõlemad õed on ujujad. Phelpsi sponsorid on Speedo, Visa, Omega, Power Bar ja Matsunichi. Phelps on kõigi aegade edukaim olümpiaujuja. Olümpiamedaleid on tal 16 ( neist 14 on kuldsed ) ja see on olümpiamängude rekord. Tema on ka ainuke sportlane, kes on ühtedelt mängudelt saanud kaheksa kuldmedalit ( need 8 medalit sai ta 2008.aastal Pekingi suveolümpiamängudelt ). Phelps on teinud kokku 32 maailmarekordit. "Swimming W...
Iluuisutamine 2009 Ajalugu Iluuiusutamine on olümpiamängude vanim taliala. On uisuspordiala, kus peale osavuse, jõu ja kiiruse on oluline kunstiline väljenduslikkus. Uisutamise enda ajalugu on 1700-aastane, kuid selle ilusam pool on sündinud 18. 19. sajandil. Spordiala rajajaks peetakse Jackson Hainesi, kes tuli uisutamise mõttele muusika saatel ja kes korraldas ühtlasi esimesed iluuisutamisvõistlused Esimesed võistlused toimusid 1770. aastal Londonis. 1924 aastast siirdus iluuisutamine taliolümpiamängude kavva, kui toimus Chamonix' talinädal..29.jaanuril 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Iluuisutamise liigid: · Üksiksõit · Paarissõit · Jäätants · Vabatants Võistlustel esitatakse muusika saatel naiste ja meeste üksiksõidus, paarissõidus ning jäätantsus kohustuslik ja vabakava. Kohustuslik- ja vabakava Kohustusliku kava (nn koolisõidu) jaoks on Rahvusvaheline Uisutamisliit valinud 41 harjutust (figuuri). Igal ...
Brasiilia jalgpall Ave Nurmeots Üldine Brasiilia jalgpallikoondis Jalgpalliliit Confederação Brasileira de Futebol (asutatud 1914) Peatreener Luiz Felipe Scolari Abitreener Flávio Murtosa Kapten Thiago Silva Rekordinternatsionaal Cafu (142 mängu) Parim väravakütt Pelé (77 väravat) FIFA edetabeli koht 3. (juuni 2014) Kõrgeim 1 (September 1993) Madalaim 22 (juuni 1993) Kodus Võõrsil Esimene kohtumine Argentina – Brasiilia 3:0 (Buenos Aires, 20. september 2014) Suurim võit Brasiilia – Nicaragua 14:0 (Mexico, 17. oktoober 1975) Suurim kaotus ...
Sissejuhatus Kristina Smigun-Vähi on sündinud 23.veebruaril 1977 Tartus. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Nii ema Rutt kui ka isa Anatoli on mõlemad olnud edukad suustajad. Kristina on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina Smigun-Vähi elab Otepääl ning tema klubiks on Otepää spordiklubi. Lapsepõlv Kristina on tegelenud suusatamisega kogu elu ja hakkas treenima juba lapsepõlves. Seetõttu ei olnud tal palju vaba aega mängimiseks ja sõpradega jalutamiseks. Nagu kõik sportlased, ta pidas reziimi ja tal oli karm distsipliin. Kristina ja tema noorem õde Katrin palju aega veetsid trennimas. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel 1994 Lillehammeris: 27. koht 10 km vabastiilis 28. koht 15 km vabastiilis 30. koht 5 km klassikas 1998 Naganos: 46. koht 30 km vab...
Andrus Veerpalu 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys · olümpiavõitja 15 km klassikas · hõbemedal 50 km klassikas · 9. koht 4 x 10 km teatesõidus 2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos · olümpiavõitja 15 km klassikas · 8. koht 4 x 10 km teatesõidus 1999. aasta maailmameistrivõistlustel Ramsaus · hõbemedal 50 km klassikas · 14. koht 10 km klassikas · 10. koht 4 x 10 km teatesõidus 2001.aasta maailmameistrivõistlustel Lahtis · maailmameister 30 km klassikas · 7. koht 4 x 10 km teatesõidus 2009. aasta maailmameistrivõistlustel Liberecis · maailmameister 15 km klassikas · 19. koht 15 km klassikas + 15 km vabastiilis · 8. koht 4x10 km teatesõidus · 8. koht 6x1,6 km klassikastiilis sp...
Eesti Olümpiavõitjad läbi aegade. Gerd Kanter (kettaheide) Peking 2008 Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja.Gerd Kanteri pikkus on 196 cm, kaal 121 kg (2006) ja käte siruulatus 207 cm. Maailmameister võttis Pekingi olümpial seisusekohase võidu - neljanda katse tulemus 68.82 andis kindla esikoha. 28-aastane vägilane Kanter saavutas oma pikima kettakaare kolmandas heitevoorus. Keegi talle ohtlikuks ei saanud, ka liimist lahti olnud valitsev maailmameister Virgilijus Alekna mitte. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus). Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Jaak Uudmäe (kolmikhüpe) Moskva 1980 Jaak Uudmäe (sündinud 3. septembril 1954 Tallinnas). Eesti kergejõustiklane...
Andrus Veerpalu Referaat 2011 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1. Andrus Veerpalust üldiselt......................................................................................................4 2. Saavutused.............................................................................................................................. 4 3. Dopingukahtlus....................................................................................................................... 6 Kokkuvõte..................................................................................................................................7 Kasutatud allikad........................................................................................................................8 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on koguda ja u...
Tere kallid klassikaaslased ja õpetaja!!! Täna ma esitan teile kõne minu jaoks väga huivataval teemal milleks on autoralli. Minu kõne hõlmab ralli üldist ajalugu selle algusest tänapäevani ja ka eestlasi rallis. Autovõidusõit on sama vana kui autogi. Sellest ajast, kui vähemalt kaks autot ühele teelõigule satusid, on mehed, ja ka jätkuvalt harva ka naised, üksteiselt mõõtu võtnud, selgitamaks paremust nii autode kui ka juhioskuste vallas. Esimesest võidusõidust on möödas enam kui sada aastat: 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit. Sõideti ju ühest punktist teise ja seda tavaliiklusele mõeldud teedel. Ralli oli esialgu rohkem vastupidavuse kui kiiruse proovikiviks. Eelmise sajandi alguse olematude teeolude juures viis tihedamini võidule juhi ja mehaaniku leidlikkus kui auto kiirus. Tavaliikluseks avatud teedel paigutatud trass jagati lõikudeks, mis t...
Sissejuhatus Olumpiavõitja Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril, aastal 1971 Pärnus. Andrus Veerpalu lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-il 1998. aastal ning hõbemedal 50 km klassikalises stiilis 1999 MM-il Ramsaus. Ta on kahekordne maailmameister, kahekordne olümpiavõitja ja 15-kordne Eesti meister aastatel 19902005. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit, lisaks on ta ainus Eesti sportlane kes on tulnud maailmameistrik suusaspordis. Andrust on treeninud kaua aega treener Mati Alaver, ja treenib teda siiani veel. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Sportlikud saavutused Olümpiamängudel · 1992. aasta taliolümpiamängud ...
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad. Esimene Simpel Session leidis aset Tartus 2001. aastal, kui avati Tähtvere skatepark. See korraldati umbes 10 000 krooniga, kuid 2010. aasta Si...
VÕRKPALL 1.Mitu võistlejat on saalivõrkpallis ühel võistkonnal väljakul? Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Väljakul on korraga kummalgi võistkonnal 6 mängijat. 2.Mitme punktini mängitakse võrkpallis geimid (mis on lisatingimus)? Võistluse võitja selgitatakse välja kolme, nelja või viie geimi jooksul. Esimeses neljas geimis peab geimi võitmiseks saavutama vähemalt 25 punkti ja nii, et vahe on vähemalt kahepunktiline. Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). 3.Kuidas saab võrkpallis punkti? Iga viga on punkt, punkti saab see, kes viga ei teinud. 4.Millal vahetab võistkond väljakul kohti? Võistkond vahetab kohti siis ,kui vastas meeskond on saanud endale punkti 5.Kuidas liiguvad män...
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suur...
Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. Ta on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit.Ta õppis Rääma põhikoolis ja Otepää spordiinternaatkoolis. Trennikaaslased imetlesid Veerpalu meelekindlust Umbes kakskümmend suve tagasi, kui Pärnu suusapoisid Jõulumäe spordibaasis pooleteisekilomeetrisel metsaringil suusatamise imitatsioonijooksu tegid, tabas keegi neli tiiru enne lõppu raja ääres herilasepesa. Herilased läksid maruvihaseks. Kõik poisid said nõelata. Mispeale kõik tegid treeningkorraga lõpparve. Peale ühe. Veerpalu hiilgas treeningusemude sõnul juba noorena tohutu tahtejõu ja töövõimega. «Kui teised jätsid vahel mõne ringi jooksmata, siis Andrusega ei juhtunud seda kunagi,» meenutab Eiko vend Eido Tasalain .Jõulumäe tervisekeskuse juhataja asetäitja spordi alal. «Tal ei jäänud ku...
Viljar Loor Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5- da klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed edukad võidud. Pika ja heas vormis oleva nooruki püüdlik mäng ning tugev rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus tuleviku lootuse Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust nad ei kahetsenud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viieko...
Andrus Veerpalu sündis 8.veebruaril 1971.aastal Pärnus. Õppis Pärnus Rääma Põhikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali 1990.aastal. Sportima hakkas 1979. aastal ( 8.aastaselt), suusatreeninguid alustas 1983. aastal(12.aastaselt) Johannes Toimi õpilasena, jätkas 1985-90 TSIK-is Ene Aigro, 1990-96 Pärnumaa suusaklubis ,,Jõulu" Eeri Tammiku ning Eesti koondises Hain Kinksi ja Mati Alaveri juhendamisel. Ta on on eesti suusasportlane, olümpiavõitja ja maailmameister. Praegu on Andrus Veerpalu treener Mati Alaver. Hetkel elab ta perega Otepää. Tal on naine Angela ning lapsed Andreas, Anette, Anlourdees ja Anders. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta Albertville'i olümpial, saavutades 10 km distantsil 21. koha. Aga see oli ka tükiks ajaks kõik. Tulemuste poolest sattus Veerpalu järgnenud...
Pärnumaa olümpiavõitjad Siin on kokkuvõtted kuulsaimatest Pärnumaal sündinud olümpiavõitjatest. Kristjan Palusalu Kristjan Palusalu (aastani 1935 Kristjan Trossmann; 10. märts 1908 Varemurru, Saulepi vald – 17. juuli 1987 Tallinn) oli eesti maadleja, olümpiavõitja Berliinis aastal 1936 nii Kreeka- Rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, 1937. aasta Euroopa meister Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus, 12-kordne Eesti meister. Sportlaskarjääri algul oli Palusalu 184 cm pikk ja 100 kg raske (jalanumber 47); olümpiavõitude aegu kaalus ta 114–115 kg. Ta võitis 1936. aastal Berliini Olümpiamängudel kulla Kreeka-Rooma maadluses ja vabamaadluses. 1937. aastal Euroopa meistrivõistlustel Pariisis võitis ta samuti kulla. 7. jaanuaril 1938 juhtus õnnetus. Palusalu heitis Voldemar Roolaant, proovis vältida raskemana vastasele peale kukkumist ja sealjuures tuli Palusalu õlg liigesest välja. Kui sama vigastus kordus maavõistlusel Soomega, tähendas see...
xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx MALE Arvestustöö Juhendaja xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx 2015 SISUKORD Contents Sisukord.............................................................................................................................1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 MALE AJALUGU.............................................................................................................4 Male eelkäijad................................................................................................................4 Tänapäevase male teke ( 1000-1850 a. pKr).................................................................5 Spordialaks kujunemine (1850-1945)..................
Referaat Odavise Ajalugu Vana-Kreeka Vana-Kreekas oli odavise üks pentlatoni aladest. Visati metallotsaga puitoda, mis tõenäoliselt ei olnud pikem kui 2m. Hoovõtu- ja visketehnika ei erinenud nüüdisaegsest. Visketulemuste kohta andmeid ei ole. Uuem aeg Esimesed nüüdisolümpiamängude kavad odaviset ei olnud, aga Skandinaavias ja Soomes oli odavise võistlusalaka kasutusel enne Ateena olümpimänge 1896. Võistlusreeglid Odaviske hoovõturada on 3036,5 m pikk. Oda koosneb kolmest osast: esiosast, varrest ja käepidemest. Esiosas on teravast ja tugevast metallist ots, vars on valmistatud üleni metallist või muust sobivast materjalist. Käepideme asend on selline, et oda raskuskese oleks selle all. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 2.6m-2.7m ning naistel vastavalt 600 g ja 2.2m2.3m. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maa...
Suusatamise kodune kontrolltöö 1. Suusatamise mõju tervisele (mida arendab?) Suusatamine sobib vastupidavuse arendamiseks.Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. 2. Terviseriskid suusatamisel (millal ei tohi suusatama minna?) Harjutama ei tohi minna haigena, siis võib kasu asemel hoopis kahju teha. Tervisesportlane peaks jälgima nn. kaela reeglit - kui haigustunnused haaravad elundeid ülalpool kaela (ninaneel, kurk), siis võib esialgu veel treeninguid jätkata, vähendades nende mahtu ja intensiivsust. Kui aga haigustunnused esinevad allpool kaela (köha) või olete palavikus, ei tohiks treenida. 3. Riietus suusatamisel, riietus väga külma ilmaga suusatamisel. Riietus on optimaalne, k...
Lihtlausete kirjavahemärgistamine 1 KOONDLAUSE Koondlause on lihtlause, milles on mitu ühele ja samale küsimusele vastavat lauseliiget. 1.1 KOONDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGISTAMINE 1.1.1 Tavaliselt pannakse koondlause korduvate lauseliikmete vahele koma. Kirjanduse põhiliigid on lüürikamis?, eepikamis?, dramaatikamis?. 1.1.2 Sidesõnade ja, ning, ega, ehk, või, nii.. kui ka ette ei panda koondlauses koma Kirjanduse põhiliigid on nii lüürika, eepika kui ka dramaatika. Kirjanduse põhiliigid on lüürika ja eepika ja dramaatika. 1.1.3 Sidesõnade aga, kuid, vaid, ent ette pannakse koondlauses koma. Tema teadmised on mitmekesised, aga pinnapealsed. 1.1.4 Kui loetelu EES on kokkuvõttev sõna (FRAAS), pannakse sõna järele koolon. Kirjanduse põhiliigid on järgmised: lüürika, eepika, dramaatika. 1.1.5 Kui loetelu JÄREL on kokkuvõttev sõna (FRAAS), siis pannakse kokkuvõtva sõna ette mõttekriips. Lüürika, eepika, dramaatika need on kirjand...
EESTI OLÜMPIAVÕITJ AD Patrik Edur Rühm PK12-PE Alfred Neuland Alfred Neuland (10. oktoober 1895 Valga 16. november 1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eesti olümpiavõitja. Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Ta kaotas Itaalia Carlo Galimbertile 37,5 kiloga tulemusega 455 kilo.Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas...
Jüri Gümnaasium Osaka maailmameistrivõistlused Dan Glosin 10R klass Juhendaja: Siim Palu Jüri 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 1. ANDRES RAJA.............................................................................................................4 1.1. Raja võitis ennast ja kihlveo Noolega.....................................................................6 2. ANDRUS VÄRNIK.......................................................................................................8 3. GERD KANTER.....................................................................
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 01.03.1940 Kirjanik 1917 ,,Varju...
Nikolai Valuev EST Nikolai Sergeyevich Valuev sündis 21. August, 1973. Ta on kahekordne maailmameister raskekaalus. 2005 aastal sai ta esimest korda maailmameistriks alistades John Ruizi, sellega ta sai ajaloo kõige raskemaks ja pikeimaks meistriks. Ta kaotas tiitli 2007 aastal Chagaev, ühtlasi sellega ta vahetas treenereid. Ta suutis võita tagasi tiitli 2008 aastal kus Valuev alistas Sergei Liakhovichi võites kõik roundid tema vastu. Tema kõige viimases võitluses kaotas ta tiitli David Heye vastu 12 roundis matsis. Tal olid ka tõsised luu ja liigese probleemid mille tõttu ta ei saanud võistelda mõnda aega. Ta on ka näidelnud filmis Stonehead mis võitis filmifestivali "Window to Europe". Peale seda hakkas ta näitlema korraga kahes filmis. Valuev on kirjutanud raamatu "My 12 rounds" koostöös ajakirjanikuga Konstantin Osipov.
Andrus Veerpalu 8.02.1971 Kes on? Murdmaasuusataja Sportimist alustas 8-aastaselt Eesti parim meessportlane 23-kordne Eesti meister 2-kordne maailmameister ja olümpiavõitja Lapsepõlv Sündis ja kasvas Pärnus Lapsepõlves oli Veerpalu aeglane ja pikaldane Andrus oli väiksena küllaltki vaikne 4-aastaselt olid Andrusel juba korralikud suusad Kooliaeg Veerpalu õppis Rääma koolis Andruse klassijuhataja oli Reet Mikk Kool asus jõe ääres Kooli ajal oli Andrus täis krutskeid Tunnistusel olid tal esimesest seitsmenda klassini Perekond Andrus ja Angela tutvusid Otepääl Andrusel on 2 õde 1993 algas nende ühise elukoha ehitus 1994 sündis nende esimene laps Andreas Elumaja valmis 6 aastaga Küsimused ja vastused Mis on teie lemmikvärv? Sinine Mis on teie lemmiksöök ja –jook? ...
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistriks tuli 13 aastat järjest. Aasta : 1928 Spordiala : kreek...
Eesti olümpiavõitjad Merilin Jürine KK11-PE Alfred Karl Neuland · Oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümipiavõitja · Spordiala tõstmine (kergekaal) · Tulemus 257,5 (72,5-75-110) · Võitis kulla Antwerpenises 1920 · Võitis hõbemedali Pariisis 1924 · Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit Eduard Pütsep · Oli Eesti maadleja, esimene olümpiavõitja maadluses · Spordiala kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal), võitis kulla 1924 · Võitis EM-hõbeda 1927 · 4-5 koht 1920 Anwerpenises Kreeka-Rooma maadlus · 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 ...
Poks Referaat Merilyn Kasepuu 10a. juhendaja : Ulle Ernits Otepää gümnaasium 2011 Sisukord 1. Mis on poks ? 2.Esimese maailmameistrimatsi võitja. 3. Kuulsad Poksijad . 4. Nais poksija. 5. Eesti poksijad. Sissejuhatus Minu referaat räägib poksist. Mis on poks? Lisaks räägin maailma esimese poksi võistluse võitnud mehest. Mainiks ära ka mõne hetkel oleva kuulsa poksija ja räägiks temast natuke lähemalt .Ei jäta vahele ka naisi , kes jumaldavad poksi . Kuid kõige suurema rõhu tooks Eesti poksijatele , et ka meie armsas pisikeses Eestis on poksijaid ja kes on päris palju saavutanud . Meeldivat lugemist! Mis on Poks? ...
MALEPOKS · Hollandlase Lepe Rubinghi leiutatud spordiala. · Vahelduvates raundides mängitakse malet ja poksitakse. · Spordiala idee on tulnud sarjast ,,Külm ekvaator". · Malepoksi põhimõte on selles, et ta nõuab enda võistlejatelt vaimset ja füüsilist pingutust. Võistlus sisaldab 11 raundi. 6 maleraundi (paaritud), 5 maleraundi (paaris), niiet alati alustatakse malest. Maleraund kestab 4 minutit. Poksiraund kestab alates 2007. aastast 3 minutit. Raundide vaheaeg on 1 minut. Võitja on see, kes: · teeb teisele mati · kelle vastane jääb maleraundis ajapuudusesse · lööb teise nokauti · või kuulutatakse võitjaks kohtuniku otsusega Kui malepartii jääb viiki, võidab poksis rohkem punkte kogunud võistleja. Kui ka poksis on punkte võrdselt, võidab mustade malenditega mängiv võistleja. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti ...
Kool Suusatamise tehnika ja põhitõed, Veerpalu, Smiguni saavutused Referaat Koostaja: Nimi Linn ja aastaarv Kristina Smigun- Vähi saavutused Olümpiamängud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Maailmameistrivõistlused Kuld 2003 topeltjälitussõit Hõbe 1999 15 km vabatehnika Hõbe 2003 10 km klassikatehnika Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaas...
Kool Heike Dreschler Referaat Koostaja: Oma Nimi Linn 2010 Sisukord 1. Biograafia.........................................................................................................................................3 2. Saavutused........................................................................................................................................4 3. Isiklikud rekordid.............................................................................................................................6 4. Dopingu süüdistused........................................................................................................................7 5. Kasutatud allikad..............................................................................................................................8 ...
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on : *Eesti endine murdmaasuusataja *Kahekordne maailmameister *Kahekordne olümpiavõitja Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. Saavutused *Andrus Veerpalu sündis 8. veebruaril 1971 , Pärnus. *Hakkas sportima 1979, suusatreeninguid alustas 1983 Johannes Toimi õpilasena . * 15kordne Eesti meister aastatel 19902005. 2009 seisuga individuaalselt osalenud 111 maailma karika etapil ja saanud 10 esikolmikukohta, millest 6 on ta võitnud. Isiklik elu Andrus Veerpalu on abielus Angela Veerpaluga. Nende peres kasvab neli last: Andreas , Anette , Anders ja Anlourdees. Reklaam 2005 aastal reklaamis Saku õlletehas Andrus Veerpalu foto abil õlu. Pildi juurde käis lause "Kehva suusailmaga võtan vabalt". Pildi allservas oli kiri, et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga. EOK esimehele see re...
Andrus Veerpalu Elulugu ja andmed:Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Andrus Veerpalu treener on Mati Alaver. Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994), Anette, Anders ja Anlourdees. Ta lõpetas 1990. aastal Eesti Spordigümnaasiumi Otepää filiaali. Suusaspordiga hakkas ta tegelema 12-aastasena. Tulemused:Esimesed märkimisväärsed tulemused olid 8. koht 10 km klassikalises stiilis Nagano OM-i...
ODAVISE Referaat 1. ODAVISKEST ÜLDISELT 1.1 MIS ON ODAVISE? Odavise on kergejõustikustaadionil harrastatav heiteala, kus visatakse ligikaudu 2,5 meetri pikkust oda. Odaviske võistlused toimuvad nii naistele, kui ka meestele. Samuti on odavise ühe alana kavas nii meeste kümnevõistluses kui ka naiste seitsmevõistluses. Katse sooritamisel on sportlase kasutuses hoovõturada, mille lõppu on märgitud mõõtesektori algust tähistav joon. Sellest joonest üle astumise korral katse mõõtmisele ei lähe. 1.2 REEGLID 1.2.1 O DA Oda suurus, kuju, minimaalne kaal ning raskuskese on rangelt määratud IAAF (International Association of Athletics Federations) seadustega. Rahvusvahelistel võistlustel peab meeste oda pikkus jääma vahemikku 2.6 2.7 meetrit ning kaaluma vähemalt 800 grammi. Naiste oda pikkus peab jääma vahemikku 2.2 2.3 meetrit, minimaalne kaal 600 grammi. Oda on varustatud ligikaudu 150 mm pikkuse käepidemega, mis asub oda ra...
VILJAR LOOR Sündinud 1.oktoobril 1953 Tartus. Tema pikk võrkpallurikarjäär algas ülikoolilinnas kuuekümnendatel aastatel Tartu LNSK-s treenerina töötanud Ülo Palgi ja hiljem Taavo Veski käe all. Viljar alustas treeninguid 5. klassi õpilasena. Tartu noortekoondises saavutas ta oma esimesed võidud. Pika ja saleda nooruki püüdlik mäng ning resultatiivne rünnak hakkasid varakult silma eesti noortekoondise treenerile Raimund Pundile, kes kutsus perspektiivika võrkpalluri Tallinna Spordiinternaatkooli. TSIK-i meeskonnas tuli Viljar 17-aastaselt N. Liidu noortemeistriks. Poja võrkpalluritee silumiseks asus Looride perekond Tallinna. Seda otsust pole vanematel kahetseda tulnud. Viljar Loor ( 197 cm pikk, võistluskaal 93-95 kg) on olümpiavõitja (Moskva 1980), kahekordne maailmameister ( 1978,1982), viiekordne maailmameister (1975, 1977, 1979, 1981, 1983), kahekordne maailma karikavõitja (1977, 1981), kol...
Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui ka...
Hagudi Põhikool Carmen Apsolon VII klass Referaat ERIKA SALUMÄE Juhendaja: Silver Palu Koostas: Carmen Apsolon TUTVUSTUS Erika Salumäe (sündis 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Petanque'i Klubide Liidu president. SPORTLIKUD SAAVUTUSED Erika Salumäe on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks naissportlaseks 1983., 1984., 1987., 1988., 1989., 1990., 1992., 1995. ja 1996. aastal. Ei naistest ega meestest ole kedagi teist 9 korda Eesti aasta parimaks sportlaseks valitud. Maailmameistrivõistlused: 1984: 2. koht trekisprindis 1986: 2. koht trekisprindis 1987: 1. koht trekisprindis 1989: 1. koht trekisprindis 1995: 3. koht trekisprindis Olümpiamängud: 1988. aasta suveolümpiamängud Seoulis...
BRASIILIA ASUKOHT FAKTID Riik Lõuna-Ameerikas Ümbritseb Atlandi ookean Pealinn : Brasília Pindala : 8 511 965 km2 Rahvaarv : umbes 192 296 000 Rahaühik : Brasiilia reaal (BRL) Riigikeel : portugali LIPP JA VAPP AJALUGU Aastal 1500 avastas Pedro Alvares Cabral Brasiilia , ning kuulutas selle Portugalile kuuluvaks 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse Esialgu oli Brasiilia keisririik , alates 1889 vabariik LOODUS Põhjaosas asub Amazonase madalik Campos ja Gerali mäed asuvad Brasiilia mägismaal , need on kõrgeimad mäed lõunaosas Voolavad läbi Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Parana jõgi Siin asub Amazonase vihmamets AMAZONASE VIHMAMETS Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias See moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest LOOMAD Loomastik on liigirikas Suurtest imetajat...
Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...
KÄSIPALL Pane siia ikka ENDA nimi Tutvustus 6 mängijat, 1 väravavaht Kaks kohtunikku Mängijad söödavad vastastikku palli Vahepeal põrgatavad Eesmärk väravate saavutamine Eestis tegutsevad võistkonnad: Chocolate Boys, Viljandi HC, Põlva Serviti, Kehra Klubid Eestis tegutsevad meeste käsipalliklubid:Chocolate Boys,Viljandi Hc,Põlva Serviti ja Kehra Eestis tegutsevad naiste käsipalliklubid:Reval Sport,Mella,Dvigatel,Põlva Serviti,Põlva Super Attak,Tapa Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb ...
,,Jüri Jaanson. Sauruse tee" Gunnar Pressi kirjutatud raamat Jüri Jaansonist oli väga huvitav. Enne selle raamatu lugemist teadsin Jüri Jaansonist üsna vähe, kuid peale selle raamatu lugemist tean palju rohkem ning tänu sellele muutus ka mu arvamus temast väga palju. See raamat oli väga innustav. Eriti inspireeriv oli lugeda seda, kuidas Jüri 16 aastasena sõlmis oma venna Erkiga lepingu, et ta tuleb maailmameistriks, mille peale vend lubas end herneks hirnuda, kui see juhtub, ja Jüri nägi selle nimel vaeva ning saavutaski selle. Hoolimata tema terviseprobleemidele, eriti seoses kuulmisega, ja kõigile muudele raskustele (pidevad treenerite vahetamised ja muu) on ta suunud siiski väga palju oma elus korda saata. Ta on mitmekordne maailmameister ja olümpiavõitja just tänu selle, et ta on ise pingutanud. See kõik näitabki, et tuleb ise pingutada ja vaeva näha selleks, et elu oleks väärtuslik mitte oodata, et kee...
,,Murdmaasuusatamine" Referaat Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Suusasport on aastakümnete jooksul kujunenud enam harrastatavaks spordialaks. Huvi selle haarava, tervistava ning kõigile kättesaadava spordiala vastu aina kasvab (1974: 5). Selles referaadis tuleb juttu suusatamise ajaloost, suusatamise varustusest ja miks suusatamine on kasulik. Suusatamine on väga hea spordiala tervele kehale, treeningutest võtab osa 90% lihastest ning see on sobilik ka vanadele ja ülekaalulistele inimestele. Suusatamises peetakse võistlusi. Selles referaadis on juttu ka suusatamises kasutatavatest erinevatest stiilidest. Ajalugu Suusad olid Euraasia põhjarahvaste kasutusel juba nooremal kiviajal. Need on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidi lumes. Suusatalla alla liimiti põdranahk, mis libises pärikarva hästi edasi, aga vastukarva taga...
F.C Barcelona ( Futbol Club Barcelona ) Sissejuhatus: Mina tegin oma ettekande F.C Barcelona jalgpalli tiimi kohta.Mulle meeldib jalgpall ning mulle meeldib teha jalgpalli kohta ette kandeid.Minu ettekandes on kirjas , kes tegi FC Barcelona klubi ja mis aastal ning palju muud. FC Barcelona FC Barcelona on Hispaania spordiklubi, mille asutas Barcelonas 1899 Hispaaniasse kolinud sveitslane Juan Hans Gamper. Praeguseks on klubi kasvanud enneolematult suureks, üle 170 000 liikme. 108 000 liige oli paavst Johannes Paulus II, kes sai klubi liikmeks 1982. aasta Hispaania-visiidi ajal. Klubis tegeldakse jalgpalli, korvpalli, käsipalli, võrkpalli, ragbi, rulluisuhoki ja teiste spordialadega. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Teised on Madridi Real ja Bilbao Athletic. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barc...
Erika Salumäe ,, Jääda ellu'' Karm lapsepõlv, eesmärk ellu jääda see on kui põnevusromaanist. Kuid see tee kulgeb ülesmäge ja rännak haaras mind kaasa. Olümpiakangelase sõprade ja tuttavate jutustused raamatus on nii värvikad killud, et neist saab kokku hinnalise mosaiigi. Nende vahele ja kõrvale on lükitud tekste, mis annavad olulist lisa tunnetamaks ja mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekor...
Laskumisviisid: laskumine kõrgasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks ei ole kiirus ja kukkumisohtu pole. Kiõrgasendis laskumine on enamiku mäesõiduelementide õpetamise aluseks, kuna selles õpitakse ära tarvilik säärte ettekallutus hüppe-ja põlveliigestest. NÕUDED asendile: Jalalabade vahekauguseks on üks pöia laius Üks jalg on teisest 0,5 kuni 0,75 jalalaba pikkuse võrra eespool (see pikendab tugipinda, millega aitab säilitada tasakaalu). Keharaskus jaotub ühtlaselt mõlema jala täistallala Sääred on hüppe-ja põlveliigestest kallutatud ette, nii et ülalt vaadates põlved katavad saapaninasid. Tagapool asetseva jala reis, kere ja pea moodustavad ühise sirge Käed on kas all või all-ees-kõrval, kepiteravikud suunatud taha. Laskumine põhiasendis- kasutatakse, kui eesmärgiks on kiirus või laskumisel on kukkumisoht, asend on seda madalam, mida suurem on kiirus. NÕUDED: Jalalabad ja sääred samamoodi...
Eesti läbiaegade parim sportlane Ma arvan, et Eesti läbiaegade parim sportlane on Jüri Jaanson, sest 1) Ta on ikka veel tippsportlane. See on täiesti uskumatu, et 42-aastasena on ikka veel võimalik olümpialt võita medaleid. Praegu on ta juba 43- aastane aga ikka veel jätkab tippspordis. Nagu need kõik vanemad tippsportlased ütlevad, et pärast olümpiamedalit, et nüüd võtan aasta korraga ning vaatame äkki isegi näete mind 4 aasta pärast. Seda ütles ka Jaanson. See oleks veel uskumatum, kui ta ka järgmistel olümpiamängudel osaleks, sest siis oleks ta juba 46-aastane. 2) Ta on osalenud 6-detel ...
Gerd Kanter Gerd Kanter sündis kuuendal mail 1979. aastal Tallinnas Pikkus: 196 cm Kaal: 125-128 kg Käte siruulatus: 207 cm Pärast Gerdi esimese klassi lõpetamist kolis pere elama Vigalasse. Seal õppis ta põhikoolis. Keskkooli lõpetas Gerd Pärnu-Jaagupis. Gerd on lõpetanud diplomiga Tallina Tehnikaülikooli Kõrgema Majanduskooli ärijuhtimise erialal. Hetkel on tal õpingud pooleli Estonia Business Schoolis. Kanter jõudis kettaheiteni suhteliselt hilja alles 17-aastaselt. Gerd jõudis kettaheiteni tänu oma isale, kellel on samuti erakordne sportlik anne, kuid kellel paraku puudusid võimalused end realiseerida. Kui Gerd oli umbes 17-aastane, otsustas isa talle paar kettaheite harjutust õpetada. Esimesel võistlusel heitis Gerd ketast 30 meetri kanti. Peale põhikooli lõpetamist tekkis ligi kaks meetrit pikal noormehel mõte korvpalluriks hakata. Miskipärast praakisid asjatundjad turske nooruki välja, ning täiesti ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
