Nimetu (1)

Ettevõtte majandusõpetus
Ettevõtjaks on füüsiline isik või äriühing
Osaühing
Oü. on piiratud vastutusega ühing. Osanikud oma varaga ei vastuta. Algkapital 10000 ( 1.
sept. 1999 40000 ). Oü. vastutab oma tegude eest kogu oma varaga. Osanik ei ole oü.
omanik. Ta maksab sisse algkapitali ja saab õiguse saada osa oü kasumist. Likvideerimisel
õigus saada osa oü. varast.
Asutamine
Oü. asutamisel võivad osaleda nii juriidilised kui ka füüsilised isikud kaasa arvatud
ükiskisik. Asutajate liikmeks võivad olla ka riik ( ettevõte ) või omavalitsus .
Asutamisel tuleb sõlmida asutamislepining, üksikisiku puhul asutamisotsus ja põhikiri.
Asutamislepingus peab kirjas olema ühingu nimi, asukoht, andmed asutajate kohta,
osakapitali suurus, osaku väikseim nimiväärtus (min. 100 kr. või selle kordne), osade eest
tasumise kord, aeg ja koht. Mitterahaliste sissemaksete korral hindamiskord. Asutamislep.
kinn. Oü põhikiri ja valitakse juhatus.
Põhikiri sisaldab ärinime, tegevus alade loetelu , osakapitali suurust (kindel või vahemik
(suhe ¼ )). Edasi määratkse osakute arv ja nende nimiväärtus ja osakutega seotud õigused ja
reservkapitali suurus.
Võib paika panna ka oü nõukogu.
Juhatus avab pangaarve sissemaksete tegemiseks. Pärast sissemaksete laekumist annab pank
teatise makstud summa kohta ja sellega koos võib äriregistrisse esitada avalduse oü
registreerimiseks. Lisatakse põhikiri, juhatuse liikmete nimed ja allkirjade näidised +
sidevahendite numbrid .
Asutamislepingu sõlmimisest kuni avalduse esitamiseni äriregistrile on aega 6 kuud.
Pärast registreerimist hakkab oü tegutsema vastavalt põhikirjale.
Aktsiaselts
On piiratud vastutusega äriühing. Algkapital 100000 (1. Sept. 1999 400000 ). As.
Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks, min. nimiväärtus on 10 eequ või selle kordne. Tavaliselt
tulevad ringlusse 2 aktsiate liiki - nimelised ja esitaja aktsiad .
Nimelisest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse.
Üldreeglina on nimeliste aktsiate müük vaba, põhikirjas võib olla kehtestatud ka teisiti.
1
Esitaja aktsial on aktsia omanikuks tema valdaja. Esitaja aktsia võõrandamine toimub
üleandmisega. Vastavalt aktsiatele saab aktsionäär häältearvu.
Eelisaktsiate omanikule garanteeritakse dividente. Eelisaktsiaid võib-olla kuni 1/3 aktsiatest.
Asutamine
a) asutamine aktsiate märkimisega
b) asutamine aksiate märkimiseta
Asutamine märkimisega langeb enamvähem kokku oü asutamisega. Juhatusele ja nõukogule
lisaks valitakse audiitor , kes kontrollib as majandustegevust vähemalt üks kord aastas.
Asutamisleping
aktsiate märkimine
 
 
asutamiskoosolek
Asutajad peavad märkima vähemalt ¼ aktsiatest. Koosolek otsustab aktsiaseltsi asutamise ja
võtab vastu põhikirja, valib juhatuse, nõukogu ja audiitori.
Raha laekumise kohta annab pank teatise laekunud summa kohta. Antakse avaldus
äriregistrisse. Aktsiaseltsi registeerimisel teatab äriregister sellest Riigiteatajas ja avalikus
lehes (Sõnumileht).
Ülalkirjeldatud viisil võib saada ettevõtjaks EV kodanik või inimeste grupp (äriühing). Selle
seadusega muudeti inimene majandusliku tegevuse subjektiks.
ettevõtja
sisendid
väljundid
loodusrikkused
tööjõud
kapital
informatsioon I
ettevõte
tootmine
kaubad, teenused
informatsioon II
Tootmine – materiaalsete hüvede valmistamine, inimeste vajadusi rahuldab tegevus.
2
Ettevõtte juhtimine
Ettevõte kui organisatsioon
Kõikjal kus inimesed ühendavad oma jõud mingi eesmärgi nimel on vajalik juhtimine.
Organisatsiooni võib käsitleda mitmest aspektist ja tunnetada tema erinevaid külgi
a) org. kui ratsioonaalne süsteem
org. struktuut, selle kujundamine, ingo kogumise, töötlemise ja kasutamis võtted
b) org. kui kultuuri ja sümbolite kogu
org. väärtused, eelistused
c) org. kui inimeste koostegemiste süsteem
inim. Vahelised suhted, motivatsioon , teg. hindamine, ettevõtte sisene psühhokliima
d) org. kui poliit . Süsteem
võimu allikad ja selle kasutamine
Tootmisettevõte, kui avatud süsteem ja selle juhtimine (17.09.98)
Lihtsustatult võib tootmise. vaadata avatud süsteemina, mis koosneb bioloogilistest
süsteemidest (inimene) tehnoloogilistest süsteemidest.
Madalaimaks allsüsteeemiks on töökoht, kus bioloogiline süsteem, kus selle allsüsteemi
element on ühendatud mehanilise süsteemiga ja selliselt tekkib uus, kuid juba kõrgemat
järku allsüsteem. Selliseid süsteeme nim. sotsiaaltehnilisteks. Töökohtadest moodustuvad
ettev. allüksused ehk uued kõrgemat järku allsüsteemid ja nendest moodust. ettev.
Kui lähtuda ühiskonnast tervikuna , siis ka ettev. kujutab endast ühte allsüsteemi.
Kõrgemad süsteemid ei kujuta endast lihtsat mehaanilist summat vaid sisuliselt juba uut ja
erinevate omadustega süsteemi. Igas funktsioneerivas süsteemis valitsevad omad kindlad
seaduspärasused kuid neid mõjutavad ka teised süsteemid. Madalama aste süsteem peab
arvestama kõrgema süsteemi seaduspärasustega, mis tuleneb süsteemi eesmärkidest.
Iga tegutsev ja konkreetset eesmärki omav süsteem peab eesmärgi saavutamiseks looma
vastava organisatsiooni. Materiaalse eesmärgi saavutamiseks vajatakse mitmesuguseid
ressursse. Ühtlasi need ressursid on tootmisprotsessi sisendiks. Ressurside muutmiseks
väljundiks tuleb bioloogilised ja tehnoloogilised süsteemid panna liikuma. See tootmine
väljendub tootmisprotsessides, mis peavad toimima kindla korra järgi, neile omaste
seaduspärasuste järgi (tootmistehnoloogia). Peale tootmisprotsesside on ettevõttes veel palju
teisi protsesse – teaduslikud uuringud, marketing, majanduslik arvestus, projekteerimine .
Ratsionaalne koostöö loomine, protsesside elementida ja protsesside vahel, peaeesmärgi
saavutamiseks – ongi juhtmise ülesandeks.
1) ettevõttes või organistasioonis saab üksikküsimusi lahendada õigesti kui pidada silmas
süsteemi kui terviku eesmärke
2) Süsteem on ainult juhitav siis, kui ta on jälgitav. Mittejälgitavad süsteemid ei saa
toimida.
3
Ettevõtet tuleb vaadelda avatud süsteemina, mis sõltub paljudest teguritest. Avatud
süsteemile on iseloomulik, et juhtimisel saab määravaks olukord ehk situatsioon st. et on
olemas sellised tegurid, mis mõjutavad oluliselt ettevõte teg. tulemusi käesoleval ajal. See
põhineb juhtide olukorra teoorial, mis eeldab olukorra lahti mõttestamist juhtide poolt ja
pärast seda otstarbekate meetotite kasutamist ettevõtte juhtimisel.
Juhtmine kui protsess on ühesugune kõikidele ettevõtetele-asutustele, kuid erinevad on
juhtimisel kasutatud põhimõtted, meetodid, menetlused, mis sõltuvad suurel määral sellest
kui hästi juhid tunnetavad situatsiooni, millised on juhi isikuomadused ja milline on tema
haritus.
Juht peab oskama
1) peab oskama hinnata olukorda ja tegureid, mis olukordade kujunemisel on määravad
2) peab oskama hinnata tehtavate otsuste mõju ettevõtte lõpptulemustele
3) valima need meetotid, võtted, mis annavad antud olukorras parima tulemse.
Käesolevaks ajaks on määratud palju olukordi põhjustavadi tegureid, mis on jagatud ettevõte
sise- ja välisteguriteks.
Organisatsiooni või ettevõtte tegutsemis effektiivsus
Ettevõte tegutseb effektiivselt kui väljundiväärtus ületab sisendite väärtuse. Effektiivsusese
aste sõltub sisendite muundamise protsessi juhtimisest. Effektiivsuse kirjeldamiseks on
kasutusel mitmeid võimalusi:
1) Effektiivsuse määratlemine eesmärgi saavutamise abil. Pearõhk on pööratud väljunditele.
Raskusi tekib aga siis kui eesmärke on palju ja kui neid ei osata täpselt mõõta. Paljudel
juhtudel ei ole aga eesmärgi saavutamine mõõdetav.
2) Effektiivsuse kriteeriumiks võetakse ressurside säästlik kasutamine.
3) Strateegilise toetajaskonna seisukoht. Ettevõte on effektiivne kui tema suudab vastata
toetajaskonna ootustele ja rahuldada nende vajadused. Toetajaskond – töötajad,
omanikud , tarbijad.
4) Võistlevad väärtused, võrreldatakse organistasiooni moodustamise printsiipide
otstarbekust. Näiteks kontroll ja paindlikus. Ettevõte rajamisel tuleb määrata, mil määral
tähtsustatakse inimeste heaolu, mil määral eesmärke.
Ei ole ainuõiget tunnust, mille põhjal saaks kujundada organisatsiooni.
Organisatsiooni või ettevõte sisekeskkond
Organisatsiooni sisekeskkond on loodud inimeste poolt ja tekkivad juhtide otsuste
tulemusena. Juhtide tähelpanu nõuvad järgmised tegurid:
eesmärgid
struktuur
ülesanded
inimesed
tehnoloogia
¡
¡
¡
¡
¡
4
Eesmärgid
Igal ettevõttel aga ka organisatsiooni liikmel peab olema tegutsemise eesmärk ehk
lõpptulemus. Eesmärk võib-olla väljendatud missioonina, ülesandena, saavutusena või
tähtajana. Eesmärgiga on seotud ressurside vajadus, struktuur ja tehtavad kulud. Eesmärgid
on aluseks ka tulemuste kontrollimisel ja töö hindamisel. Ettevõte tegevust iseloomustab
eesmärkide paljusus. Eesmärgid võib jagada: üldisteks ja spetsifilisteks.
Üldised iseloomustavad ettevõte peamist taotlust ja hõlmab kogu ettevõtet ja on pikaajaline.
Üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia,
aineliste ja finantsressurside vajaduse.
Üldised eesmärgid kujundatakse ümber spetsifilistemaks eesmärkideks. Need on
lühemaajalised ja täpsemad. Eesmärkide reastamisel tekkib eesmärkide pingerida .
Spetsiifilised eesmärgid muunduvad üldiste eesmärkide alleesmärkideks ehk põhieesmärkide
saavutamise abinõudeks.
Kõik eesmärgid peavad olema ühised – nad peavad alluma peaeesmärgile.
Struktuur
Ettevõte üheks tähtsaks omaduseks on tema struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende
vahel. Struktuuri kujundamisel on tähtsad eesmärgid ja tööjaotus. Eesmärk määrab
struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.
Tööjaotus kujutab endast tegevuste ja toimingute jaotamist neid täitavate allüksuste vahel –
jagada suured ülesanded väikesteks ülesanneteks, mis on jõukohased. Tööjaotuse
eesmärgiks on jagada keerukas tööde komplekt osadeks , mida on võimalik täita inimeste
grupil või üksikisikul. Tegevuslik tööjaotus kutsub esile horisontaalse hargnevuse.
Tööjaotus
Tegevused ja toimingud jaotakse neid täitvate allüksuste vahel. Suur ülesanne jaotatakse
väiksemateks.
………………..
5
Ülesanded (21.09.98)
Iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Igale struktuuri
üksusele anda (tööd, tooted, mida valmistada, teenused, saavutused) Sageli kaasneb
ülesandega selle täitmisel kohustuslik tehnoloogia ja tähtaeg. Ülesanded on eesmärgi
saavutamise vaheetapid. Seotud nii eesmärgi kui ka struktuuriga.
Inimesed
tehnoloogia
Eesmärk
Ülesanne
struktuur
Tehnoloogia
(sisetegur) tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Tootmise
effektiivsuse kasv on seotud tehnika ja tehnoloogia täiustamisega. Tehnoloogia on seotud
teadusega. Teadmised rakendatakse. Mõeldakse välja uuendusi .
Tehnoloogia mõju juhtimisele ja tootmise effektiivsusele ilmneb eriti pöördeliste
tehnoloogiliste muudatuste rakendamisel (konveier näiteks)
Inimesed ehk töötajad
Üks resurss, sisend . Juht saavutab eesmärgi teiste inimeste kaudu, kasutades ära nende
tööjõudu ja intellekti. Peab arvestama, et iga inimene on kordumatu isiksus oma murede ja
soovidega, mida püüab rahuldada. Juht pöörab inimesele suurt tähelepanu. 3 aspekti:
1) inimene kui isiksus
2) inimene kui grupiliige
3) inimene kui liider ja juht
Inimese käitumise ühiskonnas ja tööl määravad ära tema isikuomadused ja keskkond. Juhi
kõige keerukam töö on töö inimestega. Töö edukus sõltub suurel määral nn
käitumisteadmiste tundmises: psühholoogia, organisatsiooni käitumine ja sotsioloogia.
Inimese individuaalsed omadused kujunevad füsioloogiliste ja psühholoogiliste omaduste
koostoimel. Aluseks kesk ja vegetatiivne närvis. ja ainevahetus . Psüholoogilised omadused –
hoided, tajud , tunded, vajadused, väärtused, kaasasündinud isikuomadused. Nende tõttu
annabki inimene olukorrale oma tõlgenduse. Need näitavad inimese eeldusi ja võimeid
mingis tegevuses osalemiseks ja määravad tema edukuse.
6
Ettevõtete ja organisatsioonide juhtimisel saavutatakse paremad tulemused kui eesmärgid on
kooskõlas liikmete vajaduste, hoiakute ja väärtushinnangutega.
Käitumise muutumine töises tegevuses. Olulisel kohal töö eesmärgid ja saavutusviisid. Juhi
osa on mõjutada alluvaid neid täitma.
Võib juhtuda, et mitte kõik töögruppid (org. liikmed) ei toeta oma tegevusega eesmärkide
saavutamist. Juht peab oma tegevusega alluvate käitumises ja tegevuses muutusi esile
kutsuma.
Käitumise muutmist , seost õppimisega. Õppimise protsessis tekkib teadmiste muutumisega
muutus käitumises. Käitumise muutmisel tuleb arvestada seaduspärasust, et inimene tahab
korrata positsioonil kinnitust leidnud tegevust ja püüab vältida soovimatuid tulemusi.
Grupid organisatsioonides. Enamusel juhtudel tegutesevad inimesed organisatsioonide
rühmades. Organisatsiooni tegevust mõjutavad nende omavahelised suhted. Isiku mõju
grupile ja grupi mõju inimesele uurib sotsiaalpsüholoogia.
Grupp on inimeste ühendus, mis koosneb inimestest, keson regulaarses koostegevuses ja
otses sõltuvuses ühise eesmärgi saavutamise nimel.
Moodustamise viisi järgi jaotatakse grupid:
1) ametlikud (formaalsed). Moodustab ametlik võim mingi eesmärgi saavutamiseks.
Realiseerib ametlikke eesmärke, isiklikud jäävad tahaplaanile. Eesmärkidesks
tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid.
2) mitteametlikud (informaalsed). Mitteametlikud tekkivad inimeste ühiste huvide ja
omavaheliste suhete alusel. Võivad tekkida ametlike gruppide sees või väljas. Kui
sees siis võivad mõjutada ametliku grupi tööd positiivselt või negatiivselt. Võivad
kujuneda survegrupid. Eesmärkides peamine inimloomuse avaldus ja
rakendusvorm.
Grupi liikmete koostegevuses võib tekkida sünenergia – koostegevuse tulemus on parem kui
liikmete eraldi summeeritava tegevuse tulemus. Tekib kui inimesed rakendavad olevaid
ressursse ühise eesmärgi nimel. Sellel põhineb meeskonnatöö effektiivsus. Igalühel on oma
ülesanne, teatud hetkel jääb kellegil aega üle, siis aitab neid, kellel on hetkel abi vaja.
Ringmani effekt – inimestel gruppides kalduvus vähem pingutada. Sageli kulub ka palju
aega grupi sisele suhtlemisele.
Grupi omadused: grupi peamine psüholoogiline parameeter on ühtsus tunne. Tekib
ühistegevusest, vastastikusest sõltuvusest, ühis huvidest, traditsioonidest. Seob inimesed
tervikuks, grupiks.
Grupi kohesiivsus, mis näitab, mil määral grupi liikmed on huvitatud grupist. Kõrge g.
kohesiivsuse korral püüavad liikmed grupi norme arvestada. Kui normid on ettevõttele
kasulikud, siison grupp ettevõttele kasulik. Töises tegevuses tuleb “meie” tunnet igati
tugevdada – ameti rõivastus, tähtpäevade tähistamine, käitumistavad, rituaalid. Meietunne
avaldub ekstremaalsetes olukordades. Segab otsustamist.
7
Grupi normid. Antud tingimustes sobivad käitumiseks. Osa norme seotud mingi kindla
tegevusega, osa üldised. Grupis toimivad ka ühiskonna ja kultuuri normid. Väliskeskkond
mõjutab sisekeskkonda. Grupi rühmade normid:
1) Koostegevuse normid. Reeglid, mida tuleb arvestada koostegevusel.
2) Situatsiooni normid
3) Rolliootused – käitumise viis, mida oodata rolli täitjatelt.
4) Jaotamise normid - kuidas jaotada tasu ja ressursid
5) Üldise koostegevuse normid – üldised tõekspidamised ja reeglid, mille täitmist oodatakse
6) Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid – ühiskonnas kehtivad tõekspidamised,
arusaamad tegelikkusest, mis on hea, mis on halb.
Staatus ja rollid
Staatus – grupi liikme asend grupis sõltuvalt hinnangutest ja väärtustest. Hinnangud
kujunevad teatud aja jooksul. Aluseks iga, töökogemus, ametiala, haridus . Igal liikmel oma
staatus, mis eeldab teatud käitumist. Staatus tuleneb eesmärkidest ja ülesannetest, mis grupi
koos hoiavad. Staatus jätab ka vabaduse individuaalsetele erinevustele. Mida kõrgem staatus,
seda rohkem õigusi ja seda rohkem kontrollib grupi käitumisreeglite käitumist.
Roll. Grupis täidavad grupi liikmed rolle, mida võib seostada grupi ülesannetega ja suhetega.
Rolli täitjad pole alati selgelt välja kujunenud. Kõige selgemalt eristub liider. Liidri mõju
grupile on suur. Rollid jaotatud ühtlaselt või ebaühtlaselt. Viimasel juhul võib tekkida
rahulolematus . Mõned liikmed võivad hakata võtma enesele suunatud rolle. Pööravad
tähelepanu oma vajadustele ja hakkavad vastu töötama.
Juhi rollid
1) suhtlemisega seotud rollid
2) informatsiooniga seotud rollid
3) otsustamisega seotud rollid
8
Strateegilise plaanimise protsess (14.10)
1. organisats.
missioon
2. eesmärk
3. väliskk.
analüüs ja
hindamine
4. sisekeskk.
analüüs ja
hindamine
8. strateegia
hindamine
7. strateegia
rakendamine
6. strateegia
valik
5. strateegil.
alternatiivide
koostamin ja
analüüs
Plaanimine
Strateegiline plaanimine
Sõna strateegia pärineb Vanast- Kreekast , sõjapidamiskunst. Majandusse tõid selle sõna kaks
matemaatikut - mänguteooria rajajad von Neumann ja Morgesten: strateegia kui
tegevusplaan .
Majandus on ettevõte strateegial oma eripära ja ta seostub tasakaaluga ettev. sise- ja
väliskeskkonna vahel.
Kõikide ettevõtete lõppeesmärk peaks olema teatud tarbijate vajaduste rahuldamine.
Vajaduste muutudes muutuvad ka nõuded ettevõtte toodangule, mis toob esile muutuse
kasutavates ressurssides ja nende muundamise protsessides. Muutub pidevalt ka
väliskeskkond. Oma arengu potentsiaali säilitamiseks tuleb ettevõttel püstitada uusi
eesmärke ja seega kavandada ideid nende eesmärkide saavutamiseks. Omavahel seotud
eesmärkide, tegevusplaanide ja muude programmide välja töötamist nim. strateegiliseks
plaanimiseks selle plaani elluviimist strateegiliseks juhtimiseks .
Strateegia on hierarhilise ülesehitusega st. kus üldisema iseloomuga elemendid annavad
aluse neid täpsustavate konkreetsemate elementide välja töötamisel.
missioon ja eesmärgid
missioon – sõnum tarbijale. Missioon peab olema lühike ja selge. Missioon peaks aitama
luua kujutluspildi ettevõtte olemusest ja väärtushinnangutest. Missiooni väljendus olgu selge
9
ja meeldejääv, et seda võiks kasutada nii sees kui väljas. Lähte missioonist formuleeritakse
üldised ja spetsiifilised eesmärgid, tuleks arvestada järgmist:
1) eesmärgid peavad olema konkreetsed ja mõõdetavad, mis on orientiiriks täitjale ja nende
alusel fikseeritakse eesmärkide saavutamist.
2) eesmärkidel peab olema ajaline kestvus (pikaajalised > 5a, keskajalised (1 – 5 a),
lühiajalised 3) eesmärgid peavad olema reaalsed – inimene ei püüagi saavutada ebareaalseid eesmärke.
4) eesmärgid peavad hõlmama kõiki tähtsamaid alasid ja toetama üksteist
Eesmärkide tähtsus ilmneb juhtimisel siis, kui nad on täpselt formuleeritud, kui nad on
teatavaks tehtud täitjale kui nende täitmist motiveeritakse ja kordineeritakse.
Väliskeskkonna analüüs ja hindamine
peab andma vastuse küsimustele
1) Milline on ettevõtte positsioon keskkonnas
2) Millist positsiooni me sooviksime omada
3) Mida me peaksime tegema uue positsiooni saavutamiseks
analüüsida tuleks väliskeskkonna tegurite kaupa:
1. rahvusvaheline olukord
2. majanduslik olukord maailmas, riigis, regioonis jne.
3. poliitika
4. turud, kus kaupa müüakse
5. teaduse ja tehnika areng
6. sotsiaalne käitumine (kuidas ühiskond suhtub organisatsiooni)
analüüsi põhjal koostab ettevõte mitu arengu varianti
1) piiratud kasvu strateegia - Kasutab enamik väljakujunenud tehnoloogiaga ettevõtteid.
Eesmärkide püstitamisel lähtutakse saavutatust. Selliste ettevõtete toodang realiseeritakse
peamiselt organisatsioonide turul (teised firmad). Selliste ettevõtete rentaablus on
suhteliselt madal, kuid kasum on alati garanteeritud.
2) kasvu strateegia - Eeldab ettevõte kiiret kasvu. Eesmärke korrigeeritakse sageli. Nendes
uueneb kiiresti tehnoloogia ja toodang. Kaupa müüakse nii organisatsiooni kui ka
tarbijaturul. Nende ettevõtete kasv võib olla kas sisene, mis tähendab tootmismahu kasvu
ettevõte laiendamise arvel või välimine – liitumise tulemusena (sageli liitutakse teise
haru ettevõttega) – konglomeraat. Kasulik, sest majanduslikud tõusud ja langused käivad
haruti.
3) koondamise strateegia – Madalamad eesmärgid. Tootmist ratsineerida või ümber
korraldada. Osaline likvideerimine, vähemtasuvatest lülidest vabanemine .
4) kombineeritud strateegia – Kasutatakse mõne allüksuse osas kasvu strateegiat, mõne osas
koondamist. Laia nomenklatuuriga ettevõtetes on see strateegia levinuim.
Ettevõtte elujõu määrab ära sisekeskkonna analüüs ja hindamine. See näitab, milline
strateegia analüüs on ettevõttele reaalne. Analüüsida ja hinnata tuleks järgmisi ettevõtte
tegevuse valdkondi.
10
1)
2)
3)
4)
5)
turundus
tootmine
tööjõud
arvestus ja rahandus
ettevõte kultuur
Turundus
1)
2)
3)
4)
5)
6)
7)
8)
9)
turuosa ja selle suurendamise võimaluse
uute turgude hõivamise võimalused ja otstarbekus
toodete positsioon turul (kvaliteet ja hind)
hinnapoliitika vastavus ettevõte strateegiale
müügieelne ja järgne teenindamine
turunduskanalite analüüs
reklaami analüüs
uue toodangu väljatöötamine
turuuuringute vajadus ja ulatus
Tootmine
1)
2)
3)
4)
5)
tootmiskulude alandamisvõimalused ilma kvaliteedi alanduseta
toomisprotsessi efektiivsuse analüüs (kas tootmisp. on tänapäeval küllalt effektiivne)
tootmisvõimsus (max. võimalik tootmismaht aastas)
tootmisstruktuur, kas see vastab püstitatud eesmärkidele
tootmisalaste uuringute vajadus
Tööjõud
1) juhtide ja spetsialistide vajadus, nende kompetentsus ja ettevalmistus, ümberõppe
vajadus
2) oskustööliste vajadus, kvalifikatsioon , ümberõppe
3) töömotivatsiooni vajadus
4) tööjõu katteallikad
Arvestus ja rahandus
1)
2)
3)
4)
5)
kehtiva juhtimisarvestussüsteemi analüüs
riski ja tasuvuse analüüs
kapitalistruktuurianalüüs (omakapitali vs. võõrkapital)
projektide efektiivsuse analüüs
raha ja kapitali turgude analüüs
Ettevõte kultuur
Kõrge kultuur loob ettevõttest hea maine, soodustab müüki, toob ettevõttesse häid töötajaid.
11
Strateegia valik ja selle rakendamine
Pärast väliskeskkonna analüüsi ja ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede hindamist valitakse
ettevõttele sobivaim strateegiline plaan ja hakatakse seda muutma tegelikkuseks.
Strateegiliste eesmärkideni jõudmiseks tuleb püstitada alleesmärgid ja ülesanded lühemateks
ajavahemikeks, mis tähendab lühemaajaliste plaanide koostamist – taktikalised plaanid (nt.
ettevõtte aastaplaan). Tööülesannete jagamist täitjate vahel veel lühemateks ajavahemikeks
( kvartal , kuu) nim. operatiivplaanideks. Plaanimise käigus määratakse kindlaks
tegutsemispoliitika ettevõttes tervikuna, valdkondades ja ka allüksustes.
Poliitika on üldine tegutsemisjuhis, mis peab suunama töötajate mõttekäike ja ka
tegutsemist , käitumist otsustamisel , lahenduste leidmisel ja seisukohtade võtmisel olulistes
küsimustes. Võib eristada ettevõtte põhipoliitikat (pikaajaline, kehtib ettevõttes kui terviku
kohta), üldistpoliitikat (ettevõte tervikuna, lühemaajaline) ja lokaalset poliitikat (allüksus või
valdkond)
Korduvate tööde tegemisel koostatakse ettevõtte protseduurireeglid. Eritööde tegemiseks
kindlas olukorras koostatakse kohustuslikud reeglid – instruktsioonid, mis kohustavad tööd
tegema vastavalt instruktsioonile, ilma kõrvalkaldeta. Need on tähtsad eluohtlike tööde
korral.
Ressursside vajadus ja jaotamine
Plaanidega määratakse kindlaks eesmärgid ja nende saavutamistähtajad. Juhtkonna
ülesandeks on kindlustada täitjad kõikide vajalikke ressurssidega, mis määratakse
bilansimeetoditega.
vajadus = ühele ühikule vajalik x tootemaht
võetakse arvesse ka olemasolevaid ressursse.
1)
2)
3)
4)
tootmisvõimaluste bilanss , kus tootmisvõimsused võimaldavad valmistada plaanijärgselt
materjalide bilanss, mis, kui palju, mis ajal vajatakse
energia bilanss
tööjõu bilanss
bilanssides määratakse ära ka katteallikad (kust saab). Bilansid koostatakse tavaliselt
naturaalses ja ka rahalistes ühikutes. Bilansside kaudu seotakse ettevõtte majandus ettevõtte
rahandusega. Lõpuks koostatakse ettevõtte plaaniline bilanss, plaaniline kasumi aruanne ja
plaaniline rahavoogude aruanne. Plaaniliste näitajate olemasolu võimaldab kontrollida
ülesannete täitmist ja eesmärkide saavutamist.
12