Nimetu (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Põllumajandus - Looma kasvatus

1 Hindamata

Lõik failist

VEISTE PIDAMINE

Noorkarja oleks soovitav pidada nii, et esmapoegimine toimuks umbes kaheaastaselt
Vahetult pärast sündimist viiakse vasikad individuaal - või ühissulgu, kus neid peetakse 1-2 nädalat
Esimese kolme päeva jooksul peavad vasikad saama ternespiima
Hiljem minnakse üle naturaalpiima või piimaasendaja jootmisele
Alates 8.elupäevast peavad vasikad saama vabalt kvaliteetset heina
Individuaalsulus tohib pidada kuni 8-nädalasi vasikaid
Individuaalsulud võivad paikneda nii hoones sees kui õuse
Vasikate individuaalsulud valmistatakse plastikust , puidust või vineerist
Kõige odavam ja käepärasem materjal on okaspuit, kõige kallim on plastik
Mõned loomapidajad on kohandanud vasikate pidamiseks suured vedelikumahutid
Ühissulus peab vasika kohta olema vähemalt 1,5m2 põrandapinda. Ühissulus pindala sõltub vasika massist: kuni 150 kg – 1,5m2, 150-220kg – 1,7m2, üle 220kg 1,8m2
Värske koresööt ja allapanumaterjal peaks alati varuks olema (odra, kaera, nisupõhk)
Uhte gruppi paigutatakse enam-vähem üheealised ja samasoolised loomad
Noorloomade pidamiseks mõeldud hooned on üldjuhul puit- või teraskonstruktsiooniga kergehitised
Väiksemate karjade korral peetakse noorloomi allapanukihil
Suuremate karjade jaoks sobib kõige paremini puhkelahtristes pidamine
Allapanukihil pidamisel on võimalikud nii kald- kui horisontaalpõrandaga lahendused, mis on soovitatavalt eraldi söötmiskäiguga
Eestis on hakatud muu maailma eeskuju üha enam pidama spetsiaalseid lihaveisetõuge
Nuumpulle on enamasti peetud lõas, kus palju tööaega kulutatakse asemete puhastamiseks
Nuumpulle oleks soovitav pidada kas restpõrandal või sõnnikukihil
Nuumveisied peetakse üldjuhul aastaringselt laudas, mis võib olla nii soojustatud kui ka soojustamata välispiiretega
Ühes grupis peetakse tavaliselt 5-10 enam-vähem ühevanust nuumpulli
Rühmsulgude piirded valmistatakse tavaliselt terastorudest, nende kõrgus põrandast peab olema vähemalt 1,4m
Lihaveiste pidamiseks mõeldud laudad on üldjuhul soojustama välispiiretegav
Veiste lõastult pidamine õigustab ennast kõige paremini väiksema karja puhul, kus eraldi lüpsiplatsi ehitamine ei ole majanduslikult otstarbekas
Lõaspidamise eeliseks loetakse võimalust loomade individuaalseks kohtlemiseks
Puuduseks on raskused aseme puhtana hoidmisel ning suurem inimtöökulu
Kindlasti peavad lõaspidamislaudad olema korralikult soojustatud
Lõaspidamislauda kõige tähtsamaks tehnoloogilisek detailiks on ase, millel loom on sunnitud veetma suurema osa elust
Kogu toiming on seotud looma asemega
Iga aseme juurde viiakse vajalikud söödad , joogivesi, allapanu ja muud looma eluk vajalik
Aset peab perioodiliselt puhastama , kusjuures iga päev tuleb sinna lisada piisav kogus allapanu
Aseme mõõtmed peavad vastama looma keha mõõtmetele
Samas ei tohi ase olla ka liiga suur
Liiga pikka aset on raske puhtana hoida
Lõaspidamislaudas paiknevad asemes tavaliselt kahes reas
Suuremates lautades ka kolmes või neljas reas
Kaherealised laudad võivad olla nii ühisesöötmis- kui ka ühise sõnnikukäiguga
Söötmise hõlbustamiseks eelistatakse sageli ühise söötmiskäiguga lahendusi
Loomade asemetel põiki pööramise takistamiseks paigutatakse asemete vahele (või vähemalt iga teisi järele) eralduskaar
Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2-3% kaldega
Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru
Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid
Veiste puhke- söötmislatrites pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolesst, et loomade lõastamata ning lüpsminge toimub lüpsiplatsil
Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri
Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks
Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda
Veiste sõnnikukihil pidamine on vabapidamise üks vorme, kus loomade puhke- ja lamamisala puhastamine sõnnikust tõimub vajadusel 1 või 2 korda aastas (madala laega laudas sagedamini)
Veiste puhtuse ja heaolu tagamiseks laotatakse sõnnikukihile piisavas koguses allapanu
Sõnnikukihil pidamist peetakse veiste heaolu seisukohalt üheks parimaks võimalikus lahenduseks
Puuduseks on suure koguse allapanupõhu vajadus
Sõltuvalt lamamisala põranda kaldes ja sõnnikukihi eemaldamise viisist lamamisalalt jagatakse pidamisviisid : kaldpõrandal pidamine, sügavaallapanul pidamine

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Brandon Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Veisekasvatus

Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaist

Loomakasvatus

docx

Veisekasvatuse vastused

Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang ·

Veisekasvatus

doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata

Kalakaubandus

doc

Konspekt

3. VEISEKASVATUSE OLUKORD MAAILMAS JA EESTIS Veiste arv maailmas (miljonites) s.h.Euroopas Veised 1338 105,1 Pühvlid 158,6 0,2 Valdav osa arengumaades, kus enamus rahvastikust maal ja tegeleb põllumaj. Arengumaadele iseloom. ekstensiivne piima- ja veiseliha tootmine. S.t., et vajalik piima ja liha kogutoodang saadakse tänu suurele loomade arvule, keda karjatatakse suurtel madalasaagikusega maadel. Loomade produkt. võrreldes arenenud riikidega, madal. Arenenud riikides levinud intensiivne veisekasv.saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loom.arvu vähendada. Lisaks suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasut.põllumaad. Eestis veiste arv pidevalt väheneb Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 30. juuni 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat veist, s.h. 109,0 tuhat piima- ning 6,0 tuhat lihalehma. Ülej. 39,9 tuhat moodust.noor- ja nuuml. Kõige enam veiseid Järvam. 33,4 tuh

Veisekasvatus

doc

Veisekasvatuse arvestus

Veisekasvatuse arvestus 22.02.2010 1) VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmed enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast. Loomade kodustamine on seotud inimese ühiskondliku arenguga ja sotsiaal-majanduslike tingimustega. Kodustamise algus langeb kivuaega. Esmalt kodustati need liigid, keda oli vaja jahipidamisel, et tagada toit. Veise kodustamine võis olla u 6-2 tuhat e.m.a. Põlvnemine: ulukloomad on need, kes looduslikes tingimustes vabalt elavad ja sigivad. Kinnipeetuna ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Ei ole kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja reeglina ei sigi. Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja ei suuda inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

Rohkem sarnaseid