Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla definitiivne ehk lõpp-peremees, vahe-, säilitus- või juhuslik peremees. Samuti võib nakatuda otsese kokkupuute teel või saastatud toidu/vee vahendusel. 1415st teadaolevast inimest nakatavast patogeenist 61% on zoonoosid. [14] LINNUGRIPP Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on viirushaigus, mis tabab peamiselt kodulinde (k
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: Gripp on gripiviiruse poolt
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS..............................................................................4 Etioloogia................................................................................................................................4 Sümptomid..............................................................................................................................5 LINNUGRIPP H5N1.................................................................................................................
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ol
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud antikehade teket Toatemperat
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Kõik kommentaarid