Kuidas Mängida Piljardit 8Palli Reeglitega "Kaheksa palli" mängitakse löögikuuli (kiikuuli) ja 15 nummerdatud augukuuliga. Üks mängijaist peab nimetatud löökidega auku lööma kuule numbritega 17 (ühevärvilised), teine numbritega 915 (triibuga). Võidab mängija, kes lööb auku kõik oma grupi kuulid ning seejärel reeglitepäraselt kaheksanda kuuli. 1. Löögi nimetamine Löögil olev mängija nimetab kuuli, mida ta kavatseb lüüa, ning augu, kuhu ta selle kuuli lööb. Ilmseid lööke ei ole vaja nimetada, vastasel on siiski õigus küsida, millist kuuli ning kuhu auku lüüakse. Põrkelööke ja kombineeritud lööke ei loeta ilmseteks. Põrgete ja puudete arvu ja järjekorda ei ole vaja nimetada. Avalööki ei nimetata. 2 2. Kuulide asetus Avalöögiks paigutatakse kuulid kolmnurka tipuga laua keskkoha poole nii, et tipus (laua ülemise poole keskpunktis) on esimene kuul, kaheksa...
Mängu olemus Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled(nagu võrkpallis peale selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist. 10 harjutust algajatele: 1. Esimese asjana tuleks harjutada reketi õigesti käes hoidmist. 2. Alustuseks on hea harjutus sulgpalli vastu seina löömine. Löö lihtsalt sulgpalli vastu seina, et see liigutus endale kätte saada. Samuti treenib see sinu kätt. 3. Harjuta erinevaid löömisvõimalusi(ees...
Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013. a H...
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löö...
Sepistamine Sepistamine on metallide survetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Toorikuteks on käsitsi sepistamisel põhiliselt valtsmetall (ümar-, kuuskant-, riba-, ruut-, lehtteras), masinsepistamisel võivad olla toorikuteks ka valu-lokid. Käsitsi sepistamine on vähetootlik ja seetõttu ei ole see baasiks masinaehituse detailide tootmisel vaid on rakendatav remonditöödel ja ühekordsete tellimuste täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulk...
Jõud ja liikumine 3.klass Anniki Kase Mis paneb asjad liikuma? Asjad paneb liikuma Tõukamine Tõmbamine Löömine Vedamine Tõstmine Neid tegevusi tehes me kasutame JÕUDU Mida teeb jõud Jõud paneb asjad liikuma Jõud võib peatada liikumise Jõud võib liikumist kiirendada või aeglustada Jõud võib muuta liikumise suunda Jõud looduses Jõud looduses on Tuulejõud Voolava vee jõud Lihaste jõud Maa külgetõmbejõud Magnetjõud Mis paneb asjad liikuma? ? JÕUD
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Agressiivsus spordis. Koostaja : Polina Tajurskaja Rühm : TK-3kõ Juhendaja : Joe Noormets Tallin 2010 Agressiivsus ja sport. Agressivsuse problem spordis omab praktilise tähenduse. Paljud treenerid ja sportlased peavad agressivsust oluliseks edusaavitamise viisiks. Teoreetikud aga tavaliselt näevad agressiivsuses rohkem negatiivseid aspekte. TAHTLIK JA KAASNEV AGRESSIIVSUS Spordis kohtab sageli agressiivsuse ilminguid. Samuti kohtab treenerite ja pedagoogide hulgas inimesi, kes soodustavad agressiivsust spordis. Käesoleva teema raames tutvustatakse agressiivsuse kahte erinevat vormi, agressiivsuse ilmingute põhjuseid spordis...
Piibli kontrolltöö X klassile 1. Vana ja Uue Testamendi erinevus, tekkeaeg, algkeel, jagunemine. Vana Testament: Oli algselt kirja pandud heebrea keeles, Sisaldab 39 raamatut Juutide pühakiri Loodi enne kristuse sündi, 1200 eKr Jaguneb neljaks suuremaks grupiks: Seadus- ja, Ajalooraamatud, Õpetusraamatud, Prohvetiraamatud. Uus Testament: Kreeka keeles. Sisaldab 27 raamatut Kristlaste pühakiri Loodi pärast Vana Testamenti Raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: Evangeeliumid, Ajaloolised raamatud (õpetussõnad, prohvetiraamat) 2. Testamentide 5-6 olulisemat tegelast, nende roll. · Aabraham - Legendi järgi on Aabraham paljude Lähis-Ida araablaste ja iisraellaste, samuti edomiitide ja mitme teise Euraasia rahva esiisa. Et ta on Iisraeli rahva esiisa. ...
Karistamine Selles kirjandis räägime nii mõnegi jaoks üpris valusast teemast karistamisest.Et kas karistamine on vajalik ja mis koguses.Olemas on ka ju viise karistamiseks erinevaid vaevalt lapsi isiksusele ja enehinnangule kasulik kui iga eksimuse eest kohe rihma või vitsa saab. Enne tuleks proovida ikka heaga. Piibeliki on öeltud " Karista oma poega, siis on sul temast rahu ja ta rõõmustab su hinge" kuid praeguseks on aru saatud et vaevalt see paarituhande aasta vanune tarkus kõige vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hilje...
1. Elektromagnetlaine- elektri või magnetvälja muutus levib ruumis lainena 2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h...
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall .........................................................................................................................................
Nerva. Navitrolla Ingrid Tagel Kristiina Moosel 12.B Nerva Eesti graafikakunstnik Sadakond akrüülmaali Enam kui 200 graafikaseeriat Sündinud 1972. aastal Hariduselt helilooja Tehnika Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming Segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest Motiiviks mitmesuguse...
Muutused inimeste elus reformatsiooni tõttu 1.Prostituutidel keelati avalikult linnas oma ametit pidada. Nad võisid seda teha ainult salaja. ühel hetkel hakati prostituute ja nende kliente linnast välja saatma. 2.Abielu vastased suhted olid keelatud. Selle reegli rikkumisele võis järgneda rahaline trahv, linnast välja saatmine või isegi kaakipanek. Kaaki Panekust sai aja möödudes pea maha löömine. 3.Vähem tähtsad “pidupäevad” jäeti ära. 4.Inimestel keelati osaleda hasartmängudel. 5.Pidustuste kestvust vähendati. Näiteks Jõulujoodud hakkasid kestma kahe nädala asemel kaheksa päeva jne. 6.Mustpeade vennaskond otsustas, et pidustuste ajal ei tohi kedagi vägisi jooma sundida. 7.Keelati ära rahvapärased tavad. Näiteks maskides ringi jooksmised, ümberriietumised, saanisõidud jm. 8.Reformatsioon ei vabastanud sünnitusjärgse rituaalse järelevalve türanniast. 9.Hakati eristama seisuseid rõivaste abi...
Koolikiusamine Koolikiusamine on pahatahtlik käitumine kaasõpilaste suhtes. Kiusamine võib olla füüsiline, sinna alla kuulub löömine, asjade ära võtmine, tõukamine jne. Teine variant on verbaalne, see võib olla siis kui tõrjutakse, ärritatakse, levitatakse kuulujutte jne. Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine v...
,,Kurjus" 1)Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. 2) Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löömine pealaele, äädikapudeli korgiga pähe augu löömine ja kutsumine ,,ruutu". Ruut...
1.Sepistamine - Sepistamine on metallide suvetöötlemise meetod, kus universaalsete töövahendite (alasi, vasarad, meislid, pinnid) abil valmistatakse suhteliselt ebatäpseid detaile. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. 2.Vormstantsimine - Vormstantsimine on survetöötlemise operatsioon, kus kasutatakse mitmevaolisi vasarstantse eelkuumutatud materjali vormimiseks. Vormstantsimine on suurema tootlik-kusega ja 3 ... 4 korda kõrgema täpsusega kui vabasepistamine, aga kallim ning on vaja toota suuri seeriaid. Rohkem kasutatakse vormstantsimist auto-, traktori-, vaguni- ja laevaehituses. 3.Valtsimine 1) plekkdetailide liitmine nende servi vaheliti painutades 2) metalli survetöötlemise viis, mille puhul valuploki või tooriku ristlõike muutmiseks kasutatakse valtspingi pöörleva...
Koolivägivald Koolivägivald on levinuks saanud läbi aegade, see on selline olukord, kus üks isik väärkohtleb teist isikut korduvalt. Liigideks on füüsiline ja vaimne kiusamine. Mina arvan ,et mõlemad on sama vastikud. Füüsiline kiusamine on näiteks löömine, tõukamine ja näpistamine. Psühholoogiline on mõnitamine, narrimine, sõimamine ja väljapressimine näiteks. Pikk psühholoogiline või füüsiline kiusamine võib viia inimese rajalt täiesti välja. Ohvriteks on tavaliselt nõrgemad, lollemad või targemad, vaesemad või siis lihtsale teistest erinevad inimesed. Ohvrid thti ei räägi kogetust ja võivad selletõttu närbuda. Seda kinnitab Masaki Matsang´i uurimus. Kiusatavatel on palju põhjusi, miks nad midagi ei tee, näiteks: enda süüdistamine, haavatavus, kartus ja tihti nad lepivad sellega, kuidas nendega käitutakse. See on kindlasti vale suhtumine endasse. Kiusajatel on jällegi palju põhjusi miks...
Kiusamine ja vägivald koolis Kiusamine ja vägivald on koolides olnud koguaeg ja on ka praegu. Sellest, nii lihtsasti kui arvatakse, lahti ei saa. Kiusamise all mõeldakse seda, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus. Kiusamine võib olla: · Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine) · Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga eri...
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
Koolistress Helina Saar, 10.b 07.05.2015 Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud, mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest, õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule ...
Kooli vägivald Kooli vägivald on nii laialdane teema, et selle üle võib palju arutleda. Olen kindel, et selline probleem on paljudes koolides. Sageli on lihtsalt nöökimine, narrimine või juustest tirimine, mis kuuluvad iga koolipäeva sisse. Kuid samas on ka kõigel sellel, mis koolis toimub ka mingi muu põhjus. Nii tekivadki küsimused. Mis on koolivägivald? Kuidas koolivägivald tekib? Kuidas seda ära hoida või kuidas saaks aidata , et koolis vägivalda ei tekiks? Koolivägivald on minu arust õpilaste kiusamine nii vaimselt kui ka füüsiliselt.Põhiline vägivald toimub vahetunnis, jala taha panemine, lükkamine trepi peal ja koridoris, selja tagant löömine. Vaimselt noritakse, mõnitatakse pannakse igasuguseid inetuid hüüdnimesid. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks. Teda narritakse, kiusatakse ja mi...
Koolikiusamine Koolikiusamise all mõistetakse vaimset ja füüsilist vägivalda, mis on seotud koolisuhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased, õpetajad kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda vaid koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda ka kooliteel, huviringis, interneti või telefoni teel jne. Koolikiusamine on näiteks: alandamine mõnitamine narrimine norimine hirmutamine ähvardamine solvamine ignoreerimine grupist väljaarvamine grimassitamine löömine peksmine tõukamine tutistamine küünistamine liikumise takistamine ja kinnihoidmine eraldamine lukustatud ruumi laimujuttude, piinlike piltide ja videote levitamine ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine...
Perevägivald hõlmab igasugust vägivalda verbaalset, füüsilist, emotsionaalset, seksuaalset, aktiivset või passiivset hülgamist, mida peresiseselt kasutab inimene või kasutavad inimesed, olenemate sellest, kas nad on abielus, sugulussidemetes, elavad koos või lahus või on lahutatud. Tänapäevased rahvusvahelised uuringud on näidanud, et perevägivald on globaalne probleem. Seda esineb kõikides vanuse- ja rahvusgruppides, kõikidel sotsioökonoomilistel tasemetel ning perekondades, kes kuuluvad erinevatesse religioossetesse organisatsioonidesse või kes ei kuulu sinna. Perevägivalla esinemissagedus on sarnane nii linnades, eeslinnades kui maakohtades. Perevägivald avaldub mitmel viisil. Näiteks võib see olla abikaasa füüsiline ründamine. Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vä...
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tä...
Aadlikud Aadlike seisus oli üks kolmest seisusest , vaimulikkonna ja talupoegade kõrval mida keskajal eristati. Aadlike seisuses oli omakorda hierarhia: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid kuningad, hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlite hulka kuulusid üldiselt rüütlid. Hiljem sulas alamaadlite hulka veel ministeriaalid. Aadlite ülesanne oli kõiki kaitsta. See seisus kujunes koos feodaalsuhetega. Ka feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadlikud olid vabad, ainus mis neid sidus oli vasalliteedisidemed. Lisaks oli aadlike rahuaegseks ülesandeks kohtumõistmine. Aadlike austati ja nad olid teistele seisuste esindajatele eeskujuks. Aadlike kultuuri juurde käisid kindlasti linnused, millel oli väga praktiline ülesanne-kaitsta end rüüsteretkede vastu ja kindlustada oma elukohta. Linnuseid ehitati mäetippudele, et neid oleks raske vallutada. Lisaks kaitsele oli linnuse tä...
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitme...
Õdede-vendade väärkohtlemine (sibling abuse) Perevägivald Perevägivalla mõiste on lai, hõlmates nii pere-, kodu- kui ka paarisuhte juhtumeid. Perevägivalla puhul on vägivallatseja ja kannataja ühest perest, vägivalda kasutatakse tavaliselt pereliikmete vahel või pereliikme ja lähisugulase vahel. Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald ...
Koolikiusamine RasmusMér Allekõrs Sõmerpalu PK IX.Kl Juhendaja õp. Viia Haller Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu Koolikiusamine ehk koolivägivald on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (näit. löömine, isiklike asjad ära võtmine, suletakse kaasõpilane kinnisesse ruumi jne). hingeline ( alandamine, ähvardamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Keda kiusatakse? Sagedamini kiusatakse neid, kes on teistest erinevad: ei löö vastu õpivad pare...
Ajalugu Daatumid 1199 Albert pühitseti Üksküla piiskopiks. 1201 Albert alustas saksa asinuke tarvis Riia linna ehitamist. 1202 asutati Mõõgavendade ordu. 1208 Muistse Vabadusvõitluse algus. Algul peamiselt Sakalas ja Ugandis. 1210 Eestlased võidavad Ümera lahingu. 1211 Sakslased ristivad Sakala linnuse. 1212-1215 Vaherahu 1215 Kolmemalva manööver 1217 Otepää linnuse piiramine 1217 21.september Madisepäeva lahing, Lembituga eesotsas. 1219 Ristisõtta sekkus Taani kuningas Valdemar II koos oma meestega. 1220 Rootsi kuningas rajas tugipunkti Lihula linnusesse ja asus rah. ristima. 1223 Eestlased ründasid sakslasi ja võtsid linnuse üle. 1224 Tähtsaimaks vastupanupunktiks oli jäänud Tartu, kaitses vürst Vjatsko. 1227 Sakslased vallutasid saarlased( esmalt Muhu ja siis Saaremaa). Isikud Meinhard Üksküla piiskop, Liivimaa ristiusule toomine Theoderich Eestimaa piiskop, rajas Mõõgavendade ordu. Berthold Uus ...
KUTSESTANDARDI ANALÜÜS Kutseoskusnõuded 1.Keeleoskus Üks võõrkeel-hetkel on minu võõrkeele tase väga nõrk. Palju on võõrkeelset õppematerjali, mis on kasulik ja vajalik lugeda enda täiendamiseks. Järgmisest poolaastast hakkab meil koolis võõrkeel. 2.Oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan las...
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad...
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950. algus Stalinismi tippaeg Eestis. - Pea...
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
NÕUSTAMISPROBLEEMID 1. Agressiivne laps lasteaias Probleem: 4-aastane lasteaias käiv poiss ei suuda enamasti teiste lastega koos sõbralikult mängida, läheb kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (...
Estonian Academy of Kickboxing Irina Grjadova KNT3 Mis on kikkpoks? Kickboxing ehk kikkpoks on täiskontaktne võitlussport, milles on lubatud käe- ja jalalöögid. Pikema ajalooga on Jaapani kikkpoksi taust, mille loojaks 1950. aastatel peetakse Tatsuo Yamadat. Kikkpoks jaguneb Jaapani ja Ameerika kikkpoksiks. Kui Jaapani kikkpoksis on lubatud ka põlvelöögid ning löömine allapoole vööd, siis Ameerika kikkpoksis on keelatud nii põlve- kui ka küünarnukilöögid ja löögid allapoole vööd. Suurimad organisatsioonid: WAKO e World Association of Kickboxing Organization WKA e World Kickboxing Association IKF e International Kickboxing Association K-1. Eestis Eesti Kick- boxingu Liit Matšid Jaapani kikkpoksi matšide pikkuseks on viis kolmeminutilist raundi. Ameerika k...
Mida arvan koolikiusamisest Koolikiusamise alla mõistetakse nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda, mis on seotud kooli suhetega. See tähendab, et koolikiusamise osapoolteks võivad olla nii õpilased kui ka õpetajad, kui ka teised koolitööga seotud inimesed. Koolikiusamine ei pruugi alati toimuda koolis või kooliterritooriumil. See võib toimuda nii kooliteel, huviringis, interneti kui ka telefoni teel. Koolikiusamine on vaimselt näiteks: * ähvardamine * solvamine * laimujuttude, mõnitavate ja piinlike fotode ja videote levitamine * mõnitamine * hirmutamine Aga füüsiliselt: * löömine * asjade äravõtmine * tõukamine * küünistamine * peksmine * ruumis kinni hoidmine Kiusajad on tavaliselt energilised. Nad oskavad ära kasutada teiste hirmu ja kui nad tahavad nad saavad ka teisi mõjutada ja panna neid tegema igasuguseid asju. Mõnikord on nad endast liiga heal või halval arvamusel enesest j...
1) Kiusamine Kooliminek on igale lapsele ja lapsevanemale uus eluetapp hoolimata sellest, millisesse kooli laps läheb.Õpetaja ootab kooli last, kellel on kujunenud empaatiavõime, sotsiaalne käitumisvastutus ning soov kaasa mõelda ja tegutseda. Teadmised-tarkused omandatakse koolis. ( T Erinevate maade andmed näitavad, et vägivald ja kiusamine koolis on muutunud viimasel ajal tõsisemaks probleemiks nii toimub see ka eestis. Seetõttu on peamiseks kooli vahetamise põhjuseks kiusamine ja vägivald koolis. KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: ei löö vastu on targemad kui teised on väikest kasvu on paksemad kui teised on pikemad kui teised on aeglasema...
,,Olla või mitte olla'' Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : ,,Olla või mitte olla?" Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks paina...
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
,,Olla või mitte olla ’’ Igal inimesel tuleb elus ette olukord, kui ta peab omale esitama küsimuse : „Olla või mitte olla?” Selles oli ja on probleem, vähemalt prints Hamleti jaoks , kes püüdis jõuda selgusele paljudes küsimustes, eriti aga selles , mis puudutas tema isa tapjat. Hamletil oli raske taluda seda ,et tema isa mõrtsukas on troonil ja kavatseb abielluda tema emaga. Hamlet teadis aga , et ta peab midagi ette võtma. Ta süda ei annaks talle rahu enne , kui tõeline mõrtsukas on paljastatud. Mina saingi aru nii , et Hamlet ei janunenud mitte niivõrd trooni , kuivõrd õigluse järelel. Seega ei saanud Hamlet Claudiust lihtsalt maha lüüa , tehes seeläbi endast lihtlabase mõrtsuka. Hamlet pidi Taanimaale näitama tõelist mõrtsukat. Lihtsam oleks olnud kindlasti käega lüüa ning kättemaksuiha maha suruda , ent ma kaldun arvama , et sellega poleks Hamlet toime tulnud. Teadmine , et õiglus pole jalule seatud , oleks painanud teda kogu te...
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana. Esimestel eluaastatel õpib laps kõige rohkem oma vanematelt, sugulastelt ja kodust. Elu jooksul toetub ta oma käitumisel eeskujudele, järgides kodust saadud moraalinorme. Seetõttu peaksid lapsevanemad andma oma lastele kodust teadmise, et kiusamine on taunitav. Edasist laps...
Koduvägivald Referaat perekonnaõpetuses 2009 Sisukord Koduvägivald......................................................................................................................................1 .........................................................................................................................................................2 Sisukord.............................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana........................................................................................ 4 1. Füüsiline väärkohtlemine ..........................................
1. Mis on sotsiaalpedagoogika? Kujutab endast kui terviklikku mudelit pedagoogilistest asutustest, mis tegelevad sotsiaalsete ja pedagoogiliste probleemidega. Pole ainult piiritletud meetod vaid siiski suhtumine ja maailmavaade. Sotsiaal – ühiskondlik (sotsiaalsed probleemid), kollektiivne (lapse sotsiaalne areng) ja solidaarne ( hädasolija abistamine), pedagoogika – teadus inimese kasvatamisest 2. Milline on sotsiaalpedagoogika eesmärk? Anda ülevaade erinevatest sotsiaalpedagoogika teooriatest ja sotsiaalpedagoogika olemusest, samas ka sotsiaalpedagoogika ajaloost. Tutvustada praktilisi sotsiaalpedagoogilisi lähenemisi töös lastega ning tutvustada erinevaid probleemilahenduse võimalusi. 3. Milline on sotsiaalpedagoogika ? Sotsiaalpedagoogika on mitmetähenduslik. Kasutades sotsiaalpedagoogilisi võtteid ja mõjutades läbi selle inimesi ennast saab ennetada, parandada, leevendada sotsiaalseid probleeme. Sotsiaaltööl ja sotsiaalped...
Jäävusseadused mehaanikas 1.Kirjelda raketi liikumist-millist füüsika seadust siin kasutatakse. Rakett hakkab liikuma kui ühest spetsiaalsest avast paisatakse suure kiirusega välja kütuse põlemisel tekivad gaasid. Enne starti on paigal seisva raketi ja selle kütuse impulss null.Kui nüüd kütuse põlemisel tekivad gaasid liiguvad ühes suunas siis rakett hakkab ise vastassuunnas liikuma. Impulsi jäävuse seaduse alusel võime väita et impulss enne gaaside väljumist on võrdne impulsiga pärast gaaside väljumist. 2.Kirjuta raketi kiiruse valem ja selgita millest see oleneb. Vr= -mk/mr ×vk Raketi kiirus oleneb kütuse ja raketi massi suhtest ja sellest kui kiiresti gaasid välja pääsevad. 3.Milliste loetletud näidete puhul on füüsika tähenduses tegemist tööga:a)füüsikaülesannete lahendamine,b) sangpommi käeshoidmine,c)puu otsa ronimine,d)vibu vinnastamine.Selgita töö tingimus. c ja d Tingimused: 1) keha liigub 2) kehal...
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega. väljapaistvaim...
Kas tänapäeva noor peaks huvituma poliitikast? Noored ja poliitika. See ei ole just kõige levinum kooskõla tänapäevases ühiskonnas. Kuid kas see on hea või halb? Arvan, et pigem halb, kuna noored on ju need, kes tulevikus on inimesed, kes lahendavad päevakorras olevaid küsimusi. Oleks vajalik tõsta noorte huvi poliitika vastu ja nende teadvust üldse, kuidas riigi olulisi küsimusi lahendatakse. Tegelikult on ju ka neid noori, kes isegi tegelevad poliitikaga. On ju erakondadel noortekogud, kus siis saavad kaasa lüüa noored. Nendel liikmetel on võimalik näha juba varakult tõelist poliitikat ja selle põhjal saavad nad ka otsustada, kas see saab noorel tulevikus elukutseks või jääb hobiks. Noortekogudel on ka see hea funktsioon, et noored saavad kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puudutavad just neid. Kui noor on vähegi huvitatud poliitikast täpsemalt, siis just noortekogu on see, millega võiks liituda. Selle kaudusaab m...
Kendi Paet TAH-10 II.Inimestevahelised suhted Miks ebaõnnestus koostöö Pearuga maa viljelemisel? Kuna Pearu tahtis Andresest ja tema perest lahti saada. Pearu üritas neist lahti saada kiusamise teel, ning sellepärast ebaõnnestus ka koostöö. Veel proovisid mõlemad üksteist koguaeg üle lüüa erinevatel viisidel, ning see takistas koostöö tegemist. Vahel leppisid ka Pearu ja Andres ära, kuid see ei kestnud kaua. Kuidas oli Pearu omandanud talu? Pearu oli terve elu talus elanud ja ta isa oli kogu Tagapere talu üles ehitanud, ning see päriti hiljem Pearule. Missuguseks oli kujunenud tema suhtumine maaharimisse võrreldes Andresega? Pearu ei võtnud kõike nii tõsiselt, ning see käis ka maaharimise kohta. Pearu võttis kõike rahulikumalt ja mängulisemalt, kui Andres. Pearul oli ka maa parem kui Andresel, mis tähendas, et...
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Vahetuste arv ei ole piiratud. Mängu alustatakse keskrin...
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused...................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
