1.Mis on atmosfäär? Atmosfäär on õhkkond, ehk õhukiht mis ümbritseb maad. 2. Atmosfääri tähtsus 3.Atmosfääri koostis koos protsentidega. Lämmastik 78 %, hapnik 21 %. 4.Atmosfääri ehitus Kihte peab oskama iseloomustada. Troposfäär-9-16 km paksune kiht.Paikneb valdav osa õhkonna massist,õhk kõige tihedam.Kõrguse kasvades muutub õhurõhk. Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate...
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
Dante Alighieri (1265 1321) 1. Dante Alighieri loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt. 2. Tema ,,Jumalik komöödia" on nii vormiuudsuselt kui ka filosoofiliselt isikupäralt kordumatu teos. Tänapäevases mõttes tuleks võtta seda kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviku poole. 3. Dante varajast loomingut kroonis tema esikteos ,,Uus elu", mis valmis luuletaja armastatu Beatrice surma ajel. Teos oli kirjutatud ,,uues mahedas stiilis". See stiil rõhutas veel enam armastuse filosoofilist käsitlust. 4. ,,Jumalik komöödia" koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist". Igas osas on 33 laulu. 5. Arv-sümbolid läbivad kogu teost: põhjapoolkera südamikuni küündival lehtrikujulisel põrgul on 9 ringi. Keset lõunapoolkera vetevälja kerk...
Antarktika Antarktika on lõunapoolkera polaaralade koondnimetus, mis hõlmab Antarktise mandri ning teda ümbritsevaid meresid koos sina kuuluvate saarestikega. Antarktika erineb Arktikast selle poolest, et kui põhjapoolust ümbritseb ookean, siis lõunapoolus on ümbritsetud mandriga. Antarktise mandri pindala on ligikaudu 14 miljonit ruutkilomeetrit ning valdav osa mandrist jääb polaarjoonest lõuna poole. Antarktise mandrit ümbritsevad kolm ookeani: Vaikne, Atlandi ja India ookean. Mandri rannajoon on paiguti liigestatud paljude merede ja poolsaartega. Antarktise kliima on veelgi külmem kui Arktika oma. Selle põhjuseks on mandri olemasolu. Antarktise rannikualadel on kõige soojema kuu keskmine temperatuur nulli lähedal, sisemaal aga ei tõuse temperatuur naljalt üle -30 kraadi. Kõige soojem kuu on lõunapoolkeral vastupidiselt põhjapoolkerale mõistagi jaanuar ning kõige külmem kuu juuli. Talveperiood...
Arvestustöö geograafiast 7. klassile Kliima I osa Õpilase nimi Kuupäev Punkte Hinne 1. Märgi joonisele, missugustes Maa piirkondades on alati: - külm; - soe ja niiske; - palav ja kuiv; - neli aastaaega. 2. Märgi joonisele õhkkonna kolme maapinnalähedasema kihi nimetused, temperatuuri ja õhurõhu muutumine nendes ja jooni alla õhkkonnakihi nimetus, milles kujuneb ilm ja kliima. 100 km 80 km 60 km 40 km 20 km -100°C 0°C 100°C õhurõhk 3. Selgita mõistet "osoonikiht" ja osoonikihi vajalikkust elusorganismidele. 4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5. Nimeta kõige olulisem kliimat kujundav tegur. 6. Mida nimetatakse kiirgusbilansiks? 7. Millest sõltub maapinnale langeva päikesekiirguse hulk? 8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
Uraan Uraani avastamine ja nimetamine Sir Frederick William Johann Elert Bode Herschel 1781 1850 Uraani teke ja uurimine Tekkelugu on sarnane Neptuuni omaga. Mass ei jõudnud kriitilise piirini. 1986 külastas Uraani NASA Voyager 2 Uraani mass on umbes 14.5 Maa massi, mis teeb temast hiidplaneetidest kergeima. Tihedus on umbes 1.27 g/cm³ Kuigi Uraani diameeter on pisut suurem kui Neptuunil (neli korda Maast suurem) on ta kergem Orbiit ja pöörlemine Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97.77 kraadi Tiir ümber päikese kestab ca 84 Maa aastat Keskmine kaugus päikesest ca 3 miljardit km (ca 20 AU) Päikeselt tuleva valguse keskmine intensiivsus Uraanil ca 1/400 Maa omast Uraani sisemuse pöörlemisperiood on 17 tundi (osades kohtades 14 tundi) Uraani rõngad Esimesed avastati 1977 Kuiper'i Lendavalt Observatooriumilt. 2008 ndaks aastaks...
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealisko...
Uraan Planeedi avastamine ja nimetamine Planeedi avastas William Herschel 1781 Planeet nimetati kuningas George III auks Üldtuntuks sai saksa astronoomi J.E. Bode pandud nimi Uraan Esimene teleskoobi abil avastatud planeet Põhiandmed Päikesesüsteemi seitsmes planeet 27 kaaslast Tihedus 1,27 Hiidplaneet Uraani läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda Keskmine kaugus Päikesest on 19,2 aü Sarnane Neptuuni keemilise koostisega Sisemine struktuur • Uraani sisemuse standardmudelis on kolm kihti: 1.kivimitest 2.jäine vahevöö 3.Välimine kiht Orbiit ja pöörlemine Tiir ümber Päikese kestab umbes 84 Maa aastat Uraani pöörlemissuund on risti orbiidi tiirlemise suunaga Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal Uraani sisemuse pöörlemisperiood kestab 17 tundi ja 14 minutit Uraani rõngad Rõngaste süsteem Koosnevad tumedatest osakestest, mille suuru...
TUNDRA Tundra Asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. Esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Tundra kliima Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires (piirkonniti erinev) Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja- Ameerika kirde-osa jahutab külm Labradori hoovus. Esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Tundra kliima Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel sügavalt ning selle alumised kihid ei sula suvelgi (igikelts- igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab.) Suvel tungib tundraaladele soojem ja niiskem parasvöötme õhum...
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rah...
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
Nüüdisaegsete eluvormide kujunemine Ajastu algus (mln Peamised sündmused elusorganismide evolutsioonis a tagasi) ajastu nimetus 542 Hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg. Esimesed Kambrium keelikloomad. Taimedest vetikad. 488 Soe kliima. Mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Taimede levik merest maismaale Ordoviitsium Gondwana lõunaosa jäätumine. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars...
Jäävöönd Jääja külmakõrbed Referaat 2011 Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbeteks. Põhjapooluse ümbruse jäävälju, mis katavad Põhja-Jäämerd ehk Arktika ookeani, kutsutakse Arktikaks. Lõunapoolkeral ümbritsevad ookeanid ja mered Antarktise mandrit. Sealne kliima on väga karm ja õhutemperatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 ° C. Et lumi ja jää seal ei sula, on aastatuhandete jooksul moodustunud hiiglaslikud igilume ja- jää väljad. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa pooluse ümbruse alad päikese kiirgust, on pime ja külm. Polaarpäeval seevastu päike pika aja vältel ei looju. Kuna pimestavalt valged jääväljad peegeldavad suurema hulga päikesekiirgust tagasi, on Päikese soojendav mõju palju väiksem kui mujal maakeral. Nii lõu...
Aastaaegade vaheldumine Päike asub taevaekvaatoril kaks korda aastas, see sünnib 21. Märts ja 23. September. Päike jõuab mööda ekliptikat liikudes 22. juunil taevaekvaatorist kõige kaugemale Põhja poole. Suvise pööripäeva ajal on päev kõige pikem(põhjapoolkera horisondi suhtes kõrgemais asendis). Maa ekvaator jagab Maa põhja- ja lõunapoolkeraks. Meie elame põhjapoolkeral ning suvisel pööripäeval saame meie palju rohkem soojust ja valgust kui lõunapoolkera. Talvisel(22.dets) jälle vastupidi. Lõunapoolkeral on kõik vastupidi. Kepleri seadused Austria teadlane Johann Kepler tegi kindlaks planeetide liikumise kolm seadust: 1 . seadus Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Ellipsiks nim. niisugust tasapinnalist kõverat, mille iga punkti kauguste summa kahest fookusteks nimetatavast punktist on kõikide punktide jaoks ühesugune. See kauguste summa võrdub ellipsi suurtelje DA pikkusega. 2 . seadus ...
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Lühike sissejuhatus Oli baltisaksa meresõitja , Venemaa admiral. Sündis 20.septembril 1778 aastal. Sündis ta Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni ja Anna Katarina von Folckerni pojana. Teda määrati 1789. aastal 10aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlina Mereväe Kadetikorpusesse. Elukäik Fabian von Bellingshausen teenis 1797 1803 mitsmanina Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris . Balti laevastik oli Venemaa Keisririigi põhiline merejõud . Elukäik Olles ainult 25aastane võttis osa Adam Johann von Krusensterni juhitud maailmareisist. 1809. aastal mää...
Tähtkujud taevakaardil 2017 SISSEJUHATUS Taevas on inimesi paelunud sajandeid. Tähtede ja tähtkujude kaardistamiseks ja seletamiseks on kasutusele võetud nii teaduslike kaarte kui ka müüte ja legende. AJALUGU TAEVAKAARTIDEST Taevakaardid on kaardid, mis kujutavad tähtede paiknemist Maalt vaadates. Tänapäevased taevakaardid Ajalugu taevakaartidest 30 500 a eKr- Mammutikihv alates 17. saj - teleskoobid 31 000- 8000a eKr- Lascaux` koopad Alates 19. saj fotograafia 2000 a eKr- Egiptuse hauakambrid Elektroonilised taevakaardid 500a eKr - Hiina taevakaardid 50a pKr- Dendera sodiaak 125a pKr- Farnese Atlas 2. saj pKr - Potlemaiose "Almagest" 11. saj pKr- tähegloobused islamimaades 1515. a- esimene trükitud planisfäär 16. saj- Lõunapoolkera tähtkujud TAEVAKAARDID LÄBI AJALO...
Fabian Gottlieb von Bellingshausen Fabian von Bellingshausen (1778-1852) oli vene meresõitja ja maadeavastaja, admiral. Ta sündis 20. septembril 1778. a. Saaremaal Lahetaguse mõisas.Ta oli kolmas poeg. Kui pereisa suri, siis raske majandusliku olukorra tõttu saatis ema pojad õppima sõjaväe koolidesse. 1789. aastal, 10-aastasena määrati Bellinghausen eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Aastatel 1797-1803 töötas ta Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris mitmanina. Järgnes teenistus Tallinna sõjalaevade eskaadris. 1803.-06. a. Tänu oma teadmistele ja ees-kujulikule teenistusele äratas ta laevastiku komandöri viitseadmiral Hanõkovi tähelepanu. Tänu sellele võttis osa A. J. von Kresensterni juhitud esimesest Vene ümbermaailmasõidust kartograafina. Ta sai oma tööga väga hästi hakkama, ta täpsustas ja joonistas hästi kaarte. Tema nime Bellinghausen sai Krusensterni avastatud neem Sahhalin...
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragud...
Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud vana-aja vaatlejad seda planeedi hägususe ja aeglase tiirlemise tõttu. Teleskoobi abil avastas Uraani 31. märtsil 1781 Saksa päritolu Inglise amatöörastronoom William Herschel. Ta nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Siduseks (ladina keeles 'Georgi täht'), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai saksa astronoom Johann Elert Bode pandud nimi Uraan. Planeet sai oma nime vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. Uraanist sai esimene teleskoobi abil avastatud planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päi...
,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri Teos jutustab patuse inimese hinge rännakust teispoolses elus. Poeem kirjeldab nägemust, mis kujutab hingede olukorda põrgus (Inferno), puhastustules (Purgatorio) ja paradiisis (Paradiso). Reis saab alguse 1300. aasta suurel reedel põrgust. Rännakul läbi põrgu juhib Dantet tema lemmikluuletaja Vergilius, kes kehastab maist tarkust. Vergilius näitab talle patuste piinu. Kujutatud stseenid sümboliseerivad inimese teadvuse ärkamist maise tarkuse mõjul. Põrgu asub poeemi järgi maakera põhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, põrgul on 9 ringi. eelpõrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva põrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, ...
Kliimavöötmete Konspekt Kummalgi poolkera. On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...
Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske. Aasta läbi valitsev kuumus on tingitud selle ala asendist Päikese suhtes. Päikesekiired langevad siia peaaegu alati 90 kraadise nurga alt ja nii saavad ekvaatorilähedased alad palju rohkem soojust, kui teised alad Maakeral. Kuna ekvaatorilähedastel aladel on aasta läbi soe, on sellest tingitud ka püsiv madalrõhkkond neil aladel. Hommikune kliimamuutus Hommikuti on ekvaatorilähedastel aladel sooja umbes 20 kraadi. Päeva jooksul soojeneb õhk päikesekiirte toimel ja soe ning niiske õhk tõuseb üles. Kõrgemale tõustes õhk jahtub ning veeaur ei mahu enam jahedasse õhku ära. Moodustuvad pilved ja pärastlõunal hakkab sadama. Õhtuks on pilved jälle hajunud, kuid nüüd ei jõua silmapiirile vajunud Päike õhku nii palju soojendada ning sademeid tavaliselt enam ei teki. Kuna õhus on väga palju niiskust, siis ei suuda õhk öö jooksul eriti palju jahtuda ja järgmise päeva i...
Geograafia KT küsimused ja vastused 1.Millises Kliimavöötmes paiknevad savannid ? V:Troopilises või lähistroopilises(suurimad Aafrika,Ameerika,Aasia,Austraalia aladel),10 ja 20 laiuskraadide vahemikus. 2.Mille poolest erinevad aastaajad savannides ? V:Aasta jaguneb kaheks enam-vähem võrde pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. 3.Selgita savannide tekkimist. V:Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute,osalt ka metsaraie,maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. 4.Kuidas muutub savannides taimkate,kui liikuda ekvaatori suunas ? V:Taimkate muutub paksemaks ja kliima niiskemaks, rohkem puid ja taimi. 5.Millal valitseb põhjapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Kuiv periood valitseb talvel, niiske suvel. 6. Millal valitseb lõunapoolkera savannides kuiv,millal niiske periood?miks? V:Suvel kuiv,talvel niiske.Sest talvel on sademeid rohkem kui suvel. 7.Millised mullad levivad ...
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Dante Alighier (1265-1321) · üleminekuaja luuletaja keskaja viimane ja uusaja esimene. · esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks · loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt · sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse · teos koosnes 31 luuletusest (neist 25 sonetti) · Dante pihtib oma armastusest isa sõbra tütre, hiljem ühe aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. · teoses kirjeldatakse, kuidas ta 9-aastaselt esmakordselt Beatrice nägi ja armastuse puhkemist, kui mõlemad olid 18-aastased. ,,Jumalik komöödia" · lõp...
TUNDRA Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa- osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine tem- peratuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragudes jäätuva vee tõttu. Madala temperatuuri mõjul külmub maa talvel süga...
Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (17351784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse. Fabian von Bellingshausen teenis 17971803 Tallinnas Balti laevastiku Reveli eskaadris. Ta võttis 18031806 kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 18...
Seiklusjutte maalt ja merelt "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan , kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadma...
KALANDUS * Mis on majandusvöönd? 200 miili e 370 km pikkune mereala, kus riik võib arendada majandustegevust * Millised riigid müüvad oma kalapüügiõigust? Okeaania riigid, Namiibia, Angola * Kalarikkamad piirkonnad jõgede suudmealad, 30ndad laiuskraadid, külmade hoovuste piirkonnad * peamised kalapüügipiirkonnad põhjapoolkera rannikualad, Lõuna-Ameerika läänerannik *perspektiivsed kalapüügipiirkonnad lõunapoolkera * Suuremad kalapüüdjariigid: a) Euroopas Island, Norra, Suurbritannia b)Aasias Hiina, Jaapan, Filipiinid c) Ameerikas- Usa, Peruu, Tsiili * kalanduse vormid, nende iseloomustus: RANNIKUPÜÜK: kaluritel külmutusseadmetega laevad: minnakse merele nädalateks: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses ja väljaspoolgi: rannabaasis on kalurite ja nende perekondade elamud ning neid teenindav infrastruktuur. Ida-Aasia ja Kagu-Aasia OOKEANIPÜÜK: püügiga on seotud terve laevastik, kus peale püügilaevade on ka saaki töötlevad b...
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata...
Minu Kolombia LEND PAPAGOI NOKAL Ave Ungro PETRONE PRINT 2010 Sündmused leiavad aset aastatel 2003-2006 Kolumbias. Kolumbia asetseb põhjapoolkera ja lõunapoolkera piirimail, Lõuna-Ameerikas.Kolumbiat ääristavad 2 ookeani, Vaikne ja Atlandi, naaberriigid on Venetsueela, Ecuador, Peruu, Brasiilia ja Panama. Joonis 1. Ave teekond oli järgmine: Joonis 2. Kõigepealt jõudis ta lennukiga Bogotasse, Kolumbia pealinna. Seal Veetis ta 3 päeva ja sõitis edasi Manizalesesse.Manizaleses oli ta aasta aega ja ta jõudis selle aastaga ära käia ka Calis, siis sõitis ta edasi Medellini, kus töötas ülejäänud poolteist aastat. Medellinis elades käis ta ära ka Argentiinas ja Uruguays. Peamised tegevuspaigad on linnad Manizale...
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut. Siiski õnnestus Gamal purjetada ümber Aafrika ja jõuda India ...
Metaan ja kliima soojenemine Metaan ja kliimasoojenemine on temaatikad, mis on tänasel päeval igal juhul huvitavad ja aktuaalsed. Sellega käib kaasas ka palju erinevaid probleeme, millele oodatakse lahendusi. Suuremal osal Maa ajaloost on kliima olnud praegusest tunduvalt soojem. Küsimusele, kas tulevikus on taas oodata jääaega, võib väikese liialdusega vastata, et ei, ta juba ongi kohal. Jääaja asemel oleks siin õigem kasutada terminit külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõu...
Veebilanss on veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul Rand on maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab Rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa Setete pikiränne on mere või järve madalaveelises osas rannajoonega paralleelselt toimuv setete liikumine. Põhjuseks on teatud nurga all randa jõudvate lainete tugevus, vähemal määral hoovused Tulv on veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus Voolava vee energia: N = Qhg, kus N voolava vee energia,Q jõe vooluhulk [1 m3/s], h vee paisutuskõrgus [1 m], g raskuskiirendus Haudmik on jõe kulutava tegevuse tagajärjel põrkeveeru ette kujunenud jõesängi sügavam osa Koolmekoht on madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa Soot on jõest eraldunud sängiosa lammil. Kujuneb intensiivselt looklevate jõgede puhul, kui jõgi murrab suurvee ajal lookekaelast läbi, muutes sellega sängi sirgemaks Jõelang on piki jõge...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
1) Maa, Kuu, Päikese liikumised: Maa pöörlemine- öö ja päev (Maa pöörlemistelg on Maa orbiidi tasandiga 23 kraadi kaldu) Maa tiirlemine aastaaegade vaheldumine Maa telje kalle polaaröö ja polaarpäev, aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisperiood 365 päeva Maa pöörlemisperiood 24 h Kuu faaside vaheldumine 29,5 ööpäeva Tõus ja mõõn: Ookeani pind tõuseb ja langeb 2x ööpäevas, iga 12 h ja 25 min tagant, avamerel kuni 1 m, lahtedes kuni 21 m, sisemeredes peaaegu puuduvad Maa ja teiste, peam. Kuu gravitatsioonijõudude mõjul. Kuu poolsel küljel tõmbab Kuu tugevamini vett, kui maa kesktõrjejõud suudaks seda tasakaalustada. Vesi püsib Maal suure raskusjõu tõttu. Teisel pool Kuud on Maal nõrgem kesktõrjejõud, kui Maal tasakaalustamiseks vaja, ehk siis tõukab vee Kuust eemale sama suurel määral kui teisel pool. Päikese mõju on väiksem, sest asub ise kaugemal. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-...
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, t...
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
Virmalised. I Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren II Maakera inimestest elab umbes 2% piirkondades, kus virmalised esinevad. Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid nimetatakse vastavalt Aurora Borealis ja Aurora Australis (ladina keeles 'põhjakoit' ja 'lõunakoit'). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. III 19 sajandi alguses usuti, et maakera on õõnes, ning mõlemal poolusel on auk. Arvati, et virmalised tekivad nendest aukudest paistva Maa laava kumana. Nüüd teame juba, et virmalised tekivad Päikese ja Maa vahelist...
ARGENTII NA MANNER: Lõuna-Ameerika manner MAAILMAJAGU: Ameerika PÕHJA-VÕI LÕUNA POOLKERA: Lõunapoolkera IDA- VÕI LÄÄNEPOOLKERA: läänepoolkera ÜMBRITSEVAD OOKEANID: Argentiinat piirab idast Atlandi ookean. MERED:- MÄESTIKUD V. TASANDIKUD IGAST ILMAKAAREST :Argentiina ida- ja keskosas on lauge maastik, lääne- ja põhjapool on mägine ala. Kõrgeim punkt on Cerro Aconcagua 6960 m, madalaim punkt on La Plata. Pinnavormidest on esindatud Andid, lavamaa ja tasandik. PEALINNA GEOGRAAFILISED KORDINAADID: Buenos Aires 34° 36′ S, 58° 23′ W Pinnamoe e. reljeefi üldiseloomustus, riigi keskmine kõrgus merepinnast (suuremad pinnavormid loetleda, kõige kõrgem tipp ja selle kõrgus m). KLIIMA ÜLDISELOOMUSTUS Kliimavööde: lähistroopilne kliimavööde sademete hulk aastas: 500- 1000 mm. temperatuuri amplituud e. temperatuuri kõikumine aasta jooksul: 12 kr.C Argentiina kliima äärmiselt mitmekesise kliimaga riik. Kui valdavat osa põhjapools...
Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera ...
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Brasiilia Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Brasiilia riigi- ja rahvuslipp Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas. Riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 19. novembril 1889, kuid viimane muudatus tehti 11. mail 1992, kui lipule lisati neli tähte (Amapá, Tocantins, Roraima ja Rondônia osariike tähistavad tähed). Praegu on roheline, millele on paigutatud kollane romb, sellele aga omakorda lõunapoolkera taevalaotust kujutav ketas tähtedega. Üle taevakaare lookleb valge lint tekstiga "Ordem e progresso" (kord ja progress). · Roheline ...
James Cook James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 ...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskr...
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
Võnnu Keskkool GALAKTIKATE TEKE Füüsika referaat Autor: Ragne Poks Klass:12 Juhendaja: Tiit Viileberg Võnnu 2012 Sisukord Sissejuhatus Käesolev referaat käsitleb galaktikate teket. Töö eesmärk on ülevaate andmine galaktikate tekkimisest.Galaktikad koosnevad tähtedest, tolmust ning gaasist. See kuidas nad tekkisid oli veel kümme kuni viisteist aastat tagasi ebalev.Nad on väga keerulise ehitusega ning galaktikaid saab ka liigitada. On olemas elliptilised galaktikad, spiraalsed galaktikad ning ebaregulaarsed galaktikad.Galaktikaid liigitatakse ka suuruse järgi, näiteks kääbusgalaktikad ning massiivsed galaktikad. Galaktikate teke Valdav osa ainest Universumis (tähed,gaas,tolm,planeedid) on koondunud galaktikasse, keskkonda, kus tähed tekivad, arene...
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
