TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 4 Detaili- ja koostejoonis Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kodutöö nr 4 Detaili- ja koostejoonise põhinõuded Detaili joonisel esitatakse võimalikult vähe projektsioone, vaateid ja lõikeid. Nii piisab pöördkehade kujutamiseks ühest vaatest koos lõigete ja väljatoodud kujutistega. Joonisel peavad olema kõik andmed, mis määravad detaili kuju, mõõtmed, mõõtmete piirhälbed, kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõi...
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax...
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax ...
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2015 1. ülesanne Ava H5 Võll h4 GuH =250,020 mm GuS=250,00 mm Suurim piirmõõde ...
2.1 Lähteülesanne: Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? 2.2 Lähtevariant: + 0,025 Ø32 ( ) 0 + 0,008 −0,008 2.3 Lahenduskäik: + 0,025 H7 Ø32 js 6 ( ) 0 + 0,008 −0,008 Võlli ja ava piirhälbed võtsin tabelist [1.2] ja [1.3] Tabel 2.1 Istu läbimõõt 32 mm toleratsioonide H7/js6 arvutus. Ava ...
Kodutöö nr 1 õppeaines Masinaelemendid I Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud 31.03.2016 P.Põdra TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MEHHANOSÜSTEEMIDE KOMPONENTIDE ÕPPETOOL KODUTÖÖ NR. 1 ISTU ANALÜÜS Hammasratas 1 istatakse võllile 2 istuga, mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist (ISO 286-1:2010). Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 ...
Parameeter ISO 286-1E:2009 ISO 286-1:2010 Nimimõõde Dnom; dnom N Tolerants T T Ava tolerants TD TH Võlli tolerants Td TS Ava ülemine hälve eU, hole = Dmax - ES = GuH - N Dnom Ava alumine hälve eL, hole = Dmin - EI = GlH - N Dnom Võlli ülemine hälve eU, shaft = dmax - es = GuS - N dnom Võlli alumine hälve eL, shaft = dmin - ei= GlS - N dnom Maksimaalne ava Dmax = Dnom + eU, GuH = N + ES hole Minimaalne ava Dmin = Dnom + eL, GlH = N + EI hole Maksimaalne võll dmax = dnom + eU, GuS = N + es shaft Minimaalne võll dmin = dnom + eL, GlS = N + ei shaft Ava tolerants TD = eU, ...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? JS 8 +0 , 027 1. Ø95 -0 , 027 h7 -0 , 035 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 95 d 95 2. Ülemine piirhälve E...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LÄHTEVARIANT 21: Ø76JS6/h6 LAHENDUS JS 6 +- 00,,0095 0095 1. Ø76 h6 - 0,0190 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 76 d 76 2. Ülemine piirhälve ES +0,0095 es 0 3. Alumine ...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ? Juhendaja “.....“ ..................... 2014.a ....................................... Lemmik Käis Tartu 2014 1. Ülesanne - siledate silindriliste detailide istud Ülesande tingimuste kohaselt on teada standardsed istud: Põhiava JS6, mille läbimõõt on 122,62mm. Liite moodustunud ...
Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde ...
Antud A= 1;B=2 Võlli ja rummu ava nimiläbimõõt: d = D = 20 Istu tüüp: H8/f7 1. Tuvastada Istu tüüp (ava- võu võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). Antud juhul on tegemist avapõhise lõtkuga istuga, Avapõhisust näitab täht H ja lõtku näitab tähis f. 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitud ist lähima eelistuga, muutmata istu tüüpi. Valitud ist on ISO 268-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgas. 3. Määrata istatavate komponentide (ava ja võlli) piirhälbed ja piirmõõtmed. Kuna ava on H8 ja nimimõõde on D = 20 , siis võetakse tabelist tolerentsi järk: IT8 → T D =33 μm=0,033 mm Kusjuures põhihälve on võrdne alumise piirhälbega, seega EI =0 . Ülemine piirhälve kujuneb: ES=EI +T =0+33=33 μm =0,033 mm Ava 20H8 piirmõõtmed on vahemikus: D = (20,000...20,033)mm Võlliks...
MASINAELEMENDID I -- MHE0041 Kodutöö nr 1 õppeaines MASINAELEMENDID I (MHE0041) Variant Töö nimetus A B Istu analüüs 9 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Stiina Ulmre 155459 17.02.2017 P.Põdra Hammasratta 1 rumm istatakse võllile 2 istuga (ISO 286-1:2010), mis tuleb valida lähtuvalt üliõpilaskoodi kahe viimase tüvenumbri kombinatsioonist. Töö sisu: 1. Tuvastada istu tüüp (ava- või võllipõhine ja lõtkuga, pinguga või siirdeist). 2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Kui ei, siis asendada valitu...
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutu...
Raamatu ehitus Raamat koosneb raamatuplokist ja köitekaantest. Raamatuplokk koosneb volditud ja kindlas järjekorras komplekteeritud ning marlile või nöörile õmmeldud köitevihikutest. Raamatuploki selja moodustavad kokkuõmmeldud trükipoognate murded. Esikülg on raamatuploki selja vastaskülg. Ploki ülemise ja alumise külje vahelist kaugust nimetatakse raamatuploki pikkuseks ja kõrguseks; selja ja esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki s...
MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 1-A Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-4 B-2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 22.05.2014 Ülesanne: Projekteerida piirmäärimisega liugelaager. Joonis 1. Liugelaagerduse komponendid ja lõtkud. Antud: Tapi (võlli) ja laagri nimiläbimõõt D = 50 mm ja võlli pöörlemise nurkkiirus = 36,6 rad/s. Radiaalkoormus laagrile Fr = 200 N Liugelaagerduse tööressurss on 2000 tundi. Tapi materjal – väikese süsinikusisaldusega konstruktsiooniline teras. Leida: 1. Nimetada liugelaagri eelised ja puudused (veerelaagri ees). 2. Valida sobiv liugelaagri materjal ja kirjeldada selle materjali omadused. 3. Leida liugel...
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine l...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Liugelaagri valik ja arvutus A-3 B-4 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MATB A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 21.02.2011 _________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1-...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? H 7 +0 , 030 n6 + 0 , 039 + 0 , 020 1. Ø55 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 55 d 55 2. Ülemine ES +0,030 es ...
ÜLESANNE 1 1. Leida antud istule tolerantside tabelist hälbed ja kirjutada ist kombineeritud tähistuses. 2. Teha istu täielik arvutus tabeli kujul. 3. Kujutada ist skemaatiliselt ja näidata sellel tolerantsid ning lõtkude ja pingude piirväärtused. 4. Mida on antud istult rohkem oodata, kas lõtku või pingu ja miks? LAHENDUS Variant 16 N 7 -0 , 039 1. Ø78 Avade piirhälbed: TABEL 2 h7 -0 , 030 Kuna ava piirhälbed on kolmekohalised peale koma, siis tuleb ka võlli piirhälve -0,03 kirjutada kolmekohalisena, so +0,030. Võllide piirhälbed: TABEL 3 2. ...
MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID I Kodutöö nr. 6 Variant nr. A-2 Töö nimetus: Siduri valik B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ________________________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H ...
Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad...
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused...........................
3 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2014 3.1 Lähteülesanne: Leida antud istudele tolerantside tabelitest piirhälbed ja kirjutada istud kombineeritud tähistuses. Arvutada kõikidele istudele ava ja võlli tolerants, piirlõtkud või –pingud ja istu tolerants. Teha esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning koostejoonis ja märkida neile ist tähelises, numbrilises ja kombineeritud tähistuses nii ISO, kui GOSTi järgi. 3.2 Istude piirhälbed: +0,0 33 + 0,74 H8 1) Ø20 n 7 ( ) 0 + 0 , 036 + 0,015 H9 2) Ø66 h 9 ( ) 0 0 ...
LABORATOORNE TÖÖ NR.1 Väntmehhanism Õppeaines: Sisepõlemismootorid Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilased: Juhendaja: Töö eesmärk: tutvuda praktiliselt sisepõlemismootori väntmehhanismi ehituse, osandamise ja koostamise tehnoloogiaga ning koostada selle kohta tehnoloogiline kaart. Töövahendid: 1.Osandatav mootor 2.Universaalsed tööriistad 3.Mõõtevahendid 4.Mootorite tootja koostatud juhendmaterjal (manual) Töö käik: 1.Tutvusime tootja koostatud juhendiga osandamiseks ja koostamiseks. 2.Valisime vajalikud tööriistad ja rakised. 3. Valmistasime ette töökoha. 4.Määrasime operatsioonide järjekorra ja koostereziimid. Demonteerimine: O...
AUTODE HOOLDUS - JA REMONDISÜSTEEM Ees- ja perekonnanimi: KONTROLLTÖÖ NR 3 Riho Rästas Õpperühm: AS 13 Kuupäev: 13.05.2014 1. Nimetage tehnohoolduse ülesandeid! Kontrollida ja tagada auto korras olek Seadmete hooldus ja remont Olulisemate kinnituste kontrollimist ja lõtkude olemasolu Osade õigeaegset vahetamist (vastavalt sõiduki vanusele ja läbisõidule) Õlitaseme kontrolli ja õlivahetust 2. Mida tuleb kontrollida ja millised tööd tuleb sooritada, kui sõiduk paikneb hoolduses asendis nr 1 (auto rattad toetuvad põrandale)? Numbrimärgi olemas olu Tulede korras olek Tulede reguleerimine vajadusel Pidurite kontroll Sillastend V...
Archimedes Kristin-Liisa Mägi • Archimedes elas umbes 287-212 eKr • Archimedes sündis Sürakuusas. • Ta oli vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutja. • Ta pani aluse hüdrostaatikale ja staatikale ning tegi kindlaks kangi tasakaalu tingimused. • Teda peetakse mitmete uuenduslike masinate leiutajaks, seal hulgas mitmesuguste piiramismasinate ning kruvipumba leiutajaks. Viimast tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. • Kruvipump-on pump, mis transpordib vedelikku kruvisoones piki pumba telge, kusjuures vedeliku tagasivoolu survepoolelt takistavad nii kruvisoone profiil kui ka minimaalne lõtk kruvi ja pumba kere vahel. • Ta defineeris Archimedese spiraali ning leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks. • 1906. aastal avastatud Archimedese kirjutised Archimedese palimpsestis on andnud aimu tema kasutatud matemaatiliste tõestuskäikude kohta. • Leiutised • Archimedese kruvi-tigukonveier, millega ...
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3. KLAPPREGULEERIMISEGA KKP-D (KLAPP- KÕRGSURVEPUMBAD)6 3.1 KÜTUSE ALGUSEGA REGULEERITAVA KLAPP-PUMBA TÖÖPÕHIMÕTE.....................6 3.2 KÜTUSE LÕPUGA REGULEERITAVAD KLAPP-KÕRGSURVEPUMBAD...........................
Vibratsioonianalüüsi labor Rootori balansseermine: Sagedus: 50Hz Kiirus Amplituud (mm/s) Faas Esmane mõõtmine v0 1,76 113,78 Mõõtmine v1 1,94 138,89 proovimassiga Kontrollmõõtmine vk 0,16 -86,05 Mass g Faas Proovimass 2 0 Balansseerimismass 4,4 91 Järeldus: Esmane mõõtmine tuvastas vibratsiooni 1,76mm/s faasis 113,78 kraadi nullpunktist. Peale proovimassiga mõõtmist, saime arvutuslikult balansseerimiseks vajaminema massi, mis oli 4,4 grammi faasis 91. Balansseerimine oli edukas, sest vibratsiooniamplituud vähenes 1,76mm/s pealt 0,16mm/s. Rihma analüüs: 1. frpm=1939 Hz frpr=1...
Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liik...
VÄNTMEHHANISMI RIKE JA NENDE AVASTAMISE TEGURID, NENDE RIKKED JA REMONT Rike 1)Kolvi ja silindri kulumine(õige lõtk on ca. 0.05mm). Tunnused: 1.1- Külmas mootoris kloppimine, soojenedes kaob ära. 1.2- Kompressiooni vähenemine(survetakti lõpul) 1.3- Heitgaasid on sinaka varjundiga(õli põleb). 1.4- Võimsuse langus(Võimsus on ajaühikus tehtud töö) 1.5- Õlikulu suureneb. Rike2)Kolvirõngaste kulumine ja nende kinni põlemine soontes. Tunnused: Tunnused samad mis rike 1 puhul va. 1.1 st kloppimist ei teki. Rike3)Väntvõlli kaelte kulumine ja laagriliudade kulumine. Tunnused: 3.1- Kloppimine mootori töötamisel, eriti mootori põõrete tõstmisel. 3.2- Õlirõhu langus. Rike4)Kolvisõrme ja puksi kulumine kepsu ülemises peas. Tunnused: 4.1- Terav kloppimine mootoriploki ülaosas.Milline kolvisõrm - Eemaldage kordamööda kõrgepinge juhe küünlajuhe.Millisel silindril kadus kloppimine siis kui küünlajuhe oli eemaldatud seal ongi vi...
Sander Schmidt KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: TOLELEERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm KMI-21 Juhendaja: lektor Mait Purde Tallinn 2011 Ülesanne nr. 1 Lähteandmed: Ø90N6/h5 Lahenduskäik: N 6 0 , 016 1. Ø90 0 , 038 h5 0 , 015 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 90 d 90 2. Ülemine piirhälve ES -0,038 es 0 3. Alumine piirhälve EI -0,016 ei -0,015 4. Suurim piirmõõde Dmax ...
EG, TA Traktorid ja autod Ülesanne nr. 7. Teema: Rool Töö tegid: Leho Varik, Varmo Põder, Rasmus Kodres Kuupäev: 10.01.2012 Rooli ehitus ja töötamine A. Rooli ülekanne 1. Rooli ülekande tüüp hüdrovõimendiga roolimehhanism 2. Rooli ülekande põhidetailid (tähistage joonisel) karter kruvi koos kuulidel liikuva mutriga, hammaslatiga varustatud kolb, 3. Rooli vabakäiku põhjustavad lõtkud hammaslati ja sektori hammaste vaheline lõtk 4. Hambumislõtku reguleerimise viis - reguleerimiskruviga Vasakult paremale: 1. Roolilatikaitsekumm 2. Roolilati korpus, laagripesa 3. Hammaslatt 4. Hammasratas 5. Sisemise rooliotsa pesa 6. Roolivarras 7. Roolivarda otsa, välimine rooliots B. Rooliajam 1. Ajami hoovad (tähistage joonisel) 2. Ajami vardad (tähistage joonisel) 3. Kuulliigendi detailid .........
Klapi paisumispilu kontroll ja reguleering Klapi paisumispilu on vajalik sellesks, et kui mootor kuumeneb siis klapp pikeneb ja et tal oleks kuhu pikeneda.Klapi paisumispilu suuruse annab autodata.Tavaliselt antakse vahemik(nt: sisse 0,25 0,30, välja 0,35 0,40).Klapi paisumispilu kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaas sammuti ka kõik juhtmed, voolikud jne..Seda tehakse vastaval teenendusvihikule ettenähtud läbijooksul.Paisumispilu kontrollitakse tavaliselt jahtunud mootoril.Tea, et suurem paisumispilu takistab mootoril normaalset tööd ja väiksem pilu, mis on ohtlik, võib klapitaldriku ära põletada.Klapi paisumispilu saab kontrollida siis kui silindris(kontrollitavas) on survetakti lõpp.Teades töö järjekorda, reguleeritakse kas: 1) Reguleerpoldi pikendamise või lühendamisega või 2)reguleerseibide paksuse muutmisega.Reguleerpolti saab keerata siis kui vastumutter eelnevalt vabastada.Et leida õige reguleerpol...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Antud andmed ja ülesande püstitus 1.1 Ülesande püstitus Valida ist pressliite moodustamiseks. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. 1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Surv...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Su...
Tehnoloogiline praak masinpinkidele SAEPINGID Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Tooriku pikkus ei ole täpne. · Piirdetoe kaugus sae liikumistasapinnast ei ole õige. · Piirdetugi ei ole kindlalt kinnitatud. 2. Tooriku otsad ei ole täisnurksed servade · Töölaua tugilatt ei ole risti sae tasapinnaga. suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ri...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhaanikateaduskond Masinaelementide ja peenmehhaanika õppetool Plokiratas Kodutöö Juhendaja: Emer. Prof. M. Ajaots Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1 Trossi va...
Question 1 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone nimetatakse ? Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse järgmiselt: 1.etteande tsoon 2.sulatamise tsoon 3.sulami pumpamise tsoon Question 2 Millised on peamised protsessi parameetrid lehtstantsimisel? Lehtstantsimisel eristatakse nelja peamist protsessi parameetrit: Templi ja matriitsi kuju, stantsimise kiirus, määrimine ning lõtk matriitsi ja templi vahel. Question 3 Nimetage sepistusmasinate tüübid ja kirjeldage lühidalt tööpõhimõtet. Sepistusmasinad jagunevad neljaks: 1.Hüdraulilised pressid: Pressid koosnevad raamist, millel võib olla kas 2 või 4 sammast, kolvist, hüdrosilindritest, rammist ja hüdropumbast, mis saab käitamise elektrimootorilt. 2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimooto...
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tol...
VEERELAAGRITE ISTUD JA ARVUTAMINE 5.1 Lähteülesanne: Mõtestada lahti antud veerelaagri tinglik tähistus. Leida laagrivõrude ja nendega liidetavate detailide piirhälbed. Kujutada skemaatiliselt mõõtkavas laagri sise- ja välisvõru istud. Arvutada tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtused. Arvutustulemuste põhjal iseloomustada veerelaagri töötingimusi. 5.2 Lähtevariant: 6–25js6–52M7 5.3 Lahenduskäik: Tolerantside piirväärtuste tähised on kooskõlas standardiga ISO 286 [5.4], [5.5]. Laagrite terminoloogia on määratud standardiga ISO 5593 [5.6]. Tolerantside piirväärtuste ja istude arvutamisel on tuginetud õppematerjalile [5.3]. Laagrivõrude piirhälbed on võetud laagrivõrude piirhälvete tabelist [5.2]. Antud veerelaagri joonised on välja toodud töö lõpus. Veerelaagri tähistuse lahti mõtestamine. 6 – veerelaagri täpsusklass, 25 – sisevõru läbimõõt, ...
II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektori...
Sildumisseadmed ml ,,Star" Sildumiseks ja sildumisotste manööverdamiseks kasutatakse elektrilisi vintse. Vööris on neli vintsi, millest kahte kasutatakse ka ankru alla laskmiseks ja üles tõstmiseks. Ahtris on samuti neli vintsi. Vintse kasutatakse vastavalt sildumise skeemile. Kõik vintsid on varustatud juhtpultidega nii, et kokku on neid neli kaks vööris ja kaks ahtris , vastavalt siis paremal ja vasakul laeva pardas. Juhtpuldi külgedel asuvad kangid ,mis kumbki on ühe vintsi jaoks. Ühest kangist saab otsi nii peale tõmmata kui neid ka järele anda. Lisaks on juhtpuldis ka iga vintsi tarvis näidik, mille peal on skaala teadmaks kui suur on parajasti tõmbetugevus. Vööris : 2 x peli kombineeritud vintsiga : Rolls-Royce tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400V, 435 Nm. 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm. Ahtris: 2 x sildumisvintsi: Rolls-Royce, tüüp MW 140 FA, 45 kW, 50 Hz, 400 V, 435 Nm...
POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE Aluspinna kontroll ja eeltöötlus Liimitav aluspind peab olema puhast, tugev ja sile. Kui aluspind on tolmav, tuleb pind eelnevalt kruntida. Värvitud aluspind on sobilik liim-tüübelkinnituseks, kui noaga lõigatud 2-3mm “ trellidesse” jääb värv kinni. Väljaulatuvad mördijäägid tuleb eemaldada. Tühjad vuugid tuleb täita mördiga. Detailide kinnitused Tihendamiseks ei kasutata silikooni, vaid polüretaan-bituumen tihendit. Metallkonstruktsioonidena oleks vajalik kasutada roostevabast või tsingitud + värvitud metallkonstruktsioone. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega sissepoole! Tellingud, kiled ja ilmastik Koguhoone peaks olema tervenisti telliguis. Tellingu kinnitusankrud peavad olema väljapoole kaldu ja kaugemal kavandatavastt soojustuse pinnast. Kilede kasutamine tagab stabiilsema ja vaheaegadeta töö (kuum, külm, vihm) Minimaalne ööpäevane õhutemperatuur peab olema vähemalt +5c. Kaitsekiled ...
Margus Koot Kodused tööd - eka.kootplaan.ee Koolitajate vlik lai, oluline nede kompetents. LinnaPlaneerija ruumid – seadusruum, kultuuuriruum, majandusruum, sots.ruum, esteetikaruum, keskkonnaruum, eetikaruum, psüühikaruum –kõik proobleemid on sama tähtsad ja pole võimalik lõpuni lahendda, pidevad muutumises Mis on planeering, mis on planeerija rollid Kes määrab linna palge Kuidas mõjutavad teineteist inimesed, sotsiaalse kooslused jm huvigrupid amelik korraldus institutsioonid linn o arhitekti roll need kokku siduda Sotsioloogilised lähtekohad: Sotsiaalsete koosluste käitumismallid strukturaalfunktsionalistlik – ühiskonda hoiab koos harmoonia ja tasakaal(kriirika: kui tähelepanu keskendub harmooniale, ei küsi keegi kas kogu süsteem on olemuslikult väär) konfliktipõhisus – stabiilsus on olukord, mis vajab muutmist(sisu on kokkulepete puudumine, vaen, stabiilsus ...
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhu...
Tallinna Polütehnikum Joodise sulamid ja räbustid Referaat Õpilane: Sander Ankur Õpetaja: U. Muiste Tallinn 2009 1 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................................................... . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ...
Unistus paremast minevikust Mõtteid ja unistusi, mis tekivad mõeldes Eestile ja selle minevikule, jätmata välja ka olevikku ja tulevikku, on üsna mitmeid. Samas leidub peas koht ka üpris suurele kvantumile küsimustele. Minnes mööda veel tallamata rada, mõtleme sageli, milline otsus on õige? Mida tuleb minevikust tulevikku kaasa võtta? Millist Eestit soovime? Otsustada tuleb juba praegu, tegemata hingedes ruumi apaatiale, mis oli võimul eestlastes kõik need pikad sajandid, mil oldi võõra võimu all. Teame, et Eesti inimasustuse vanust mõõdetakse üheksa ja poole tuhande aastaga, ja võime selle üle uhkust tunda. Samuti on eestlased saavutanud selle vabaduse, mida ihkasid. Piltlikult võib öelda, et mõisa köis ei lohise enam, sest mõis ja köis on omad. Loomulikult pean sellega silmas ka põhimõtet: vabadusega kaasneb alati vastutus. Eesti rahvas on vaba. Elatakse vabaduses ise valida oma elukutse, usk või us...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
