3 6 3 8 1 1 0 3 3 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 0 1 2 3 4 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete lihtsalt kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 25. oktoober. Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kohta ajavahemikus 2012 – 201 majandussektori...
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Lääne-virumaa REGISTREERITUD MAJUTUSETTEVÕTTED 2012 Juhendaja Reet Villig Üldinfo 2 Lääne-Viru Maakonnas koos Rakvere linnaga on kokku 43 registreeritud majutusteenust pakkuvat ettevõtet, 37 ettevõtet on avatud aastaringselt majutuskohti 1524 hotellid , kokku 7 ettevõtet 495 majutuskohta külalistemajad, kokku 9 ettevõtet 299 majutuskohta hostelid, kokku 6 ettevõtet 342 majutuskohta kodumajutusettevõtteid 14 majutuskohti 118 puhkemaju, -külasid ja laagreid 7 majutuskohti 270 Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 HOTELLID 7 3 Aqva Hotel & Spa, Parkali 4, Rakvere, tel: 326 0000, [email protected], www.aqvahotels.ee. Info: majutuskohti on 150, avatud aastaringselt. 3*** Art Hotell, Lai 16/18, Rakvere, tel: 3254340, faks 3254341, [email protected]. Info: majutuskohti on 19, avatud aastaringsel...
9 4 4 3 1 1 1 1 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 5 6 7 8 0 1 2 0 1 0 1 2 3 0 1 2 3 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Vormindage väärtused ja tabelid otstarbekalt. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 22.03.20 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 – 2018 maa majandussektorite lõikes. Töölehel Rahvastik on andmed...
7 2 2 2 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2. Kodutöö Lahendada ülesanded, kasutades Exceli töövahendeid ja valemeid. Hulga andmete kopeerimine ühest kohast teise (näiteks ühelt töölehelt teisele) ei ole sobiv lahend Valemites kasutada andmetele viitamiseks lahtritele/lahtrivahemikele ise määratud nimesid, kui se võimalik. Valemid tabelites peavad olema kopeeritavad. Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 28. oktoober kell 2 Töölehel SKP on andmed Eesti sisemajanduse koguprodukti kohta ajavahemikus 2012 2016 maa ja majandussektorite lõikes. Tallinna ja muu Harju maakonna andmed on toodud eraldi. Tartu linna ja Tartu maakonna andmed on toodud eraldi. Töölehel Rahvasti...
Jrk. nr. Vanus Sugu Klass Elukot Hommikusöök Äratus Magama minek Aastat M/N 10-12 klass Maakond Jah/Ei Kell Kell 42 16 N 11 Ida-Viru Jah 07.00.00 00.00.00 1 43 17 M 11 Jõgevamaa Jah 07.00.00 00.00.00 2 60 18 M 12 Tartumaa Jah 07.00.00 00.00.00 3 39 18 M 12 Lääne-Viru Ei 07.10.00 00.00.00 4 7 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 5 10 16 M 10 Valgamaa Jah 07.15.00 00.00.00 6 20 17 M 11 Jõgevamaa Ei 07.20.00 00.00.00 7 48 18 M 12 Jõgevamaa Jah 07.20.00 00.00.00...
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 ...
MAASTIKUKAITSEALA D LÄÄNE-VIRUMAAL Ksenia Heinsoo 12. klass Maastikukaitseala Maastikukaitseala ehk looduspark on kait seala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Lääne-Virumaal on 17 maastikukaitseala. 1. EBAVERE MAASTIKUKAITSEALA Ebavere maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas. Kaitseala loodi 1959. aastal, et kaitsta Ebavere mäge. Ebavere maastikukaitsealal asub ka piirkonna tervisespordikeskus. 2. EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA Emumäe maastikukaitseala on kaitseala Lääne- Virumaal Rakke vallas Pandivere kõrgustiku lõunaserval. Selle pindala on 536 hektarit. Vaade idasse Emumäe Vaade Emumäe vaatetornist 3. VIITNA MAASTIKUKAITSEALA Viitna maastikukaitseala on maastikukaitseala Lääne-Viru maakonnas Kadrina ...
Ülesande püstitus ja seosed. Statistika töö eesmärgiks oli teada saada, mis kell ärkavad Nõo Reaalgümnaasiumi õpilased ning leida, kas esineb varem ja hiljem ärkavate õpilaste vahel vahesid erinevusi hommikusöögi söömise kohta. Veel soovisin teada, milliste klassida õpilased lähevad hiljem magama ning ärkavad hommikul hiljem ning leida samasid erinevusi lähtudes õpilase soost. Veel soovisin teada saada, millistest maakondadest on õpilased pärit. Selleks, et saada vastuseid oma küsimustele koostasin küsitluse, kus küsisin 60 õpilase käest järgmisi küsimusi: Õpilase vanust Õpilase sugu Õpilase klassi Elukohta Kas sööb hommikusööki või ei Ärkamise kellaaega Magama mineku kellaaega Andmed Jrk. Magama nr. Vanus Sugu ...
OÜ ÄRIPERE Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 LÄÄNE-VIRU MAAKOND 11.11.2015 nr 2-1/3 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika ik.49012122804 käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Tamm Juhatuse esimees Milvi Pilveke 666 4455 [email protected] Tartu mnt 62 Telefon +372 666 5522 Arvelduskonto EE772000457 10115 TALLINN Faks +372 666 2255 LHV Pank E-post: [email protected] Registrikood 700083253 Inernet: www.aripere.ee
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 ...
Olen: Vanus Elukoht Naine 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Harju maakond mees 42- ... Tartu maakond Naine 18-21 Rapla maakond Naine 34-37 Harju maakond mees 18-21 Järve maakond Naine 18-21 Järve maakond Naine 22-25 Harju maakond mees 26-29 Lääne-Viru maakond Naine 30-33 Harju maakond mees 34-37 Harju maakond Naine 38-41 Viljandi maakond mees 42- ... Jõgeva maakond Naine 18-21 Harju maakond Naine 22-25 Saare maakond Naine 26-29 Tallinn mees 30-33 Tartu maakond Naine 34-37 Tallinn Naine 38-41 Viljandi maakond Naine 42- ... Ida-Viru maakond Naine 18-21 Viljandi maakond Naine 22-25 Ida-Viru maakond Naine 26-29 Järve maakond mees 30-33 Tallinn Naine 34-37 ...
Ülesanne 1. 2. 3. 4. 5. 6. ühele aastale 1 ja teistele panen 0 Aasta 2001 1999 1994 1 Harju 2002 0 0 0 2 Hiiu 2002 0 0 0 3 Ida-Viru 2002 0 0 0 4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 200...
Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa...
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN (VIHULA VALD) • SELLE KANDI INIMESED ON AASTASADU KÄINUD SEAL PALVETAMAS, ANDE TOOMAS, RAVIMAS JA PÜHI PIDAMAS. • HIIEPUU VANUSEKS ON HINNATUD 300–452 AASTAT. MÄDAOJA MÄND (RÄGAVERE VALD) • ÜMBERMÕÕT OLI 2001. AASTA ANDMEIL 3,03 M, KÕRGUS 33 M. SIM...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Kairi Varik, Maiu Talirand, Ruslan Pilkov LÄÄNE – VIRUMAA MAJUTUSTURU ÜLEVAADE Referaat Juhendaja Tartu 2014 1 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Töö eesmärk on uurida Lääne-Virumaa piirkonna majutusturu ülevaadet. Saada teada majutuskohtade, voodikohtade ja tubade arvu, täitumustaset ning keskmist ööbimiste arvu. Toome välja piirkonna ettevõte arvukus liigiti, piirkonna tärnihotellid ja kvaliteedijärguga majutusettevõtted. 3 1. LÄÄNE – VIRUMAA Lääne-Viru asub Põhja-Eestis. Piirneb idas Ida-Viru, lõunas Jõgeva ning läänes Järva ja Harju maakondadega. Põhjas piirneb maakond Soome lahega. Lääne-Viru maakonna administratiivne keskus on Rakvere linn. ...
Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel Mootori võ Väljalaske Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline is 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline is 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline i 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal piisavalt intriige ja hõõrumisi, kuid üldiselt võib töökeskkonnaga rahule jääda. ...
Mootori Väljalaske Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel võimsus aasta Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline isik 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline isik 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF 7 1992 Füüsiline isik 2005 9 M1 VOLKSWAGENGOLF VARIAN 24 1993 Füüsiline isik 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT CI 14 1999 Füüsiline isik 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline isik 2010 6 M1 OMAVALMISTAZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 201...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Statistika ja ökonomeetria õppetool ARVJOONISED Kodutöö teadustöö ja majandusuuringute alustest Juhendaja: dotsent August Aarma Tallinn 2004 Peadirektor Peadirektori Peadirektori nunik abi Siseauditi Siseauditi nunik nunik igusnunik Avalike suhete nunik Tturuteenuste Vlissuhete- ja Euroopa Haldusosakond ja ttu personali- Sotsiaalfondi sotsiaalse kaitse osakond ...
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Mõdriku 7 45910 RAKVERE 10.12 2013 nr 7-1/4 GARANTIIKIRI Äripere OÜ garanteerib oma töötaja Mari Maasika arve tasumise, mis on seotud käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumisega Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud pangarekvisiitidele. Maret Jõgar Meelis Vainu Juhataja Raamatupidaja Kaire Laan 7543 9384 [email protected] Asuke 9 Telefon 7758 4905 Registrikood 3304847513 06522 TARTU Faks 7758 3921 E-post: [email protected] Internet: www.aripere.ee
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 23.11.2015 nr 1-1/1 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib Mari Maasika (isikukood 48804184795) käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Õppemaksu tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Juula Juurikas Juhatuse liige Liis Kosk 324 7789 [email protected] Põllu 29 telefon 324 7787 Arvelduskonto nr OÜ Äripere faks 123456 EE102131568455 12034 Tallinn e-post [email protected] Swedbank Registrikood 123456789
HALJALA 2010/2011 Haljala Püha Mauritiuse kirik Aadress: Võsu mnt 4, 45301 Haljala Haljala Püha Mauritiuse kirik on EELK-ile kuuluv kirik Haljalas, Lääne-Viru maakonnas. Kirikut kasutab EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus. Kirik rajati omal ajal tähtsale teeristile, kus üle Tallinn-Narva maantee suundus ühendustee Rakverest põhjarannikule, sealhulgas Toolse sadamasse. Haljala esimene kirik oli puukirik, mis ehitati 13. sajandil. Praegune kivikirik on ehitatud 14. sajandi lõpus. Kirikutorni kõrgus on 34 meetrit ja tornil on kaheksa korrust. Kirikutornis ja -müüris on säilinud tulirelvade laskeavad, mis kinnitavad kiriku kasutamist ka kaitserajatisena. Torni ülemisel korrusel on kamin ja suitsulõõr, mis kinnitab, et vahtkond kasutas torni ka külmal aastaajal. Kirik on saanud kannatada nii Liivi sõja algul 1558. aastal kui ka Põhjasõjas 1703. aastal. Samuti on kirikutorni korduvalt põlema süüdanud pik...
Keskkonnaseisundi hindamine Koostaja: Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärn...
OÜ Äripere Kellele (nimi) Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Tiigivahe tee 2 46609 MÕDRIKU 03.09.2013 nr 102/6 GARANTIIKIRI Lugupeetud (nim) OÜ Äripere garanteerib oma töötaja Mari Maasika käesoleva õppeaasta õppemaksu tasumise Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. Lugupidamisega Nimi Juhatuse liige Koostaja: Mari Murakas 569 0988, [email protected] Haapsalu mnt 65 Telefon 654 765 Arvelduskonto 221721495250 76607 KEILA Faks 654 763 Swedbank E-post [email protected] Registrikood 74001086 Internet aripere.ee
Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tiigivahe tee 2 46609 Mõdriku 10.12.2016 nr 4-1/62 GARANTIIKIRI OÜ Äripere garanteerib ettvõtte töötaja Mari Maasikas (ik. 48801010101) 2016/-17 õppeaasta õppemaksu tasumise täies mahus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile. Arve tasume ülekandega vastavalt Teie poolt esitatud arvele. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Meeri Muld Kalle Must Tegevjuht Finantsdirektor Sille Sepp 611 1111 koostaja [email protected] Vilde tee 130 Telefon +372 611 1010 Arvelduskonto 12614 TALLINN Fax +372 611 1000 EE198672900033384758 E-post: [email protected] Swedbank Registrikood 100088611 ...
Oksana Perova 13.11.2009 SEB 11. TARTU RATTAMARATON andmete allikas www.tartumaraton.ee 89 km tähestikuline /alphabetical koht N koht nr nimi elukoht aeg vanus_kl place L place s-nr name country time age group 796 2143 Aamisepp Arno Harju 03:46:10 M17 152 1451 Alamaa Siim-Erik Harju 03:07:02 M17 961 1275 Aloel Joosep Tartu 03:54:41 M17 943 2642 Altermann Madis Lääne-Viru 03:53:32 M17 953 2643 Altermann Mikk Lääne-Viru 03:54:05 M17 2219 2552 Arg Oliver ...
m, cm h, cm r,cm Sk, cm^2 Sp, cm^2 6.0 5.0 3.0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7....
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1. LÄÄNE-VIRUMAA ÜLDANDMED...............................................................4 2. RAHVASTIK.....................................................................................................5 3. SÜNDIDE ARV, MIS VANUSES SÜNNITATI, ESMASÜNNITAJA VANUS..............................................................................................................6 4. ABIELUD, LAHUTUSED................................................................................7 5. SUREMUS.........................................................................................................8 6. RAHVASTIKU RÄNNE...................................................................................9 7. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................
1238 Stensby lepin Taani sai ordult tagasi Harju- ja Virumaa ning järva jäi ordule 23. aprill 1343 jüriöö ülestõus 14. mai 1343 Sõjamäe lahing, kus sai surma u. 3000 eestlast Stift piirkond, kus piiskop valitses maahärrana diötsees piiskoppide vaimulik võimkond vasall läänimees, maahärra käest saanud isik, keda seob maahärraga truudusvanne vakus läänistatud või läänistamata maaüksus, millelt korjati maksu. maavaba vabatalupoeg mõis mõisa külast eemal asuv suurem omaette talu kabel külakatoliikluse keskus Hansa liit kaubalinnade liit. Sinna kuulusid Tallinn, Tartu, Pärnu ja Viljandi Foogt oma haldusüksuse käsknik komtuur oma haldusüksuse käsknik Danzigi kongress toimus 1397 a. . Tülid Vana Liivimaa maahärrade vahel. Osa võtsid ka Saksa ordu kõrgemad aukandjad. Riia peapiiskopkonna inkorporeerimine ; Harju Viru vasallid said Junginengi armukirja ; Piiskopkonnad aga vabanesid kohustustet alluda ordule sõja ...
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Va...
Turismituru analüüs Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas välisturism 2012.aasta kokkuvõttes kogu maailmas. Euroopa turismis näitasid suurt kasvu Saksamaa, USA ja Jaapani turistide reisid Euroopa riikidesse. Eesti sissetuleva turismi arv samuti kasvas. Kõige suuremat kasvu näitasid ööbimised puhkusreisidel, mis moodustasid 2/3 kõigist välisturistide ööbimistest. Eesti sissetuleva turismi kasvu jätkumine 2012.aastal tähendas juba kolmandat aastat järjest uut rekordtulemust. 2012.aasta esimesel poolaasta turismi kasvu mõjutatavad tegurid olid lennuühenduste lisandumised ja liinide sageduste suurendamised, kultuuripealinna meediakajastuste mõju, avaliku ja erasektori turundustegevused ning uute ajaveetmisvõimaluste ja vaatamisväärsuste avamised Tallinnas. Uute lennuühenduste lisandumine tõi suurt turismi kasvu Venemaalt, Norrast, Saksamaalt ja Hollandist. Samas vähenes lennuühenduste a...
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Pandivere kõrgustik Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro Pandivere kõrgustik Pindala: 2415 km2 Moodustab Eesti territooriumist 5,3% Kuulub Lääne-viru ja Järva maakonda Naabruses asuvad: põhjas- Viru lavamaa idas- Alutaguse madalik lõunas- Kesk-Eesti lavamaa läänes- Kõrvemaa Pandivere kõrgustik Iseloomustus Laugjad nõlvad Pinnamood nõrgalt lainjas Lubjakivist aluspõhi Eesti suurim karstiala (1375 km2) Allikarohke Kõrgustiku jalamil asub Endla soostik Iseloomustus Kõrgeim punkt- Emumägi (166m) Suuremad järved- Väinjärv ja Porkuni järv Suuremad jõed- Põltsamaa, Pedja, Pärnu ja Kunda Linnad ja asulad Asulad: Loodes- Aaspere, Kadrina, Sõmeru Lõunas- Vinni, Pajusti, Viru-Jaagupi, Roela, Rakke, Laekvere • Läänes- Lehtse, Jäneda, Käravete, Ambla, Aravete, Albu, Järva-Jaani, Koeru, Roosna-Alliku Linnad- Ra...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST 2 KÕ MINU TULEVIKUPLAAN Kodutõõ Õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2010 Kus ma praegu olen? Mina olen 44.aastane kõrgharidusega noornaine. Rahvuselt olen ma venelane, minu emakeel on vene keel. Olen sündinud Eestis Nõukogude Liidu ajal, minu kodulinn on Narva ( 95% elanikkonnast on venekõnelejad). Oskan autot juhtida alates 16 eluaastast. Lõpetasin Narvas keskkooli 1983.aastal. Tehnilist kõrgharidust omandasin Venemaal Leningradi linnas 1988.aastal.Pärast kõrgkooli lõpetamist kursustel käies omandasin iseseisvalt eesti keelt. Aastatel 1992-2001 töötasin Tööturuametis töövahenduskonsultandina. Olen käinud paljudel tööal...
Pressiteade Merle Põesaste 29.09.2016 KAITSELIIT KORRALDAB NOORTE KOTKASTE LAAGRI SEL AASTAL MIILI KÜLAS. Koolilaste sügisvaheaja esimesel nädalavahetusel toimub Kaitseliidu Noorte Kotkaste metsalaager Lääne-Virumaal Miila külas juba neljandat korda. Kaitseliidu Viru maleva pealik Jaan Tooming ütles, et hetkel on juba registreerunuid laagrisse 42 noort ja plaanis on erinevad orienteerimis-ja laskmismängud. Lisades veel, et jätkuvalt on keelatud laagrisse kaasa võtta ja tarvitada alkoholi ja suitsu. Noorte Kotkaste organisatsiooni eesmärk on tõuke andmine noortele iseseisvalt elus erinevates situatsioonides ja teineteisest erinevate ülesannetega hakkama saamisel. Organisatsioon alustas tegevust 1991. aastal 19 Tapa Keskkooli poisiga ja tänaseks on Viru malevas 20 rühma 316 erinevas vanuses noorkotkast. Toomas Sirel Viru maleva Noorte Kotkaste instruktor tel.(+372)5248 5963 [email protected] www.nooredkotkad.ee ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti maakonna keskmine brutotunnipalk Iseseisev töö õppeaines "Majandusteaduse alused" Koostaja: ... Juhendaja: ... Tartu 2014 1 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Eesti keskmine brutotunnipalk....................................................................................................3 Eakate ja laste osatähtsus Eesti omavalitsustes...........................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 ...
Praktiline töö Sooritage otsing meie kooli raamatukogu elektronkataloogis RIKSWEB ning leidke vastused järgmistele küsimustele: 4p uurige kasutusjuhendit ning koostage otsingustrateegia vene- ja saksakeelsete raamatute leidmiseks märksõnaga ,,ametikirjavahetus"; Täpsem otsing, sisestasin märksõna ,,ametikirjavahetus", valisin keeleks saksa keel ja ühikuks raamat. Tulemuseks oli neli nimetust. Toimisin sarnaselt vene keelsete raamatute leidmiseks valides keeleks vene keel. Tulemuseks oli kaks nimeust. mitu artiklit on kataloogitud märksõnaga ,,elektroonilised dokumendid" , kirjeldage otsingut; Valisin Loendid Märksõnaloend, valisin E tähe ja sisestasin otsingusõna ,,elektroonilised elemendid". Tulemuseks on 13 nimetust ja 1artikli. ...
Virumaa rikkus ja võlu Me oleme virumaa lapsed ja südames soovime, et oleksid põllud ja metsad ning jookseksid allika veed.Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Virumaa piirneb läänes Lääne-Viru ja edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Venemaaga. Ida-Virumaa on mitmekesine paik .Meri, järved, sood, mäed ning kaevandused -- kõigel on oma võlu. Kõrgelt arenenud tööstused ja imekaunis loodus, tööstuses domineerib meil põlevkivi ,selle kaevandamine ning töötlemine. Eesti Energia, Eesti Elektrijaam, Viru Keemia Grupp 3 suurt firmat kes pakuvat tööd suurele hulgale erineva erialaga inimestele. Kui tööst ollakse väsinud ja õues paistab päike siis võib alati minna ida-virumaa loodusesse jalutama. Meil on metsad, sood, rabad ning palju järvi. Kohati põrkub tööstus ja loodus kokku ning selle lõppprodukt on liivased karjäärid, kus on suviti mõnus suplemas käia.Ida-Virumaal on palju töötuid, kuid inimesed on...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärikorralduse õppekava ARENGUKAVAD JA VISIOONID Juhendaja: Ain Suurkaev Mõdriku 2015 ARENGUKAVAD : „Väike - Maarja valla arengukava aastateks 2016 – 2019“ – Olen Väike-Maarja valla kodanik. (http://www.vmaarja.ee/systematic/files.php? id=4353&PHPSESSID=17v9rb8oc78dkh1ip3q0ruqp31) „Väike-Maarja Lasteaia arengukava aastateks 2015–2019“ – Minu poeg käib Väike- Maarja Lasteaias. (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4020/6201/5034/lisad.pdf) „Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Õppekeskuse arengukava 2015-2019“ – Minu tütar õpib Väike - Maarja Gümnaasiumis. (http://www.v-maarja.ee/vmgym/sisu/70_889_425_Vaike- Maarja_Gumnaasiumi_ja_Oppekeskuse_arengukava.pdf) „Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli arengukava aast...
……. Gümnaasium Uurimustöö Lääne-Virumaa Autor: ……………. Juhendaja: ………….. 2013 1 Sisukord Lääne-Virumaa....................................................................................................... 3 Aluskord.................................................................................................................. 4 Millest koosneb aluskord?.................................................................................... 4 Lääne-Virumaa aluskord...................................................................................... 4 Pealiskord............................................................................................................... 5 Mis on pealiskord................................................................................................. 5 Vendi ajastu.........................................
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks. Linnamägede tüübid: Mägilinnus (Näiteks: Otepää); neemiklinnus (Näiteks: Rõuge); kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saarema...
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond ...
SOTSIAALNE ETTEVÕTE Arina Borissenko 12. klass Kiviõli I Keskkool PROBLEEM Üksikvanemaks olemine Eestis on väga keeruline Üksikvanema lapsetoetuse saajad (2012) 1. Harju maakond (6 059) 2. Ida-Viru maakond (3126) 26% 35% 3. Tartu maakond (1932) 5% 4. Pärnu maakond (988) 6% 11% 18% 5. Lääne-Viru maakond (937) Ülejäänud 10 maakonda (4511) Üksikvanemad 8% Üksikem 92% ad PÕHJUSED abielu ei ole registreeritud abielu purunemine abikaasa surm SIHTGRUPP Kiviõli regiooni üksikvanematele TEENUSED lasteaed hakkab töötama öösel ja päeval toetusgrupp (oma murude jagamiseks) psühholoogiline abi KOOSTÖÖ Oma...
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5.2 Sood ...
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka ...
Liiklusõnne tused, milles osales vähemalt üks antud vanusegru ppi kuuluv sõiduautoj uht 0-17 aastased 18-24aastased 25-40aastased 41-64aastased 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 2010-2011 2011-2012 Linnad kokku 3 4 99 118 218 270 181 204 Tallinn 3 4 55 70 137 198 120 134 Tartu linn 0 0 27 30 42 45 36 31 Pärnu linn 0 0 10 8 27 16 12 18 Kohtla- Järve 0 0 2 1 2 3 4 5 Narva 0 0 5 9 10 8 9 16 Maakonna d kokku 7 8 189 175 275 250 264 215 Harju ...
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Ees...
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
