VANAKREEKA LÜÜRIKA. Kordamisküsimused 1. Nimeta ilukirjanduse kolm põhiliiki. Eepika, lüürika, dramaatika. 2. Lüürika. Mis seda iseloomustab? (6) Kuidas mõiste tekkis? Millest välja kasvas? Millal oli vanakreeka lüürika õitseaeg? Nimeta vanakreeka lüürika žanre. Iseloomulik on: Elamuslikkus Subjektiivsus Vahetus Kujundlikkus Kujutamisobjekt on luuletaja isiksus – tema sisemaailm, elamused, mõtted. Loogilisi ning põhjuslikke seoseid tähtsaks ei peeta. Mõiste tekkis keelpilli lüüra järgi, mille saatel laule esitati (hiljem lisandus ka flööt), ja mis võeti kasutusele hellenismiajastul. (Lüüra oli Apolloni pill, flööt Dionysose). Nii eepos, lüürika kui ka draama kasvasid välja müüdist ja riitustest, mis liitsid polise liikmed kogukonnaks. Vanakreeka lüür...
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseo...
Eesti kirjandus sulaajal (1956.~1968.) Muutused ühiskonnas · Toimub üleüldine liberaliseerumine nii poliitikas, olmeelus kui ka kultuuris. · Tsensuur lõdveneb, kirjanduses algab uuenemisjärk. · Tekivad võimalused välismaailmaga suhtlemiseks. · Rahva seas tõuseb teotahe, ja avatus, lootus parema tuleviku suhtes. · Tõuseb üleüldine kultuurihuvi. Muutused ühiskonnas · Levib läänelik meelelahutus: rokkansamblid, hipiliikumine. · Kultuurilise liberaliseerumise tulemusena võib avalikult esitada estraadimuusikat ja kirjutada operette. · Suurenenud teotahe toob EÜEsse ja EÕMi kokku palju noori. Tsensuuri lõdvenemine · 1955. aastal vabastas ENSV Glavlit täiesti keelatud autorite nimekirjast esimestena Johannes Semperi, Friedebert Tuglase, Kersti Merilaasi ja Paul Viidingu. Suurt osa nende töödest võis pärast seda avaldada. · 1965. aastal vabastati täiesti keelatud autorite nimeki...
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
Alveri ja Kolgi luuletuste kuulumisest eesti luulekaanonisse Kirjanduslikuks kaanoniks peetakse kirjandusteoste valikut, mida ühendab kirjanduslik kvaliteet ning tähtsus. Kaanonisse kuuluvad teosed tõstetakse tihti tähelepanu keskmesse: neist kirjutatakse rohkem, nende põhjal koostatakse uurimusi ning nad kuuluvad tihtipeale koolide ning ülikoolide kohustuslikku õppekavasse. Seega on mõistetav, kuidas see mõjutab erinevate kirjanike töökvaliteeti kaanonisse kuulumine tähendab suuremat autoriteeti ning on ehk üks olulisemaid mõjutajaid teoste loomisel. Eesti luulekaanoneid on olenevalt tõlgendusest olnud kaks kuni kolm. Esimene, 19. sajandil valitsenud rahvusromantilise tuumaga kaanon asendus 20. sajandi algul uusromantilise tuumaga luulekaanoniga. Viimase muutjad saab jagada kahte suurde rühma. Ühe rühma moodustasid need, kes soovisid kaanonit muutes selle aluseid säilitada. Nende eesmärk oli üldiselt kaanoni muutmine sedasi, et nem...
Üld info Virve Osilast : Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal Kohtla-Järvel. Tema lapsepõlv ja kooliaeg möödus Mäetagusel. Elu keerdkäigud viisid teda noorusaastatel Läänemaale, kuid 1972. aastast kuni tänaseni on ta taas Mäetaguse elanik. Esimene luuletus avaldati juba 1957. aastal ajakirjas ,,Säde" ning seejärel on tema luulet ja artikleid avaldatud regulaarselt nii kohalikes kui ka vabariiklikes lehtedes. Esimene luulekogu ,,Mälestuste tuul" ilmus 1990. aastal ja tänaseks on neid ilmunud juba kakskümmend. Virve Osila on kirjutanud hulgaliselt näidendid (ka lastele) ja estraadisketse, mis on saanud väga populaarseks harrastusteatrite lavadel. Trükivalgust on näinud publitsistikakogumik ,,Teretused" (1998), loodusluuletused kalendritele ,,Peipsi peegeldused"(2002), ,,Ajahetked"(2003) ja ,,Püüa päeva! = Carpe diem!" (2007). Virve Osila on valitud saja Virumaa vägeva hulka, on oma koduvalla Mäetaguse ...
Pagulaskirjandus tekkis II ms tulemusel. 1944. a. Põgenes kodumaalt palju kirjanikke(kuulsamad: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi). Eesti kirjandus säilitas elujõu võõrsil.Eestisse tuli võõrvõim aastal 1940.Kultuuritegelased läksid tagalasse, seal loodi rahvakunsti ansambleid. Eestis loodud kirjandus allutati kontrollile. Tohtis olla ainult sotsialistlik realism. Sotsialistlik realism-N-Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust, ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavad võitlut positiivses pildis. Pidi ülistama riiki ja selle juhte. Teemad millest kirjutati-patriotism, NSVL rahvaste sõpruse kajastamine, eesrindlik töö, poliitiline üleskutseluule. Luuletajad: Kalju Lepik- Ta luulel on 3 alustala: Eesti keel, piibel, rahvaluule. Ta luulet iseloomustab aktiivselt võitlev hoiak. Esikteos on ,,Nägu koduaknas". 13 luulekogu. Lorilaulud- ,,Minul on karvased sääred"...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Jürgen Rooste Referaat 12 A Tallinn 2014 ELULUGU Jürgen Rooste on noor eesti luuletaja, kes on sündinud 31. juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ...
1. Friedrich Reinhold Kreutzwald Sündis Virumaal 1803-1882. Õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. 1826-1833 õppis Tartu ülikoolis arstiteadust ning peale kooli lõpetamist asus tööle Võrus arstina ning pidas seda 1877 aastani. Ta oli rahvusekirjanduse üks rajajatest, rahvuseepose ja populaarteaduslike raamatute autor. Tema loomingus domineerivad romantilised ja valgustuslikud. 2. Lydia Koidula Tema õige nimi oli Lidia Emilie Florentine Jannsen. Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuur...
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Pus...
I K N L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...
Teose analüüs "Jevgeni Onegin" Aleksanr Puskin Tegelaste iseloomustus: Jevgeni Onegin teose nimitegelane on 24aastane jõukas ja haritud mees, kes armastab luulet. Teda iseloomustab ühelt poolt suurilma lõbule andunud elumehe hoiak ja pinnapealsus kõiges, teisalt on ta keeruka hingeeluga noormees, kes on vaimselt kõrgemal teda ümbritsevast seltskonnast. Noort Oneginit iseloomustas kirjanik nii: Kui noorelt võis ta olla jahe, ükskõikne, siiras, häbelik, nii usaldav, nii vaikselt mahe ja oh kui silmakirjalik! Kuis oli ta küll teravkeelne, kõrk, armukade, kurvameelne, nii sädelev, nii sumejas ja õrnas kirjas lohakas! Kuis oskas ta, kui võttis voli kuum igatsus ja mõttelend, nii huupi unustada end! Kui palju õrnust, julgust oli ta pilgus, kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast ...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Ekspressionism luules ja draamas Ekspressionism on 20. sajandi algul sündinud vool kirjanduses. Seda on peetud kitsamalt saksa nähtuseks, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Ekspressionism levis vooluna mitte ainult Saksamaal, vaid ka Austria-Ungari territooriumi kultuuriruumis. Võrreldes futurismiga pole ekspressionism nii selgepiiriline, end kindlasõnaliselt määratlev vool. Ekspressionismi arengus võib eristada kaht perioodi. Kirjanduskeskne ekspressionism kestis 1910. aastast kuni Esimene maailmasõjan alguseni. Sõja-aastatel ja pärast sõda kujunes välja hilisekspressionism, mis kestis 1920-ndate aastate keskpaigani. Kirjanduskeskse ekspressionismiga võrreldes iseloomustab hilisekspressionismi suurem politiseeritus. Ekspressionismi kirjandusvoolulise laialivalguvuse põhjuseks on peetud ühtse selgelt sõnastatud programmi ja tugeva liidri või liidrite puudumist. Paljud talendikalt alus...
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk, alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks ...
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb...
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased Arvo Mägi "Karvikute kroonika" 19701973 Ilona Laaman "Mis need sipelgad ka ära ei ole" 1971 Karl Ristikivi"Inimese teekond" 1972 Bernard Kangro 18.10 Oe küla 25.03 1994 Rootsi Kil...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Baudelairelik luule Analüüs Prantsuse luuletaja Charles-Pierre Baudelaire sündis 9. aprill 1821 Pariisis ning suri 31. august 1867. Baudelaire sündis Joseph Fransois Baudelaire'i ja Caroline Archimbault-Dufais pojana. Kõigest 6- aastasena kaotas ta oma armastatava isa ning tema võõrasisaks sai kõrgem sõjaväeline, kellega aga suhted ei olnud head. Haridust sai ta paljudest koolidest, kuid paljud neist jäid tal pooleli distsipliinipuudumise ja kakluste pärast. Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Lu...
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasa...
Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul o...
Bernard Kangro Filip Taik 9.C klass 2014 Bernard Kangro oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Bernard Kangro sündis 18. septembril 1910 põlisesse Võrumaa taluperre. Nagu enamik maalapsi alustas ka Bernard talutöid karjaskäimisest Meeldiv kodu ja selle ümbrus andsid rohkelt looduselamusi tulevaste luuletuste ja romaanide jaoks. Ta õppis Kiltre algkoolis, Antsla kõrgemas algkoolis ja Valga gümnaasiumis. Lõpetas Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga. Ülikooli ajal kirjutas ta ajakirjale "Eesti Kirjandus" kirjatööde kohta arvustusi. Aastatel 19431944 töötas ta Vanemuise teatri dramaturgina. 1944. aastal põgenes ta Soome kaudu Rootsi. Rootsis töötas ta mitmes muuseumis, jätkates kirjutamist. 1945. aasta suvel ilmus luulekogu "Põlenud puu", esimene eesti ilukirjanduslik teos eksiilis. Aastatel 19501994 töötas ta ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktori...
BAROKKLUULE DONNE (1572-1631) oli inglise luuletaja. Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab t...
ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat ROMANTISM Maia Kirillova M-13 2013 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revol...
1) Kirjanduselu 1905-1917 Pidurdasid Eesti kultuuri arengut. 1906. avati Vanemuise uusi teatrihoone.(K. menning pani alguse esimesele kutselisele teatrile). 1870 aga esilinastus vanemuises Koidula "Saaremaa Onupoeg", mis oli Eesti teatri sünnidaatum. 1907 asytati Eesti Kirjanduselts. 1909 avati Eesti Rahva muuseum. Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplast...
MÕISTED 1. Eepika-üks kirjanduse põhiliike. Esikohal on jutustamine. Kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi ja olukordi. 2. Romaan ulatuslik jutustav teos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. 3. Värssromaan värsivormis eepiline teos, millele on iseloomulik avar elukujutus ja romaanipärane kompositsioon. 4. Kiriromaan epistolaarne romaan, kirjadest koosnev romaan, mida iseloomustab minavorm, tegelaste psüholoogiline vaatlus ja intiimne pihtimus. 5. Novell tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. 6. Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, mis on sündmustiku haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. 7. Eepos - lugulaul. Ulatusliku, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos , mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. 8. Müüt usundiga seotud fantastiline jutustus, aga k...
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades ...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Kokka eriala III kursus Darja Grigorjeva Mats Traat Valga 2009 Nimi: Mats Traat sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas. perekonnaseis: teadmata haridus: Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused. töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna. mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadi...
BETTI ALVER Betti Alver sündis Jõgevamaal raudteemeistri peres. 1914.aastal läks ta Tartusse kooli. Õppis algul Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis, 1917. aastast aga Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis. Kirjutada proovis ta üsna varakult ning tema romaan ,,Tuulearmuke" saigi 1927. aastal kirjastuse Loodus esimesel romaanivõistlusel teise auhinna. See tunnustus otsustas Alveri elus palju. Ta katkestas õpingud Tartu ülikoolis ja pühendus täielikult kirjandusele. Tartus kohtus ta ka Heiti Talvikuga, kellega nad 1937.aastal ka abiellusid. Teise maailmasõja ajal saadeti Heiti Siberisse, kus ta ka suri. Alver ise heideti välja kirjanike liidust ning jäeti ilma ka avaldamisõigusest. Kirjandusse tagasi pöördus ta ,,Jevgeni Onegini" tõlkega, mida on peetud ka eesti tõlkekirjanduse üheks säravamaks tipuks. 1965.a ilusid tal pärast 20-aastast vaheaega uued luuletused ajakirjanduses ja valikkogu ,,Tähetund". Siitpeale hakk...
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Halliste Põhikool referaat Viivi Luige elu ja looming Koostaja: Ketriin Murrik Juhendaja : Anneli Merila 9. klass Halliste 2013 Sisukord Sissejuhatus…………………………………………………………………………………….3 Elukäik…………………………………………………………………………………………4 Looming………………………………………………………………………………...……5,6 Kirjanikuks saamise teekond…………………………………………………………………..7 Tunnustused……………………………………………………………………...…………….8 Kokkuvõte……………………………………………………………………………………...9 Luuletus ’’Taevas kõliseb rohekaid tähti’’……………………………………...……………10 Luuletus ’’Sinilill’’…………………………………………………………………………...11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………………...12 Lisa……………………………………………………………………………………………13 Sissejuhatus Viivi Luik on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal Tänassilmas. On eesti luuletaja ja proosakirjanik. Referaadi eesmärk on näidata Viiv...
Artur Alliksaar on sündinud 15.aprillil 1923.aastal. Ta õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida ...
Pagulaskirjandus On olemas mitmeid kirjanduse liike proosa, ilukirjandus ja on teisigi. Kuid selline liik, nagu pagulaskirjandus on Eesti üks tähtsamaid kirjanduse liike. Nõukogude liidu okupatsiooni algusaastatel rändasid paljud Eesti kirjanikud, näiteks Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Lepik, Laaban, Kangro ja teised, erinevatesse maadesse, enamasti Rootsi ja sealt siis edasi. Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond, mis hakkas välja andma erinevaid raamatuid, luulekogusid ja muud. Põhiliselt räägib pagulaskirjandus, täpsemalt luule, isiklikest hingehädadest ja perekonnast ning lootusest. Seal esineb palju sürrealismi ja piltluulet, tõsidust ja süngetoonilisust. Pagulasproosa räägib kodumaa ajaloost enne I maailmasõda, argipäevamuredest ja kodumaalt põgenemisest. Kuna põgeneti põhiliselt Rootsi, siis seal tegustses ka aastatel 1950-1994 Eesti kirjanike ühisettevõtten...
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
... Marie Under Luuleraamat Tallinn 2015 EESSÕNA „... kas olen mina kunagi midagi muud luuletand, kui ennast! Elus olen õppinud vaikima - enesekaitseks.” Marie Under Selles raamatus on minu eesmärgiks anda lugejale ettekujutus Marie Underi isiksusest ja loomingust. Marie Underit tuntakse, kui romantilist ja naiselikku luuletajat, kelle teosed on kõrgelt hinnatud ka tänpäeval. Teda on nimetatud eesti luule hingeks. Under toob eesti luulesse õnneliku armastuse ning hinge- ja meelterõõmud. Luuletaja kuulutab eluküllust, armastust, õitsemist kogu oma olekuga. Seni polnud veel keegi kirjeldanud selliseid looduse värve, lõhnu ja helisid, mis otsekui voogasid üksteisesse ning kõlasid kokku naiseliku armastustundega. Marie Underi pikk ...
Jaan Oks (1884-1918) Jaan Oks sündis 28 veebruaril 1884. aastal Saaremaal Pärsama vallas Ratla külas. Ta oli koolmeistri poeg. Jaan Oks oli Eesti kirjanik, kes kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat. Tema põhiline loomeaeg oli aastatel 1906-1910. Ta kirjutas ka palju ühiskondlik-poliitilisi küsimusi käsitlevaid kirjutisi ehk publistikat. Enamik ta teostest on tänaseks hävinenud. Lisaks kirjutas ta ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Tema looming on väga vastuoluline. Jaan Oks oli mässaja, keda peeti erinevates rahvahulkades vastavalt siis kas andekaks või vaimuhaigeks. Jaan Oksa iseloomustab veel ka see, et ta ei viimistlenud oma loomingut. 1898 aastal läks ta õppima Kaarma Õpetajate Seminaris. 1902.aastal lõpetas ta Kaarma seminari. Peale seda, aastatel 1903-1904, töötas ta Hiiumaal Pühalepa koolis asekooliõpeta...
Leelo Tungal ``Tedremäng`` Leelo Tungal v Leelo Tungal on luuletaja, prosaist, liberist, lastekirjanik, ajakirjanik ja tõlkija. v Sündinud 22. juunil 1947.a. Tallinnas. v On kasvanud õpetajate perekonnas ja oli oma pere ainus laps. v Tungal lõpetas 1962. aastal Ruila 8klassilise kooli, 1965. aastal Tallinna 42. Keskkooli ja 1972.a. Tartu Ülikooli (eesti filoloogia). v Abielus helilooja Raimo Kangroga, peres on kolm tütart. v Ta on töötanud eesti keele õpetajana, ajakirjade Pioneer ja Täheke nooremtoimetajana, Eesti Riikliku Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajalehe Eesti Maa kultuuritoimetajana ja alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. v MTÜ Hea Laps juhatuse esinaine aastast 1997. v Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. v Teda on palju tunnustatud erinevate kirjandusauhindadega. Looming v Ta on kirjutanud laste luuleraamatuid, proosaraamatuid, lastenäidendeid, ...
Eesti kirjandus 1940ndatel aastatel Teise maailmasõja vältel põgenesid paljud eesti kirjanikud Läände, väiksem osa evakueerus ka Nõukogude Liitu. See lõi Eesti kultuuri lõhe, tekitades kaks paralleelset kirjandustraditsiooni: väliseesti pagulaskirjandus ja kodueesti kirjanduse. Väliseesti kirjandust piirasid eelkõige materiaalsed tegurid, kodumaist poliitilised asjaolud. Mõlemad olid sunnitud toimima võõrkeelse keskkonna surve all. Mitmed paguluses tegutsenud kirjanikud olid alustanud juba sõjaeelses Eestis nagu Marie Under, Artur Adson, Bernard Kangro ja Karl Ristikivi. Välis- Eestis alustasid loominguga prosaistid Arved Viirlaid, Arvo Mägi ja Helga Nõu, luuletajad Ilmar Laaban, Ivar Ivask, Kalju Lepik jpt. Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda stalinistliku ideoloogiaga. Kõikehõlmav tsensuur, avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid eesti kirjanduse sarna...
Artur Alliksaar Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 Elulugu Artur Aliksaar elas aastatel 1923-1966. Alliksaare elulugu on korralikult uurimata. Õppis Hugo Treffneri Gümnsaasiumis kuni 1940 aastani ja Tartu Ülikoolis õigusteadust aastetel 1941-1942. Edasi astus ta vabatahlikuna Eesti julgestusgruppi ning siis mobiliseeriti ta saksa sõjaväkke ja teenis 1943-1944 Relva-SSis. Seal kirjutas ta oma esimesed luuletused: ,,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks". Edasine info puudub, kuid on teada, et peale sõda kui sakslased olid Eestist lahkunud, jäi ta Eestimaale. Pärast sõda põgenes ta metsa koos oma kahe sõbra Rein Sepa ja Ottniell Jürissaarega. Elatus juhutöödest kuni ühel päeval, 19...
Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ●...
Bernard Kangro (1910-1994) Bernard Kangro (ka Bernhard) oli eesti luuletaja, kirjanik ja ajakirjanik. Kangro oli pagulaste ja kirjanduselu eestvedaja. Elulugu · Sündis Oe külas, Vana-Antsla vallas, Võrumaal taluomaniku Andres Kangro ja Minna (Kangro) perekonnas. · Bernard Kangro õppis Kiltre algkoolis (19191922), · Antsla kõrgemas algkoolis (192224) ja · Valga gümnaasiumis (19241929). · Lõpetas tartu Ülikooli (19291938) eesti ja üldise kirjanduse eriala magistrikraadiga cum laude. · Aastatel 19431944 töötas Vanemuise teatri dramaturgina. Põgenes 1944. aastal Soome kaudu Rootsi. · Aastatel 1950-1994 tegutses ajakirja Tulimuld toimetajana ja Eesti Kirjanike Kooperatiivi direktorina. · Oli seotud ka väljaannetega "Eesti sõna" (1942), "Puhkus ja elurõõm" (1943), "Kodukolle" (1945), "Stockholms-Tidningen" (1946). Looming · Bernard Kangro luulet iseloo...
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
20. sajandi I pool Kirjandus Kirjandus on trükitud proosa. See on ühtlasi kui kaubanduse haru. Meid huvitab kirjandus kui looming, vaimne seisund mis on seotud inimese kunstilise väljendusega üldiselt. Kõik saab alguse samast lättest. Nt afrikas moonutati muretult inimkehi, et saavutada ekspressiivsust. Futurism Futurum, tahtis minevikule selga pöörata, väljendada masinate elu, ehitusbuumi. Tekkekohad Itaalia ja Venemaa. Itaalias on tähtsaim esindaja Marinetti, Venemaal Majakovski. Dadaism Kiikhobu või isa. Loodi Sveitsis kohvikus Voltaire. Sündis umbes 1914 ringis. Üks esindaja oli Tristam Tzara. Kõik piirid lahti ja miski ei tohi piirata eneseväljendust. Sürrealism Dadaism kasvas üle sürrealismiks, nende põhilised esindajad olid prantslased. Näiteks Paul Eluaid ja Jean Cocteau. Tegeldi sellega mis on tavareaalsusest kõrgem. Selleks püüti vabastada oma meeleelundeid argielu loogikast. Alkohol ja mõnuained. Püüti kirjutada nii n...
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................1 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 2 ELULUGU.......................................................................................................................2 LOOMING.......................................................................................................................4 KOKKUVÕTE................................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................9 SISSEJUHATUS Lydia Emilie Florentine Jannsen, luuletajanimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. aastal Vana-Vändras. Ta on Eesti esimene naiskirjanik. Tema pani aluse eesti...
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatun...
Kirjanduse kontrollt nr 5 1. Romantism kirjandusvooluna (aeg, leviala, olemus, tunnused, anrid, esindajad) 2. Romantism inglise ja saksa kirjanduses 3. Pukini loomingu iseloomustus. Pukin romantikuna 4. Lermontovi loomingu iseloomustus. Lermontov romantikuna 5. Ajaloolise romaani iseloomustus. W.Scott ja J.F.Cooper 6. V.Hugo romantikuna (proosa- ja draamaloomingu iseloomustus) 1. romantiline vaimuliikumine 18-19 saj. Algus saksa ja inglismaalt, ning levis kiiresti Lne-euroopast vljapoole. looduse ja loomulikkusihaldus, mssati seltskondlike tabude ja ettekirjutiste vastu, igatseti pageda hiskondlikust lrmist lihtsasse maaellu. mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nhti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest, kellel ponud eelarvamusi. inimese individuaalsuse ja kogemuste rhutamine erandlikkuse suur tsus. Kangelased: erandlike vaimuanneega, vga tundeerksad. suutsid nha elu sgavamat sisu. prohv...
Artur Alliksaar ( 1923-1966 ) Elukäik · Ta sündis Tartus, · Õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1940 aastani ja Tartu ülikoolis õigusteadust (19411942). · 1941 astus vabatahtlikuna 182. Eesti julgestusgruppi. · Ta mobiliseeriti 1943. aastal Saksa sõjaväkke. Sel ajal avaldas ta ka oma esimesed luuletused: "Postimehes" , "Koidulauliku mälestuseks" ja mõned tekstid rindlehes · Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. · 1949. aastal süüdistati teda ametiseisundi kuritarvitamises ning ta arreteeriti. · Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas....
Paide Ühisgümnaasium Heiti Talviku elu ja luule Referaat Koostajad: Keithy Roosmaa Sigrid-Kristiina Simson Tairi Tuisk 11.a Juhendaja: Anne Kivimäe Paide, 2010 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Heiti Talviku elulugu..................................................................................4 2. Varasem looming ,,Palavik"........
Mart Raud referaat SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................3 2. LOOMING...................................................................................................4 3. LUULEKOGU SÜVENDATUD ANALÜÜS.............................................6 4. HINNANG....................................................................................................7 5. KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
