Ludwig Wittgenstein 1 Sisukord Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtt...
Rapla Vesiroosi Gümnaasium LUDWIG II Baieri hull kuningas ( referaat) Marion Soomre 11. B klass Rapla, 2010. WITELSBACHIDE DÜNASTIA Katoliiklikul laulatusel 12. oktoobril1842 Müncheni Kõikide Pühakute õukonnakirikus vahetasid kolmekümne ühe aastane Maximilian ja seitsmeteistkümneaastane Marie sõrmused. Sel kombel saigi teoks, et nende poeg Ludwig II, kes näis näis otsekui baierluse lihakssaamine, tuli ilmale segeverelisena, pooleldi baierlasena. Baieri vanaisa, kuningas Ludwig I-st see ei häirinud. Ta tervitas witelsbachlase ja hohenzolleri abiellumist kui kahe saksa dünastia liitumist. Ludwig II sündis 25. augustil 1845, pool tundi pärast südaööd, Müncheni lähedal Nymphenburgi lossis. Mõned päevad oli lapse nimi hoopis Otto, siis palus vanaisa, et ta nimetataks Ludwigiks, sest ta oli sündin...
Ludwig Wittgenstein Referaat Tallinn 2011 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 Elu......................................................................................................4 Looming-"Loogilis-filosoofiline traktaat"..........................................................5 Looming-vahepealne periood.......................................................................6 Looming-"Tõsikindlusest"............................................................................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad...............................................................................
Ludwig II Ludwig II isa oli suur sõja hull v no kuida seda õelda ta pidi valima parimad relvad enda sõduritele aga paraku ta suri enne nende relvade allkirjastamisega. Hiljem pidi Ludwig selle ära kinnitama aga ta ei tahtnud sest tema tahtis muusikaga vaenlased ära põrmustada . Ta rääkis noorematele sõduripoistele vm seda et näete kui vaenlased tulevad hakkame meie muusikat tegema ja nemad viskavad relvad maha ja hakkavad seda rõõmuga kuulama . Paraku aga läks teisiti Ludwig pidi ikkagi selle relva lepingule alla kirjutama ja nii see läks nad kaotasid sõja ja palju enda mehi ligi 10 000.hukkunut oli . Ludwig ise sõda ei soovinud sest ta oli hella südamega ja kui ta midagi valesti tegi tahtis seda ära parandada aga mõnikord see ei õnnestund . Ta oli enda üksikul saarel vn kuida seda nimetada ja ss ta istus seal puu all ja mõtles , magas ja ss tuli mingi teine mees mingi jünger v asi...
Ludwig Boltzmann (1844 1906) Lapsepõlv · Boltzmann sündis 1884. aastal Austria-Ungari keisririigi pealinnas Viinis. · Boltzmanni isa Ludwig Georg oli Viinis maksuametnik. · Boltzmann sai oma alghariduse koduõpetajalt. · Pärast koduõpet läks Boltzmann Linz'i keskkooli Ülem-Austrias. · Boltzmanni oli 15, kui ta isa suri. Austria-Ungari keisririik Hariduse lõpp ja karjääri algus · Boltzmann alustas 1863. aastal Viini Ülikoolis füüsika õpinguid. Ülikoolis tutvus ta lähemalt Maxwelli töödega. · 1869. aastal sai Boltzmann Graz'i ülikooli Matemaatilise füüsika professoriks . · 1873. aastal kutsuti Boltzmann Viini Ülikooli professoriks, kus ta õpetas kuni 1876. Boltzmann ülikooli aastatel. Perekond · 1872. aastal kohtas Boltzmann Henriette von Aigentler'i, kellesse ta armus. 1876. ...
Ludwig van Beethoven 1770 - 1827 Ludwig van Beethoven oli üks oma ajastu suurimaid klassitsistlike heliloojaid ja pianiste, Beethoven oli kolmest Viini klassikust kõige noorem. Ta sündis Bonnis, ühes tänapäeva vanimas linnas Saksamaal. Helilooja pere oli algselt jõukas, kuid peale vanaisa surma see muutus. Ludwig van Beethoven pidi juba 10-aastaselt pere rahaliste raskuste pärast koolist lahkuma, et ka ise raha teenida. Ludwigi isa Johann soovis pojast teha imelast ning ühtlasi ka õpetas teda. Algselt õppis noormees C.G. Neefe juures, kuid kodulinn jäi tema jaoks väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti käe all. Peale Viinist lahkumist naasis Beethoven sinna taas 21-aastaselt ja jäi seekord lõplikult. Viinis tõid Ludwig van Beethovenile kuulsust akadeemiad (kontserdid), mida ta ka ise korraldas. Saatuse tahtel halvenes Viini klassiku kuulmin...
ESSEE Romantismiajastu helilooja Ludwig van Beethoven Muusika on romantismis umbes 1820-1880 valitsenud suund.Romantismiajastu muusika avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Ludwig van Beethoven(arvatavasti 16.dets.1770-26.märts.1827),oli saksa helilooja.Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks.Esmakordselt andis Beethooven kontserdi 7-aastaselt.19-aastaselt sai temast perekonnapea. Tema loominguprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydinil ja Motzartil,kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad.Tema muusika iseloomulikeks joonteks on:selgelt välja joonistatud karakterid ja jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid. Mina valisin Ludwig van Beethoveni-ovetüre zu ,,CARIOLAN".op 62,loopikkuseks oli 8min ja 27 sek. Kuulates seda lugu ei tekkinud mul mingeid emotsioone,kuna mulle väga ei meeldi selline muusika siis ma lihtsal...
Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet. Paragrahv 59-s jõuatakse järelduseni, et ,,ma tean" on loogiline taipamine, mille abil ei saa aga realismi tõestada. Seetõttu tahaks filosoof antud lause reserveerida juhtudeks, kus sed...
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven · Sündis Bonni linnas · Vanaisa oli Belgia maalt pärit · Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid Sünnikoht Bonnis Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg · Kirjutas oratooriumi "Kristus Õlimäel" (1803) · Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas Napoleonile · Ki...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven ei olnud Haydni ega Mozarti eakaaslane. Kui Mozart suri, polnud Beethoven veel midagi erilist kirjutanud, ja kui Beethoven jõudis küpsesse loomeperioodi, ei kirjutanud Haydn enam peaaegu midagi. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ja...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
Ludwig van Beethoven, 1770-1827 Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Sündis 1770. aastal Bonnis. Beethoveni lapsepõlv oli raske: tema isa oli joodik ja ema oli lihtne inimene. Temast sooviti teha teist Mozartit, selleks et teenida isale viinaraha. Sunniti isa joomasõpradele klaverit mängima. Beethoveni isa oli muusik. Beethoveni esimeks muusikaõpetajaks oli Gottlob Neefe. Ta laskis välja anda Beethoveni klaveriteose. Olevat mänginud Bachi prelüüdi ja fuugat. Beethoveni. vanaisa oli tubli inimene, isa oli joodik. 1787 käis esimest korda Viinis. Tahtis saada Mozarti õpilaseks. Sel perioodil suri ära nii Beethoveni ema kui isa. Pidi teenima raha pere ülalpidamiseks. 1792 läks koos vendadega Viini. Maailmavaadet mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsioon seisusteta ühiskond. Napoleon Bonaparte. Beethoven oli eelkõige muusik ja väga tugeva iseloomuga inimene. Beethoven sai endale süüfilise tal tekkis kurdistumine. Umbes 45-aastaselt oli ta täiesti kurt. Esimesel küm...
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas. Käis vabakuulaj...
Helilooja loomingulise käekirja seosed tema saatusega Ludwig Van Beethowen (1770-1827) Beethoven 3 Viini klassik, kuid ometigi ei ole Mozarti ja Haydni põlvkonnakaaslane. Helilooja saatus oli olla üks parimaist ning seda ta ka oligi. Tema isa püüdis teha temast teist Mozartit, kuid vaadates tagasi see ei õnnestunud, Beethoven oli ikkagi ise see, kes ta oli. Tema lapsepõlv ei olnud eriti roosiline isa oli joodik, kes sundis teda mängima ka kella 3 ajal öösel, et teda ja ta sõpru lõbustada. Ema aga vaikne hiireke, kes ei julgenud isale vastu hakata. See morjendas väga heliloojat, ta oli ema pärast väga mures, kuid samas ei hakanud ta oma isa vihkama. Beethoveni isa sundis teda liialt palju, kuid heliloojale ei hakanud seetõttu muusika vastumeelseks. Pigem ta nautis seda. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus seitsmeaastaselt. Teda õpetasid paljud erinevad muusikud ning suunasid heliloojad. Peale ema surma muutus 19-a...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Bonni ülikoolis külastas ta vabakuulajana filosoofia, klassikalis...
Sissejuhatus 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutu...
Ludwig van Beethoven Beethoven on sündinud 16.detsembril 1770-ndal aastal Bonnis. Ta on Saksa helilooja ja Viini üks klassikutest. Tema noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa õpetas talle klaverit ja viiulit. Esimest korda andis Ludwig kontserdi seitsme aastaselt. 19- aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt asus ta elama Viini. Seal kogus ta kuulsust virtuoose kontsertpianistina. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Kui lood olid esmaettekantud siis need kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii. Ludwigi elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi: 1. 1770-1792 Bonni periood ( kujunemisaastad ) 2. 1792-1802 Viini periood ( varane looming ) 3. 1802-1812 Viini 2. periood ( loomingu kõrgaeg ) 4. 1813-1827 Viini 3. Periood ( hiline looming ) Beethoveni tähtsamad teosed olid: 1. 3.sümfoonia "Eroica" 1803/04 2. ...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Ludwig van Beethoven (17701827) Tartu, 2006 Beethoveni elu Ludwig van Beethoven sündis 16. detsembril 1770. aastal Bonnis, Kölni ligidal. Tema kaunis lapsepõlves puudus perekondlik soojus. Juba algusest peale avanes elu tema ees kurva ja jõhkra võitlusena. Noorust morjendasid ka kitsikus, leivamured ja ülesanded, milleks ta veel küps polnud. Kooliaastad andsid väikesele poisile üpris vähe, keskharidust tal ei õnnestunud saada, kuid hiljem hakkas end ise harima, seda eelkõige muusikavallas. Isa soovis Ludwigist teha "imelast", teist Mozarti, lootes sedasi leida väljapääsu materiaalsest kitsikusest. Üheteistkümneaastaselt mängis Beethoven juba teatriorkestris, aasta hiljem oli organist. Nooruk tutvus Mozarti loominguga ning läks Viini, Mozar...
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
Ludwig van Beethoven Film rääkis ülevaatlikult Ludwig van Beethoveni elust ja tema muusikalisest loomingust. Beethoven elas vaeses perekonnas Saksamaal ning alustas muusikuna oma elu küllaltki noorelt. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa, kes ühtlasi oli väga karm. See karmus kindlasti mõjutas ka Beethoveni muusikat, mis väljendus väga traagiliselt. Esimese kontserdi andis Beethoven 7- aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe. Beethoveni muusikat iseloomustab: selgelt välja joonestatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailma üks mässajaid. Mis väljendus ka filmis küllaltki selgelt. Kui Beethoven Saksamaalt Viini kolis, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Beethoveni elu ja loomingu võib jagada nelja perioodi: Esiteks kujunemisperiood. Teiseks varane loo...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Ludwig Van Beethoven Ludvig van Beethoven sündis 16. detsemberil 1770 Bonnis ja suri 26. märtsil 1827. Ta on üks Viini klassikutest ning helilooja. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks. Ludvig andis oma esimese kontserdi 8-aastaselt Kölnis. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludvigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. Beethoven sõitis Viini, et kohtuda seal Mozartiga, kahjuks aga Beethoveni ema haigestus ootamatult ja ta pidi taagasi koju sõitma. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Kahekümne kahe aastaselt läks Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini. Tema esimene kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigi...
Ludwig Van Beethoven L. Van Beethoven sündis 1770. aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima Haydni käe all, aga see kestis vaid aasta, sest Haydn läks Londonisse. Alates 1800- ndast aastast hakkas Beethoven ise kontserte korraldama ja need kestsid vähemalt 4 tundi. Beethoveni kurtus algas 1796 aastal ja ta jäi täiesti kurdiks 1820. aastal. Kuna ta ei tahtnud tunnistada, et ...
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli kolmas Viini klassikutest, ent mitte Haydni ja Mozarti põlvkonnakaaslane. Tema küpse loomingu alguseks oli Mozart juba surnud ja Haydn heliloojategevusest tagasi tõmbunud. Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethov...
Ludwig von Beethoven (1770 – 1827) 1. Kus Beethoven sündis? Ludwig von Beethoven sündis Bonnis. 2. Kellelt õppis viiuli- ja klaverimängu? Ta õppis viiuli- ja klaverimängu isalt. 3. Christian Gottlob Neefe tähtsus Beethoveni muusikuks kujunemisel. C.G Neefe oli Beethoveni õpetaja ja tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavesiini mängjaks. 4. Millisele instrumendile kirjutas noor Beethoven Bonnis? Miks? Muusikat kirjutas ta algul klaverile, kuna oma karjääri alustas ta pianistina. 5. Kellelt soovis Beethoven loomingut õppida? Ludwig soovis saada Mozardi õpilaseks. Õppis ka Haydnilt 6. Millega tegeles Beethoven esimesed 10 aastat Viinis? Oli Haydni õpilane, vabakutseline helilooja, valmisid kaalukamad teosed. 7. Kuidas mõjus 1795.aasta paiku avastatud kuulmisvaegus Beethovenile? Seoses kuulmisvaeguseg...
LUDWIG VAN BEETHOVEN Ats Püvi TT14 LUDWIG VAN BEETHOVEN LEBENSJAHRE · Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist und Pianist, der jüngste der drei Wiener Klassiker. · Er wurde am 16. Dezember 1770 in Bonn geboren und ist 1827 in Wien verstorben JOHANN VAN BEETTHOVEN UND MARIA MAGDALENA KEVERICH BEETHOVENI UNTERSCHRIFT BEETHOVENS HANDSCHRIFT UND NOTENSCHRIFT BEETHOVEN BEERDIGUNG · Er war sehr berühmt. · Etwa 20.000 Menschen nahmen an Beethovens Beerdigung teil. BEETHOVENS GRAB, ZENTRALFRIEDHOF WIEN 9. SYMPHONIE · Die 9. Sinfonie in d-Moll op. 125, uraufgeführt 1824, ist die letzte vollendete Sinfonie. Die Uraufführung der 9. Sinfonie erfolgte zusammen mit Teilen der Missa solemnis am 7. Mai 1824. Der letzte Satz mit dem Chorfinale zu Schillers Gedicht An die Freu...
Ernst Ludwig Kirchner 1880 - 1938 Elulugu Sündis 6. mail 1880 Oli saksa maalikunstnik, ekspressionist Kunstirühmituse Die Brücke algataja ja eestvedaja Alustas arhitektuuriõpinguid Dresdeni Kuninglikus Tehnilises Kõrgkoolis, mille lõpetas diplomiga Ta astus teise maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle šoki, mistõttu ta armeest kõrvaldati 1933. aastal nimetasid natsid tema tööd „väärastunuks” ning temalt nõuti tagasiastumist Ida – Preisimaa kunstiakadeemiast 1937 konfiskeeriti umbes 600 tööd Saksamaa muuseumidest ning need hävitati või müüdi 1938. aastal tegi ta psühholoogilise trauma tõttu enesetapu Suri 15. juunil 1938 Ekspressionism Kujutati kõike dramaatilises valguses Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu Lihtsustati, üldistati või lausa moonutati joonistust, kasuta...
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven Referaat Liis Haljasmägi 10h Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Elulugu 4 1.1. Bonni periood 4 1.2. Viini I periood 5 1.3. Viini II periood 5 1.4. Viini III periood 6 2. Looming 7-8 Kokkuvõte 9 Kirjandus 10 Lisad 11 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on maailma ühe kuulsaima helilooja, Ludwig van Beethoveni, elulugu ja looming. Selle mehe nime teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa üks legendaarseim helilooja ja on seda tänapäevalgi. Lisaks kuulus ta kolme Viini ...
Ludwig van Beethoven Referaat Tartu 2009 Sisukord Elulugu............. ...........................................................................................4 Periodiseering.. ..........................................................................................5 Looming.................................................................................... .................6 Kasutatud materjalid.................................................................................7 Elulugu Beethoven sündis Bonnis. Tema vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Isast sai ka Beethoveni esimene klaveri- ja viiuliõpetaja. Ta soovis, et pojast kujuneks teine Mo...
1. Ernst Ludwig Kirchner (6.5. 1880 15.6. 1938) oli saksa ekspressionist ja üks kunstnikeliidu ,,Die Brücke" (sild) asutajatest. See grupp oli ekspressionismile aluse panijaks. Ta astus Teise Maailmasõja ajal vabatahtlikult armeesse, aga elas seal üle soki, mis tõttu ta armeest kõrvaldati. 1933 nimetasid natsid tema tööd "väärastunuks" ning 1937 müüdi või hävitati üle 600 tema kunstitüki. 1938 sooritas ta enesetapu. 2. Kuninglik tehnikakõrgkool arhitektuur Palju lisaaineid, nt: - vaba käega joonistamine - kunstiajalugu 1903- 1904 õppis Münchenis. 1905 läks tagasi Dresdenisse ja sai seal oma kraadi. 3. 1905 aastal lõi Kirchner kahe teise arhitektuuritudengiga kunstnikeliidu nimega Die Brücke. Nendeks teisteks olid Bleyl, Karl Schmidt-Rottluff ja Erich Heckel. Nad õppisid arhtektuuri vaid oma vanemate soovil ja neid ühendas kirg kunsti vastu ning soov saada tunnustatuks. Nad teadsid et see võimalus on väike ning esimesi n...
Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Tema elu lõpu heliloomingus on ka palju romantistlikku. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimene muusikaõpetaja oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Heliloomingut hakkas Beethoven õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures, ning jäi sinna seekord lõplikult. Viinis tõid talle pianisti- ja heliloojakuulsuse kontserdid ehk akadeemiad, mida Beethoven ise korraldas. Varakult hakkas aga halvenema tema kuulmine. Esimesed märgid sellest i...
Sander Lepik 11.d TNG kontserdi retsensioon Ludwig van Beethoveni sümfoonia 10. detsembril 2010 oli Tallinna Muusikakeskkooli aulas esitamisel Ludwig van Beethoveni sümfoonia. Publikule pakuti kuulamiseks Beethoveni "Sümfoonia nr 5 c-moll" täispikkuses ja "Missa C-duur". Sümfoonia dirigent oli Risto Joost ja esinesid kammerkoor "Voces Musicales", Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ja Tallinna Muusikakeskooli sümfooniaorkester. Kontsert oli välimuselt väga tagasihoidlik, see tulenes ka ilmselt sellest et see oli alles õige esinemise peaproov. Kohal oli väga vähe inimesi ja ka korralduse pool polnud väga hästi läbi mõeldud. Ma sattusin sell...
Klassitsism Valgustusajastu tõstis 18. sajandi keskel mässu vanade vaimsete väärtuste vastu. Religiooni sügavalt juurdunud müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega. Ka polnud ajastu religioossus tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese enda usuliste kogemustega. Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi refor...
koolinimi Referaat Ludwig van Beethoven 1770-1827 Autor: Juhendaja: õ.a. 1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks noort Beethovenit: Kaspar Anton Carl ja Nicolaus Johann. Isa pani pisikese Ludwigi tegelema muusikaga: avastanud poja ebatavalise ande, käsutas ta lapse tundideks klavessiini taha. Beethoven seeniorile ei andnud rahu väik...
Ludwig van Beethoven Referaat Sisukord Beethoveni elulugu.......................................................................................................................3 Periodiseering...............................................................................................................................4 Looming.......................................................................................................................................4 Missa Solemnis............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................7 Beethoveni elulugu Ludwig van Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tem...
Johann Carl Ludwig Engel (1778- 1840) Johan Erik Lindhi portree Johann Carl Ludwig Engelist Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Kasutatud allikad Elulugu Johann Carl Ludwig Engel (sündinud 3. juuli 1778 Charlottenburg, Berliin- 14. mai 1840 Helsingi) oli saksa päritolu Soome arhitekt. Tema isa oli Berliinis müürseppmeister Johann Philipp Engel (1752- 1833). J.C.L. Engel õppis arhitektiks Berliini ehitus- ja kunstiakadeemias. Aastal 1800 sai ta maamõõtjaks ja 1804 arhitektiks ning asus tööle Preisi riikliku arhitektina. Kui Preisimaa 1806 kaotas Napoleonile, siis ehitustegevus soikus. Nagu mitmed teisedki arhitektid, pidi ta mujalt tööd otsima. Aastal 1808 taotles ta Tallinna linnehitusmeistri kohta, mille ta saigi. 1809. aastal alustas ta tööd, kuid mõne aasta pärast oli ta tööülesannete vähenemise tõttu ja finantsilistel põhjustel jälle sunnitud uut ...
Ludwig van Beerthoven Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Beethoven tuli muusikasse ajal, mil klassikaline stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud ning kodanlikud muusikaühingud, avalik kontserdielu ja muusikaajakirjandus tegutsesid täie hooga. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Beethoveni looming juhatas sisse 19. sajandi ning temast sai üleminekuhelilooja klassitsismist romantismi. Beethoveni muusikaline mõte jäi valdavalt klassikaliselt loogilise ja tasakaalustatud vormistruktuuri raamidesse, kuid muusika programmiline tundeseisund oli tema ...
Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida...
Ludwig Wittgenstein „Tõsikindlusest“ Taust Teose mõjutajaks on George Edward Moore, kelle kirjutise „Terve mõistuse kaitseks“ kogu „mõtisklus“ keerleb, Wittgenstein arutles filosoofiliselt Moore´i öeldu üle, Keskmes olid laused, mida Moore väitis, et ta TEAB olevat tõesed: „siin on üks käsi ja siin teine“, „Maa oli olemas enne minu sündimist“, „Ma ei ole kunagi olnud maapinnast kaugel“. Millest raamat räägib ? Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber (kokku 676 mõtet). Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause „ma tean“ tähendust. mõtet. Jõuab järelduseni, et „ma tean“ on loogiline taipamine, mille ab...
„Immortal Beloved“ on traagiline ning dramaatiline film Ludwig van Beethoveni elust ja loomingust. Filmi põhitegevuseks oli tema sekretär Anton Schindleri otsingud, kellele pühendas Beethoven oma armastuskirja. Filmi keskmes oli Beethoveni raske ning kannatusterohke elu nii tavalises mõttes kui ka armastuses. Beethovenil halvenes kuulmine eluajal ning elu lõpus jäi ta päris kurdiks ning see mõjutas suuresti ta eluolusid ja sündmusi. Helilooja jaoks on kurdiks jäämine üks kõige kohutavamaid asju. Kui helilooja kaotaks jala, jääks ratastooli või jääks lausa pimedaks, siis saaks ta jätkata oma helilooja tööd, kuna oluliseks on kuulmine, kuulamine ning selle kaudu maailma tunnetamine. Kui aga helilooja kaotab kuulmisvõime, on see äärmiselt traumeeriv. Paralleeli võib tuua, et midagi sarnast tunneb kunstnik, kes kaotab nägemise. Mulle tundub, et Beethovenile mõjus küll kurdiks jäämine kõvasti, kuid pannes ennast ise tema olukorda, tundub...
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
Liberalism Ludwig von Mises Teose ,,Liberalism" autor on juudi rahvusest Austria majandusteadlane ja sotsiaalfilosoof Ludwig von Mises. Raamat ,,Liberalism" ilmus esmatrükina 1927. aastal saksa keeles. Kõrghariduse omandanud Ludwigit hakkas poliitika huvitama juba nooruspõlves. Suurem huvi parempoolsema poliitika vastu tekkis autoril peale Esimest maailmasõda, mil tal kujunes välja arvamus, et riikidevahelise sõja põhjustasid just levima hakanud vasakpoolsed valitsemisviisid, esireas bolsevistide ja natsionalistidega. Raamatus ,,Liberalism" võrdleb autor pea igas peatükis liberalismi sotsialismiga, tuues nii välja sotsialismi nõrkused ja liberalismi tugevused. Ludwig rõhutab oma raamatus tihti, et vaesuse, ebavõrdsuse, sõdade ja muude halbade tunnuste põhjustajaks on just sotsialistlik valitsemisviis, kus kõike kontrollib riik. ...
Ludwig Van Beethoven 1770-1827 Elulugu Sündis Bonni linnas Vanaisa oli Belglane Õppis Bonni ülikoolis 20 aastasena sai pianistina kuulsaks 1800 paiku hakkas kurdiks jääma Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis...
Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid Sonaadivorm ehk sonaat, allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast ekspositsioon, töötlus, repriis, ja 2 mittekohustuslikust osast sissejuhatus ja coda. Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahali...
Filmi analüüs Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja, kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust. Võitis kiiresti kuulsuse suurepärase klaverikunstniku, kui ka heliloojana. Beethoven...
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikool...
Ludwig van Beethoven ,,Keelatud armastus" ,,Keelatud armastus" on dramaatiline lugu Ludwig van Beethoveni elust ja tema surematust armastusest. Peategelasteks on Beethoven, kolm naist, hotellihoidja ning helilooja sekretär Schindler. Peale peategelase Beethoveni on veel üks filmi keskseid tegelasi tema vennapoeg Karl, kellele olid Luigil hooldamisõigused ja keda ta väga armastas, hoolimata oma karmist ja talumatust iseloomust. Selles filmis on väga hästi välja toodud tema kurdistumine, vahepeal näidati tseene läbi Beethoveni enda maailma, kus ta oli harjunud hääli tajuma. Vähesed mõistsid teda, sest tegelikult oli Beethoven andnud neile väga palju rohkem, kui sai tagasi. Üks nendest oli Joanna. Filmi lõpul tuleb ilmsiks, et tema ongi Beethoveni igavene armastus ja laps kes pidi olema tema venna, osutub Luigi omaks, kuna neil oli olnud varem armusuhe ja Joanna oli teda kunagi armastanud. Vahepeal näidatakse hetki ka helilooja lapsepõlv...
LUDWIG MIES VAN DER ROHE (1886-1969) meie ELUST • Sündis Saksamaal, suri Ameerika Ühendriikides • Ludwig Mies • Rohe oli emanimi • Van der sümboliseeris saksa verd • Kaks naist, neli last • Peale Bauhausi sulgemist kolis Saksamaalt 1937. aastal USA-sse ELU ENNE KUULSUST • Esimene töökoht oli fassaadi disainimine • Tal puudus arhitektuurialane haridus • Õppis kasutama erinevaid materjale isa käe all • Suurimaks inspiratsiooniks oli Karl Friedrich Schinkel (neoklassitsistlikud ja gootilikud ehitised Berliinis) • Tema jaoks oli kõige ideaalsem ehitis New Yorkis George Washingtoni sild • „It is the most modern building in the City“ • 1968. aastal tahtis ehitada katedraali MEISTRIKLASS • Töötas aastatel 1907(Riehl House)-1974 (Museum of Fine Arts) • 78 meisterdust • Tema stiil oli täis uusi võtteid ja ideid, tänu millele peetakse teda modernismi alusep...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgens...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
