Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on...
Gian Lorenzo Bernini (7. detsember 1598 Napoli 28. november 1680 Rooma) Bernini oli 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Elukäik- Algul töötas ta oma isa Pietro Bernini käe all. Hiljem märkasid tema võimeid kunstnik Annibale Carracci ja paavst Paulus V, kelle toetusel sai ta alustada iseseisvat karjääri. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Ta tuntumad skulptuurid on antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. Ta saigi kuulsaks a. 1625 kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud Apollonit ja Daphnet kujutava grupiga Villa Borgheses Roomas.Apollon on järele jõudnud tema eest põgenevale nümfile Daphnele ja valmis teda haarama; Daphne palve peale muudab Zeus nümfi loorberipuuks, et päästa teda Apolloni käest: Daphne juurest kasvavad oksad ja lehed,keha hakkab kattuma koorega. (Apollon& D...
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Be...
Konspekt Gian Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) Eluloo lühikokkuvõte G.L.Bernini oli 17. sajandi silmapaistvam skulptor. - Giovanni Lorenzo Bernini sündis 7. detsembril 1598. aastal Itaalias Napolis. - Tema isa oli maneristlik skulptor Pietro Bernini, kes pärines Firenzest. - 7-aastasel saatis Bernini oma isa tööreisidel Rooma. Roomas pälvis noor, kuid andekas Bernini kunstnik Annibale Carracci ja Paavst Paul V tähelepanu ning Bernini hooldajaks Roomas hakkas Paavsti nõbu kardinal Scipione Borghest. - Oma esimeste tööde valmistamisel sai Bernini inspiratsiooni hellenistlikest skulptuuridest. Bernini edasine areng toimus väga kiiresti ning peagi tõusis ta õpipoisist meister skulptori staatusesse. - 1665. aprillis, olles juba väga tunnustatud skulptor, läks Bernini Pariisi. Väljendamaks Berninile imetlust, kogunes rahvas tänavatele, et suurmeistrit oma silmaga näha. - Ber...
Võrdlus "Beowulf" ja "Tristan ja Isolde" Mõlemas teoses leidub vapper sõdalane, kes surma ei karda. Beowulfis on sõjad ja jõhkrad tapmised, aga Tristanis ja Isoldes on samuti võitlust, aga seal leiavad kaks noort inimest armastuse. Tristan tappis Iirimaad kurnanud lohe, aga Beowulf suri võideldes draakoniga. Sarnanevad need teosed nii, et mõlema teose lõpus surevad peategelased ja maetakse hauda. Suurim erinevus on see, et need teosed on tehtud erinevatel ajastutel. Nende sõdalaste julgus võidelda endast suuremate ja surmavate olenditega haarab järeltulevaid põlve. Neljanda päeva viies novell ümberjutustus Selles novellis on kolm venda, kes on kaupmehed. Nende õde Lisabetta ja vendade kaupluses töötas noor Lorenzo, kes juhtis kõiki nende asju. Lisabetta ja Lorenzo armusid, sest nende vahel tekkis tugev side. Nad tahtsid ...
Pilt: Apollon ja Daphne Autoriks on skulptor Lorenzo Bernini, kes oli 17 sajandi üks silmapaistvamaid skulptoreid ja samas ka arhitekt Itaalias. Tema lõi barokkstiilis skulptuuri, millele pühendas kogu oma elu. Muutes skulptuurid voolavamaks ja andes paremini edasi emotsioone ning ilmeid Barokkajastut iseloomustab üleüldiselt tunded, teatraalsus, efektid, emotsioonide väljendus ja rikkalik dekoor. Apollon ja Daphne. Tehtud aastal 1625 ja valmistatud marmorist. Lugu ise on pärit iidsest Kreeka mütoloogiast, kus Apollo armub Daphnesse. Skulptuur kujutab röövimisstseeni. Apollo jahtis nii väga Daphnet, kuid neidu see ei rõõmustanud. Suures hädas Daphne appi emakese maa, kes muutis noore neiu loorberipuuks. Apollon oli lohutamatu oma armuvalus või haavumisest. Ta punus endale loorberipärja ning kandis seda leina märgiks. Loorbergipärg , millega tänini võitjaid pärjatakse on ühtlasi ka meenutus Apollo-suguse võitjat...
Mida ma tean barokist ja mida uut sain teada? - 16.-18.saj, See oli algselt pilkenimi, iseloomustab sümmeetria.... Barokk kunsti ja muusikastiilina tekkis 16.sajandil Sõna barocco on pärit portugali keelest, kus ta tähendab lopergust pärlit. 18. saj keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: Ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena võeti sõna "Barokk" kasutusele eelmisel sajandivahetusel (19.saj). Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 1600-1750 Täpsemalt saab baroki muusikat jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580-1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740 Ühtset barokkstiili muusikas ei kujunenud, erinevatel maadel olid erinevalt segunenud stiilid. Nimeta kuulsaid meistreid, too näiteid loomingu paremikust. Arhitektuur- Lorenzo Bernini ,Prantsusmaal Versai Loss, Venemaal Petergof, Eest...
Renessanss/vararenessanss Küsimused: 1. Mida tähendab "Jumalast seatud"korra järgi ning kuidas seati nüüd elu renessanssi ajastu algusjärgus? 2. Kuidas jaotatakse renessanssi ajastu? 3. Arhitektuur. Milliseid hooneid valdavalt ehitati Missugune on vanarenessanssi aegne kuulus kirik Roomas ning mille poolest?(arhidekt) Kuidas kaunistati renessanssiaegseid hooneid? Mis on palazzo, kellele ehitati ning miks, kirjelda palazzot? 4. Skulptuur. Iseloomusta renessanssiaegset skulptuuri. Mida või keda kujutati? Mis on "paradiisi värav" ning kes selle teose lõi? Nimeta ühesed jooned renessanssiaegse ja antiikskulptuuri vahel. 5. Maalikunst. Iseloomustus, too punktidega välja. Kirjuta kuulsamate kunstnikute teosed. Vastused: 1. "Jumalast seatud" korra järgi elamine tähendas usku jumalasse & arvati, et jumal saadab kõik ise korda. Renessanssi ajastul ei arvatud, et see enam töötab, sest inimesed muut...
Itaalia vararenessanss Grete Murr Skulptuurikunst Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi Kõik kuulsamad skulptorid kujutasid Taavetit noort karjust, kes sai jagu hiiglasest Koljatist Palju võib leida ühisjooni renessansiaegse ja antiikskulptuuri vahel: kujud on edasi antud tõetruult, samuti hakati siis jälle kujutama rõivastamata keha Itaalia vararenessansi kuulsaimad skulptorid on Lorenzo Ghiberti, Donatello ja Andrea della Verocchio Lorenzo Ghiberti (~1378 1455) Oli kuulus skulptor, maalikunstnik ja kullassepp vararenessanssi ajastul Tegeles vaid pronksikunsti alal Oma skulptuurides näitas ta lüürilist elegantsi ja detailset täiuslikkust oli üks ...
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik tee...
Medicid ja nende osa Euroopa kultuuriloos Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Firenze ja Medicid Renesnsi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. Selles linnas oli tähtsal positsioonil pangandusega rikastunud Medicite suguvõsa. Üle 300 a vaid paari lühiajalise vahega, olid nad linna tegelikeks valitsejateks. Sellest suguvõsast olid pärit kolm paavsti, kaks Prantsuse kuningannat ning alates 1532 a-st Firence hertsogid ja 1569-1737 Toscana suurhertsogid. Suguvõsa silmapaistvaim esindaja oli aga Lorenzo de' Medici e. Lorenzo Tore. Medicid Pärast Cosimo di Medici surma tõusis dünastia etteotsa Lorenzo isa Pietro di Medici kui Cosimo seaduslik järeltulija. Prantsuse kuningas Louis ...
Boccaccio novell Neljanda päeva viies novell Tegevuskoht: Messina Tegelased: 1. 3 venda- jõukad noored kaupmehed. 2. Lisabetta- väga ilus ja haritud tütarlaps. Armus Lorenzosse. 3. Lorenzo- noor piisalane. Välimuselt ilus ja galantne noormees, kes juhtis vendade asju kaupluses. Armus Lisabetti. Sisu: Novell rääkis kolmest jõukast vennast, kes olid kaupmehed. Neil oli õde Lisabetta ja vendade ühes kaupluses teenis noor piisalane Lorenzo, kes kõiki nende asju juhtis. Lisabetta ja Lorenzo vahel tekkis säde ja nad armusid. Nad üritasid seda vendade eest varjata, kuid ühel ööl, kui Lisabetta Lorenzo tuppa hiilis, nägi teda vanem vend. Järgmisel hommikul rääkis ta seda ka oma vendadele. Ühel päeval kutsusid nad Lorenzo endaga linnast välja, öeldes, et lähevad temaga jalutama. Kõrvalisesse ja üksikusse kohta jõudes, tapsid nad Lorenzo ära ja matsid ta maha. Teistele Messias ütles...
W. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes, et see liit ...
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võ...
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Juli...
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpr...
I Tüli, lahutamine. Rahu Romeo armastus – Rosalina Paris ja Capuletti Romeo ja Benvolio saavad peokutse Julia kuuleb Parise naitumissoovist Poikad tungivad Capulettide peole Tybalt kisub Romeoga tüli Romeo ja Julia vahel puhkeb arm I/II Mercutio ja Benvolio Kokapoiste öine pilgar Samson ja Gregorio maksavad Abrahamile kätte vms II Romeo läheb Julia akna alla Rõdustseen Lorenzo lubab Romeole abi Amm toob Romeole teate Laulatus II/III Mercutio ja Benvolio Tybalt Samson ja Gregorio III Mercutio surm Tybalti tapmine Romeo saadetakse pagendusse Paris tahab abielluda Romeo ja Julia pulmaöö Romeo läheb Mantuasse Julia teeskleb tõbist III/IV Rosalind otsib Romeot Romeo teel Mantuasse IV Julia tuleb Lorenzo juurde. Lorenzo plaan Capuletti korraldab pulmi Julia joob mürki Julia avastatakse surnult IV/V Lorenzo läkitab Giovanni Hauarongkäik Siim Sookeel ja Villu Viiul jauravad Capulettide residentsis Visatakse välja. Närvlik Capuletti Julia...
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. ...
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem. · Capuletti teeb Parisele (vürsti sugulane) ettepaneku ta tütre süda võita. · Capuletti korraldab enda juures peo, selleks annab teenrile paberi, kus on külaliste nimekiri, et ta teataks peost. · Saabuvad Romeo ja Benvolio. · Teener palub Romeolt abi ...
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu ...
Romeo ja Julia tsitaadid Julia: ,,Kuu nimel ära vannu, kuu on muutlik, tal iga kuuga ketas muudab kuju- niisama heitlik oleks siis su arm." Tähendus: Kuna kuul on erinevad faasid ja see koguaeg muutub, siis Julia ei taha, et tema armastatu samamoodi muutlikult käituks. Lorenzo: ,,Magus mesi on imal oma liigses magususes- liig hästi maitsvast toidust isu kaob." Tähendus: Liiga palju head mõjub halvasti, sest ei mõisteta enam hea tähtsust ja tahetakse midagi muud. Lorenzo: ,,Su vaim, mis kaunistama peaks su kuju ja armastust on nende eksijuht, kui taipamata sõdur kogemata sa süütad püssirohu oma sarves." Tähendus: Kui sa iseennast õõnestama ja maha tegema hakkad ja mõtlematult tegutsed, siis tegutsed sa enda vastu. Lorenzo: ,,Miks kirud oma sündi, maad, taevast, kui sünd ja maa ja taevas on kõik kolm sus endas koos." Tähendus: Inimene ei saa kiruda kõike oma ümb...
Filippo Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes. Lorenzo Ghiberti. Baptisteeriumi idapoolne uks nn. Paradiisi värav. Filippo Brunelleschi. Firenze Toomkiriku kuppel. Donatello. Taavet. Lorenzo Ghiberti. Joosepi elu. Reljeef idapoolselt ukselt. Leon Battista Alberti Sant Andrea kirik Mantuas. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello. Georgios. Lorenzo Ghiberti. Firenze toomkiriku baptisteeriumi põhjapoolne Andrea del Verrocchio. uks. K...
Tallinna Liivalaia Gümnaasium Kontserdi Ülevaade Karel Tõnson 10C Klass Tallinn 2007 Don Quijote Osades: Don quijote Viktor Fedortsenko Sergei Fedossejev Sancho Panza Juri Jekimov Vladimir Klepinin Dulcinea Glaudia Laus Kaja Kreitzberg Sanna Kondas Marina Chirkova Quiteria Marina Chirkova Luana Georg Galina Laus Marika Muiste Anastassia Savela Basilio Vladimir Arhangelski Anatoli Arhangelski Aleksandr Prigorovski Maksim Tsukarjov Mercedes Galina Laus Kaja Kreitzberg Kaire Kasetalu Marika Muiste Urve-ly Voogand Satu-Ludmila Pussinen Espada Anatoli Arhangelski Andrei Mih...
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4....
Arhitektuur Itaalias 17. 18.sajandil Koostaja: Timo Ränk Klass: 11 Orissaare 2011 Itaalia arhitektuur Esmajärguline ülesanne oli kirikute püstitamine Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone Valgus koondus peamiselt kiriku idaossa Kirikute siseruumid Suure tähtsuse omandasid skulptuurid ja maalid Nende abil püüti inimese tundeid mõjutada Laemaalidel kujutatakse sageli arhitektuuridetaile Kiriku välisilme Oluline tähtsus kuplil ja läänefassaadil Läänefassaadi ülemist ja alumist korrust ühendavad voluudid Kõik detailid on allutatud tervikule Fassaadi üldmulje dünaamiline, rahutu Kiriku välisilme Kasutati seinaosade eendamist ehk risaliiti Esineb väga palju ebasümmeetriat, kuid sellega saa...
William Shakespeare „Romeo ja Julia“ 1. Tegevus toimub 16. sajandil Tegevus algab pühapäeval. Pühapäeva õhtul toimub pidu, kus noored kohtuvad. Esmaspäeval noored abielluvad ning Romeo tapab Tybalti. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva suundub Romeo pagendusse Mantuasse. Teisipäeval teatab Julia isa, et neljapäeval on Julia ja Parise pulmad. Need aga tuuakse päeva võrra varemaks. Seega teisipäeva õhtul võtab Julia rohtu, mis suigutab ta 42 tunniks varjusurma. Neljapäeval lõppeb teose tegvus, kui Julia ärkab varjusurmast ning leides surnud Romeo tapab enda. 2. Selle tragöödia tegevus toimub Itaalias. Põhiliseks paigaks on Verona linn. Ja kohe tragöödia algul ütleb koor: „Veronas kaunis“. Tegevuspaikadeks on Capulettide majas tuba, saal, Julia magamistuba, Capulettide aed, väljak, Lorenzo kong, kalmistu ja hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Ka Mantuas toimub tegevus. Seda...
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest. Suurest ja võimsast armastusest. Nad põrkuvad kok...
„Dekameron“ Boccaccio 1957 I päev, III novell Saldino- sultan Melchisedech- rikas juut Saladinol oli raha vaja, kuid ei teadnud, kust seda saada. Talle tuli meelde rikas juut Melchisedesh, kes intressi peale raha laenutas, kuid ta oli väga kitsi. Saladino laskis Melchisedeshe enda juurde kutsuda ning esitas talle küsimuse: „Missugust usku sa kolmest õigeks pead, kas juudi-, saratseeni- või ristiusku?“ Juut oli tark ja aimas, et Saladino tahab teda oma küsimusega lõksu meelitada. Ta teritas veidi oma mõtteid ning vastas Saladinole kavalalt, jutustades loo kolmest sõrmusest ja pärandamisest: Elas kord rikas mees, kelle varanduse hulka kuulus imeilus ja hinnaline sõrmus. Seda pärandati edasi isalt pojale, kes siis saab pärijaks. Kord sattus meheni, kellel oli kolm tubli poega ja kõik nad tahtsid sõrmust endale. Mees laskis meistril valmistada juurde kaks identset sõrmust, sest ta armastas oma poegi võrdselt ega eelistanu...
HALJALA GÜMNAASIUM 11. KLASS NIMI SANDRO BOTTICELLI Referaat Haljala 2010 SANDRO BOTTICELLI FAKTE ELUAEG: 1445-1510 Filippo Lippi õpilane Sandro Botticelli oli itaalia vararenessansi maalikunstnik. See omapärasemaid, sügavamaid ja geniaalsemaid renessansi meistreid oli Filippo Lippi õpilane, kuid on saanud mõjutusi ka Verrocchiolt ja Antonio del Pollaiuololt. Tema luulelistes teostes on graatsiat ja mahedust, kauneid hingestatud nägusid ning liigutuste sujuvust. Tema enda olulisemaks õpilaseks sai hiljem Filippo Lippi poeg Filipino Lippi. Alessandro di Mariano Filipepi, kunstnikunimega Sandro Botticelli sündis 1445. aastal Firenze lähistel nahaparkal Mariano di Filipepi pojana. Ta oli pere neljas laps. Hüüdnime ...
William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 1. Lugesin William Shakerspeare teost ,,Romeo ja Julia". 2. Teos valmis umbes XVI saj lõpupoole. Seda nimetatakse W. Shakespeare teise perioodi alguses valminud teoseks. 3. Tegevuskoht on Verona. 4. Kokkuvõte vaatuste kaupa. a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule pe...
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; A...
ROMEO JA JULIA Teose tegevus toimub keskajal ja viie päeva jooksul. Tegevuskohaks on kaks naaber küla- Verona ja Mantua. Autor kirjeldab tegevuspaiku napisõnaliselt, vaid hooneid kujutab ta suurejooneliste ja uhketena. Esimene vaatus: Montecchi ja Capuletti teenrid lähevad riidu ja võitlevad omavahel. Romeo räägib oma nõole, et on armunud. Capulettid korraldavad peao, kuhu Romeo ka läheb, et näha oma Rosalindat. Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Nel...
Romeo ja Julia - William Shakespeare "Romeo ja Julia" on Shakespeare'i näidend. See lugu on üks tema tuntumatest tragöödiatest. Kogu lugu on kirjutatud värssidena. Algul võib küll naljakas tunduda, aga sellega harjub ära. Isegi on huvitavam ja paneb mõtlema, et kui palju vaeva on nähtud, et lausete tähendus jääks samaks, aga et sõnad riimuksid. Nüüd aga sisu juurde. Lugu räägib kahest Itaalia perekonnast, kelle omavaheline vaen on juba igivana. Nimedeks on perekondadel Capuletti ja Montecchi ja nad elavad Veronas. Peateglased Julia Capuletti ja Romeo Montecchi kohtuvad peol, mis toimub Capulettide majas. Romeo veavad sinna ta sõbrad, kes tahavad, et ta saaks üle oma armastusest mingisuguse Rosalina vastu. Seal peol armuvad nii Julia kui Romeo teineteisesse. Juba järgmisel päeval paluvad nad üht fransiskaanlast, vend Lorenzot, et too laulataks nad salaja. Seda ta teebki. Salaja aga seepärast, et Romeo ja Julia vane...
Itaalia arhidektuur. Filippo Brunnelleschi(1377-1446) Arhidektuuri esimene suurmeister kuulsamad tööd:firenze toomkiriku kaheksathuline kuppel, firenze leidlaste kodu,1421 san lorenzo kirik,pazzi kabel Leon Battista Alberti(1404-1472) Temaga koos tuli uus palazzode tüüp(akende vahel on pilstrid) mõisted:palazzod-firenze patriitsiperekondade paleed Itaalia slkulptuur. Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Kuulsamad tööd-pariisi väravad Ta tegi 28 kullast skulptuuri mis kujutasid piibli tegevusi Donatello(1386-1466) Vanarenessansi skulptuuri kuulsaim meister Kuulsaimad tööd-püha jüri(1417),taavet(1430),gattalameta Ratsamonument Andrea del Verrocchio(1435-1488) 15saj teise poole tähtsaim skulptor kuulsaimad tööd:taavet,colleoni ratsamonument Luca del Robbia ja Andrea olid parimad majoolikatehnikas Taas elustus medalikunst Itaalia maalikunst Maalikunsti tähtsaimaks keskuseks oli firenze Masaccio(1401-1428) Tähtsaimad tööd-püha kolmainsus,bracacci kab...
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle natukene ka täpsustamiseks detaile. Teksti sees pole ka kohti kirjeldatud. 4. I vaatus: Esimeses vaatuses saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna pe...
II tund 11.klass VARARENESSANSS Lugeda: Lauri Leesi ,,Kunstilugu koolidele" lk 65 - 69 Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu" lk 131 141 Tunni ülesanne: Teha konspekt. Vastata küsimustele lk 69. Järgmisel tunnil vastata konspekti põhiselt. Maalikunst 15.saj vararenessanss (quattrocento; keskus Firenze) Keskendumine detailidesse või innustumine perspektiivefektidest mõjus nii, et üksikasjade terviklikuks kompositsiooniks ühendamine jäi mõnikord unarusse. 15.saj maalijate kompositsioonilised lahendused on tihti pisut kunstlikud ja ebaloomulikud. Inimesed on enamasti kõik samal tasapinnal pildi esiplaanil ega ole taustaga (maastikuga) eriti seotud. Sellepärast nimetatakse varasemat vararenessanssi ,,primitiivseks" (võrreldes kõrgrenessanssiga). · Maalikunst - Fra Angelico "Maarja kuulutus", Sandro Botticelli (1445-1510) ,,Primavera", ,,Veenuse sünd" Andrea Mantegna (1431 1506) ,,Surnud Kristus" ...
William Shakespeare "Romeo ja Julia" 1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14. Millist rolli mängis Benvolio Romeo elus? 15. Milline viga oli nende välja mõeldud plaanis? 16. Keda kohtas Romeo hauakambris Juliat külastades? 17. Mil viisil otsustas Romeo endal...
ITAALIA BAROKK XVII ja XVIII sajandi alguse kunst, mis on otseselt välja kasvanud ja arenenud renessansskunstist. Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle ...
1. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Taassünd 19. Missugusel kujutava kunsti alal peetakse Michelangelot siiani aegade kõige paremaks 2. Kes oli reness. kunstnike lemmiktegelane? Taavet Kuidas see erineb rüütlite aukoodeksist? Tema kunstnikuks? Missugusi kuulsaid töid Sa veel tead? võit Koljati üle ponud rüütellik. Madalmaade renessanss 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssiajastut? 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus 20. Mille poolest erineb Madalmaade reness. kunst samaaegsest Itaalia kunstist? Hakati trecento eelrenessanss, 15. sajand quattrocento vararenessanss, 16. sajand avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike cinquecento - kõrgrenessanss ...
http://www.abiks.pri.ee Sünnimaa: Itaalia Maailmapilt: suur ja arenev Iseloom piirkonniti: Saksamaal, Madalmaades, Põhjamaades rahulik; Venemaal Itaalia pärane; Prantsusmaal vanaklassitsistlik suurejooneline Nimetus tuleb itaalia keelest, tähendab eriskummalist, veidrat Iseloomustus: rahutus, liikumine, vormide mitmekesisus ja kontrast, motiivide ja detailide ülekuhjumine, tundeküllane, jõuline, Arh iseloomustus: sünnikoht Rooma, kirikud mindi üle ladina ristile, muutusid pikkadeks, nelitise kohal kuppel mille alla jäävad aknad, välisvaatel palju dekoratsioone, lopsakas fassaad, voluut seob korruseid, valguse ja varju mäng, Lorenzo Bernini Rooma Peetri kiriku väljak Skulptuuri iseloomustab: liikumine, rahutus, poosid ilmekad ja efektsed, inimesi vaadeldakse nurga all, Lorenzo Bernini "Apollon ja Daphne", "Püha Teresa ekstaas" Maalikuns...
Barokiajastu kunstikultuur Baroki termin tuleneb itaaliakeelsest sõnast barocco, mis tähendab naljakat, kummalist (nähtust). Baroki mõiste sisu on diskuteeritav ühed peavad seda stiiliks, teised kunstivooluks, kolmandad praktiliseks süsteemiks, neljandad kultuuriepohhiks jne. Kunstiajaloolise terminina võlgneb ta tänu 19. sajandi tuntuimale kultuuriteoreetikule Jacob Burckhardtile. Barokiajastul muutus kunst mitmeplaanilisemaks. Maalikunstis esines vaba joon ja tonaalsus, skulptuuris heletumedus, arhitektuuris aga sügavuse mõju ja ruumilisus. Barokile on iseloomulik piiride kaotamine maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri vahel ning püüe liita need üheks tervikuks. Ehituskunstis andis barokk oma parimad taiesed kirikuarhitektuuris. Siin pandi maksma basikaalne põhiplaan, mis vastas paremini jumalateenistuse nõuetele. Barokk-kirikud on valgusküllased ja avarad. Selle saavutamiseks loobuti löövis...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
Renessanss 1. Üldine info ajajärk Lääne- ja Kesk-Euroopa maades, mil toimus kultuuriline murrang üleminek keskajast uusajale sai alguse 14. saj, oli Itaalias kõige ulatuslikum vahel loetakse algusajaks täpset kuupäeva - 8. aprill 1341 (lihavõttepühad) - Rooma senaator andis Kapitooliumil luuletaja Petrarcale loorberipärja (antiikaja komme, traditsiooni taassünd); Petrarca ütles: “tõe näitab kätte luuletaja, keda ajendab armastus” Renessanssi iseloomustavad - EELKÕIGE humanism & suur huvi antiikkultuuri vastu - maise ja rõõmsameelse elu ülistamine humanistid (ladina keeles humanus = inimlik) - filosoofid, teadlased, kunstnikud ja kirjanikud, kes asusid võitlema inimese õnne eest humanism – elutunnetus, mis hindab kõrgeima väärtusena vaba, mitmekülgset ja väärikat isiksust keskpunkti ...
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma ...
Romeo ja Julia armulugu oleks võinud lõppeda teisiti Romeo ja Julia armulugu algas esimesest silmapilgust. Nad olid nii armunud ja õnnelikud ning nende tulevik oleks võinud olla ilus. Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneli...
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas Loe õpikust pt 16 (lk 89-93) 1. Täida lüngad, vali vastused või lahenda ülesanded. Kõik vastused tee siniseks. Barokkstiil kujunes välja … (kus?)Itaalias (millal?)16. saj lõpul. Termin barokk pärineb Portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Millised omadused sobivad barokkstiili iseloomustamiseks. Tee sobivad siniseks. LOPSAKAD KAUNISTUSED; DEKORATIIVNE; TAGASIHOIDLIK; ROHKETE KAUNISTUSTEGA; RANGE; LUKSUSLIK; ASKEETLIK; TORETSEV; LIHTNE SISEKUJUNDUS 2.Koosta ristsõna Euroopa barokkstiili kohta Tutvu ristsõnade loomiseks mõeldud veebikeskkonnaga SIIN Vali ristsõnatüüp Criss-Cross (risti-rästi). Järgi juhendit. 1. Pane oma ristsõnale pealkiri: Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas 2. Sisesta ristsõna ruutude arv (sobima peaks 25x25) 3. Ruudu standardsuurus on 30 4....
Dekameron Kolmanda päeva neljas novell: Panfilol palutakse jututada naljalugu. Lugu oli ta naabrist: vend Puccio oli sügavalt usklik ja soovis alatiseks õndsustunnet ja kindlustada seda, et ta läheb peale surma paradiisi. Ta naine (Isabetta) oli kui ladvaõun - värske ja särav. Kui ta tahtis mehega magada, hakkas mees Kristusest rääkima. Vend Puccio kohtas munka, kes neil tihti külas käis. Munk sai kohe aru, mida naine ihkas. Kahjuks oli Puccio alati kodus, kuid kaval munk mõtles välja, kuidas Isabettaga vallatleda. Munk rääkis mehele väljamõeldud jutu, kuidas vaimulikult kiirelt koht paradiisi kindlustada. Puccio pidi terve öö kuni hommikuse jumalateenistuseni õues palveid lugema. Selle aja vältel jõudsid munk ja Isabetta terve öö koos olla. Kord mees kuulis neid, kuid jäi naise vale uskuma. Pärast neljakümnendat päeva oli Puccio pihtimine läbi, kuid armukesed said pärast seda veel ettevaatlikult kokku....
BAROKK korrapäratu pärl, eriskummaline EUROOPAS 16-17 SAJ. Poliitiline taust · Absolutism - riigis üks valitseja · Kaubanduse ja tööstuse areng · Rahvuste väljakujunemine, eriti Prantsusmaal · Arenenud kapitalismi riikides vabaneti feodaalidest Usulised reformatsioonid, protestantismi pealetung · Mitmel pool tegutses inkvisitsioon · Geograafilised avastused olid avardanud maailma · Maailmapildi avardumine mõjus ka kunsti arengule Barokk Kunsti sünnimaa taas Itaalia ·Maalikunst ·Arhitektuuris ·Skulptuur ·Kõige olulisem ·kirikute ehitamine ·Muutub maaliliseks ·Realistlik esmajärguline ·Paraadlike ·järgiti häid ·lossid monumentide eeskujusid püstitamine ·otsiti...
Sandro Botticelli. Kevad. Lorenzo de`Medici tellis Botticellilt maali, armastusjumalanna aeda kujutava meistritöö "Kevad" ("Primavera"). Teos pidi kaunistama pulmakambri kõrvaltuba Lorenzo de`Medici Firenze majas. Botticelli on igale detailile mõelnud ja sümbolite kaudu edasi andnud Medicite suursugusust ja pulmapäeva tähtsust. Ümmargused kuldsed viljad puudel viitavad kuldsetele ringidele Medicite perekonna vapil, Mercurius hoiab käes heeroldikeppi caduceust, mis on arstide sümbol. Nimi ise Medici tähendab arsti. Mirt, läikivroheliste lehtede ja valgete, lõhnavate õitega põõsastaim on pühendatud Venusele ning sümboliseerib noorust, armastust ja süütust. Mirdipärga kannab peas armastusjumalanna. Venuse figuur domineerib pildi keskel. Tema parem käsi on õnnistamiseks üles tõstetud, vasak hoiab punast riidekangast. Botticelli maali "Primavera" tähelepanelikul jälgimisel võib tajuda, et pearõ...
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused.....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
