4

doc

Toiduahel ja Toiduvõrgustik

klass Toiduahel ja toiduvõrgustik Sissejuhatus Tänases tunnis uurid organismidevahelisi seoseid toiduahelates ja toiduvõrgustikes. Töölehe täitmiseks on Sul kasutada veebilehel paiknev mudel, mille leiad internetiaadressilt http://mudelid.5dvision.ee/toiduahel  Enne töölehe edasist täitmis...

Bioloogia - Põhikool

37 allalaadimist

13

doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool

932 allalaadimist

21

doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toim...

Bioloogia - Põhikool

204 allalaadimist

2

doc

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogiline tegur- 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abioptilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Valguse mõju organismidele Taimerakkude fotosüntees (org aine moodustamine) võib toimuda vaid nähtava valguse puhul.Fotosünteeivõime on otseses seoses valguse kiirgusega. Loomadele on valgus vajalik nägemiseks. Taimi jagatakse: 1) Valguslembelised- niiduta...

Bioloogia - Keskkool

151 allalaadimist

10

ppt

Imetajad

Järviste Tartu Kivilinna Gümnaasium  Imetajad Maailmas on imetajaid üle 4000 liigi, neist elutseb Eestis 61. Imetajad on kõige kõrgema arengutasemega selgroogsed loomad  Selgroogsete klassid SELGROOGSED KALAD IMETAJAD ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNU...

Bioloogia - Põhikool

35 allalaadimist

4

doc

Keskkonnakaitse

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Säästva arengu eeldused: *poliitliline süst, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade üha kiirenev tegemisel *säästlikul alusel toim maj *sost süst, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide hävimine...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool

381 allalaadimist

7

doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofn...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool

416 allalaadimist

15

doc

11 klassi konspekt

RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4...

Bioloogia - Keskkool

771 allalaadimist

1

docx

Lülijalgsed

KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD ELUPAIK Kõik peale kakandi vees, Vees, Maismaal Vees, maismaal kakand maismaa niisketes kohtades. KEHAOSAD pearindmik, seljakilp, , Pearindmik, Tagakeha pea, rindmik, tagakeha tagakeha, uim, ujujalad,...

Bioloogia - Põhikool

66 allalaadimist

2

txt

Putukad(kiletiivalised,mesilased jne)

Kaks suurt liitsilma.Tiibu hoiab kere krval.Toit:viksed putukad.PNISMASK.Vastsed-rvtoidulised. Puruvana vastsed elavad torukujulistes majakestes ja toituvad taimedest.Valmikud tagasihoidliku vlimusega,lendavad kohmakalt.Tiibu katavad ehmed. EHMESTIIVALISED.Tiivad asetavad katusjalt tagakehale.Ehmestiivaliste vastsed elavad vees ja on taim vi loomtoidulised .Ehitavad koja,pnisvrgu vi elavad veephjas. ________________________________________________________________________________ _______________________________ KAHETIIVALISED Kahetiivalistel on kaks tiiba,teine tiivapaar on silinud kahe sumistina. SSED Ssed on saleda keha ja pikkade jalgadega.Neil on harjasjad tundlad ja pikad suised,millega nad toituvad.Pistessed toituvad verest(hallassk,metsassk, linnussk)Osad ssed elavad majas(majassk,t...

Bioloogia - Põhikool

46 allalaadimist

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suu...

Bioloogia - Keskkool

78 allalaadimist

8

doc

Kordamisküsimused ja vastused

Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maaülikool

294 allalaadimist

12

ppt

Roomajad

ROOMAJAD  ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a li...

Loodusõpetus - Põhikool

16 allalaadimist

13

doc

Poolkõrb

Tallinna Tehnikagümnaasium Poolkõrb Referaat Koostaja: Liisa Kasak Juhendaja: õp. Kersti Veskimets  Tallinn Sisukord ........................................................................................................................... ....14...

Keskkonnaökoloogia - Keskkool

47 allalaadimist

6

docx

Okasmetsad

Okasmetsad Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja- Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. Kliima on seal juba mõnusam ja mahedam. Talved on sisemaal siiski veel kärekülmad, aga suved see-eest juba ü...

Geograafia - Põhikool

42 allalaadimist

8

doc

Ookean

Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean,...

Bioloogia - Keskkool

22 allalaadimist

3

odt

Okasmetsad

Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Okasmetsad on peamiselt põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkeral on nendel laiuskraadidel väga vähe maismaad. Iseloomustavaid suurusi: * kõige suurem loodusvöönd, ligi kaudu 48% kogu maismaa pindalast *enim okasmetsi...

Geograafia - Põhikool

15 allalaadimist

6

doc

Kahepaiksed

Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niiskete...

Bioloogia - Põhikool

46 allalaadimist

8

doc

Mõisted 1

osa Abiootilised faktorid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine ­ hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete...

Ökoloogia ja... - Tallinna Tehnikaülikool

42 allalaadimist

5

docx

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS Tsütoloogia ­ teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma ­ kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemi...

Bioloogia - Keskkool

72 allalaadimist