Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

" looduskiud" - 15 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Tsellulooskiud, lina ja kanep

(kool) Tsellulooskiud, lina ja kanep Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse looduslikeks, tehiskiudaineteks ja sünteeskiudaineteks. Looduslikud kiudained jagunevad omakorda tsellulooskiududeks ja valkkiududeks. Tsellulooskiud on taimse päritoluga. Nagu nimetus näitab, koosnevad nad peamiselt tselluloosist. Tsellulooskiududest on tähtsaim puuvill. Puuvillast on rõivaid tehtud juba väga ammu. Mehhiko haudadest on leitud selle kohta tõendeid, mis on umbes 7000 aastat vanad. Kasvatama hakati puuvilla umbes 6000 aastat tagasi Indias, seejärel ka Egiptuses ja Hiinas. Kuni 19. sajandini oli puuvill luksuskaup. Puuvilla saad...

Keemia
39 allalaadimist
thumbnail
11
doc

LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST

Osula Põhikool LINA- JA KANEPI- KIUD SAADAKSE VASTAVATE TAIMEDE VARTEST Referaat Koostaja: Pille Villakov 9. klass Osula 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................... 3 1.LINA.................................................................................................................................................... 4 1.1. LINA AJALUGU EESTIS.................................................................................................................... 5 1.2. LINA LEVIK JA KASVUKOHT...

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Loomsed Kiud

Jõhvi Gümnasiuum Loomsed kiud ja nende kasutamine Referaat Koostaja: Laura Grigorjan Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2011 Sisukord ~2~ LOOMSED KIUD ­ MIS NEED ON? Loomsed kiud /animal fibres/ on kiudained, mida saadakse loomadelt. Need koosnevad peamiselt valkainest ja nende põlemisel võib tunda iseloomulikku karvade põlemise lõhna. Loomsed kiud jagunevad villa- ja karvakiududeks ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on. Loomsete kiudude jaotus: LOOMSED KIUD VILLA- JA KARVAKIUD SIIDIKIUD LAMBAVILL VEISEVILLAD...

15 allalaadimist
thumbnail
69
docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud ­ painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaark...

Ettevõtlus
106 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Tekstiilkiud

J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina...

Keemia
49 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Liblikad, nende levik ja liigid

k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...

8 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Alpaka

ALPAKAVILL Click to edit Master text styles Second level AJALUGU Third level Fourth level Fifth level v Lõuna-Ameerikast v 6000 aastat tagasi aretatud vikunjatest v 16.saj ei hinnatud Alpakat v kuni 19.sajandi keskpaigani, kui Sir Titus Salt need loomad avastas ALPAKA v Väiksemad laamadest, suuremad vikunjadest v kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil v pügatakse 2 korda aastas v iseloomult õrnad, uudishimulikud, intelligentsed, tähelepanelikud v Hoiatus märguanne ­ vali eeslikisa meenutav hääl v rünnates annavad esijalgadega hoope ja sülitavad Click to edit Master text...

Materjaliõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Alpakad

1 SISSEJUHATUS Alpaka (Auchenia pacos) elab pooleldi metsikuna ja erinevatel põhjustel on alpakade kasvatamine ja paiknemine olnud ajaloos kohati unaruses ja kohati ülehinnatud. Käesoleva referaadi teemaks on ,,Alpakavill", ehk täpsemalt on tegemist Alpaka villa kiuga. Referaadis tuleb juttu nii Alpakade ajaloost kui ka olevikust. Käsitletud on nii kiu saamine, tootmine ja toodang maailmaturul, kui ka villakiu ehitus, töötlemine, erinevad omadused, kasutamine, hooldamine ning seos keskkonnahoiu ja tervise säästlikkusega. 2 AJALUGU Alpakasid on Lõuna-Ameerikas kasvatatud tuhandeid aastaid (vt joonis 1). Nad on aretatud esimestena kodustatud vikunjadest, umbes 6000 aastat tagasi, Andide kõrgmäestikus elanud muistsete hõimlaste poolt. Inkade ajal peeti alpakat ka koduloomana, et saada villa ja liha. Samuti hindasid Inkad alpakavilla tema luksusliku pehmuse ja vastupidavuse pärast ning seda kutsuti inkade kullaks. Kuid vallutajad 16.sa...

Materjaliõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Liblikate elu. Liblikate sünd. Putukad.

Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
24
doc

„ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“

Elva Gümnaasium „ Tekstiil- Värvained keemias ja kiudained“ REFERAAT keemias Karl-Madis Kärtmann 9.B klass 2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud...

Kiuteadus
23 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Praktiline töö looduslike kiudude kohta

Laura-Ly Lotamõis LOODUSLIKUD KIUD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: MATERJALIÕPETUS Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: RR 11 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:…………….. Allkiri:……………... Tallinn 2014 Puuvill (CO) Omadused Looduslikult valge/kreemikas, hästi niiskust imav, märgudes tugevneb, väikse elastsusega, halb soojusjuht, kortsub kergesti, nahasõbralik.1 Puuvill kui looduslik tsellulooskiud on kergestisüttiv, põleb kiiresti ja suure leegiga, põleb ka leegist eemaldades edasi. Eraldub paberi põlemise lõhn ja järele jääb hajuv tuhk.2 Märgudes muutub puuvill tugevamaks. 1. Kangas 2. Kangas Põlemine 1. Kangas Süttis kergesti, leegist eemaldades põleb endiselt leegiga edasi. Alles jääad väiksed põlenud kiud. 2. Kangas...

Kiuteadus
73 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Alpakad referaat

2 2 AJALUGU.........................................................................................................................................3 3ALPAKAST ÜLDISELT....................................................................................................................5 4ALPAKA LIIGID...............................................................................................................................6 4.1Alpakasid on kolme liiki.............................................................................................................6 5ALPAKAVILL....................................................................................................................................8 5.1Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus...

Materjaliõpetus
11 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Ramjee

Ramjee Merlin-Hans Hiiekivi Lühidalt • Ramjee ehk lumivalge bömeeria on Hiina nõgese niinest saadav kiud, mis sarnaneb linasele, aga on valgem ja siidisema välimusega. • Ramjee on haruldane, väga peen ja kallihinnaline tekstiil-materjal. • Ramjeest saadakse tugevaimat looduslikku kiudu (ramjeekiudu), sellest tehakse kalleid pitse, riiet ja nööri. • Sel on suured südamekujulised, lehed, kaetud alumiselt küljelt valgete karvadega. Leviala • Seda kasvatatakse Aasias, Ameerikas, Austraalias aga ka Lõuna-Euroopas.. • Suurimad rahvusvahelisd ramjeetootjad on Hiina, Taiwan, Korea, the Filipiinid ja Brasiilia. Ajalugu • Ramjee on üks vanimaid tamseid kiude , seda on kasvatatud juba ligi 6000 aastat. . • Egiptuses tehti sellest muumiate mähiseid perioodil 5000 - 3000 BC, samuti on se sajandeid kasvanud Hiinas. • Ammu enne puuvilla kasutusele...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

Kiudkultuurid

● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...

Põllumajandus
3 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

Lina

Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest ­ mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 ­ 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok...

Geograafia
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun