Loodusgeograafia Maa sfäärid Litosfäär hüdrosfäär atmosfäär pedosfäär biosfäär Litosfäär litosfäärastenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendatud laamadeks. Atenosfäärookeanide all u 50km, mandrite all 200km sügavusel paiknev kivimite mõningane ülessulamis kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900kmst sugavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö e mantelmaakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. MaakoorMaa kõige välimine 575km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70 km Kuni 20 km Maakoore tihedus 2,7 kerge...
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
3. Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkk...
Jõhvi Gümnaasium Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 2...
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad k...
Aluskord – meil moodustavad aluskorra peamiselt moondekivimid, väiksemal määral ka tardkivimid. Aluskorra kivimite pealispind madaldub Eestis ühtlaselt põhja-lõunasuunaliselt (Eesti monoklinaal). (Aluskorra sügavus, samuti seda katvate setendte kogupaksuse suurenemine P-Eestist lõuna ja kagu suunas ning aluspõhja kivimite ida-lääne-suunalised avamusjooned annavad tunnistust maakoore hilisematest liikumistest, samuti nendega kaasnenud kulutusprotessidest.) Aluskorra kivimid ei paljandu Eesti. Kõige lähem koht Suursaarel ja Suur-Tütarsaarel (vee all ka Neugrundi kaatris). Väiksemad aluskorra kõrgendid on nt Uljaste kuplistik, Kärdla astrobleem.. Pealiskord – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra moondunud, kurdunud ja murrangutest lõhestunud kivimeid. Pealiskorra kivimid on samuti nõrgalt kallutatud monoklinaalse- või peaaegu rõhtlasuvusega. Vendi ladestu – vanim pealiskorra ladest...
Elva Gümnaasium 10. re Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. L...
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
PEDOSFÄÄR MULD- Elus osa : bakterid, seened, vihmaussid, eluta osa: vedel osamullavesi, tahke osa 1) mineraalne osa , kruus,liiv, savi, kivid 2) orgnaaniline aine, huumus, kõdu, varis , turvas, gaasiline osa: mullaõhk Muld koosneb: mullaõhk, mullavesi, mineraalne osa, orgaaniline aine, elusorganismid Erinevate muldade vahel seotud mulle vee-ja õhusisaldus: Kergetes suuremateralistes liivmuldades on mullaosakeste vahel rohkem ruumi, seega ka rohkem õhku. Vett hoiavad need mullad halvemini ja soojenevad kiiremini. Rasked tihedad savimullad hoiavad paremini vett ja õhku on seal vähem. Need mullad on niiskemad ja soojenevad aeglasemalt. Murenemine- kivimite aegalne lagunemine looduses, mis toimub õhu,vee ja organismide koosmõjul. RABENEMINE Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine Kivimid purunevad mehaaniliselt, keemiline koostis ei Kivimi keemiline koostis muutub muutu To suur kõiku...
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun. taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse ...
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
Inimgeograafia ja loodusgeograafia sarnasused: mõlemal on ühine ajalugu, loodus ja inimesed on seotud, mõlemad on ruumilised teadused. Inimgeograafia tegeleb aga inimtegevuse, ühiskonnaseadustega; põhihuvi on ühe kindla nähtuse korraldus ruumis loodusgeo hoopis loodusnähtuste ja loodusseadustega, põhihuvi on erinevate loodusnähtuste vastastikmõju ruumilise koospaiknemise alusel Tänapäeval jaguneb inimgeograafia : Loodusvarade geograafia: kuidas ja milleks looduvara kasutada Rahvastiku ja asulastiku geo: rahvastiku paiknemine, koosseis, tiheduse erinevus Majandusgeo: globaliseerumine, majanduse ruumiline korraldus Poliitgeo: rahvusvahelised ja riigisisesed suhted Kultuurgeo: ruumiline teadus; kus milline kultuur, nende erinevused, nende vaheline suhtlemine Seltskondliku suhtlemise geo: kus paikneb kuritegevus, klubilised harrastused jms Mõned mõisted: Keskkonnadeterminism: usk...
LOODUSGEOGRAAFIA mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Lõuna-Aasia) ÕHK LIIGUB JAHEDAMALT SOOJEMALE, EHK K(jahedam)M(soojem) FRONDI TÄHISED, KÜLM JA SOE FRONT!! antitsüklon, kõrgrõhuala- õhk pöörleb päripäeva, ülevalt alla tsüklon, madalrõhuala- õhk pöörleb vastupäeva, alt üles MULLAD KESKKONNAPROBLEEMID happesademed- sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam põhjused: 1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim ...
Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõppsaaduseks ongi tihti kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut OTEPÄÄ KÕRGUSTIK Referaat Koostanud: Kadri Samuel Keijo Ruuven Laura Rannala Juhendas: Are Kaasik TARTU 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
Loodusgeograafia ja nende kasutamine I Maa kui ressurss. Põllumajandus 1.Maailma maakasutus Põllumajandu slik maa(1/3 maast) Haritava maa hulgast sõltubki Haritav maa looduslik millise tootmisvormi valime ja rohumaa Kui odav või kallis tuleb see tootmine. õp lk 86 diagramm. Kui maad on vähe tuleb valida intensiivne põllumaj. aga kui on palju siis võib mõelda ekstensiivsele põllumaj. Istandus Põllumaa ehk põld(iga aasta tootmisele. (mitmeaastane) Majanduslik künname ja külvame) Looduslikud ud 2.põllumajanduse eeldused ehk põllumajandust mõjutavad tegurid. Kliima [taimekasvu periood ehk ...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil ...
Palumaa maastikurajoon Eva-Mai Männiste Tartu 2018 Asend, piirid ja suurus Kagu-Eestis Peipsi madaliku ja Ugandi ning Irboska lavamaa vahel. Edelaosas külgneb Võru-Hargla nõoga Pindala 827 km2 Kõrgeim koht Küllätüvä ümbruses ~ 120 m Geoloogilised iseärasused Palumaa põhjaosa asub Gauja ja lõunaosas Amata lademe peenteralise liivakivi ja aleuroliidi avamusel. Lõuna pool Võru-Petseri ürgorus esineb kohati arvestatavas paksuses savikihte Aluspõhi-Devoni ajastu liivakivid, aluspõhi paljandub paljudes kohtades-jõgede ääres ning oruveerudel Pindkate-punakaspruun liivsavimoreen Pinnamood Palumaa on üldkujult tasandik Mõhnastikud, sood, järved, jõed, niidud, metsatukad, liivikud ja põllumaad Palumaa madaldub 60-70 m kõrguselt keskosalt ida-kirde Pihkva järve poole 40-50 meetrile Obinitsast kagus Küllütüvä ümbruses kerkib maapind kõrgemale Jõeorgudes on hulgaliselt liivakiviseid kaldakaljusid ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima...............................................................................................
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA 1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade: Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja mitmekesisuse põhjustest; Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust; Maastikulisest liigestatusest. Õppekirjandus: Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk. Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk. Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk. Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk. INIMMÕJU Maastikumuutused Eestis 20. sajandil (Mander ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi) Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989); küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940- ndatel); nõuk. piiritsooni moodustamine; põllumajanduse mehhanise...
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla...
Kordamisküsimused Eesti loodusgeograafia II 1. Millised tegurid kujundavad Eesti kliimat? - Pinnamood, paiknemine, atlandi ookeani tsüklonid (vihmane ilm), skandinaavia antitsüklon (ilus ilm), merelise ja mandrilise kliima üleminekuala. 2. Kuidas mõjutab Läänemeri Eesti kliimat? Läänemerelt tulevad hoovused, mis mõjutavad otseselt Eesti kliimat. 3. Milline on Eesti rannajoon ning millised rannikutüübid on Läänemeres? Eesti rannajoon on pikk ja liigestatud. ( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ain...
Referaat " Euroopa loomastik" Koostaja: Katarina Kiiver 9.klass 2009 Sinimäe Põhikool Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Euroopa loomastiku päritolu 3. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa a. Atlandi ookean b. Tundra c. Metsad d. Mägipiirkonnad e. Vahemere piirkond 4. Selgrootud 5. Putukad 6. Roomajad 7. Linnud 8. Imetajad 9. Inimtegevus ja kaitse 10. Kasutatud allikad: Sissejuhatus Euroopa loomastik koosneb kõikidest loomadest, kes elavad Euroopas ja seda ümbritsevate saarte peal. Kuna Euroopa ja Aasia piir ei ole väga täpselt määratav, pole ka mõistet "Euroopa loomastik" võimalik täpselt mõista. Kuna Euroopa asub parasvöötme piirkonnas (ekvaatorist põhja pool), ei ole siinne loomastik nii liigirikas nagu soojemates piirkondades, kuid siiski üsna m...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilome...
GEOGRAAFIA 7.klass *Geograafia on teadus maa loodusest ja inim- tegevusest ning nendevahelistest seostest. Mis küsimusi esitavad geograafid? *Kuidas on see tekkinud? *Miks see just sellise kujuga on? *Kui kaua aega on kulunud, et see just niisuguseks on muutunud? *Miks asub see just selles kohas? *Kus leidub veel selliseid pinnavorme? *Kas inimtegevus on seda kuidagi mõjutanud? *Milliseks võib see pinnavorm tulevikus muutuda? JÄRGMINE TEEMA : KAARDIÕPETUS
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (üh...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nimetatakse Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgl...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAH...
Loodusvarad ja nende kasutamine Primaarne sektor: 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalamajandus 4. Energiamajandus Põllumajandus Põllumajandusliku tootmise iseärasused - Vajab suurt territooriumit Põllumajanduslik maa - 30% 1. Haritav maa - 10% - Põllud - Mitmeaastased istandikud (täpselt arvel) - Viinamäed (Saksamaal tasandikud) - Aiad - Oliivisalud (Portugal) - Kohviistandused 2. Looduslik rohumaa - 20% (ei ole täpselt arvel) - Niidud metsavööndis - Tundrakarjamaad (põhjapõdrad) - Pohtlakarjamaad - Poolkõrbekarjamaad Tootmine sõltub: - Looduslikest tingimustest - Vastavalt sellele kasvatatakse erinevates maakera piirkondades erinevaid kultuure ja peetakse erinevaid loomi - Töö on hooajaline - Võib kaasa tuua tööjõuprobleeme - Tööks kulutatav aeg erinev P...
Loodusgeograafia Maret Vihman ATMOSFÄÄR 1. Atmosfääri kihid maailma- alates Tähed ja tähtkujud; ruum kõrgusest P )M ,V ,M ,M ,J S ,U ,N , (P ), (Sedna) 1000 km Kõrgemad 50-60 km Meteoriidid, Pärlmutterpilved, Virmalised; õhukihid kõrgemal Kosmoselaevad; (ekso-,termo-, Päikest ei neelata ega peegeldata; mesosfäär) strato- 8(11)km-50 km Pärlmutterpilved, jääst pilved; O3- kiht ; äike sfäär 18-55 km Satelliidid, sondid, õhupallid, lennukid; Õhutemp. all ...
Geograafia Geograafia (kreeka keeles '', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Definitsioone Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast: · Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150 · Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780 · Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
Tund 1. Geograafia ehk maateadus. D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mi...
Õppevara analüüs Tartu Ülikool 2012 ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " Raivo Aunap Are Kont Jussi Juhalainen Avita, 2011 Lauseehitus Palju pikki lauseid Otsetõuke korral, kui seismilised laied jõuavad maapinnale enam- vähem täisnurga all, paiskuvad maapinnal olevad esemed otse üles, kuid enamasti levivad lained kaldsuunaliselt ja põhjustavad maapinna lainetust. Peamiselt kasutatud põimlauseid Vastupidi laama äärealade protsessidele on maakoore seisund keskosas võrdlemisi rahulik, kuid sealgi toimuvad aeglased kõikuvliikumised, mis võivad vahetevahel põhjustada nõrku maavärinaid Õppetükiga seonduvad küsimused arusaadavad Kuidas on maavärinate levikualad seotud noorte mäestike vöönditega? Ka kirjeldamist nõudvad arutelupunktid Iseloomusta laama...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
FUJI VULKAAN KAARI KARGU MARTNA PÕHIKOOL 7. KLASS GEOGRAAFILIN E ASUKOHT Maailmajagu: Aasia Riik: Jaapan Saar: Honsh Kordinaadid: 35° 21 27 N, 138° 43 50 E PIIRKONNA ÜLDINE ISELOOMUSTUS · Fuji linnast umbes 25 km kaugusel · Mäest lääne pool voolab Fuji jõgi · Mäe jalamil asub Aokigahara mets · Jalamil asub 6 järve ASUTUS PIIRKONNAS · Asub Tky ligidal · Mäest edelas asub Fujinomiya, kirdes Fujiyoshida ja kagus Gotemba linn. GEOLOOGILINE ASUKOHT · Paikneb Euraasia ja Filipiini laamade piiril. · Laamad põrkuvad omavahel VULKAANI ISELOOMUSTUS · Tegevvulkaan · Kihtvulkaan · 3776 m kõrge · Enamiku aastast kaetud lumega · Viimane purse aastal 1708 PILDID KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/Fuji · Raivo Aunap, Are Kont, Jussi Jauhiainen ,,Loodusgeograafia" 7. klassile AITÄH KUULAMAST! .
Niilus 2009 Andmed 6650 km pikk Amazonase järel pikkuselt teine jõgi maailmas jõgikond on 2,87 miljonit km² keskmine vooluhulk 2600 m³/s Asukoht algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena Victoria järvest väljub jõgi Niilusena voolab põhja poole ... voolab oma 6650km pikkusel teekonnal läbi 7 riigi territooriumi. moodustab Põhja- Egiptuses lõpuks laia delta suubub Vahemerre Lisajõed Valge Niilus (3700km) Sinine Niilus(~1800km) Aswa Bahr el-Ghazal Atbara Sobat Niiluse vajalikkus jõekallaste savi vormiti tellisteks ning kuivatati päikese käes tähtsaim liiklussoon jõest saab kogu riigi põllumajandus oma niisutusvee kallastel on viljakas muld Peamised Niiluse püügikalad niiluse ahven niiluse hulkuim vesihunt hammaskarp ...
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU ...
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust. Inimgeograafia- geograafia osa, mis uurub inimtegevuse eripra ja looduskasutust erinevates regioonides. Suremus- surnute arv aasta jooksul. Sndimus- sndide arv 1 000 elaniku kohta %-des. Rahvastik- teatud piirkonnas (nt riik, maakond, linn, vald) elavad inimesed. Rahvastiku tihedus...
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
