VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. PRIMAARSTRUKTUUR. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Molekulide suurus- Valkude suurused on väga varieeruvad. Näiteks insuliini kahes ahaelas kokku on 51 jääki aga glutaminsüntetaasis 468. Molekulmass 5733Da 60000Da. Valkude polüpeptiidide ahelate pikkus on tavaliselt 100-2000 aminohappe jääki kuid on ka väga suuri erandeid näiteks: inimese südame lihase valgus 26926 aminohappe jääki. Makrostruktuur- Monomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad ühest polüpeptiid ahelast. Oligomeerse valgu mõiste- On valgud mis koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiid ahelast. 2. Valkude arhitektuur - konfiguratsiooni ja konformatsiooni mõisted, kolme(nelja) struktuuritaseme iseloomustus ja kirjeldus. Primaarstruktuuri mõiste ja ise-loomustus. Konfiguratsioon- On valgu struktuuri muutumine lõhkudes olemasolevad kovalentsed sidemed ja luua nendest ...
Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit ...
NAKKUSHAIGUSED Nakkushaigused Hingamisteede haigused Allergilised haigused Diabeet rahhit NAHK Imiku naha põhikihid marrasknahk pärisnahk nahaalune rasvkude NAHK Nahk on õrn ja elastne Kergesti vigastatav Kaitsefunktsioon nõrk Rasvkoe areng intensiivistub puberteedieas Miks tekib lapsel kergesti naha vigastamisel bakteriaalne infekts? Madal kaitsevõime nahal Marrasknahk õhuke Kergesti vigastatv NB! vastsündinul kõige sagedamini infektsiooni sissepääsuteeks on nabahaav Vastsündinu kongenitaalsed infektsioonid Viirusinfektsioonid HIV Punetised CMV Herpesviirus Tuulerõuged B-hepatiit Bakteriaalsed inf.(süüfilis) Allergiline diatees Allergia -on immunoloogiliste mehhanismide poolt ...
Histoloogia ja embrüoloogia 6. loeng Sidekoe rakud Sidekude kitsamas mõttes · Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude · Vormitu · Vormunud · Eriomadustega sidekoed Sültjas sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude · NB! Vt. Praktikumid ja õpik Mesoteeli rakud Diferentseerumata mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid · Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed, retikulaarsed) ja põhiaine moodustumisel · Fibroblastid on ebakorrapärase kujug...
Histoloogia ja embrüoloogia 7. loeng Sidekoe kiud Sidekoe kiud · 1 - Kollageensed kiud · 2 - Elastsed kiud · 3 - Retikulaarkiud Kollageensed kiud · Kollageenseid kiude moodustab valk kollageen. · Kollageensed kiud on väga tõmbetugevad ja vähe venitatavad. · Kiud on ebamäärase pikkusega ja erineva jämedusega (1-12 µm) väätjad struktuurid · Keetmisel kollageensed kiud liimistuvad (Colla - liim ladina k.) Kollageensete kiudude ehitus · Iga kollageenne kiud koosneb paljudest fibrillidest. · Fibrillid koosnevad omakorda mikrofibrillidest (jämedusega 20-100 nm) ja neil on iseloomulik kindla perioodilisusega ristivöötsus Mikrofibrillid · Iga mikrofibrill koosneb tropokollageeni molekulidest, mis koosnevad kolmest polüpeptiidahelast. Need ahelad sisaldavad rohkelt glütsiini ja pea ainsatena sisaldavad hüdroksüproliini ja hüdroksülüsiini Kollageen moo...
1. Mis on sidumissait? Mille poolest ta a) sarnaneb, b) erineb TATAbox- st? 2. Sidumissait - regioon (valgus, DNA-s jne), mis on spetsiifiliseks seostumiseks teistele molekulidele, ioonidele. It is a region on a protein, DNA, or RNA to which specific other molecules and ions -- in this context collectively called ligands, or more specifically, protein ligands -- form a chemical bond. 3. TATA-box is a DNA sequence (Cis-regulatory element) found in the promoter region of most genes in eukaryotes. It is the binding site of either transcription factors or histones and is involved in the process of transcription by RNA polymerase. It has the core DNA sequence 5'- TATAAA-3' or a variant, which is usually followed by three or more adenine bases and has been highly conserved through evolution. The TATA box is usually located 25 base pairs upstream to the transcription site. 4. Nimeta peamised DNAd siduvad domää...
Sissejuhatus psüühikasse Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. • Mis on käitumine? Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga.. Eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskonnatingimustes. Psüühika on individuaalsel kogemusel põhinev käitumist organiseeriv protsess, elusa mateeria eriliselt organiseeritud vorm. Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Füüsikaliselt sarnane maailm võib olla käitumuslikult erinev, sest käitumiskeskkonnad on individuaalsed • Miks meie käitumiskeskkonnad on erinevad? Organismidel on erinev omailm (Umwelt, Jakob von Uexküll) – kuna kogeme maailma liigiomaste mee...
1. Kirjelda klaudikatsiooni olemust (k.a haige uurimine ja ravi). Klaudikatsioon avaldub koormussituatsioonis, kus arteri ahenemise või umbumise tagajärjel perifeersemad koed ei saa piisavalt hapnikku ning anaerobse metabolismi tagajärjel koguneb lihasesse piimhape, mida patsient tunneb valuna. Patsient on sunnitud seisma jääma, lihas vabaneb siis piimahappest ning haige saab edasi kõndida. Klaudikatsiooni põhiline tekkepõhjus on ateroskleroos. Klaudikatsioonivalu – aortofemoraalse piirkonna ummistus põhjustab sääremarja- või reievalu, reiearteri ummistus sääremarjavalu ja säärearterite ummistus jalatalla tundetust käimisel. Esineb ka jalgade kahvatust ja külmatunnet jalgades. Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudi...
Peavalud Pingepeavalu Pingepeavalu on levinuim peavalu, mida esineb umbes ¾-l kõigist peavalude all kannatajatest. Pingepeavalu tunnused: · nõrk või mõõdukas valu pea mõlemal poolel · kestvus 30 minutit kuni 7 päeva · iseloomustatav surve- või raskustundena, mis haarab otsmiku-, kukla- ja oimupiirkonna · väga harva esineb iiveldust, oksendamist ja valgus- või müratundlikkust Paljud inimesed saavad pingepeavalu (ka migreeni) pärast väsitavat päeva või stressiolukorda. Pingepeavalud võivad olla kroonilised, esinedes mitmel päeval nädalas. Ravimitena kasutatakse peamiselt valuvaigisteid, mida saab apteegist ilma retseptita. Triptaanid ja ergotamiini-tüüpi ravimid siis ei aita. Kobarpeavalu Kobarpeavalu arvatakse olevat osa migreenisündroomist, ometi erineb see viimasest mitmeti. Kobarpeavalu esineb sagedamini meestel kui naistel ja seda eriti vanemas eas. Umbes 4% kõigist migreenipatsientidest kog...
Peptilise haavandi tüsistused Ettekanne aines Üld ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Peptiline haavand Mao- ja duodeenumihaavand Soolhape Helicobacter pylori NSAID Erosioon äge limaskesta pindmine defekt, mis ei läbi tunica muscularis mucosat Haavand sügavam, limaskesta lihaslestet läbiv defekt. - Krooniline protsess, mida piirab põletikuline reaktsioon ja sidekoeline moodustis. Lokalisatsioon Maohaavand Anguluse pk Antrumi prepüloorne osa tüüpiline Püloruse rõngas Suure kõveriku pk vb pahaloomuline protsess · Duodenaalhaavand ei kaasne maligniseerumisriski Bulbus tüüpiline Postbulbaarne viitab Zollinger-Ellisoni sündroomile · Kombineeritud UD+UV Sümptomid ja kliiniline leid Vb asümptomaatiline Sügaval epigastrumis tuntav näriv ja kõrvetav valu Tühja kõhu valu Selga kiirguv valu haavandi perforatsioon pankreasesse või mujale retroper...
TOOMELA 1KT A RÜHM 1)Meeleorganite tööd iseloomustab "lävi": minimaalne stimuli kvantiteet millele organ reageerib. Lävesid on erinevat tüüpi "Erinevuslävi" on a) võime eristada, kas stiimul esines või mitte b) võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad c) võime eristada, kas stiimul erineb oodatud stiimulist d) minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt 2 kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel 2)Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on a) pigmentepiteelilt peegelduva valguse moju pidurdamine b) valguse ja varju eristamine c) fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja tootlemine d) kepikeste tundlikkue reguleerimine muutuvates valuaistingutes 3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOO...
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
Hormoonid Rakuvälise signaali ülekanne 1. Selgitage järgmisi mõisteid: a. Intratsellulaarne hormoon rakusisene hormoon. b. Ekstratsellulaarne hormoon rakuväline hormoon. c. Lokaalhormoon metabolismi produkt, mis on sekreteeritud ühtede rakkude poolt, mis mõjutavad lähedal asuvate rakkude funktsioneerimist. N: prostaglandiinid. d. Endokriinnäärmed - ehk sisesekretsiooninäärmed erinevad teistest näärmetest selle poolest, et neil puuduvad viimajuhad, mistõttu nende produktid satuvad verre, lümfi ja koevedelikku, mis transpordivad neid vajalikesse organitesse; endokriinnäärmed toodavad mitmesuguseid hormoone, millel on erinevatesse elunditesse spetsiifiline toime. e. Prostaglandiinid - rühm eikosanoide, polüküllastumata rasvhappe arahidoonhappe derivaate, mis sisalduvad kõigis imetajate kudedes; omavad hormonaalset toimet lokaalhormoonid, mille efekt...
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
Esmaabi kursus (kirjalik test) Etteantud vastustest valige ainult üks 1. Elustamivõttete rakendamisel tuleb lähtuda põhimõttest „enne helista, selle järgi elusta”, kui eeldatavaks äkksurma põhjuseks on a) Võõrkeha hingamisteedes b) Ummumine c) Südamehaigus d) Trauma e) Hüpotermia 2. Kaudse südamemassazi teostamisel rindkere kompressiooni sügavus peab olema mitte alla a) 2cm b) 3cm c) 4cm d) 5cm e) 6cm 2. Lapse taaselustamisel osalevad kaks abistajat. Kunstliku hingamise ja kaudse südamemassazi vahekord peab olema a) 1:5 b) 2:5 c) 2:15 d) 2:30 e) 5:30 3. Uppunu taaselustamisel tuleb kõigepealt a) Asetada kannatanu külaliasendisse ja väljutada vesi hingamisteedest b) Alustada kaudse südam...
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Sissejuhatus psühholoogiasse 1 Käsitletavad teemad (24 akadeemilist tundi): * Psüühika * Sensoorsed protsessid * Nägemine * Kuulmine * Tasakaal, keha asend ruumis * Süva- ja puutetundlikkus * Lõhna- ja maitsetundlikkus * Motoorika * Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine * Psüühilised protsessid (* Emotsioonid ja motivatsioon) * Taju * Mälu * Mõtlemine * Tegevuse planeerimine * Keel ja kõne * Teadvus Sissejuhatus psühholoogiasse 2 Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite käitumise mõistmine ja seletamine. Mõisteid Gestaltpsühholoogiast (Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler, Kurt Lewin) Kurt Koffka (1886-1941): * Geograafiline ja käitumiskeskkond: Geograafiline on maailm sellisena nagu ta on, käitumuslik on maailm sellisena nagu ta meile tundub....
Makro- ja mikromolekulid. Kaltsium. Osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissionis, ensüümide aktiveerimises, vit D metabolismis, signaali-ülekandes. RDA 800...1000 mg Allikad piimatooded, luhatooded, kala, taimsed produktid. Imendumine toimub peensooles ja jämesooles. Imendumist soodustab happeline kkond, vit D, Mg, P, mangaan, küllastamata rasvhaped, raud, laktoos. Takistab: oksaalhape (taimedest), fütaanhape, kiudainete rohkus (nt. Taimed), ravimid (cimetidin, omeprasool, antatsiidid). Defitsiidid kliinilised markerid: · Kestev mõõdukas defitsiit võib tingida krampe, liigeste valulisust, pulsi aeglustumist, unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, kasvuhäireid, kõhukinnisust, lihaste ja nrvide ärrituvust. Põhiliselt seotud luudega ja liigestega, eriti jalalihased. · Sügav defitsiit: luude kõhetumine-nõrgenemine, arteriaalne hüpotensioon. Tavamarkerid on tetaania (lihas...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
MIKS JA MILLE SUHTES OLEME ALLREGILISED? Sport ja allergia Pärast füüsilist pingutust hingamisraskused ASTMA Spirograafia näitab kui vabalt liigub õhk välja meie higngamisteedest, kui palju 1 sekundi jooksul väljahingatava õhu maht väheneb Pingutusastma esinemissagedus on 90% astmahaigetel, 6-13% rahvastikust, naised 35,4%, mehed 13,2%. Atoopia korral astma tekke risk suureneb 25 korda kiirus ja jõualadel ning 75 korda kestvusaladel. Bronhilõõgastite kasutamine Inhaleeritavate hormoonide kasutamine Allergia indutseerib astmat Sport miks? Suu kaudu pingutuse ajal külm, kuiv õhk, temperatuuri langus hingamisteedes (nina kaudu hingates soojendatakse sissehingatav ühk ning puhastatakse), ödeemi tekke algus Kuiv õhk kaotame niiskust hingamisteedes, osmolaarsuse tõus, konstriptsiooni põhjustab, seega nina kaudu hingata koormuse ajal Pingutusastmahoo ajal ei tõuse eosinofiilide arv veres ega rögas NO hulk väljahingatavas õhus ei muutu võ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ3-6 KJ MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS Iseseisev töö Kohtla-Järve 2009 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Haavandtõbi on haigus, mille puhul mao ja kaksteistsõrmiksoole algosa limaskest hakkab mitmesuguste faktorite koosmõjul seeduma. Oluline osa on maomahla peptilisel toimel. Haavand tekib siis, kui kahjustavate faktorite summaarne toime ületab limaskesta kaitsva toime. Tekib limaskesta defekt, mis paraneb armi tekkimisega; on juba tekkimise momendist krooniline ja võib retsidiveeruda. Haavandtõvel eristatakse kaks vormi, mis erinevad etiopatogeneetiliselt ja kliiniliselt: mao- (ulcus ventriculi) ja kaksteistsõrmiksoole (ulcus duodeni) haavand. Kesksed mõisted: Õenduslugu - sisaldab tähtsaid elulooliseid ja tervise kohta käivaid andmeid patsiendi kohta (Roper jt 1999:59). Õendusplaan - on õe ja patsiend...
Lokaalanesteetikumid Lokaalanesteetikumid ained, mis kõrvaldavad valu või takistavad selle teket, pärssides kokkupuutel närvikoega pöörduvalt erutuse levikuks vajalikku aktsioonipotentsiaali. LAde klassifikatsioon Looduslikud ainuke esindaja on kokaiin. Sünteetilised bupivakaiin, lidokaiin, prokaiin jt. LAde klassifikatsioon Estrid Novokaiin e. prokaiin Tetrakaiin e. dikaiin jt. Amiidid Lidokaiin e. ksülokaiin Bupivakaiin jt. LAide farmakoloogilised toimed LAid inhibeerivad erutuse ülekannet närvikiududes, sensoorsetel lõpmetel ja sünapsites. LAide farmakoloogilised toimed Puutudes kokku närviga, kutsuvad närvi innerveeritaval alal esile tundlikkuse kao ja motoorse halvatuse. Innervatsiooni kadu toimub reeglina järjekorras Valutundlikkus Puutetundlikkus Temperatuuritundlikkus ...
Rakutuum Rakutuum esineb ainult eukarüootsetes rakkudes. Üks suurematest organellidest (5-25 µm). Ümbritsetud kahekordse membraaniga nn tuumaümbrisega. Välimine membraan on sageli seotud ER membraaniga ja kahe membraani vaheline ruum on ER luumeni jätkuks. Tuumamembraanid koosnevad lipiidsest kaksikkihist, milles esinevad teatud tüüpi valgud. Tuumas on eristatav tuumakese piirkond. Tuuma sisemist osa, mis ei ole tuumake, nimetatakse nukleo- e. karüoplasmaks. Tuuma struktuur ja koostis on määratud tuuma funktsioonidega. Tuumas paikneb DNA ja toimub DNA replikatsioon. Tuumas paikneval DNA-l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse. Tsütoplasmast tuuma peavad liikuma tsütoplasmas sünteesitud valgud (histoonid, regulaatorvalgud, DNA ja RNA polümeraasid jt) Seega läbi tuuma membraani peav...
Gastroenteroloogia e. seedeelundite haigused Toivo Laks Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist ...
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitseva...
Referaat Tervis ja kehaline aktiivsus On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, s...
Mis teadus on farmakoloogia ja mida see uurib?On teadus farmakonidest uurib ravimite toimet inim-ja loomorganismidele Nimeta ravimite klassifikatsiooni põhimõtted (5)! 1. Farmakoterapeutilised toimed 2. Farmakoloogilised toimed 3. Molekulaarne toime lokalisatsioon ja mehhanism 4. Keemiline iseloom 5. Päritolu Mille alusel ning kuidas jagatakse seedeelunditesse toimivad ained 2.jagatakse sekretsiooni ja motoorikat mõjustavateks aineteks Mis funktsioon on mao limal?kaitsefunktsioon Mis on ravim? Defineeri! Farmakon , mis on ette nähtud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või korrigeerimiseks. Mis on ravimvorm?Defineeri! ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju Originaalravim on:. on esimesena leiutatud ja kasutusele võetud uut farmakoni sisaldav ravim, mille tootja on patenteerinu...
Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel · Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otselt vaadelda · Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega (kujundid, mõisted, skeemid, stsenaariumid) · Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine,teadmiste organiseerimine, probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine Mõtlemist iseloomustavad dimensioonid: 1. Teadlikkus. Inimesed on enamasti teadlikud mõtlemise tulemusest, samas võib protsess olla alateadlik 2. Suunatus. Enamasti on mõtlemine...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteduskond Mikk Murel Youtube Referaat Juhendaja:Teele Heller Tallinn 2013 1 Table of Contents Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Firma ajalugu........................................................................................................................................4 Video tehnoloogia.................................................................................................................................5 Levik.....................................................................................................................................................6 Muusika industrioon..............................................................................................................
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov KIRURGIA - kordamisküsimused IV kursuse üliõpilastele Kõhuõõne ja kilpnäärme kirurgia 1. Söögitoru lahisongad. Klassifikatsioon. Diagnostika. Ravi. Söögitoru lahisong ehk hiatus hernia on mao ja gastroösofageaal-üleminekukoha osaline või täielik ulatumine läbi diafragma ava rindkereõõnde. Enamikul juhtudest see on asümptomaatiline, kuid võib tekitada pitsumist ja/või GERD sümptomaatikat: kõrvetised (ebamugavustunne või põletav valu rinnas ja ülakõhus), söömisjärgne puhitus ja iiveldus, düsfaagia, röhatised, respiratoorsed probleemid (häälekähedus, köha, astma), aneemia limaskesta erosioonist, hambaemaili kahjustus, halb lõhn suust. Tüsistustena võivad tekkida verejooks, Baretti söögitoru (söögitoru ca!) ning eeskätt paraösofageaalse songa korral ka pits...
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kinestees (Lihased, liigesed, kõõlused). See annab meile infot m...
1. Bioeemia areng ja seos teiste teadusharudega Esimesed sammud biokeemias tegi Scheele aastatel 1770.....1786 eraldades orgaanilisi happeid ja glütserooli. Aastatel 1770...1774 avastas Priestley hapniku- keemilise ühendi, mida loomad neelavad aga taimed toodavad. Olenevalt uurimisobjektist eristatakse biokeemias kolme erinevat suunda: staatiline, dünaamiline ja funktsionaalne biokeemia. Varasem biokeemia areng oli seotud 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast 20. sajandi esimesel poolel algas biokeemia kiirem areng. Võeti kasutusele kaasaegsed analüüsimeetodid, tehti kindlaks peamised ainevahetusrajad (O. Warburg, O. F. Meyerhof, H. A. Krebs, M. Calvin jpt). 1944 tõestasid Oswald Avery ja Colin MacLeod lõplikult nukleiinhapete seose geenidega. Järgnev biokeemia areng on toimunud tihedas seoses molekulaarbioloogia arenguga, olulisemateks ...
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN ................................................................................................................. 11 3.1 Puudulik perifeerne verevarustus ................................................................................... 11 3.2 Aktiivsuse talumatus.........................
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Maria Vilgats AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Geriaatria Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2013 Sissejuhatus Sooritasin ,, Geriaatrilise õendusabi " praktika SA TÜK Uroloogia ja neerusirdamise osakonnas alates 08.04.2013.a. kuni 10.05.2013.a. Geriaatrilise õendusabi praktikat juhendasid: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Erle Remmelgas ja Uroloogia osakonna õde Piret Pennar. Akadeemilise õendusloo haigeks valisin eesnäärme healoomulistkasvajat põdeva eaka meespatsiendi kellel on olnud mõned varasemad kokkupuuted haigla statsionaarse raviga. Patsient hospitaliseeriti plaaniliselt eesnäärme resektsiooniks. Oli huvitav jälgida, kuidas inimene leppis oma haigusseisundiga ja tegi haiglas olles kõik, et oma seisundit parandada. Patsient järgis kõiki tervistavaid juhendeid ning nõuandeid, mida talle jagas arst ja õde. Andmed p...
GENEETIKA AJALUGU 19. sajandil tegutses Brno kloostris munk Gregor Mendel, kes viis läbi katseid aedhernega. 1865. aastal sõnastas ta pärilikkuse üldprintsiibid. Sellega sai alguse ka teadusliku geneetika periood. Mendeli I seadus ehk esimese hübriidse põlvkonna ühtlikkuse seadus: homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses järglaspõlvkonnas genotüübiliselt identsed ja fenotüübiliselt ühtlikud järglased. Mendeli II seadus ehk alleelide lahknemise seadus: monohübriidse ristamise teises hübriidpõlvkonnas saadakse genotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 ja fenotüübiline lahknemissuhe 3:1 või 1:2:1. Mendeli III seadus ehk sõltumatu lahknemise seadus: erinevad alleelipaarid segregeeruvad ja kombineruvad üksteisest sõltumatult. Polühübriid moodustab võrdse sagedusega 2n haplotüübiga gameeti, kus n on heterosügootsete geenipaarde arv. Ganeetide ühinemisel võib tekkida 3n erineva g...
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED I osa I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappej...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Genoomika kursuse kordamispunktid 1. Mis on ja mida uurib genoomika? Genoomika - teadus genoomide ehitusest. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud). Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis, vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni. GENes and chromosOMEs (kromosoomide täielik kogu koos neis sisalduvate geenidega). Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomikaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika), Geenide identifitseerimisega, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemidega jne. 3. Genoomika suundumused ja probleemid. Post-genoomika e. modulaarne bioloogia: Genoomide tasemel - Molek...
LÄTI MAATUNDMINE 1201 Riia asutamine piiskop Alberti poolt 1236 Saule lahing (22.sept); Semaisid ja semgalid Mõõgavendade ordu vastu 1873 esimene üldlaulupidu, ,,Jumal, õnnista Lätit" esmaesitus (Läti hümn, lauldi siis tavalise lauluna) 18.11.1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 11.11.1919 sõda Bermondi sõjaväe vastu 4.05.1990 iseseisvuse kuulutamine 21.08.1991 taasiseseisvumine 1) ÜLDINE PINDALA 64 589 km2 PIIR 1862 km NAABRID Eesti, Venemaa, Valgevene, Leedu LÄTI · Asutati 18.nov 1918 VABARIIK · Kuulutati iseseisvus 4.mai 1990 · Taastati iseseisvus 21.aug 1991 OKUPATSIOON · NL ID o 1940 1941 o 1945 1991 · Saksamaa o 1941 - 1945 LIIKMESTAAT · ÜRO 1991 USED · NATO 2004 · EL 2004 PEALINN · Riia · Elanikke...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere!; võimelised moodustama suuri struktuure, kuid monomeerid on ühendatud nõrkade jõududega; oluline roll energiaallikana, signaalmolekulidena). Biopolümeer valgud, n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
