Pedosfäär`i mõisted Murend kivimite purunemise tagajärjel tekkinud pude materjal. Murenemisena käsitletakse kivimite(litosfääri), õhu(atmosfääri), vee(hüdrosfääri) ja organismide(biosfääri) koos- ning vastasmõjust tingitud protsesse Maa pinnal, millede tulemusena kivimid/setendid ehk murenemise lähtekivimid purunevad (desintegreeruvad) ning muutub nende keemilise ja mineraalne koostis. Põhimõtteliselt on murenemisprotsessid tingitud lähtekivimi püüdest murenemise näol saavutada (pindmiste) keskkonnatingimustega tasakaalulist seisundit. Murenemise intensiivsust ja kulgu kontrollivad kolm peamist faktorit: · lähtekivimi litoloogia, · kliima, · maapinna morfoloogia. Kivimi litoloogiast (kõvadus, poorsus, lõhelisus ja mineraalne koostis, mineraalide lahustuvus) sõltub kivimi murenemistundlikus. Konkreetse piirkonna klimaatilised tingimused ja maapinna morfoloogia faktorid mõjutavad mu...
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
Maa Liis-Gertrudh Reinsoo 12.C Maa Kera kujuline. Päikesesüsteemi kolmas planeet. Koduks miljonitele liikidele. Moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi tolmu- ja gaasikettast. Üks kaaslane Kuu Maa siseehitus 1. Sisetuum Click to edit Master text styles Second level 2. Välistuum Third level 3. Alumine vahevöö Fourth level Astenosfäär Fifth level 4. 5. Ülemine vahevöö 6. Maakoor Laamtektoonika Litosfääri laamade liikumist uurivat teadust nimetatakse laamtektoonikaks. Litosfäär koosneb suurtest laamadest. Maa on arvatavasti ainus Päi...
1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism printsiip, mille kohaselt maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°...
Maa siseehitus Maakoor Vahevöö Välistuum Sisetuum Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. Hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Koosneb suurtest laamadest, mis liiguvad aeglaselt, moodustades juurde maakoort mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. oo...
Mõisted Mineraal- tahke kristalliline looduslik aine, millel on kindel või kindlates piirides varieeruv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused kivim – looduslik tahke ainekogum, mis koosneb enamasti mineraalidest, kuid võib sisaldada ka mittemineraalseid aineid (nt orgaanika); kivimitest koosneb valdav osa Maast ja teistest kiviplaneetidest settekivimid – kivimite murenemisel tekkinud setteosakestest moodustunud kivim tardkivimid – magma või laava tardumisel tekkinud kivim moondekivimid – kivim, mille algsed koostismineraalid või nende kristallstruktuur on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud kivimiringe – ringahel protsessidest, milles kivimid muutuvad: tardumine, murenemine, settimine, moondumine ja sulamine maak – kivim, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis metalle ja mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas mandriline maakoor – maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate mad...
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri moodustab mandreid kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku koosneb mitmesugustest tard, sette ja basaltse magma tardumisel. moondekivimitest kivimitel lasuvad süvamere setted paksem/vanem õhem/noorem kergem/väiksem tihedus raskem/suurem tihedus Litosfääri laamtektoonika Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimsat mäeahelike süsteemi. See on koht, kus vahevöö sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused põhjustavad ookeanilise maakoore rebenemist ja laadame teineteisest eemaldumist. Sii...
MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbistavad. Sõltub ka sellest kuidas laine mõnes kivimi kehas murdub või peegeldub. Oleneb ka kivimite paksusest ja kujust, mida paksem seda kauem läheb kiirel selle läbimiseks aega. Mis on Moho piir? Moho piir on piir, maakoore ja vahevöö vahel, mida mööda lained kõige kiiremini levisid. Kes oli Mohorovicic? Ta oli Jugoslaavia päritolu seismoloog, kes avastas 1909a. et seismiliste lainete lühim teekond ei ole alati kõige kiirem. Ta avastas, et kiired läbivad hoopis tihedamaid kivimeid, mida mööda nad kiiremini levida suudavad. Kuidas teatakse, kui sügaval paikneb Maa tuum? See arvutatakse tänu S-kiirtele mis ei levi läbi vedelike ning tänu millele saab välja arvutada maapinna ja välistuuma vahelise kauguse. Kuidas teatakse, kui paks on välistuum? Seda saadakse teada, tänu sellele et P-lained murduvad erinevate vööndite juur...
KESKKONNAKEEMIA Millega tegeleb KESKKONNAKEEMIA? Keskkonnakeemia uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Uurimisobjektiks on keemiliste ühendite keskk.-da sattumise allikate väljaselgitamine. Ökosüsteem (mõiste, seletus): Isereguleeruv ja arenev tervik. Koostöö elus ja eluta looduse vahel. Ö. moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Atmosfääri keemiline koostis: A. on maa ümber olev gaasiline õhk. Koosneb: 78 % lämmastik, 21 % hapnik, 0,9 % väärisgaasi, 0,33 % süsinikku Hüdrosfääri keemiline koostis ja hüdrosfääri vormid Maal: H.on planeedil maa olev vedel vesi. Koosneb: 80 % 0, 11 % H, teised elemendid. H. Vormid: maailmameri, jõed, järved, tiigid, veehoidlad. Liustikud ja lumi, jää tahkel kujul. Pilved aur. Litosfääri keemiline koostis: L.on maa koor, tahke väline kest. Maakoor on MAA kõige pindmisem kiht. Maakoor koosneb kivimitest. Maakoor on erineva paksuse...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
LITOSFÄÄR Maa sfäärid 1. Õhk atmosfäär 2. Vesi hüdrosfäär - Siseveed - Maailmameri, ookeanid - Sood rabad - Põhjavesi - Liustikud 3. Muld pedosfäär 4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) ...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Geoloogia alused Endogeenne geoloogia: Sissejuhatus Planetaarse mineraalaine tasemed Neid uurivad geoteadused Planeet Planetoloogia Geosfäär Geofüüsika, geokeemia Geostruktuur tektoonika, struktuurigeoloogia Kivim Petroloogia Mineraal Mineraloogia Aatom Geokeemia, isotoopgeoloogia Geosfäär globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest Kontinentaalne koor 30-70 km Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend Lihtained: metallid, mittemetallid Kivim tahke tsementeerunud mineraalide mass Sete maa pinnal või selle vahetus läheduses kuhjunud pude, üksteisega kompakselt liitumata (kivistumata) mineraalide mass Moondekivimid: gneiss Purskeproduktid: obsidiaan, vulkaaniline tuhk, pimss Litosf...
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
1. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus on ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Umbes 5 miljardit aastat tagasi iseseisvus ning alustas kokkutõmbumist meie Päikesesüsteemi aluseks saanud tähtedevaheline difuusne ning aeglaselt pöörlev pilv. Pilve kokkutõmbumine suurendas pilve sisemuses asuvate osakese kiirust, mille tõttu suurenes kogu pilve pöörlemiskiirus ning ta omandas lapiku kuju. Gravitatsioonijõu mõjul pilve tsentrumisse koonduv aines pressiti ainese enese raskuse tulemusena üha rohkem kokku. Tihedamaks ja kuumemaks muutuva ainese temperatuur tõusis kümnete miljonite kraadideni ja pilve sisemuses algasid termotuumareaktsioonid (moodustus protopäike). Reaktsioonil vabanev mass muudetakse soojusenergiaks, mis ongi päikeseenergia aluseks. Osa esialgse pilve ainesest jäi protopäikesest eemale, ümbritsedes seda gaasi ning tolmu ketastena, mille...
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4. Mis on mineraalid ja mille nende kogumikud moodustavad? Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murene...
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, iseloomulik kuju ja kindla sturktuuriga kristall, enamus räni ja hapniku baasil. Tekivad gaaside ja vedelike tahkestumisel looduses. Ümberkristalliseerumine: kõrge rõhk+temp -> aine kristallsturktuur muutub Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kiv...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
gGeograafia II kursus 1.MAA KUI SÜSTEEM Süsteem – omavahel seotud objektide terviklik kogum. Avatud süsteem – aine ja energiavahetus toimub. Suletud süsteem – aine ja energiavahetus keskkonnaga puudub. Geokronoloogiline skaala – näitab Maa geoloogilist arengut ning kihtide vanuselist järjestust. Nimi Iseloomustus Avatud/suletud Seosed Staatiline/dünaami.. Litosfäär Kivimiline kest, mis koosneb Räägitakse kui *Litosfääri pinnal kujuneb taimestik ja muld maakoorest ja astenosfäärist. suletud ja staatililine (biosfäär). Koosneb tahketest ainetest süsteem, kuna *Litosfäärist jõuavad mulda (pedosfäär) ja vette (SiO2). 40-200 km paks, kõige ...
Mandriline maakoor: settekivim-graniidikiht-basaldikiht (30-40 km) Ookeaniline maakoor: settekivim-basaldikiht (5-10 km) Litosfäär: maakoor + vahevöö ülemine osa. Laam = litosfääri blokk, liigub 1-10 cm aastas. Kuum täpp: 1) kui kuum täpp ookeani all, tekivad vulkaanilised saared, mis on reas vanuse järgi. Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad võ...
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
Geograafilise uurimustöö etapid: Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Kuidas määrata asukohta? Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaal...
Keskkonnakeemia Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mit...
I RÜHM 1) Planetaarne aatomimudel Rutherford 1911. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud väga väikesess positiivselt laetud tuuma. Elektronide arv=tuuma posit.laeng. elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. Planetaarne aatomi püsivuse tingimus: F1=F2 ehk mv2/r = e1e2/r2, kus e1, e2 on elektroni ja tuuma laengud;r on elektroni ringorbiidi raadius, m on elektroni mass ja v tema liikumiskiirus. Rutherfordi planet.aatomimudel selgitas alfa osakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust.Need prbleemid ületas N.Borh(1913). 2) Vesinikside vees Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad.Võimalik O vaba elektronipaariosaline kattumine H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osal...
Biosfäär ja selle koostisosad Biosfäär ja selle koostisosad- on see osa Maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elusorganismid. Haarab alumise osa troposfääri, kuni osoonikihin ca. 20km, hüdrosfääri; maakoore st litosfääri ülemise osa · Troposfäär · Hüdrosfäär · Litosfääri ülemine osa · Elusaine ehk biomass Fotosüntees: CO2+H2O+hv->CH2O+O2 CH2O-karbohüdraat- protsess, kus anorgaanilistest ainetest päikeseenergia toimel toodetakse orgaanilist ainet ja vabaneb hapnik. Atmosfääri koostis- on piirialaks Maa ja kosmose vahel. Tema kaudu toimub Maa ainevahetus kosmosega. Põhilisteks koostisosadeks on lämmastik(kaalu78,08%; mahu 75,5%) ja hapnik(20,95%;23,16%) ja veel mõned hulga teised gaasilised ained(argoon, süsinikdioksiid). Hüdrosfäär- on Maad ümbritsev veekiht. Vesi esineb kõigis kolmes agrekaatolekus. Vesi- hästi liikuv, auruna(pilvedena), on hea lahusti. Sisaldab 35 promilli lahustunud aineid, katioonides peamise...
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
1. Päikesesüsteemi teke ja Maa oletatav vanus? Nebulaarhüpotees: (Immanuel Kant) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. Keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. Maa vanus: ~4,6 miljardit aastat. 2. Maa gravitatsioonijõud, selle sisu ja sõltuvus Maa geoloogilisest ehitusest. Kõikide kehade (ka Maa) vahel mõjub vastastikune külgetõmbejõud mis on võrdeline nende masside ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. Maa iga osake tõmbab mistahes keha igat osakest enese poole jõuga ja selle külgetõmbejõu füüsikalist välja nimetatakse gravitatsiooniväljaks. Lisaks Maa külgetõmbejõule mõjub igale Maal asetsevale kehale Maa pöörlemisest ...
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. ...
2006 aasta keemia eksami küsimused 1. rida 1) Planetaarne aatommudel Peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väiksesse posit laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit laeng Elektronid liiguvad ringorbiidil ümber tuuma Aatomi läbimõõt ligikaudu 10^10 m Tuuma ja elektroni vaheline tõmbejõud peab olema tasakaalustatud elektronile ringorbiidil mõjuva kesktõmbejõuga. Ruthefordi planetarne aatomi mudel: selgitas alfaosakeste hajumisnähtusi, kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikust (joonspektrid). Need probleemid ületas N. Bohr (aatomi püsivuse tingimused, aatomi esimese kvantmudeli looja). Kolm postulaati. Oma postulaatidega lahendas Bohr joonspektrite tekkemehanismi selgitamise probleemid. Samas ei suudetud Bohr...
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. Maa värinate käigus tekkivate seismiliste lainete peegeldumise, murdumine ja levikukiiruse muutumise järgi jaotatakse Maa sisemus kolmeks suureks sfääriks: maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoore paksus on 3-80km. Maakoor aga jagub kaheks: mandriline ehk kontinentaalne ja ookeaniline maakoor. Kõige sügavamal asub sisetuum (5100km sügavusel, tahke), siis tuleb välistuum (2900km sügavusel, vedel), siis süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus ...
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
Litosfäär. Litosfäär maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks. Astenosfäär vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus (plastilisus). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel. Moho pind maakoore ja vahevöö eraldusvöönd. Mandriline maakoor · Ulatus: 5-75 km · Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3 · Peamised kivimid: graniit, basalt, settekivimid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: paksem · Vanus: üle 4 miljardi, vanem Ookeaniline maakoor · Ulatus: ...-10 km · Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3 · Peamised kivimid: basalt, setendid · Temperatuur: 0-600°C · Aine olek: tahke · Paksus: õhem · Vanus: üle 180 miljoni, noorem näitaja Mandriline maakoor ...
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Ma...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle ...
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
1. Geoloogia ajaloo põhietapid. Wegener, Helmersen. Alfred Wegener- saksa loodusteadlane. Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja sett...
Geomorfoloogia teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest Klimatoloogia teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist Meteoroloogia teadus Maa atmosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Hüdroloogia teadus Maa hudrosfaarist ja selles toimuvatest protsessidest Biogeograafia teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust maastikuökoloogia teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dunaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes ekliptika tasapind- ümber päikese tiirleva maa orbiidi tasand afeel- Päikesest kaugeim punkt 4.juuli periheel- Päikesele lähim punkt 3.jaanuar geoid- Maa toeline kuju e Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalne pind, mis ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=...
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat lo...
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja tem...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
