Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" liivlased" - 292 õppematerjali

liivlased on tänapäevaks peaaegu väljasurnud rahvas, kes elas Lätis Kuramaal.
thumbnail
8
ppt

Liivlased

Et seda kaitsta, loodi juba aastal 1928 Liivi rannast veidi sisemaale jääv Sltere looduskaitseala, mida hiljem korduvalt laiendati. Tänapäeval hõlmab see ka suure osa ranna-aladest. Haruldaste taime- ja loomaliikide poolest on Sltere looduskaitseala Lätis üks rikkamaid. Pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist on Liivi rannast saanud populaarne turismi- ja suvituskoht LIIVI RAND Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soomeugri rahvaid. Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline valgesinine see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
10
odt

LIIVLASED

(1) Keelenäiteid Tēriņtš - Tere Jõvā ūomõg / Jõvvõ ūomõgt - Tere hommikust! Jõvā pǟva! / Jõvvõ päuvõ! - Tere päevast! Tienū!- Tänan! Pōlaks! - Palun! Vȯndzist Ūdtāigastõ! - Head uut aastat! Tämpõ um pūolpǟva - Täna on laupäev ikš, kakš, kuolm, nēļa, vīž, kūž, seis, kōdõks, īdõks, kim - üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme (1) Rahva asuala ja ajalugu Liivlased elasid põhiliselt Liivimaal – Väina, Koiva ning Salatsi jõe ümbruses. Aja jooksul kahanes nende arv ja ka asuala. Esimest korda mainiti liivlasi 12. sajandil Nestori kroonikas. I maailmasõda vähendas liivlasi samuti ning peale seda oli neid alles umbes 1500. Õnneks õnnestus säilitada liivikeelne keskkond täna tihedale asustusele. Samuti võib lugeda 1920-1940 liivlaste kultuuriliseks õitsenguajaks. Nende seltsi- ja kultuurielu elavnes ning esimest korda hakati...

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Liivi keel

klass Kolga Keskkool Liivlased on väiksemaid tänapäevani säilinud soome ­ ugri rahvaid, kes elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Enne seda elasid nad Kuramaa looderannikul , nn Liivi rannas. Teadlaste arvates elas 12. sajandil umbes 15000 ­ 28000 liivlast. Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest ja tänu tihedale asustusele Liivi rannas õnnestus säilitada liivikeelne keskkond. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima. II Maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Pärast Nõukogude Liidu poolt kehtestatud piiritsooni-reziimi oli suurem osa liivlasi sunnitud aga tööd otsides rannast lahkuma. Inimesi, kes on liivi päritolu ja seda keelt oma emakeeleks peavad, on suhteliselt vähe. Kokku on liivi keele kõnelajaid 40 ringis. Neid, kes ennast liivlasteks peavad, on kusagil 230 ja enamik neist elab Riias ja Ventspilsis. Inimesed, kes on hiljem lii...

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

Paksu joonega tehtu on tähtsaim 1) arbuja ­ ennustaja, keda peeti hingede ja elavate maailma vahendajaks 2)vanem ­ Muinas-Eesti ülik 3)mõõgavendade ordu ­ Alberi loodud ordu mille ülesandeks oli võidelda paganatega 4)paganad ­ pagan oli too inimene kes ei olnud risti usku Faktid Muinaseestlastest: 1)Eesti elanike arv muinasaja lõpus oli 120 000 ­ 180 000 2)Soomlased kutsusid meid virolaiseks mis pärineb Virumaa nimest 3)Venelased kutsusid meid tsuutideks 4)Lätlased kutsusid meid Igaunideks Ugandi maakonna järgi 5)Eesti jagunes maakondadeks mis omakorda kihelkondadeks 6)Eestlased rajasid linnuseid et vaenlaste eest varjuda 7)Eestlaste ainujumal oli Taara või Tarapita (Tarapita tuleb arvatavasti sellest et võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 ­ Riia linna asustamine (p...

Ajalugu - 7.klass
74 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg Eestis

Eesti ala vabanes umbes 13 000 aasta eest lõplikult jääst. 2. Jää sulamine mõjutas Eesti maastiku. Tekkisid järved, sügavate orgudega jõed. Paksu jääkoorma all maapind vajus ja pärast vabanemist hakkas taas vähehaaval tõusma. 3. Allikad- kinnismuistsed, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, töö-ja tarberiistad, relvad, ehted, etnograafilised andmed, rahvaluule, eesti keel, kaugemate ja lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a....

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

Aga kuna misjonitöö oli osutunud äärmiselt vaevaliseks, loodeti kiiremaid tulemusi ristisõjast. Ristisõja algus · Meinhard suri -> Berthold Üksküla piiskopiks (1196) · Liivlased ei soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, kna olid hakanud sakslasi umbusaldama. · Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. · 1998 saabus umb 1000meheline ristisõdajate vägi praeguse Riia alla, toimus lahing -> Berthold hukkus. · Peale Bertholdi surma sõlmiti liivlastega rahu ja nad lasksid end ristida, lubades neile ülalpidamise. Kui ristisõdijad olid ära läinud, pesid liivlased Väina jõe veega ristimisvee maha, võtsid vaimulikelt nende varad ära ja ajasid nad minema. Ristisõja algus, algus....

Ajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
3
doc

MUINASAEG

Muistse vabadusvõitluse I periood (1208-1212) Eellugu - 12. Saj algas sakslaste tung itta ­ 1143 loodi Lüübeki linn - Läänemerele saksa kaupmehed ­ 1184 nende vahendusel ordu koorihärra Meinhard liivlaste juurde ­ hakkas ristiusku levitama ­ 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks (abiliseks munk Theoderich) - Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus - Mõned liivlased lasid end ristida ­ sh Toreida vanem Kaupo (sakslaste abiline) - 1191 läkitati Theoderich Eestisse - pärast M surma piiskopiks Berthold ­ liivlastega tülid, tagasi Saksamaale Sissetungi algus - B kogus ristisõdijate väe ­ 1198 tagasi Liivimaale (ise langes I lahingus) - Uus piiskop ­ Albert ­ vallutussõja peamine organiseerija ja juht, kogus väe, rajas 1201 Riia linna ­ vallutussõja peamine tugipunkt. Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale ­ Maarjamaa - 1202 vaimulik rüütliordu "Kristuse Sõjateenistuse Vennad" ­ elukutselised...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
1
docx

MADISEPÄEVA LAHING

Madisepäeva lahing 1217. aasta kevadel olid eestlased (sakalased, järvalased, Kesk-Eesti maakondade sõjamehed) koos venelastega saavutanud võiduOtepääl ristisõdijate ja ugalaste üle. Ilmselt lootsid eestlased koostööd venelastega jätkata ning asusid sama aasta sügiseks Sakalasse koguma suurt malevat. Henriku kroonika järgi kogusid eestlased kokku 6000 meest, mis oli pretsedenditult suur arv. Sõjamehi tuli pea kõikjalt Mandri-Eestist, kõrvale jäid aga saarlased, kellelt võidi aga ehk oodata sakslastevastast tegevust mere poolt. Henriku teatel oli väe kokkukutsujaks ja juhiks Lembitu. Sulev Vahtre ja teiste eesti ajaloolaste arvates kogunesid eestlased Paala jõe lõunakaldale Tepu talu juurde, kus oli sobiv jõeületuskoht. Eestlased kogusid väe kokku ja jäid ootama venelaste abijõude. Kuid Novgorodis oli samal ajal vahetunud vürst ning seetõttu olid seal sisesega...

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Muinaseestlased

Gustav Adolfi gümnaasium Muinaseestlaste ühiskond ja eluolu Juhendaja: Õpilane: Tallinn 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Elatusalad 3. Relvastus 4. Asustus Linnused 5. Suhted lähinaabritega 6. Elu-olu Perekond 7. Riietus ja ehted Ehted Naiste rõivastus Naiste peakatted Põlled Meeste rõivastus Meeste peakatted Laste rõivastus 8. Muinasusund 9. Kokkuvõte Meie ajaarvamise algul elasid juba eesti keele sarnast keelt rääkivad muinaseestlased praegusest laiemal territooriumil ja asustasid ka suurt osa tänasest Lätist. Lätlased omakorda asustasid ka Leedu, Valgevene ja Preisi alasid. Eestlased on harjunud teadmisega, et muistses vabadusvõitluses alistati lätlased ja liivlased kiiresti ja neist said mõõgavendade liitlased eestlaste vastupanu murdmisel, mis teatavasti viidi lõpule 1227. Elatusalad Eestlaste peamiseks elatusalaks...

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi keel

Nad elavad praeguse Läti Vabariigi territooriumil. Liivi keel, lähim sugulaskeel eesti keelele, kuulub läänemeresoome keelte hulka. Liivlased ise nimetavad end rândalist 'randlased' ja oma keelt rândakêl 'rannakeel'. Liivi rahvuslipu värvid on roheline-valge-sinine - see sümboliseerib randa, nagu seda oma paadist näeb kalamees: roheline mets, valge liiv ja sinine meri. Liivi rahvushümnil on sama meloodia, mis eesti ja soome hümnilgi. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Liivlaste kultuuriliseks õitsenguperioodi...

Eesti keel
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti muinasaeg - rauaaeg, kiviaeg

Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted ­ linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR ­ 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg ­ paleoliitikum, keskmine ka ­ mesoliitikum 9000-5000, noorem ka ­ neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus ­ 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg ­ 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula ­ vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritol...

Ajalugu
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Liivi keel

Pärast I maailmasõda oli liivlasi umbes 1500 inimest, nad elasid Põhja-Kuramaa 12 rannakülas. Siiski hakkasid liivlased vähehaaval mujale kolima, lätikeelses keskkonnas nad enamjaolt assimileerusid. II maailmasõja järel elas rannakülades veel 800 liivlast. Tänapäeval räägib liivi keelt emakeelena vaid 8 inimest. Noorim neist on sündinud aastal 1926. Kokku on liivi keele kõnelejaid 40 ringis. Neid, kes peavad end liivlaseks, on umbes 230 inimest. Liivlaste ja liivi keele teaduslik tee algas aastal 1846, mil A. J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore...

Eesti keel
49 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Läti

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Muistne Vabadusvõitlus

Muistne Vabadusvõitlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopis Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. Sissetungi algus. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold juba tugeva ristisõdijate väe ja tuli 1198. aasta suvel Liivimaale tagasi. Ta langes juba esimeses liivlaste vastu peetud lahingus, milles võidu saavutasid siiski sakslased. Järgmiseks piiskopiks pühitseti toomhärra Albert. Temast sai vallutussõja peamine organiseerija ja juht. 1202. aastal asutati eriline vaimulik rüütliordu Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordu...

Ajalugu
304 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti 1210 ­ Ümera lahing (võit) 1212-1215 ­ Toreida va...

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Selle ajajooksul püüdsid nad võidelda nii vabaduse, kui ka oma riigi eest. Nad osutasid head vastupanu, neil läks vahel hästi kui ka halvasti. Aga siiski jäid nad lõpuks alla. 11.-13. sajand oli ristisõdade ajastu. Laienesid kõikjale kristliku maailma piirid, kuna katoliiklik kirik oli väga võimukas ja tähtsaim poliitiline jõud Lääne-Euroopas. Kerkis küsimus paganluse väljajuurimisest ka Läänemereäärsete rahvaste seast. Suure toetuse ja jõuga ristiti Baltimaade paganad. Kindlasti üks suurem miinus oli see, et eestlastel oli madal sõjaline tase. Siia tunginud enamasti saksa päritolu rüütlid ja eriti mõõgavennad, kes olid oma ajastu tipptasemel sõdalased. Vaenlased omasid paremat tehnikat ja relvastust. Kui vaja, siis saadeti neile pidevalt ka abiväge. Sellised relvad nagu turvised, ammud ja viske...

Ajalugu
47 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pühitsemisega sai tõelise hoo sisse ka Liivimaa ristisõda, mille eesmärk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased , lätlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda Haua (Jeruusalemm) vahetus läheduses, siis oli mõistetav, Püha Maa vabastamise kõrval peeti olulisks ka lähinaabrite ristiusustamist. Sellest, kui tähtsaks peeti Läänemere idaranniku rahvaste ristiusustamist, annab tunnistust vallutatava maa pühendamine Neitsi Maarjale, kes keskaegse inimese silmis oli Jeesuse kõrval üks tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõit...

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Muistne vabadusvõitlus

· 1208-1227- toimus · Põhjused: ristiusu levitamine, paganluse väljajuurimine, kaubanduse arendamine, taheti tungida Venemaale, maade vallutamine sest rüütlitel oli Lääne-Euroopa maapuudus. · Ristisõdijad sakslased ``tung itta`` , juht Rooma katoliku kirik. Meie aladel toimus üks esimesi ristisõdasid. · Algselt olid suunatud Palestiinas asuvate ristiusuliste pühapaikade vabastamiseks islamiusuliste võimu alt. Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudet...

Ajalugu
201 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vana-Liivimaa

Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...

Ajalugu
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun