LIIVIMAA RISTISÕDA.. ..sai alguse sellest, kui Berthold pühitseti Üksküla piiskopiks. Kuna eestlased hakkasid järjest rohkem sakslasi umbusaldama, ei tahtnud ka Bertholdi piiskopina vastu võtta. Kuid Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlasi jõuga alistuma sundida. 1198 saabus Ükskülasse 1000-meheline sõdijate vägi, kus toimus lahing, milles Berthold hukkus. Miks toimus selline pööre ? *Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma liidripositsiooni Põhja-Euroopas. *Saksa kaupmehed olid huvitatud kindla tugiala rajamisest Väina jõe äärde. *Ka Saksimaa ja Vestfaali rüütlid olid ristisõja poolt, sest neis piirkondades oli juba ammu ristisõjast juttu olnud ja paljud rüütlid olid andnud juba varasemalt sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. *Ka Liivimaa tsisterlased olid ristisõja poolt. Isikud Berthold - Kui Meinhard suri, sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold 1196. aastal. Meinhard - Esime...
,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Liivi sõda Kait & Stiven 1558-1583 Liivi sõjas osalesid: Vene, Poola-Leedu, Rootsi, Taani ja muidugi Vana-Liivimaa. Sõja aluseks oligi tahtmine saada rohkem makse ja rohkem maad. Millest algas sõda? Venelased tõid põhjuseks nn Tartu maksu mitte maksmise. Venelased tungisid sisse Vana-Liivimaale aastal 1558. Venelased vallutasid Tartu, Narva ja Tallinna aluse, kuid mitte linna ennast. 1559 1559. aasta aprillis sõlmis Venemaa Taaniga pooleks aastaks vaherahu. Kuna Venemaa koondas oma väed Krimmis sõdimiseks. Vana-Liivimaa lagunemine Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda....
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel...
1)Liivimaa kujunes välja keskajale iseloomulik feodaalne killustatus. eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1. Taani kuninga valdused (eestimaa hertsogkond) 2. Ordu alad 3. Saare-Lääne piiskopkond 4. Tartu piiskopkond.Taani valdustes olevat põhja eestit kutsuti eestimaaks ülejäänud Liivimaa 2)Keskaeg algas 1227.a muitse vabadusvõitluse lõppemisega ja lõppes 1561.a Liivisõja algusega, mis oli Liivi ordu viimane lahing. Seda aega nim orduajaks sest ordu oli seal ajal kõige võimsam sõjaline jõud 3)1)Meinhard - augustiinlasest Saksa misjonär, kelle toetusel sai saksa misjonäride tegevus läänemere idakladal poliitilise toetuse. 2)Berthold-Liivimaa piiskop, kes üritas vallutada Läänemere äärseid alasid ristisõdijate abil 3) Albert-Liivimaa piiskop. Seadis eesmärgiks rajada vallutatud aladele kirikuriik, mis alluks otse paavstile 4)Theoderich-Eestimaa piiskop, saksa misjonär, Alberti kaastööline 5)Lembitu-Sakala ...
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4. Saksa kaupmehed tahtsid tugiala Daugava jõe äärde 5. Rahulik misjonitöö osutus liiga vaevarikkaks, sõjast loodeti kiiremaid tulemusi 6. Rüütlid tahtsid endale, poegadele, vendadele uusi valdusi Piiskop Albert: 1. Tahtis rajada Liivimaale kirikuriigi ...
Eesti varauusaeg Eesti varauusaeg on ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega. Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 15501800, kuid mõnikord on kasutatud ka teisi aastaarve. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg. Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõl...
Põhjasõda (1700-1721). 17. sajandi lõpuaastatel hakkas Rootsi riigile kohale kerkima tõsine hädaoht. Rootsi põlised vaenlased Taani, Venemaa ja Poola otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. V...
KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). ...
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
ESIAEG. KESKAEG. LIIVI SÕDA. ÜLEMINEKUAEG KESKAJAST UUSAEGA. Kordamisküsimused Mõisted Arheoloogiline kultuur ( millised arheoloogilised kultuurid on iseloomulikud Eesti kiviajale ) kammkeeramika, nöörkeraamika, vene kirve teema, Muistis – esemes või kombed mis on säilinud muinasajast Maakond - maakond, Kihelkond – maakond koosneb kihelkondadest?, malev animism – usklik väeüksus, vasallkond – väikemaaomanikud, teoorjus – TALUPOEG maksab elamise eest mõisas töötades no peab töötama, sunnismaisus – su pere võlad pead sina ära maksma, kui need on peal. , adramaa – talu, mida hariti adraga. Kaart Muinasaja Eesti halduslik jaotus ja tähtsamad linnused. Missuguste võõrvõimude vahel toimus Eesti alade jagamine või ümberjagamine? Rootsi, Vana-Liivima, Venemaa, Poola, Taani, Saksa-Rooma kuningriik Daatum ja kelle vahel Eesti alad jagati. Analüüs , küsimused Balti ristisõja põhjused, käik ja tulemused Ristiu...
Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti ajaloo juured ulatuvad väga kaugetesse aegadesse. Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja ko...
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Ajalugu Liivi sõda: Sõja taust: vana-liivima ümber kogunesid tugeva keskvõimuga riigid- venemaa,rootsi, taani ja poole-leedu. Samal ajal oli vana-liivimaa killustatud,nõrk ja sisetülides. Sõja põhjused: sõja ajendiks oli nn tartumaksu maksmata jätmine venemaale. Sõja tegelikuks põhjuseks oli aga vana-liivimaa naabrite, eriti venemaa (ivan julm) soov oma valdusi laiendada. Sõja algusaastad: liivi sõda alustasid 1558. aastal venelased sissetungiga tartu piiskopkonda, see järel narva. Mõlemad linnad langesid , s.t tartu piiskopkonna lõppu. 1559. aastal müüs saare-lääne piiskkopp oma valdused taani kuningale, valitsema asus kuninga vend hertsog Magnus. 1560. aastal sai liivi orduvägi hoomuli lahingus venelastelt haledalt lüüa. Ordumeister Fürstenberg vangistati ja ta suri venemaal. Venelaste kätte läks suurem osa Eestist. Uueks ja viimaseks liivi ordumeistriks sai Gotthard Kettlers. Vana-Liivimaa lõpp: 1561. aastal lõppes vana-...
1186, 1199, 1201, 1202, 1208, 1210, 21.09.1217, 1219, 1227, 1236, 1238, 1242, 1248, 1290, 23.04.1343, 1346, 1397, 1523, 1524, 1535. NB Ei piisa ainult sündmuse nimetamisest vaid õpilane peab teadma ka selle sisu ja tausta. Meinhard, Berthold, Albert, Lembitu, Valdemar II, Aleksander Nevski, Valdemar IV. 1) Ristisõja põhjused. 2) Eestlaste allajäämise põhjused Muistses vabadusvõitluses. 3) Talupoegade olukord pärast Muistset vabadusvõitlust. 4) Keskaegsed Eesti linnad. 5) Maaisandate omavahelised suhted Vana-Liivimaal. 6) Vana-Liivimaa maapäev. 7)Millised ohud varitsesid Vana-Liivimaad 15.-16. sajandil? Ordud ja kloostrid Vana-Liivimaal. Tsitertslased- Padise, Kärkna. Asusid eraldatud kohtades ja olid tugevasti kindlustatud. Küllap ehitasid tsistertslased siinmail esimesed vesiveskid. Dominiiklased- Tallinn, Tartu. Suurem avatus kui tsistertslased. Frantsisklased- Viljandi, Tartu, Rakvere. Jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine (...
Põhja sõda 1700-1721 Eessõna Põhja sõdas algas jätkusks teistele sõdadele,mis olid toimunud Venemaa,Poola,Taani ja Roots i vahel.Rootsi oli nendest riigitest kõige edukab ,ta oli enim võitnud sõdasid.Venemaale oli võimule tulnud auahne tsaar peeter esimene. Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile. Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII...
1. Muinaseestlaste elukorraldus ja suhted naabritega Põhiperioodid: · Kunda kultuur (9000-5000 eKr) o asulad veekogu ääres o esemed kivist, puust, luust, sarvest (tulekivi ja kvarts) kivikirved, ahingud, nooleotsad, pistodad o elatusaladeks olid kalapüük, jaht ja korilus o surnud maeti asula territooriumile · Kammekeraamika (4000) o asulad jõgede, järvede ääres, mererannal ja väikesaartel o võeti kasutusele savi, samuti merevaik ja moondekivimid o algeline maaviljelus o rahvaste segunemine · Nöörkeraamika (3000) o asulad rohumaade ja viljaka mullaga piirkondades o kive lihtviti hoolsamalt o vene kirves o loomakasvatus (kitsed, lambad, veised, sead), intensiivne maaviljelus - KÕPLAPÕLLUNDUS (oder, nisu, kaer) o surnuid hakati matma asulast eemale kõrgematele küngaste...
Eesti keskajal 1. Haldusjaotus keskajal ja peale Liivi sõda. Muutused haldusjaotuses. Millised sündmused neid muudatusi Eesti põhjustasid? Eesti jagunes Taani aladeks, Saare-Lääne piiskopkonnaks, Ordu aladeks ja Tartu piiskopkonnaks. Seda jaotus muutis Jüriöö ülestõus, Taani müüs oma alad Ordule. Peale Liivisõda: Lõuna-Eesti Poola käes Põhja-Eesti Rootsi käes Lääne-Eesti Taani käes 2. Kirjelda Jüriöö ülestõusu ettevalmistusi. Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslaste eest salajas. Jüripäev oli kujunenud rahvakalendri üheks tuntumaks tähtpäevaks, mille valimine ülestõusu alguseks võis olla psüholoogilise mõjuga. (Sel päeval tähistati uus põllumajanduseaasta algust, milesse taheti astuda vabana.) Oli väga oluline alustada ülestõusu öösel, mil tabati vaen...
Liivi sõda 1558-83 Liivi sõda on pigem üldnimetus, pigem on tegu 25 a pikkuse sõdade perioodiga, mille kestel leidsid aset erinevad sõjad. Välispoliitiliselt oli Vana-Liivimaa olukord 16.saj halvenenud, sest naaberriigid tugevnesid, aga samal ajal Vana-Liivimaa oli ikka killustunud. Vana-Liivimaad taheti saada, sest siit läks läbi kaubateeVm-Lä-Eu, mis tõi tulu. Sõja vallandajaks saab pidada Venemaad. Moskva vürstiriik oli teised riigid endaga liitnud. 16.saj alguses oli Vana-Liivimaa ja Moskva vahel sõlmitud vaherahu. Rahu käidi perioodiliselt piekndamas. 1554.a läks Vana- Liivima delegatsioon uuesti Moskvasse, et seda rahu pikendada. Moskva esitas terve rea nõudmisi, mis tingimustel ta on nõus rahu pikendama. Kõige olulisem, mida nõuti, on Tartu maks- nõuti, et Tartu piiskopkonna iga meeshinge pealt makstaks 1 hõbemark aastas. Mitte alates 1554, vaid tagasiulatuvalt aastani 1503, kui vaherahu esmalt sõlmiti. Maksu kokkusaamiseks anti ...
Forselius Harju-Madise ja Risti rootslase pastori poeg. Kuna talupoegade õpetamine kulges väga vaevaliselt ja polnud väga heal tasemel õpetajaid, siis hakkaski ta 1684 aastal õpetajaid välja koolitama. Samal aastal avati Tartu lähedal Forseliuse seminar Stahl kirjutas jutlusekogu nn. käsi-ja koduraamatu. Tema raamatul oli laialdane levik ja kogus tuntust. Tegi ka eesti keele grammatika aga surus sellele peale saksa reeglistikku. Maapäev Balti rüütelkondade kõrgeim esinduskogu Academia Gustaviana oli ametlik Tartu Ülikooli algne nimi. Gustav II Adolf Rootsi kuningas, kes ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud mingeid kokkuleppeid nende vahel Maariik ehk landesstaat oli E. Ja L. Aadlike omavalitsus Reduktsioon endiste riigimaade osaline tagasivõtmine Rüütelkond - Balti aadlike seisuslik ühendus, E. , L. ja Saaremaal Maanõunike kolleegium rüütelkonna alaline tegutsev organ. Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõ...
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareL...
Keskaja ühiskond Eestis- linnad ja kaubandus Keskaeg kestis 5.-15. sajandini. Keskajal hakkasid tekkima linnad. Linnad tekkisid asulatest ning alguses olid need küllaltki algelised, kuid ajapikku arenesid suuremaks ja tugevamaks. Linnades oli olulisel kohal kaubandus ja käsitöö. Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus. Eestis sai üheksa asulat linnaõiguse. Kodanikuks sai hakata vaba inimene, kes elas püsivalt linnas ja maksis kodanikumaksu. Linna valitses raad. Rae võim oli väga suur ja omandas reformatsiooni järel peaaegu piiramatu täiuse. Raele kuulus kõrgeim kohtuvõim nii tsiviil- kui ka kriminaalasjus. Väiksemates linnades pidi raad aga oma võimu jagama maaisanda määratud linnafoogtiga ehk põhikohtunikuga. Rae võimkonda ei kuulnud aga linnade juures paiknevad maaisandate residentsid. Raad sekkus tugevalt kodanike isiklikku ellu, et panna piir liigsele priiskamisele. Raehärra pidi olema sün...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Rootsi aeg Eestis 1629-1710(1721) Halduskorraldus Eestimaa kubermang Läänemaa Harjumaa Järvamaa Virumaa Liivima kubermang Lõuna-Eesti Saaremaa Kõrgeim valitsusametnik kindralkuberner Allus kuningaöe, elasid Tallinnas ja Riias Ülesanded Kamandas sõjaväge Nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike Jälgis raha laekumist ja kulutamist Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade eest ning tagas avaliku korra Rüütelkonnad Eestimaa rüütelkond Liivimaa rüütelkond Saaremaa rüütelkond Ülesanded Koondada maavaldajast aadlikke Kaitsta adlike õigusi riigivõimu eest Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremal 6) maanõunikku, kes tegelesid oluliste küsimuste arutamisega Rüütelkonna pealik (Liivimaal maamarssal) tegeles igapäevaste jooksvate küsimustega Kohtuvõim Maakonna tas...
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, ses...
19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19. saj keskpaiga keelemees · Eesti kirjakeele arendaja · Propageeris uut kirjaviisi · Oskas heebrea, kreeka ja eesti keelt · Reformis eesti keelt · Töötas välja normid...
Teatavad muutused toimusid, kui võimule sai Katerariina, kes oli võimul 1762-1796. 1765. Aastal lm Brown, parandada talupoegade olukorda (Kateriina tahtis nii). Lm rk oli sellele nõudmisele igati vastu. Rk arvas, et keskvõim on oma piire ületanud ( Lm siseasjadesse sekkunud). Brown andis teada, et kui seadusi vastu ei võeta, Kateriina kehtestab jõuga. Maapäev otsustas vastu võtta (retsessi), see avaldati kindralkubermang oma Browni patendina (positiivne määrused). Liivima majandusreglemendiga sarnases. Seal oli: Talupoegadel oli õigus vallasvarale. Mõisakoormistele seati ülempiirid. Talupoegadele anti õigus oma ülejääke vabalt turustada kui mõisakoormised olid täidetud. Kodukariõigust piirati 30 pitsahoobini. Talupoeg sai õiguse nendest seadustest mitte kinnipidajaid kohtusse kaevata. See kehtis ainult Liivimaa kubermangus ja Ek ei kehtinud, kontroll seaduse täitmise üle oli nõrk. Katerariina 2. aega jäi ka asehaldusaeg 1783-1796. Siins...
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...
Talurahva seaduste vastuvõtmise põhjused: -Mõisniku seaduse kohalt: 1. Mõisamajandus ei õigustanud enam ära ja ei andnud tulemust -Tsaari seisukohalt: 1.Alexandr 1. pooldas reforme, soovis oma mainet eurooplaste silmis tõsta, et näidata et ta on liberaalne tsaar. Alustati selle näitamist Baltikumist sest oli rohkem euroopale avatud, kui venemaa. 3.Haritlaste seisukohalt: 1.Pärisorjus ei sobinud kokku valgustusideedega. Kristiseerisid pärisorjust. 4. Talupoegade seisukohalt: 1. Talupojad olid rahulolematud ja neid kardeti et võib toimuda ülestõus 2.1804.a- talupojad ei pääsenud küll pärisorjusest, aga neid ei tohtinud enam müüa,kinkida, pantidaja nussida. Liivimaa talupojad said õiguse omandada vallasvara, võisid maad osta ja talu edasi pärandada. Koormised viidi ka vastavusse maa suuruse ja ja väärtusega. Maad mõõdeti ja kaardistati tänu sellele. Koormised kirj. Vakuraamatusse. 1816/19(Liivimaal)-*Talurahvas kuulutati isiklikult vabaks...
Jõgeva Gümnaasium Referaat EESTI ESIMENE ÜLDLAULUPIDU Karolin Küngas 8.D Juhendaja: Jana Tiido 2011 Eesti esimene üldlaulupidu Eesti esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. Juunil Tartus. Algataja oli Johann Voldemar Jannsen, kes kirjutas sõnad ka Eesti hümnile, oli Vanemuise lauluseltsi juht ja toimetas ,,Eesti Postimeest". Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid, kes oli eesti helilooja ja teda peetakse ka üheks eesti rahvusliku muusika rajajaks. Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid Laulupidu taheti korraldada, sest lähenemas oli eesti rahva 50.priikslaskmise aastap...
Kirjandus avaramas tähenduses hõlmab rahvaluulet ja kõike kirjapandut, kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi za...
Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni Põhjused: 1) 1699 Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu 2) Rootsil oli soov muuta Läänemeri enda sisemereks, kaitses oma valdusi 3) Poola soov oli tagasi saada oma kaotatud alad 4) Taani soov saada ülemvõimu Läänemerel 5) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja tagsi saada kaotatud alad. Tähtsamad sündmused: · 12.02.1700 - Põhjasõja algus-Riia piiramine August II Tugeva poolt · 1700. nov - Narva lahing ja rootslaste võit 1703 - Venelaste vallutused- põletati Paide,Viljandi, Rakvere, Valga, Tartu, Põltsama · 1703 - Peterburi linna rajamine Neeva suudmesse · 1704 - Tartu,Narva vallutamine venelaste poolt · 1708 - Tartu elanike küüditamine Venemaale · 1709 - Poltaava lahing-rootslaste purustamine · 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki ...
VAIMUELU Ehkki Põhja-Eesti Taani valdused kuulusid kuni keskaja lõpuni Lundi peapiiskopi alla, oli see alluvussuhe pigem formaalne. Tegelikult osalesid Tallinna piiskopid Riia kiriku ettevõtmistes. Piiskopid olid vaimulikena universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Kuna piiskopid olid enamuses võõramaalased, siis vahendasid nad Liivimaale uusi kultuurilisi mõjusid. Piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes. Seal pidasid jumalateenistusi toomhärrad- kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivima haridusliku eliidi, sest enamus neist olid õppinud välismaal ülikoolides. (tegutses ka toomkool). Piiskopkonnad jagunesid kirikukiheldkonadeks e. territoriaalsete...
Eesti ajalugu II. Kontrolltöö I. Kordamine 1. Liivi sõda. Millal? Miks? Põhilised osapooled (5). Tulemused. 1558-1583. *Venemaa soov vallutada Läänemere äärsed alad ja saada vaba väljapääs Läänemerele, *Vana-Liivimaa oli sõjaliselt ja poliitiliselt nõrk(vaenujalal olev väikeriik), *Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas. 1)Moskva Suurvürstiriik, 2)Taani, 3)Rootsi, 4)Poola-Leedu, 5) TULEMUSED: Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Rootsi käes olevat ala hakati nimetama Eestimaaks. 2. Rootsi suurriigi kujunemine. Millal läks Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti (koos Lätiga), Saaremaa? Põhja- Eesti 1583 (peale Liivi sõda). Lõuna-Eesti Lätiga 1629. Saaremaa 1645 Millist perioodi kutsutakse Rootsi suurvõimu ajastuks? (aastad, olu...
AJALUGU 1. Ülevaade Euroopa ristiusustamisest. Kestis üle 1000 aasta. 1.saj pKr. Ristiusu teke Rooma võimu aluses Palestiinas juutide monoteistlikust usust-judaismist. Ristiusu rajajaks peetakse juudi rändjutlustajat Jeesust. Ristiusu kiire levik. 1.-3.saj ristiusu levik Rooma impeeriumis vaatamata kristlaste tagakiusamisele. 313.a Milano ediktiga legaliseeriti ristiusk Roomas 381.a Theodosius suur kuulutas ristiusu riigiusuks 495.a Chlodovechi lasi end ristida ning surus selle ka oma rahvale peale 988.a Venemaal võeti vastu ristiusk. Vürst Vladimiri valitsusajal. I aastatuhande lõpuks oli ristutud peaaegu kogu Euroopea (välja arvatud nö paganlik vöönd- lapimaast leeduni) 1198-1290. a toimus liivima ristisõda sh. muistne vabadusvõistlus (1208- 1227) 12.-13.saj korraldasid rootsi kuningad 3 ristiretke soome ristiusustamiseks. Alates 15.saj lõpust seoses suurte maadeavastustega levis ristiusk üle kogu maailma ja on kaasajal levinuim usk...
1.Milles seisneb imperialismi olemus? suurriigid tahtsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas. Koloniaalvallutused ja majanduse mõjuvõimu laiendamine. 2.Mis iseloomustab maailmamajanduse arengut 20.saj algul? *kiire *ebaühtlane *kaubanduse tähtsuse kasv *tähtsad turusuhted *maailm globaliseerus 3.millist mõju avaldas teaduse ja tehnikaareng maailmas? Too näiteid teadustehnika saavutustest. Aitas kaasa imperialismi arengule. * konveierid-H.Fordi autotehases *Zeppelini õhulaev Saksamaal *G.Marconi esimene raadiosaade *sidetehnika areng 4.Kuidas kujunesid sõjalised blokid Antant ja Kolmikliit? Kes sinna kuulusid? Millal need asutati? Suurriigid hakkasid omavahel grupeeruma, et ohukorral üksteisele appi minna. Antant: 1893-Venemaa+Prantsusmaa 1904-Inglismaa+Prantsusmaa 1907-Inglismaa+Venemaa Kolmikliit: 1879-Saksamaa+Austria-Ungari 1882-Itaalia Millised olid nendesse riikidesse kuuluvad eesmärgid? Saksamaa: *uute kolooniate haaramine *purustad...
Liivi sõda Vana-Liivimaa oli 16.sajandil killustunud viieks tihti vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik, lootes kasutada Vana-Liivimaa sõjalist nõrkust ja teiste Läänemere-äärsete riikide omavahelisi lahkhelisid. 1558 jaanuar - Moskva väed ületavad Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstavad Lõuna-Eesti külasid 1558 kevad - Narva ordulinnuse piiramine, mis sai veerand sajadiks Vene riigi tähtsamaks sadamalinnaks, pakkus Narva kaupmeestele enneolematuid rikastumisvõimalusi. 1558 juuli - Tartu langeb venelaste kätte 1559 august - Liivima tugevaim riik orduriik annab end Poola kaitse alla(hiljem si...
1)Kes juhtis Lui 14 ajal Prantsusmaa välispoliitikat ja militaarpolitiikat? Nende peaeesmärgid ja milleni see viis? Lui 14 valitsemise ajal juhtis Prantsusmaa militaar ja välispoliitikat kuningas ise, üritades riigipiire laiendada sedavõrd, et see muudaks võimatuks riigi eduka ründamise mis tahes suunast. Selline tegevus viis Prantsusmaa eriaegadel konflikti pea kõigi ülejäänud Euroopa võimudega. Esmajärjekorras Hispaaniaga. 2)Millise riigi vahendusel ning milliste riikide vahel sõlmiti 1720. a Uusikaupunki rahu ja mida selle rahu tingimused kaasa tõid? 1720. aastal sõlmisid rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Selle tulemusel fikseeris Venemaa oma võidu ja tõusis Euroopa suurriigiks. Rootsi langes suurriigist regionaalseks teisejärguliseks riigiks, loovutades Eestimaa ja Liivima alad Venemaale. Tugevnesid Venemaa mõjud Poolas ja Euroopas hakkasid tugevnema Preisimaa mõjud. 3)1795. a toimus Poola lõplik jagamine tsarinna Katariina II juhtimi...
Varauusaeg 1.Miks kerkis võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel päevakorrale?(2p) Tänu oma soodsa geograafilise asendi tõttu oli Baltikum vahendajaks Lääne- ja ida-Euroopa vahel. Liivimaa naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu, kes üha enam huvitusid oma mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Maha ei jäänud ka Taani ja Rootsi, kes mite vähem olid sellest piirkonnast huvitatud. 2. Liivi sõjas osalejad. Milliste tulemstuga lõppes liivi sõda?(6p) Poola-oli pikemat aega konkurentsis ülevõimu pärast Liivimaal, kuid lõpuks jäi kaotaja rolli. Venemaa-sõja alguses oli väga edukas, kuid ei saanud vastupanu osutada Rootsi pealetungile. Rootsi- kasutas ära Poola ja Venemaa vahelisi kokkupõrkeid ning vallutas kogu Liivimaa. Taani- valitses pikkalt saartel, kuid oli lõpuks sunnitud rootslastela kaotama. 3.Seleta mõiste Rootsi aeg. Tooge positiivseid ja negatiivs...
AJALOO 2. KURSUSE 2. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 1. Venestusaeg – iseloomulikud jooned. Valitsemine: Umbkeelsed venelastest ametnikud Asjaajamiskeel- vene keel Haridus: Venekeelne õpe Uued õppeprogrammid (paljud õpetajad lasti lahti) Usk: Vene õigeusu pealesurumine Õigeusu ehitised (A. Nevski katedraal, Kuremäe klooster) Kohanimed: Asulate ümbenimetamine Mitmekeelsed tänavasildid (Tartu- Jurjev) Igapäevaelu: Seltsielu piiramine Segaabielude soosimine 2. Miks venestusaeg ei andnud soovitud tulemusi? Eesti etniline identideet oli liiga tugev, massiline ümberrahvastamine polnud enam võimalik Ei suudetud lõhkuda saksa kultuuritraditsiooni Eestis levisid monarhiavastased liberaalsed ja sotsialistlikud ideed 3. Uued rahvuslikud juhid – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson JAAN TÕNNISSON Eesti Posti...
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2.Millal, millise lepinguga lõppes Poola Rootsi sõda? Tulemus (alad)? 1629- Altmargi vaherahu- Poola ja Rootsi vahel. Kogu eesti mandriala Rootsi võimu alla. Ka põhja-Läti koos Riia linnaga. 3.Millal ja millise rahulepinguga sai Rootsi endale Saaremaa? Kellelt? Millal ja kelle vahel sõlmiti Kärde ja Oliwia rahulepingud? 1645. Brömsebro rahu- Saa...
Eesti ala valitsejad 14. 18. sajandil Eesti ala on läbi aegade valitsenud mitmed riigid kuna eestlased pole oma väikese rahvaarvu ning piisavate ressursside puudumise tõttu suutnud kaitsta oma iseseisvust. Lisaks sellele asub Eesti ala küllaltki soodsas kohas. Eesti alal on paljud riigid võimuvõitlust pidanud. Näiteks võib tuua Venemaad, Rootsit ja Taani kuningriiki. Pärast madisepäeva lahingut, kui eestlased kaotasid, sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas Valdemar II. Taanlaste kindlaks eesmärgiks oli Eesti ala püsivalt vallutada. Pärast võidukat lahingut Taanlaste poolt lasi Taani kuningas Tallinna alla ehitada kivilinnuse, määras Eestimaa asehalduri, kelle ülesandeks jäi kehtestada Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. Eesti ala aga üldiselt jaotus nii mitme riigi vahel. Lisaks Taanile, kes oli hõivanud Põhja-Eesti, läksid Sakala ja Järv...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Liivi sõda ● Toimus 1558-1583 ● Osapooled: ○ Moskva suurvürstiriik ○ Poola-Leedu ehk Rzeczpospolita ○ Taani ○ Rootsi ● Iga riik soovis oma valdusi laiendada ● Sõda algas venelaste pealetungiga. Saare-Lääne piiskop müüs oma alad Taanile, Orduriik andis end Poola kaitse alla, Harju-Viru ja Tallinn andsid end Rootsi kaitse alla. ● 1561 lõppes Vana-Liivimaa periood. Liivi sõda oli kujunenud riikidevaheliseks konfliktiks. ● Koos Liivi sõjaga toimus ka Põhjamaade seitsmeaastane sõda. ● 1582 - Jam Zapolski vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Liivimaa ala läks Poolale. ● 1583 - Pljussa vaherahu Venemaa ja Poola vahel. Põhja-Eesti ja Ingerimaa Rootsile. Piir Venemaaga hakkas kulgema mööda Narva jõge. Poola aeg Liivimaal ● Aadlid said endised maavaldused tagasi. ● Kinnitati talupoegade pärisorjus. ● Luteri usk säilis. ● Korrastati Liivimaa halduseid....
Muutused usuelus 1629-1721 Luterlik kirik Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine algas Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku halba seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ning enamik kogudusi olid jäänud õpetajateta. 1629. aastal asutati Põhja-Eestis Eesti Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks Eestimaal sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal (1638-1657) luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Lõuna-Eestis ja Liivimaal asutati 1633. aastal Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, mille ülesanneteks olid Rootsi kuningriigi dominioonide hulka kuulunud Eesti- ja Liivimaa kiriku- ja usuelu korraldamine, kirikute ehitamise ja nende regulaarsete sissetulekute tagamine, vaimulike ja kooliõpetajate ametiülesannete täitmise ja elukommete järele valvamine, abielurikkumiste, koguduste ja vaimulike omavaheliste lahkhelide ja tüliküsimuste lahen...
P ärast Muistset vabadussõda 1227. aastal jagati Eestimaa 4 võitja vahel. Eestis ja Lätis vallutatud alad kokku olid tuntud Liivimaana. Põhja-Eest alad olid tuntud Eestimaana. Maa jagati üksikuteks piirkondadeks, mille etteotsa said peaaegu sõltumatud maahärrad. Nende käsutuses olevad alad kujutasid endast väikseid feodaalriike. Taani valdusi Põhja-Eestis hakati nimetama Harju-Viruks. Läänemaa ja osa Saaremaast ning Hiiumaast langes Saare-Lääne piiskopkonna valitsemise alla. Kagu- Eestit nimetati Tartu piiskopkonnaks. Seda ajajärku, mil Eesti oli jagatud 4 alaks, nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks ning ka orduajaks. I lmalikku võimu Eestis esindas Liivi orduriik. See loodi 1237. aastal ning oli üks esindusharu Saksa ordust Liivimaal. Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister. Ta omakorda allus küll Saksa ordu pealikule, kuid Liivimaal oli tal täielik voli. Orduriigi pealinnaks oli algselt Riia, seejärel Võnn...
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
Arhitektuur ja ehitatud keskkond XX sajandi Eestis Kursusee esmärk: vaadata, kuida suuem osa Eestist on ehitatud. 1. Poliitika ja majanduse antud võimalused – Raha, juriidiline raamistus 2. tellija olemasolu - arhitekti dialoog tellijaga 3. kes kavandas – arhitekt kui isiksus 4. Arhitektuuri institutsiooni ehitmine – kuidas ühiskond tajub kes on arhitekt mis on arhitektuur, kuidas toimub reproduktsioon, arhitektuuri toetav institutsioon, kriitika, väljaanded, muuseum. 5. Eesti arhitektuuri ehitamine – 20. sajand jaguneb 4. Suhteliselt vastandlikku perioodi. Seal on palju katkestusi, kirjanik Hasso Krull räägib katkestuste kultuurist, kus mitmel korral otsast peale on alustatud tühjalt kohalt. Eesti ja liivima kubermangud Tsaari Venemaal ehk tsaariaeg kuni 1917 Eesti Vabariik ehk eesti aeg 1918-1940 ...
11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil? Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, Ordumeister koos orduametnikega Vasalkondade esindajad Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, mää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
