Tallinna Tehnikaülikool 2.1 Ainete lahutamine geelkromatograafia meetodil Liina Reimann 134537KATB Kromatograafia- segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Kromatograafilisi meetodeid kasutatakse laialdaselt aminohapete, valkude, süsivesikute jt ainete segude lahutamisel. Geelkromatograafia on meetod erinevate suurustega molekulide eraldamiseks segust. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Molekulid, mis on liiga suured, et mahtuda geeli pooridesse, tulevad kolonnist läbi esimesena. ...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse v...
Lora Sulg, Proviisor II, sügis 2010 1. OPTILISED MEETODID. Optiliste meetodite korral kasutatakse aine võimet mõjutada valguskiirguse omadusi, nagu intensiivsus, sagedus, levimiskiirus, polarisatsioonitasand. Valguskiirgus- elektromagnetkiirguse diapasoon, kuhu kuuluvad ultravioletkiirgus (1-400nm), nähtav kiirgus (400-800nm), infrapunakiirgus (800-1000000nm). Farmatseutilises analüüsis kasutatakse kõige enam vahemikku 190-400 nm. Valge värv on kogu spektri värvuste segu. Sinine, roheline ja punane on põhivärvused ja nendest sünteesitakse kõik värvused. Purpurpunane ja taevassinine on täiendvärvid, millest tinglikult sünteesitakse must värvus. Mida väiksem lainepikkus, seda rohkem energiat. 1.1 REFRAKTOMEETRIA. Valguskiirguse levimise suuna muutumine ehk murdumine ehk refraktsioon on põhjustatud valguse levimiskiiruse muutumisest üleminekul ühest...
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLUS (stantsimine) Töö nr: 18 Ees- ja perekonnanimi:trollolloo Rühm: Matb23 Üliõpilaskood:trolloloo Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 11.04.12 15.04.12 Töö eesmärk ja ülesanded: Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus. Variant 18 ...
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia. Välisjõudude töö pöörlemisel. Keha pöörlemine ümber liikumatu telje. Pöörelgu keha ümber liikumatu telje, mille nimetame teljeks z. Elementaarmass mi joonkiiruse võib esitada kujul vi= Ri , kus Ri on mi kaugus z- teljest. Järelikult on i- nda elementaarmassi kineetilin...
Millised olid Aquino Thomase skolastika põhiseisukohad? Aquino Thomas oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Ta sündis Itaalia kõrgaadli perekonnas tõenäoliselt 1225. aasta alguses Napoli territooriumil oma isa krahv Landulfi lossis Roccaseccas. 5 aastasena läks kloostrisse õppima, seejärel hakkas ta rändjutlusajaks. 22. aastaselt hakkas ta ise Napolis õpetama ja avaldas oma esimese teose. Kirjelduste järgi oli Aquino olnud veidi tüse ning tõmmu. Suurt kasvu, suure peaga ja pool kiilakas. Thomas uskus, et inimese hing on sündides tabula rasa ehk valge leht ning kõik teadmised tuleb omandada meelekogemuste kaudu. Thomas uskus, et igal elusolendil on hing, mis annab kehale kuju ja on selle ühtsuse printsiip ning inimene on psühhofüüsiline tervik. Füüsiline surm pole meie lõpp. Thomas on oma aja filosoof, mis tähendab, et tema filosoofia on põimunud ristiusuga. Ta oli Aristotelese andunud fänn ja seega ta põimi...
Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks. Vända raadius on võlli raadiusest suurem, mistõttu ühe täisp...
Metallide töötlemise eriala MT-08 Planetaarülekanded Referaat Juhendaja: Sisukord Vedav lüli.....................................................................................................................................3 Planetaarülekande eelised:...........................................................................................................3 Planetaarülekande puudused:.......................................................................................................3 Planetaarülekande telgede vahe...................................................................................................3 Suurratta laius planetaarülekandes...............................................................................................4 Väikeratta läbimõõt..................................
1. ERT I printsiip. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neid kulgevate loodusnähtuste kirjeldamisel samaväärsed 2. ERT II printsiip. Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski inertsiaalsüsteemis ja on kõikides inerstiaalsüsteemides ühesugune. 3. Mis järeldub ERT II printsiibist? Valguse kiirus ei sõltu suunast. 4. Milles seisneb kaksikute paradoks? Kui näiteks üks kaksikutest läheb kosmosereisile ja naaseb hiljem Maale, siis pole ta oma kaksikvennaga enam ühevanused. Kosmoses käinud kaksik on jäänud teisest nooremaks 5. Aja sõltuvus keha liikumise kiirusest. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6. Milline suurus ERT-s ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valgusekiirus 7. Massi sõltuvus liikumise kiirusest. Keha mass sõltub liikumise kiirusest. 8. Massi ja energia ekvivalentsus. E = mc2 9. Mis on seis...
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
1) ERT 1.printsiip: Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on neis kulgevate protsesside kirjeldamisel samaväärsed. 2) ERT teine printsiip: Valguse kiirus ei sõltu suunast üheski süsteemis ja on kõikides inertsiaal süsteemides ühesugune. 3) ERT 2.printsiibist järeldub aja suhtelisus ja valguse kiirus ei sõltu suunast Näide: Rongiga seotud taustsüsteemis jõuab valgus samal ajal rongi algusesse või lõppu, ehk sündmused on samaaegsed. 4) Kaksikute paradoks: seotud ajavoolamise kiiruse relatiivsusega. Kui üks kaksikutest viibib kaua suurel kiirusel, siis vananeb ta aeglasemini. Maale naastes aga vananeb ta õigesse ajavahemikku tagasi. 5) Aja sõltuvus, keha liikumise kiirusest. Valem. Aja kulg, mis on liikumatu uuritava keha suhtes, nimetatakse omaajaks. Kell, mille suhtes keha liigub kiirusega v näitab aja vahemiku t, ehk omaaeg on minimaalsem. 6) Milline suurus ERT ei sõltu taustsüsteemi valikust? Valem Valguskii...
Mis on punkti trajektoor? Trajektoor - pidev joon, mille joonistab punkt oma liikumisel. Milline on punkti liikumise seadus vektorkujul? r = r(t) Mida nimetatakse loomulikuks koordinaadiks punkti liikumise korral trajektooril? Loomulik koordinaat punkti liikumisel on kõverjooneline koordinaat s. s = f (t ) Mis vahe on ristkoordinaatidel ja loomulikel koordinaatidel punkti kinemaatikas? Loomulikel koordinaatidel on trajektoori kujuline kõverjooneline koordinaattelg. t s x 2 y 2 z 2 dt 0 Neid seob valem: Kirjutada punkti liikumise seadus trajektooril loomuliku koordinaadi kaudu. s f (t ) Kirjutada punkti liikumise seadus ristkoordinaatides. x f1 (t ) y f 2 (t ) z f 3 (t ) Defineerida punkti liikumise kiirus. Kirjutada ka valem. Punkti liikumise kiirus on selle punkti kohavektori tuletis aja järgi. ds v s ...
1.Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. 7. Mineraal ained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised Lihasgrupp Suuremad Ülesanne ühendid aga elastsuse. lihased 3.kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade Pealihased Mälumislihased, Liigutab luude otstes kõhrest koosnevad kasvuvööndid. miimilised alalõualuud. Kasvuvööndi rakkude jagunemise tõttu kasvab luu lihased Muudavad näo pikemaks. Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ilmet. ühendab teda ümbritsevate kudedega. Luuümbris Kaelalihased Paljud väikesed Liigutavad pead moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud lihased. ...
Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini poolt loodud füüsika teooria , mis revideerib Newtoni mehhaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria. Erirelatiivsusteooria on relatiivsusteooria osa. Relatiivsusteooria koosneb erirelatiivsusteooriast (avaldatud 1905) ja erirelatiivsusteooriat üldistavast, gravitatsiooni olemust kirjeldavast üldrelatiivsusteooriast (lõpetatud 1916), mis taandab gravitatsiooni aegruumi kõverusele. Relatiivsusteooria revideerib klassikalise füüsika arusaamu ajast ja ruumist. Erirelatiivsusteooria käsitleb muuhulgas ruumi ja aja käitumist teineteise suhtes liikuvate vaatlejate seisukohast. Aeg ja ruum osutuvad suhtelisteks: kestus ja vahemaa võivad olla eri vaatlejate jaoks erineva...
Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul. Mehaaniliseks tööks. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega (tähis: A, valem: A=Fs, ühik: 1 dzaul). Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega (tähis: N, valem: N= A:t, ühik: 1W). Energia - keha võimet teha tööd min. energiaks. Tuntumad energia liigid: · mehaaniline · soojus en. · valgus en. · elektri en. · tuule en. · hüdra en. tuuma en. Mehaaniline energia koosneb kineetilisest-ja potensiaalsest energiast. Kineetiline energia on kehal siis kui ta liigub. Valem: E(väike k) = mv (astmes 2) : 2. Kineetiline energia sõltub põhiliselt kiirusest. Nt: püssikuul, massist: rong, auto kiirusest. Potensiaalne energia on kehal siis kui ta on vastasmõjus teise kehaga. Tuntuim liik on ülestõstetud keha. Valem: E(väike p) = m korda g korda h...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
John Keats (1795-1821) 2010 John Keats, by William Hilton Põhifaktid Sündis 31.oktoober 1795 Moorfield, London ja suri 23.veebruaril 1821 tuberkuloosi Briti luuletaja Erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Hariduse lünklikkuse korvas ta iseõppijana Tee luuletajaks saamiseni Ta isa,Thomas Keats, suri kui poeg oli 8- aastane ning ema, Frances Jennings Keats, suri kui John oli 14-aastane Tal oli kaks venda-George(1797-1841) ja Tom(1799-1818) ning õde Frances Mary(1803- 1889) Ta alustas kirjutamist 1814.aastal, 1817.aastal avaldas ta esimest korda oma loomingut, pälvides palju negatiivset tagasisidet. Tee luuletajaks saamiseni Kuid Leigh Hunt jätkas tema tööde avaldamist ning tutvustas teda paljudele mõjukatele inimestele, sh John Hamilton Reynoldsile, kellega John sai väga headeks sõpradeks. Ta armus Fa...
Ilme valiku tehnika Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide) , Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada, Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete, keskel ja ristlõikel või Otsal) ((gingival, middle, and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni. Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni ini...
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
Analoog- ja digitaalmõõteriistad Elektrimõõteriistadega mõõdetakse • elektrilisi suurusi (pinge, vool, sagedus, võimsus, takistus jm) , • mitteelektrilisi suurusi (temperatuur, rõhk, kiirus, nihe jm). Mõõdetavate elektriliste suuruste arv on küllaltki suur. Lisaks puhtelektrilistele tavasuurustele on vaja mõõta tihti ka muid suurusi, mis iseloomustavad mitmesuguste protsesside, materjalide ja seadmete elektrilisi ning vajadusel ka magnetilisi suurusi. Otsemõõtmisega on mõõdetav vaid väga vähene arv elektrilisi suurusi (pinge, vool). Takistuse mõõtmine aga toimub juba ahelat läbiva voolu kaudu. Mitteelektriliste suuruste mõõtmistel kasutatakse anduri ja muunduri(te) abil saadud mõõdetava suurusega üheselt seotud elektrilist signaali, mis suunatakse elektrilise mõõteriista sisendisse. Suure grupi moodustavad elektromehaanilised mõõteriistad, milles seadme liikuva osa asend sõltub mõõdetava suuruse väärtusest n...
EKSAM Milleks on ofsetmasinatel niisutussüsteem? niisutusaparaat on ettenähtud trükivormi vaheelementide (mitte- trükkivate elementide) ühtlaseks või valikulikuliseks niisutamiseks Niisutussüsteem ofsettrükis peab tagama ühtlase ja stabiilse niisutusvee kandmise trükivormile. Samuti peab võimaldama juhtida värvi ja vee tasakaalu trükiprotsessis Milliseid niisutussüsteeme teate? Niisutussüsteemid piiritusega Kileniisutus Niisutussüsteemid niisutusvee viimisega värviaparaati Katkestatud niisutuse etteandmise süsteemid Pideva niiskuse etteandmisega seadmed Pihustitega niisutussüsteemid niisutusaparaadid otsese niisutamisega e. konvntsionaalne, ja kaudse niisutamisega, kus niisutusvedelik pääseb trükivormile värviaparaadi kaudu. Niisutussüsteemid Niisutusvedeliku järgi: *piiritusega töötavad *veega töötavad Niisutusvee ülekande viisi järgi : *Kontaksed *Ilma konktaktita Millistest osadest...
Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused Prokarüootsed e Eukarüootsed e eeltumsed rakud päristuumsed rakud 1)tüübid bakterid taimede, loomade, seente rakud ja protistid 2)tuum puudub, selle on asemel on kaksikmembraaniga tuumapiirkond ümbritsetud tuum 3)tuumamebraan puudub on olemas 4)DNA Dna hulk on DNA´d on rohkem, väiksem, on üks on lineaarsed rõngaskromosoom ...
Tööriistade hoidmine raiumisel Raiumise ajal tuleb meislit hoida töödeldava pinna suhtes 30...35 0 nurga all .Väiksema kaldenurga puhul hakkab meisel libisema ega lõika , suurema kaldenurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik. Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all . Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub . Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind .
Mehhanistlik maailmapilt -Valitses 17saj kuni 19saj. - Aluseks Galilei ja Newtoni mehaanika. -Liikumiseks oli vajalik algtõuge, arvati, et see pärineb jumalalt. -Kord liikuma pandud maail on ajas muutumatu ja sarnaneb kellamehhanismiga, mille kõik osad on omavahel ühendatud. -Maailma saab kirjeldada matemaatiliselt võrranditega, mis väljendavad põhjuse ja tagajärje vahelisi seoseid. -Maailmas pole kohta juhusel, kõik on täielikult determineeritud. -Loodusseadusi on võimalik eksperimentaalselt avastada, kui oskame looduselt õigesti küsida. -Makrokehade liikumist seletavad seadused kehtivad ka üksikaatomite ja molekulide korral. -Maailm on pmst tunnetatav, selleks on vaja olendit, mida nim LAPLACE´i deemoniks. See suudab koostada kõikide kehade liikumise diferentsiaalvõrrandid ja need ka integreerida. Nii on maailma moodustavate kehade trajektoorid ja liikumisolekud määratud minevikus ja olevikus. Nähtused:1)mehhaaniline liikumine-keha as...
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia 2)Achilleus ja kilpkonn 3)Lendav nool 4)Staadion Tema paradoksid on äratanud huvi ja põhjustanud peadmurdmisi paljudele filosoofidele TÄNAN KUULAMAST!
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkes...
Hawaii saarestik Marion Kade 10.b Polüneesia Hawaii saarestik u. 4000 km Hawaii vulkaanid tõusevad kõrgustikesse keset Vaikse ookeani laama. See laam liigub 5-6 mm jagu aastas Aasia mandri poole. Laamaga liikuv vulkaan kaugeneb magmakoldest. Vulkaani aktiivsus hääbub ning selle kõrvale tekib ülespoole surutavast magmast uus vulkaan. Kuum punkt-maasisemuse liikumatu magmakolle Hawaii saar ehk Suursaar Kilauea vaade õhust Vaade Mauna Kea tipust Mauna Loa Hualalai Mauna Kea observatoorium Mauna Loa vulkaan 4169 m kõrge Kõige tihedama konsistentsiga ja massiivseim mäekoonus maailmas. Kilauea vulkaan Hetkel ainuke aktiivne vulkaan Hawaiil. Maailma rahutuim vulkaan. ...
Kangi põhimõte, kasutamine tõsteseadmes Tungraud Kang on keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti. Jõu õlg on lühim kaugus rakendatud jõu ja toetuspunkti vahel. Enne kasutamist tuleb tungraua ventiilisüsteemist eemaldada õhk. Seda tehakse: avades ventiili, keerates seda 180° vastupäeva. Seejärel pumbatakse hoova abil mitu korda. Vabastusventiil tuleb sulgeda hoovaga päripäeva keerates, kuni see on täielikult kinni. Siis on tungraud kasutusvalmis. Kui tungraud on varustatud pikenduskruviga, keeratakse see lahti seni kuni tungraua pea on tõstetava koorma all. Tungraua langetamiseks keeratakse vabastusventiili ettevaatlikult vastupäeva. Tungrauda hoitakse peale kasutamist alati vertikaalses asendis, liugur, pikenduskruvi ning pump taandatuna. Tungrauaga saab tõsta autosid, maju jne.. Praktikal, kus ma käisin ...
LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS MIS ON LIHTMEHHANISMID? • Lihtmehhanism on lihtmehhanism, mis võimaldab kasutada vähem jõudu aga selle võrra kaotatakse ka sama palju teepikkusest. • Ühegi lihtmehhanismiga ei ole võimalik võita töös. Nii palju, kui VÕIDAME jõus, nii palju KAOTAME teepikkuses. Nii palju, kui VÕIDAME teepikkuses, nii palju KAOTAME jõus. • Lihtmehhanismiks võib olla näiteks: kaldpind, tali, pöör, hammasratasülekanne. TALI • Koosneb kahest plokist. • Üks liikumatu plokk ja teine liikuv plokk KALDPIND • Kaldpinda kasutades võidetakse jõus nii mitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kõrgusest.(Nt: Mööda mäkke, saab rakendada väiksemat jõudu, kui on raskusjõud. PÖÖR • Kangile sarnane. • Pööral on vänt ja võll. • Mida suurem on vända raadiuse ja võlli raadiuse suhe, seda kergem on ämbriga vett tõsta. HAMMASRATASÜLEKAN NE • Kui nt vä...
RAKVERE AMETIKOOL AL12 Ketas- ja trummelpidurite erinevused Koostaja: Timo Kurves Rakvere 2013 Erinevused: Suur erinevus nende kahe piduri süsteemivahel on ehitus. Trummel pidurite ülesehitus on palju keerulisem kui ketaspiduritel. See pärast kasutatakse ketaspidureid tänapäeval rohkem. Trummel piduritel on klotse palju keerukam vahetada. Ketaspiduritel on vähem igasuguseid vedrusi ja muid detaile, seepärast on ka ketaspidurid massilt kergemad. Ketaspidurite kettal on spetsiaalsed avad, mis tagavad märgatavalt parema jahutuse. Ketaspiduril on minimaalne soojus paisumine, aga trummel piduril on soojuspaisumisest tekkinud erinevused suuremad. Mis halvendab pidurdus jõudu. Trummel piduril on klotside ja trumli vahel väiksem hõõrdepind kui ketaspiduritel. Seepärast on ka ketaspidurid suurema pidurdus efektiivsusega. Ketaspiduritel on klotsid sirged, aga trummelp...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Hammasülekanded 1.1 Eelised ja puudused · Eelised- kõrge kasutegur (kuni 98%). · väikesed mõõtmed (võrreldes hõõrd- ja rihmülekandega). · konstantne ülekandearv. · suur ülekantav võimsus (kümneid tuhandeid kilovatte) · võllide ja laagrite väike koormus. · eriseadmete vajadus hammaste lõikamiseks. · võimatu muuta ülekandearvu sujuvalt. · valmistamise ebatäpsusest tingitud müra. 1.2 Liigid Hammasülekannete liigitus telgede vastastikuse asendi järgi- · silinderhammasülekanded · koonushammasülekanded · hüpoidülekanded · hammaslattülekanded · kruvihammasülekanded Hammasülekannete liigitus hammaste paiknemise järgi ratta moodustaja suhtes- · sirghammastega · noolhammastega · kaldhammastega · kõverjooneliste hammastega Hamba kuju järgi- · evolventprofiiliga · tsükloidprofiiliga · r...
7. Kordamisküsimused. Kivimaterjalide purustus-, sorteerimis- ja rikastusseadmed. 1. Kivimaterjali töötlemise protsessid lähtuvalt lõpptulemusest, purustusaste, arvutused. Kivimaterjali töötlemise lõpptulemusest lähtuvalt eristatakse kahte protsessi: a) purustamine, mille lõpp-produktiks on erinevate terasuurustega killustik b) jahvatamine, mille lõpp-produktiks on erinevate osakeste mõõtmetega mineraalne pulber (teatud ka kui filler). Mõlemad protsessid jaotuvad veel lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhte alusel, mida purustusastmeks kutsutakse ja arvutatakse seosega: C=Dk/dk, kus Dk-lähtematerjali tera keskmine mõõt ja dk-produkti tera keskmine mõõt. Lähtematerjali terade keskmine mõõt määratakse kas või kus a,b,c on materjali tüki mõõtmed kolmes ristsuunas – pikkus, laius, paksus. Kui tegemist on väikesetükilise segumaterjaliga või töötlemise produktiga tuleb tera keskmine ...
LABORATOORNE TÖÖ 4 Nurkade mõõtmine nooniusnurgamõõdikuga H 1.Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Nooniusnurgamõõdik 0° 320°, välisnurgad 0° 0,1mm 180° ja sisenurgad 40° 180° 2. Mõõdetav detail eri nurkadega 2.Mõõteskeem 3.Mõõtetulemused Nurk Mõõde nr.1 Mõõde nr.2 Mõõde nr.3 Keskmin e mõõde 770 14 770 16 770 14 770 15 1030 8 1030 14 1030 10 1030 10 1110 18 1110 6 1110 10 1110 11 680 54 680 54 680 52 ...
Kruvik Kruvik on mõõteriist paksuse ja pikkuse mõõtmiseks. Temaga saab mõõta täpsemini kui nihikuga, tavaliselt 0,01 millimeetrise täpsusega. Ta kujutab endast metallkambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind ehk nullpind kand ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otsapinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 mm. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohas...
Doppler efekt Valgust lahutatakse spektriks, klaasprisma või difraktsioonivõre abil. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja küllalt tihedad gaasid. Joonspektri tekitavad hõredad gaasid ja aurud kõrgel temperatuuril või elektrilahenduse mõjul. Igal elemendil on iseloomulik joonspekter.Neeldumisspektri tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga asub pidevspektrit andev valgusallikas.Neeldumisjooned asuvad täpselt samades kohtades,kus asuksid antud gaasi kiirgusjooned.Seega saab spektrite uurimisega teha kindaks valgust kiirgavate või neelavate gaaside keemilist koostist. Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist. Järelikult on võimalik määrata tähtede temperatuuri. Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti...
1. Kui laetud keha on liikumatu, siis nimetatakse teda ümbritsevat elektrivälja elektrostaatiliseks väljaks. 2. Elektrostaatilise välja põhiomadus: Elektrostaatilise välja igas punktis mõjub sinna asetatud laetud kehale elektrijõud (tõuke- või tõmbejõud). 3. Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub arvuliselt positiivsele ühiklaengule mõjuva elektrijõuga. ⃗ F N ⃗ E= ⃗ q E−elektriv ä lja tugevus ( ) C ⃗ F −elektrij õ ud ( N) q – proovilaengu laeng (C) Positiivse laengu korral on elektrivälja tugevuse vektor suunatud laetud kehast eemale ja negatiivse laengu korral laetud keha poole. k⋅ q E= 4. ε∗r 2 E – punktlaengu elektrivälja välja tugevus...
ARISTOTELES Referaat Koostaja: Juhendaja: Rapla 2010 SISSEJUHATUS Selle tööga tutvun lähemal Vana-Kreeka ühe kuulsaima õpetlase Aristotlesega. Töös käsitlen ta elulugu ja nägemust maailmast. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. ELULUGU Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr 7. märts 322 eKr. Ta oli vanakreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalkidike poolsaarel. 18.37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemias õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma läks Aristoteles Väike-Aasias. Ta abiellus Atarneuse valitseja Hermiase kasutütre Pythiasega. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Kui Aleksander läks Aasia-sõjaretkele naases Aristoteles Ateenasse. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas ...
TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0061 - MASINATEHNIKA 3.5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B. Liikumatus toes tekib kaks reaktsioonijõudu RAx ja RAy, liikuvas toes aga üks RB. Koostame ta...
MUUSIKA MÕISTED Rütm helivältuste organiseeritud järgnevus Meloodia helide kaunikõlaline järjestus Tempo heliteose esitamise kiirus Dünaamika õpetus muusika kõlajõu muutustest Tämber heli omadus, mis kirjeldab kõlavärvi Harmoonia erinevate häälte kooskõlalisus Faktuur muusikalise struktuuri vertikaalne mõõde Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, mille puhul kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine muusikas Polüfoonia mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas Burdoon - lihtsa mitmehäälsuse tüüp || liikumatu või korduvate motiividega saatehääl Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt /madalamalt Liturgia religioosne kombetalitus, mille käigus suheldakse kõrgemate jõududega Missa läänekiriku traditsiooniline armulauaga jumalateenistus Ordinaarium missa need tekstid, mis korduvad igapäevasel...
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid,...
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab tä...
Küsimus 1 Osaliselt õige Hinne 2 / 4 Mis on metalli survevalu masinate ülesanne? Vali üks või enam: a. Valuvormi kinnihoidmine ja sulgemine b. Valuvormi trantsportimine protsessi käigus c. Sulametalli surumine valuvormi d. Detailide sulatamine Küsimus 2 Milleks kasutatakse tasalihvimispinke? Vali üks: a. Tasapindade lihvimiseks b. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks c. Detailide siselihvimiseks d. Tööriistade lihvimiseks Küsimus 3 Milleks kasutatakse ümarlihvpinke? Vali üks: a. Silindriliste detailide siselihvimiseks b. Silindriliste detailide lihvimiseks c. Tööriistade lihvimiseks d. Tasapinnaliste detailide lihvimiseks Küsimus 4 Milliseid materjale saab lõigata laserlõikeseadmega? Vali üks: a. Kõiki materjale b. Elektrit juhtivaid materjale c. Ainult plastdetaile d. Ainult metalle e. Elektrit mittejuhtivaid materjale Küsimus 5 Osaliselt õige Mis on RP...
Mõisted Lahksuguline Munarakud ja seemnerakud arenevad erinevates isendites Liitsuguline Muna- ja seemnerakud arenevad ühes isendis Täismoondega areng Areng, kus muna-,vastse- ja valmikujärgu kõrval esineb ka nukujärk Vaegmoondega areng Putukate moondeline areng, kus moone jaguneb kolme etappi: muna, vastne ja täiskasvanu. (Areneb näiteks rohutirts, nad on lahksugulised) Kehasisene viljastamine Isas- ja emassugurakk ühinevad emaslooma organismis Kehaväline viljastamine Sugurakud ühinevad väljaspool keha, enamasti kuskil vedelikus- vees Vöö Vastu hõõrudes vahetavad nad sugurakke Muna Viljastatud munarakk , mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestagalülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). Valmik Moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne Vastne Moondelise arenguga loomade esimene arengujärk Nukk Liblika arengujärk, kus ta on liikumatu Kookon ...
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab tä...
Võnkumised ja lained 1. Võnkumine - Perioodiline edasi-tagasi liikumine Võnkesüsteem Vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem Tiirlemine Ringjooneline liikumine Pöörlemine Keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni Harmooniline võnkumine Võnkumised, mida kirjeldavad siinus- või koosiinusfunktsioon Pendel Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel Venimatu, kaalutu, niidi otsas rippuv punktmass Vedrupendel Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega Laine Võnkumise edasikandumine ruumis Laine peegeldumine Lainete edasi-tagasi pöördumine kahe keskko...
Tähtede evolutsioon- Parallaks- on kahe liikumatu punkti vastastikuse nurkasendi muutus vaatleja silmis selle vaatleja liikumise tõttu. Lihtsamalt öeldes on parallaks objekti näiv nihe tausta suhtes vaatleja asendi muutumise tõttu. Päikesesüsteemi kehade kauguste määramine- Kinnistähtede kauguste määramine- Pikkuseühikud astronoomias · Kiloparsek (tähis: kpc) on astronoomias kasutatav pikkusühik. Üks kiloparsek võrdub 1000 parsekiga. Nimetuses on kasutatud eesliidet "kilo-". · Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga · Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kauguse...
Multimeedia Milleks multimeediat vaja? · Multimeedia tähendab inglise keeles mitme teabeliigi kombineeritud esitlust · Eesti keeles on seda tõlgitud sõna "media"- multimeedium ehk multimeedia · Multimeedia on infotehnoloogia kiiresti arenev valdkond Multimeedia peamised tunnused · Ühes loomeproduktis paljude teabeliikide kokkusulatamine Tekst Graafika Multimeedia Tabelid Animatsioon Graafika Audio Video Multimeedia peamised tunnused · Eri teabeliigid ühendatakse kokku arvuti abil. Reaalajatöö (vajab head arvutit) Interaktiivtöö ... "inimene- arvuti" (õppimis-, töötamis- ning meelelahutusvõimalusi) Multimeediast veel veidi · Osad multimeedia vormid on ammu tuntud Kino Televisioon · Mõlemal juhul on peamisteks vahenditeks k...
Lihula Gümnaasium Bauhaus Referaat Koostaja: Katre Pärnpuu Juhendaja: Maris Roost Klass: XII Lihula, 2009 Bauhaus Kõige kuulsam moodsa kunti kool, millel rajanevad paljud teised ning mis on arhidektuuri ja disaini valdkonnale suurt mõju avaldanud. Õpetajate hulgas olid Albers, Feininger, Klee, Kandinsky, Moholy-Nagy ja Schlemmer. Avati saksamaal 1919. ja suleti natside poolt 1933. aastal. Moholy-Nagy lõi Chicagos Uue Bauhausi. Bauhaus püüdis õpetada sääraseid väärtusi nagu lihtne, selge disain; abstraktsioon; masstoodang; hästi üles ehitatud keskkonna külbelised ja majanduslikud eelised; demokraatia. Joost Smidti plakat Bauhausi näituse jaoks, mis toimus Weimaris, juuli-september 1923. Bauhausi kunstnikud said juba algusest peale aru, kui tähtis on graafiline disain kooli korporatiivse identiteedi ja kujutluspildi väljendamise vahendina. Pa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne Töö nr: vormimine) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö F. Sergejev 23.04.2013 arvestatud: Töö ülesanded: Teha stantsise joonis(lahutuspind, töötlusvaru, stantsimiskalded) Deformeerimisskeem(lahutuspind, deformeerimissuund) Lõppvao eskiis.(kraadisoon, ümardusraadiused) Valida stantsimiseviis, tööriistad ja seadmed. Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Tö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
