Liiklusohutus Koostasid: Norman Peks Marko Illus Jürgen Oolep Liiklusohutus · Liiklusohutus tagatakse eelkõige hea liikluskultuuriga, mille tagavad vastutustundlikud, viisakad ja sõbralikud liiklejad. · Riigi ülesanne liiklusohutuse tagamisel on: · teede korrashoid · hea liikluskorralduse ja järelevalve tagamine · liiklusohutusprogrammide väljatöötamine · laste liikluskasvatuse tagamine. · Liiklusohutus tagatakse liikluseeskirjas sätestatud reeglite järgimisega. Liiklusohutuse meetmeid tutvustatakse liiklusohutuskampaaniate vormis. Turvavöö · Miks on vaja kasutada turvavööd? · Kelle jaoks on oluline turvavöö? Kõigile küsimustele saate vastused järgnevates klippides... Kiiver · Miks on oluline kiiver? · Kuidas kiivrit õigesti kasutada? · Mis liiki kiivreid on olemas? Kõigile nendele küsimustele saate vastused järgnevates klippidest... Ettevaatlikus ...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
Liiklusohutus Tänapäeva üha enam arenevas maailmas on väga olulisel kohal liiklusvahendite rohkus. Toodetakse üha enam uusi sõidukeid ning nende erinevaid mudeleid. See on viinud selleni, et peaaegu igal inimesel, kes omab mingi sõiduki juhilube, on oma sõiduvahend. Olgu selleks siis auto, buss, mootorratas või mõni muu liiklusvahend. Liiklusohutus on väga oluline teema, millele peaks iga inimenetähelepanu pöörama. Oleme me ju kõik liiklejad. Kes jalakäija rollis, kes ratta- või autojuhi rollis jne. Kahjuks kaasneb tiheda liikluse tõttu tihtipeale ka õnnetusi. Tänapäeval on inimestel meeletult kiire ning seetõttu ei pöörata tihtipeale ka liikluses toimuvale tähelepanu. Inimesed saavad liiklemist turvalisemaks muuta justnimelt tähelepanu liiklusele suunates. On juhtunud palju õnnetusi, kus inimene on nutiseadme tõttu liiklusohtliku olukorra või koguni õnnetuse põhjustanud. Seetõttu oleks targem l...
Road safety Cheremisinov Andrei 7.b Keep to a sidewalk Use pedestrian to cross the street You must be sure that the cars are stopping for you! Do not run and play on roads Cross streets with green traffic lights Turn left, turn right and cross the street
Liiklusohutus ühiskonna suur probleem Liiklusohutus on üha suurenev probleem meie ühiskonnas. Iga aasta sureb miljoneid inimesi liiklusõnnetuste tagajärjel ja see arv aina kasvab. Üllatusena tuleb see, et meie väikses Eesti riigis on miljoni inimese kohta rohkem liiklusõnnetustes hukkunuid, kui mujal Euroopa riikides. Viimaste aastate jooksul on see arv küll kasvanud, kuid loodame, et see ei jää nii. Millest on siis tingitud nii paljud liiklusõnnetused? Ehk halbade teetingimuste, muutuv ja niiske kliima või hoopis juhtide kogenematuse tõttu? Statistika näitab, et 2005. aastal oli kõige rohkem hukkunuid Leedus, Lätis, Poolas, Sloveenias, Kreekas, Küprosel ja Eestis. Kõige vähem hukkunuid oli Hollandis kõigest 46 inimest miljoni elamiku kohta. Hukkunute koguarv Eestis on aastatel 1994-2005 on tublisti langenud, kuid aasta 2006 tõi hukkunuid jälle rohkem 204 ja aastal 2007 hukkus 196 i...
LIIKLUSÕPETUS Üldsätted *Anda teed ehk mitte takistada on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingisuguseid manöövreid , mis sunniksid teisi liiklejaid muutma liikumis suunda või kiirust. Liikleja kellel on kohustus anda teed , peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatusega . *Asula see on hoonestatud ala mille sisse ja välja sõiduteed on tähistatud vastavate liiklusmärkidega . *Auto kolme või neljarattaline mootorsõiduk , mille valmistaja kiirus ületab 25-km/h samuti trollid . *Autorong autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukitest kombinatsiooni. *Eesõigus liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat . *Eraldusriba sõiduteid eraldav tõkkem,haljas või muu riba mis ei ole ettenähtud sõidukite liiklemiseks . *Esmane juhtimisõigus isiku*e esmakordselt antud õigust juhtida mootorsõidukit. *Haagis mootorsõiduki haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohan...
LIIKLUSKÄITUMINE Tähelepanu häirimine Sõidukijuhid peaksid kogu sõidu vältel oma tähelepanu pöörama ümbritsevale liiklusele, et tagada nii enda kui ka kaasliiklejate ohutus. Tähelepanu härimise peamised liigid: Visuaalne tegurid, mis sõidukijuhi tähelepanu juhivad teelt kõrvale Kognitiivne tegurid, mis juhivad sõidukijuhi mõtted mujale Manuaalne tegurid, mille tõttu juht laseb roolist lahti Sageli võib sõiduki juhti häirida nende kolme teguri kombinatsioon juht, kes pöördub rahustama tagapingil tülitsevaid lapsi, ei ole võimeline jälgima teed või keskenduma ümbritsevale liiklusele. Tähelepanu põhilisteks häirijateks on mobiiltelefonid ja sateliitnavigatsiooniseadmed. Navigatsiooniseadmed peaksid olema paigutatud nii,et need oleks juhile nähtavad, et mitte piirata tema vaatevälja. Tavalised tähelepanu häirijad on söömine, suitsetamine ning raadio sõrmitsemine. Tähelepanu ...
Jalakäijate turvalisus sõltub jalakäijatest endist. Iga päev me oleme liiklejad, kes tegutsevad jalakäijate, reisijate või juhina. Jalakäijaks olemine on väga vastutav. Liiklusohutus sõltub ühiselt nii jalakäijatest kui ka juhtidest. Ja riskid esinevad ka mõlemal poolel, sest sageli on raudteel või vales kohas tänavat ületavad jalakäijad õnnetuses süüdi. Mõned isegi lihtsalt unustavad, et kui te ületate teed, peate vaatama ringi, sest auto võib järsu tõttu äkki ilmuda. Ja siis on liiga hilja vaadata oma suunda. Seetõttu peavad nii autojuhid kui ka jalakäijad järgima põhireegleid, millega saavad õnnetuste oht vähendada. Jalakäijad - üks liiklejate kõige haavatavamaid kategooriaid. Autojuhtidega võrreldes ei ole neid füüsiliselt kaitstud ning nendega kaasnevad liiklusõnnetused muutuvad sageli tragöödiaks - reeglina kannatab jalakäija tõsiseid vigastusi, eluga kokkusobimatuid vigastusi. Sageli muutub jalakäija õnnetuse p...
KENNEDY (61-63)- demokraatlik partei,kõige lühemat aega võimul,uute rajajoonte poliitika- maj languse peatamine, maksude vähendamine, võitlus vaesuse vastu, jätkas mustanahaliste probleemide tegelemisega JOHNSON 63-69 -terviseprogramm,liiklusohutus,sõjavastased liikumisd,mustanahaliste võitlus aktiviseerub-said valida,mustanahalised ametnikud, rassilise diskrimineerimise keelustamine ja seadus elamispinna saamisel.6668 rahutuste aastad. Martin Luther Kingi tapmine. Robert Kennedy tapeti. Feminismi levimine,66 naiste rahvuslik org. Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majandus...
USA 1. RIIGI RAHVAARV USAs elab 301 139 947 inimest. USA asub esimese 3 riigi seas rahvaarvukuse järgi, seega on ta suurriik. 17. Oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. Jaanuaris 2011 on rahvaarv 311,9 miljonit. Tänu sisserändele on elanikkond alati kiiresti kasvanud, kiire kasv jätkub ka praegu ning seniste trendide jätkudes ületab USA rahvaarv peale aastat 2050 praeguse Euroopa Liidu rahvastiku. Joonis 1. USA rahvaarvu kasv protsentides 1950 - 2050 RAHVAARVU MÕJUTAVAD TEGURID · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks · Meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus · Traditsioonid, normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse ja pereellu · Ebaterved eluviisid (ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkohol, narkootikumid) · AIDS · Õnnetusjuhtumid, liiklusohutus RAHVAS...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Ökonoomse sõidu võtted Juhendaja: Kuidas kütust kokku hoida? Kasuta kõrgemat käiku Osa auto mootori võimsusest läheb kaduma hõõrdumise tõttu ja hõõrdekaod kasvavad mootori pöörete suurenedes ehk maakeeli kiiruse kasvades. Madalate pööretega sõites saab aga hõõrdekadusid – ja ühtlasi kütusekulu – madalamal hoida. Mootori efektiivsus suureneb, kui koormus kasvab ja kõrgema käigu ning madalamate pööretega sõites rakendatakse mootorile kiirendades suuremat koormust. Suurem efektiivsus tähendab aga, et sama töö tehakse ära väiksema kütusekuluga. Kõige säästlikum viis kiirendamiseks on vahetada käik kõrgemaks, kui mootori pöörded on vahemikus 2000-2500. Loomulikult peaks vältima mootori ülekoormamist liiga madalate pööretega, mille tunneb enamasti ära vibratsiooni järgi. Mootori efektiivseima pööretevahemiku kasutamiseks soovitatakse bensiinimootoriga autodel käik ülespoole vahetada maksimaalselt 2500 pöörde j...
Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; · suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad j...
Euroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st. Lepingu eesmärkideks on saavutada oma liikmete suurem ühtsus, kaitsmaks ideaale ja põhimõtteid; soodustamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut, eelkõige inimõiguste säilitamist ning tõstmaks elanikkonna elatustaset ja sotsiaalset heaolu. Eestis on sotsiaalharta olnud aluseks põhiseaduste tõlgendamiseks, ning seda on kasutatud kohtuvaidlustes nõuete esitamiseks ja nende põhjendamiseks. Sotsiaalharta puntid,...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist...................................................................................................4 2. Koostöö analüüs..........................................................................................................................
SISSEJUHATUS Transpordisüsteemi esmane ülesanne on tagada kõikidele inimestele (sh vähenenud liikumisvõimega inimestele) ja ettevõtetele juurdepääs nende igapäevategevuseks vajalikele objektidele. Seega on efektiivne transpordisüsteem majandus- ja sotsiaalarengu üheks oluliseks eeltingimuseks. Efektiivne transpordisüsteem tähendab korrasolevaid ja rahvusvahelistele normidele vastavaid teid, ummikuteta ja ohutut liikluskorraldust, kiireid ja efektiivseid transpordivahendeid, tarbijasõbralikku ühistranspordikorraldust, turvalist liikluskeskkonda kergliiklusele, kaasaegsete logistikateenuste rakendamist, minimaalseid tolliformaalsuseid, koostalitlust välisriikidega, efektiivset ja õiglast seadusandlust ning maksupoliitikat, info kiiret liikumist ja paljut muud. Teisalt eeldab majanduse efektiivne toimimine mitte transpordi kui eraldi majandussektori kiiret arengut, vaid transpordikulude optimeerimist igal tasandil, seal hulgas asjatu trans...
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt h...
Transpordi infrastruktuur · Teed · Tanklad · Parklad · Auto remondi ja hooldekeskused · Autojuhi õppekeskused Logistika mõiste. Logistika all mõistetakse kaubavoo,rahavoo ning informatsioonivoo juhtimist. Logistika on nende voogude planeerimine ja juhtimise kunst, mille tulemusena kaubad liiguvad lisaväärtust saades. Logistika erivaldkonnad on : hankelogistika, tootmislogistika, jaotuslogistika ja korjelogistika. Transpordi logistika. Transpordilogistika on kaupade ümberpaigutamine õigesse kohta õigeks ajaks, mille tulemusena kaupade väärtus kasvab. Transpordilogistika eesmärgiks on tagada transpordisüsteem toimimine optimaalsete kuludega ehk teisisõnu efektiivne vedude korraldamine. Transpordilogistika ülesanded: · Transpordisüsteemide loomine, marsruutide ja transpordiahelate loomine. · Transpordiprotsesside planeerimine eri transpordiviiside tarvis kombineeritud vedude puhul. · Transpordivahendite pla...
Indrek Karu TERASE TOOTMINE JA KASUTAMINE Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm:AT-31 Juhendaja: Annika Koitmäe Tallinn 2019 SISUKORD 2 Indrek Karu................................................................................................................................................1 2.2.1Hapnikkonvertermeetod...................................................................................................................10 2.2.2Martäänmeetod.................................................................................................................................10 2.2.3Terase elektrometallurgia.................................................................................................................11 1Võllid ja teljed..............................................................................................................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .......................................................... 7 1.8 Suhteline õhuniiskus .......................................................
Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ............................................................ 5 1.6 Tööpõhimõte .......................................................................... 6 1.7 Soojustehnika põhimõisted .........
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eesp...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond TIR VEOKITE EHITUSNÕUDED Allar Plaksi 062005 EALB51 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................ 2 1. Sissejuhatus ..............................................................................................................................3 2. Mõisted......................................................................................................................................4 3. TIR veokite ehitusreeglid..........................................................................................................6 4. Tehnilistele tingimustele vastavate maanteesõidukite heakskiitmise kord.............................13 5. Kasutatud kirjandus......................
KÜSIMUSED 2013 sügissemestril teede projekteerimise eksamiks Loetlege teeprojekti erinevad liigid (faasid, etapid) Liigid: Üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering. Etapid (faasid): Projekti idee ja realiseerimise otsus (tasuvusarvutus); Otsus projekteerimise kohta (Teostatavusuuring); Otsus ehitamise kohta (Ehituse tehniline kavandamine); Ehituse alustamine (Tee-ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine); Vastuvõtuotsus (Tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve); Kasutamine (Teekasutusluba, evitamine ja garantiikontroll). Loetlege teeseadusega kehtestatud riigimaantee liigid - Riigimaanteed on: põhimaanteed, tugimaanteed, kõrvalmaanteed. Mille alusel määratakse maantee klass - Maantee klass määratakse arvestades eeldatavat liiklussagedust, piirkonna arenguvajadusi ja rahvusvahelist liiklust, regionaalpoliitilisi eesmärke ja majanduslikke võimalusi. Eeldatava liiklussa...
Sele 5. Piduriseadmete paiknemine veokil (allikas: Knorr) EBS elektritoide põhineb kahel eraldi ühendusel klemmiga 30(30a ja 30b; pidev toitepinge). Mõlemad vooluringid on eraldi kaitstud ja neid ei tohi kasutada muude tarbijate toiteks. EBS lülitatakse elektriliselt sisse süütelüliti (klemm 15) või EBS juhtseadme pidurilüliti (klemm 30) abil. Esirataste pöörlemissageduse ja kulumise andurid on ühenduses EBS juhtplokiga ning tagarataste vastavad andurid tagasilla rõhureguleerimismooduliga. Andmevahetus EBS juhtploki ja tagasilla mooduli vahel toimub erilise CAN andmesiini "Pidur" kaudu. Väljalülitatud aku (mehaaniline või elektrooniline aku pealüliti) korral ei saa EBSi sisse lülitada. Siis on kasutada ainult liiasussüsteem. · Andmevahetus sõiduki teiste osadega (mootori ja käigukasti juhtimine, retarder) toimub CAN andmesiini "Ajamiahel" kaudu. ...
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav sõitjatevedu; 6) kommertsliinivedu on liiniloa või tellijaga sõlmitud lepingu alusel korraldatav sõitja...
Autode käigukastid. Käigukasti vajab auto mootori omapära tõttu: aeglaselt töötaval sisepõlemismootoril pole jõudu. Seepärast tekib raskusi auto paigaltvõtu ja kiirendamisega. Rataste veo tugevdamiseks suurendatakse vajadust mööda väntvõlli pöördemomenti käigkasti abil. Kui väiksem hammasratas pöörab suuremat, siis moment suureneb kiiruse vähendamise arvel. Käikude vahetamine toimub hammasrataste või hammasratasploki nihutamisega. Sõltuvalt edasikäikude arvust, jagunevad köigukastid kolme-, nelja-, viiekäiguliseks. Igal käigukastil on ka tagasikäik, mis saadakse nihutatava lisahammasrattaga. Sünkronisaatori ehitus. Käigukastis käikude müratuks lülitamiseks kasutatakse eriseadiseid- sünkronisatoreid. Sünkronisaator on ehitatud nii, et liuguri küljes oleva hargiga nihutatav lülitusmuhv tõukab esmalt blokeerrõngast, mis hakkab hammasratast kaasa vedama. Muhv läheb hambumisse alles pärast seda, kui libisev rõngas on hõõrdejõu toimel kiiru...
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED P2PC.00.401 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE kordamine kontrolltööks 1) Majandusteaduse defineerimine. „Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes üksi või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma (piiramatute) vajaduste rahuldamiseks.“ ... kui teadus ressursside nappusest. ... kui teadus „kõverate nihutamisest“. Majandusteadusele omane 1) graafikud ja kõverad, mudelid (ehk tegelikkuse abstraktsioon) 2) eeldused (sh ceteris paribus printsiip) 3) teooria+matemaatika+statistika=ökonomeetria 4) eksperimentide ja inimkatsete tegemise võimalus puudub (makrotasandil tuleb õppida ajaloost) 6) põhjuslike seoste uurimine 7) lahkhelid mitmetes olulistes küsimustes (koolkondade vahel) 8) majandustegevuse prognoosimine 2) M...
ERIALA Puidust kodaratega rattad 2000aastat e.m.a. Traatkodaratega rattad 1800aastate paiku 1950.aastal asendati autode traatkodaratega rattad metallratastega 1769.a auruvanker (Nicolas Cugnot) Max. 5km/h 1790.a jalgratas (M.de Sivrac) 1795.a hoburaudtee (Inglismaal) 1820.a aurusõidukite ehitamine 1845.a õhkrehvid (Robert William Thomson) 1883.a neljarattalist jalgratast meenutav aurusõiduk (auto eelkäija) 1895.a esimene bensiinimootor 1899.a rajati metallurgia laboratoorium 1910.a maailma esimene V-8 mootor 1885.a esimene mootorratas (Gottlieb Daimler) 1890.a esimene auto mille mootor paiknes ees(Rene Panhard ja Emile Levasson) 19.saj algus Esimesed bussid(sõna buss on tuletatud ladina-keelsest sõnast omnibus-kõigile) 1908.a Henry Ford rajs tehase automudeli T masstootmiseks 1894.a esimene autovõidusõit Pariis-Rouen (max. Kiirus 12km/h) 1955.a Le Mans'i võidusõit (Nõudis 84 inimelu ja ...
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ül...
1 Sisukord 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus 3 2 Liikmesriigi kohustus järgida ELi õigust ametiasutuste vastutus 5 3 Kõik ametiasutuste meetmed võivad olla mõjutatud 8 4 Ühtse turu eeskirjade kohaldamine alati samasugune kahest osast koosnev menetlus 11 4.1 Vaba liikumise põhimõte ja võimalikud erandid 11 4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida ni...
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................................3 2. Riigimaanteede üldandmed...........................................................................4 2.1 Riigimaanteede seisundi muutused.........................................................4 2.2Riigimaanteede katete keskmiste vanuste muutused...............................5 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted............................................................6 3.1 Kohalike omavalitsuste teede hoiu rahastamine...................................7 3.2 Välisvahendite kavandamine ja kasutamine.........................................8 4. Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted.................9 4.1 Teehoiukava finantsplaan.......................................................................10 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine.........................
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas ...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Ruumiline planeerimine - Ruumiline planeerimine on eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on mingi maa-ala arengu eesmärkides ja tingimustes kokkuleppimine. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on leida kõiki osapooli rahuldavad tasakaalukad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, looduslikke ja kultuurilisi reaalsus ja tulevikuvisioone. füüsiline planeerimine - Füüsiline planeerimine tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sünonüümideks füüsilisele planeerimisele on viimasel sajandil olnud territoriaalne planeerimine (mis viitab seotusele kindla territooriumiga), ruumilis-territoriaalne planeerimine, ruumiline planeerimine, areaalplaneerimine. territoriaalne planeerimine - Territoriaalne planeerimine...
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes ...
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmoot...
Konspekt I osa Sõltuvuskäitumine- interdistsiplinaarne probleem. Selle erinevad aspektid: - Sotsiaalne - Psühholoogiline - Majanduslik - Meditsiinilis-farmakoloogiline - Kultuurantropoloogiline - Juriidiline Õppeaine seotus inimeseõpetusega: Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava (rõk, 2002) kohustuslikud läbivad teemad: 1. Keskkond ja säästev areng 2. Tööalane karjäär ja selle kujundamine 3. Infotehnoloogia ning meedia 4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused)...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Millised dokumendid peavad autojuhil kaasas olema kontrollijale esitamiseks, kui ei sõideta ainult Eesti piires? a. Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnnite...
Konspekti autor ei vastuta konspektis leiduvate vigade ning ebakõladega võrreldes lektori poolt räägituga. 40 loengut Hinne koosneb: Haldusõigusese eksam 2 teoreetilist küsimust Haldusprotsessiõigus eksam 1 kaasus Kirjandus: 1. Haldusõiguse õpik (ühtteist on muutunud) 2. Kehtiv õigus ning õigusteooria... 3. Administratsioon ja diskretsioon kohtulik kontroll 4. Vabariigi valitsuse seadus 5. Haldusmenetluse seadus (mitte halduskohtumenetluse seadus) Sisukord SISUKORD TEEMA I: AVALIKU HALDUS §1. Avaliku halduse mõiste §2. Võimude lahususprintsiip e haldusõigus formaalses mõttes § 3. Avaliku halduse tunnused §4. Avaliku halduse ülesanded §5. Avaliku halduse funktsioonid §6. Avaliku halduse seotus seadu...
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendami...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
