Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada ...
Milliseid aineid nimetatakse lihtaineteks? Too näide. Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomistest. Vesinik, lämmastik , hapnik, kloor. Kuidas jagunevad lihtained? Lihtained jagunevad metallideks ja mittemetallideks. Millest koosnevad liitained? Liitained koosnevad mitme keemilise elemendi aatomitest. Mida näitab liitaine valem? Liitaine valem näitab erinevate elementide arvu molekulis või aatomite ( ioonide) arvude suhet kristallis. Millist keemilist reaktsiooni nimetatakse ühinemisreaktsiooniks? Reaktsiooni, milles ained omavahel ühinedes moodustavad uue aine, nimetatakse ühinemisreaktsiooniks. Mida näitab keemilise reaktsiooni võrrand? Keemilise reaktsiooni võrrand näitab reaktsiooni lähtaineid ja saadusi. Iseloomustab reaktsioonis osalevate ainete osakeste arvu ( või arvude suhet)
1 ANORGAANILISTE AINETE PÕHIKLASSID Keemilised ained jaotatakse: lihtained (koosnevad ühe elemendi aatomitest) -metallid näiteks: vask - Cu, alumiinium - Al -mittemetallid näiteks: hapnik - O2, grafiit - C liitained (koosnevad mitme elemendi aatomitest) Olulisemad anorgaaniliste liitainete klassid on: -oksiidid näiteks: CO2, CaO, H2O -happed näiteks: HCl, H2SO4 -alused näiteks: NaOH, Ca(OH)2 -soolad näiteks: NaCl, K2SO4 OKSIIDID Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidid võivad tekkida: 1. Liht- või liitainete reageerimisel hapnikuga (oksüdeerumisel). Kiiret oksüdeerumist nimetatakse põlemiseks. C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (...
Mis on molekul? Molekul on aine väikseim osake, milleni sda on võimalik peenestada. Molekulid koosnevad aatomitest. | koosneb omavahel seotud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Lihtainete molekulikd sisaldavad ainult ühe elemendi aatomeid.Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Suurem osa lihtaineid esineb tahkete kristallidena, mis koosnevad paljuest omavahel keemilise sidemega seotud aatomitest. Sellisteks aineteks on metallid ja ka mitmed mittemetallid, nt C ja unane fosfor. Liitaine molekulid koosnvad erinevate elementid aatomitest. Liitained võivad esineda 1) üksik aatomitena (VIIA rühma elemendid) 2) molekulidena (enbamik gaasilisi lihtaineid esineb kahe aatomiliste molekulidena) O 2, H2, N2, F2, Cl2, mitmed tahked lihtained kooosnevad ka molekulidest S 8, P4. 3) Suurem osa lihtained esineb tahkete kris...
Aine ja molekulid Õp: 18-19 Tv Lihtained · Lihtaine koosneb ühe ja sama elemendi aatomitest · Lihtained võivad esineda nii üksikaatomite, molekulide kui ka kristallidena. Liitained · Liitained ehk keemilised ühendid koosnevad erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
Erineva värvusega Ei juhi elektrit Lihtaines on aatomite vahel kovalentsed sidemed Molekulaarsed-koosnevad molekulidest Mittemolekulaarsed-polümeerse ehitusega ained Väävel Grafiit Molekulaarsed mittemetallid Tavatingimustes gaasilises olekus-H,N,F ,Cl Mida suuremad on molekulide mõõtmed,seda tugevamad on molekulidevahelised tõmbejõud ja seda kõrgem on ainete sulamistemperatuur. Eriti suur on aatomiraadiuse kasvu mõju halogeenide lihtainete korral Mittemolekulaarsed mittemetallid Polümeersed, ei koosne üksikmolekulidest Koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentsete sidemega seotud aatomitest-kristalsed ained, mille kristallvõre tsentrites asuvad aatomid mõned koosnevad omavahel suhteliselt nõrgalt seotud kihtidest (punane fosfor ja grafiit)- väikese kõvadusega,kergesti peenestatavad Ühtlase ehitusega kristalsed lihtained (teemant ja räni)- kõrge sulamistemperatuuriga, väga kõvad, tahked ained Allotroopia Nähtus, kus ...
Keemia kordamisküsimused 1. a) ained liht- & liitained b) lihtained metallid & mittemetallid 2. a) lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise eslemendi aatomitest b) liitaine aineid, mis koosnevad mitme elemendi aatomitest. nt. vesi H2O c) allotroopia d) allotroopsed teisendid ühe ja sama elemendi erinevad lihtained e) keemilise reaktsiooni võrrand reaktsiooni lühike üleskirjutus valemite abil. - vasakpool: lähteained - parempool: saadused - nende vahel: / = f) ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus mitmest lähtainest tekib üks uus aine nt. Fe+S FeS 3. a) süsiniku allotroopsed teisendid: teemant, grafiit b) tingitud : 4. a) hapniku allotroopsed teisendid: osoon b) tingitud: 5. a) in...
Karl Limbak MS Word Tekstitöötlus 01:14:5632 KEEMIA MATEMAATIKA I. Lihtained nende koostises erinevad ainult Pindala ühikuteks võib olla: mm2, cm2, dm2, ühe elemendi aatomid. Näit Au, S, O2, Na2. m2, km2. · Aatomid üksikult väärisgaasides, seotult Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, metallivõrena metallides. m3. · Molekulid üksikult gaasides, seotult vedelikes Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. ja tahkistes. Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. II. Liitained nende koostises erinevad mitme Algebra valem: elemendi aatomid. Näit H2O, Na2So4. (a+b)2=a2+2ab+b2 · Molekulid koosnevad eri liiki aatomitest...
Happed (kordamine) happele happe happe anioon ja selle vastava happe nimetus soola nimetus valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksul...
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide ar...
Elektrolüüdid 1. Mõisted: Mitteelektrolüüt- aine, mis ei juhi elektrit, kuna nad ei jagune ioonideks (lihtained, org- ained, oksiidid) Elektrolüüt- on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon...
KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele,...
Elektrolüüdid ·Elektrolüüdid ained, mille vesilahusedsisaldavad ioone Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivadelektrolüütide lahused elektrivoolu ·Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainultioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) ·Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad niimolekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) ·Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemegaained Mitteelektrolüüdid ·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioon...
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8 p= 1 é= 8 é= 1 n=8 n= 0 m= 2 Reaktsioonides enamasti ei loovuta ...
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
Kordamisküsimused · LAHUS koosneb lahustist ja lahustunud ainest. · KÜLLASTUNUD LAHUS on on lahus, milles antud temperatuuril ei saa enam sama ainet veel lahustada.(suhkrusiirup) · KÜLLASTUMATA LAHUS on lahus, milles saab sama ainet veel lahustada. (morss, suhkruvesi) · ELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus sisaldab ioone.Tugevad elektrolüüdid(tugevad happed, leelised ja soolad) ja nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed ja alused). · MITTEELEKTROLÜÜT on aine, mille vesilahus ei sisalda ioone. Mitteelektrolüüdid on paljud org. ained, lihtained ja oksiidid. · ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSATSIOON on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustamisel vees. ( FeBr Fe + 2Br) · KOLLOIDLAHUS on ebapüsiv lahus ehk pihus, mille keskkond on vedel, aine ise tahke ja osakesed on väiksemad kui suspensioonis.(õunamahl, liim, veri, kissell) · SUSPENSIOON vedelik j...
ELEKTROLÜÜDID JA MITTEELEKTROLÜÜDID Elektrolüüdid ained, mis vesilahuses/sulaolekus lagunevad täielikult/osaliselt ioonideks juhivad elektrivoolu Nt NaCl-lahus (füsioloogiline lahus tilgutites), kraanivesi, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, happed (HCl,H3PO4). Sisaldavad ioone ka tahkes olekus, kuid soolad ei juhi tahkena voolu (ioonid ei suuda tugeva sideme tõttu kristallvõrest väljuda). Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahutumisega kaasnev aine osaline/täielik lahustumine ioonideks Astmeline dissaotsiatsioon järkjärguline, iseloomulik nt mitme OH rühmaga alustele Dissotsiatsiooni määr ntb, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on dissotseerunud ioonideks suureneb tempo tõstmisel Jaotus: · Tugevad(täielikult ioonideks) tugevad happed, leelised, soolad. Ka pmst lahustumatud soolad annavad lahusesse vähesel määral ioone=tugevad dissotsiatsiooni määr üle 30% · Nõrgad(os...
MOOL Osakeste arv Kasuta Mool Kasuta Mass, grammid N= n* NA n m = n*M NA = 6,02*1023 osakest/mol M Kasuta Kasuta Vm= 22,4 dm3/mol tihedust Gaasilise aine Tahke või vedela ruumala ( nt) aine ruumala, dm3 V = n* Vm V= m/ Osake on aatom, molekul,elektron, neutron, neutriino jne.. Lihtained, mille molekul koosneb alati kahest aatomist H2, O2, N2, F2, Cl2, ...
1)Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüütides on iooniline side. 2)Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad 3)Ioon on laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon on positiivse laenguga ioon, anioon negatiivse laenguga ioon. 4) Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev jagunemine ioonideks. Seda põhjustab elektrolüütide lahustumisel vees keemiliste sidemete katkemine. 5)Selle järgi, millisel määral on elektrolüüdid jagunenud ioonideks, liigitatakse neid tugevateks ja nõrkadeks. 6)Tugevad elektrolüüdid(soolad, tugevad happed, leelised) on lahuses täielikult jagunenud ioonideks. 7)Nõrgad elektrolüüdid(nõrgad happed, nõrgad alused) on lahuses ainult osaliselt jagunenud ioonideks. 8)Mitteelektrolüüdides on kovalentsed sidemed. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained(hapnid,jood jne), oksiidid(CO,NO,Al2O3 jne) ning paljud orgaanilised ained(sahharoo...
1. Selgitage mõisteid.Tooge iga mõiste kohta ka üks näide. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- Elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. Põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. Nt soola dissotsiatsioon:KCO 2K+CO² Mitteelektrolüüdid-ained, mille vesilahused ei sisalda ioone , ei juhi elektrivoolu.(Lihtained nt O-hapnik, oksiidid nt CaO-kaltsiumoksiid, paljud orgaanilised ained nt metaan-CH) Nõrk elektrolüüt-lahuses esinevad nii molekulid, kui ka ioonid.(nõrgad happed, nõrgad alused) Tugev elektrolüüt- esinevad lahuses ainult ioonidega( tugevad happed, leelised, soolad) Nt HCl H+Cl 2. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüutide, millised nõrkade elektrolüütide ja millised mitteelektroluütide hulka: a) naatriumjodiid, b) jood, c) suhkur, d) kaltsiumoksiid, e) väävelhape, hapnik, metaan? Tugevad elektrolüüdid: väävelhape, Nõrgad elektrolüüdid: Mitteelektro...
Kordamine. KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik. ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2-dihapnik, O3- trihapnik(ehk osoon) ISOTOOP- ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed. 1. AINE KLASSID: a. Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.: · mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne · poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne · metallid (90); Al, Au, jne b. Liitained- koosnevad mitme elemendi aatomitest: 1. Oksiidid- on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend. a. Aluselised oksiidid oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub...
Ssiniku esinev looduses nii ehedalt kui ka hendites. Looduslikud ssiniku hendid on nafta maagaas ja kivissi. Elusorganismides leiduvad ssinikuhendid on ssivesikud, rasvad,valgud. Puhast ssinikku leidub looduses teemandi,grafiidina. Suur osa ssinikku on looduses karbonaatidena nt kaltsiumkarbonaat caco3.Looduslikus vees esinev ssihappe sool on kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2.Atmosfris on peamine ssiniku hend ssinikdioksiid. Allotroopia on keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena.Allotroobid on puhtad lihtained. Allotroobid erinevad ksteisest aatomite paigutuse (struktuuri) vi molekulis olevate aatomite arvu poolest.Allotroobid koosnevad samast elemendist. Teemant- keemiliselt psiv,ilus,haruldane,ei juhi elektrit,sulab,kva.Briljant-lihvitud teemant.Teemant ei juhi elektrit sest tema stuktuuris ei ole vabu vliskihi elektrone. Teemanti kasutusalad-vriskivid,kivimipuurid,klaasinoad. Grafiit-pehme,hea elektrijuht,hallikasmust,lbipaist...
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 12.klass Jaguneb Lihtained: Liitained: Metallid Happed Mittemetallid Alused Soolad Oksiidid Happed Koosnevad vesinikioonist ja happejääkioonist Happed on ained, mis annavad lahusesse prootoneid või vesinikioone. Jaotatakse: Tugevuse Vesiniku arvu Hapnnikusisalduse järgi Tugevuse järgi Tugevad happed näiteks: HCI; HF; HNO3;H2SO4 Keskmised happed näide: H3PO4 Nõrgad happed näiteks: H2CO3; H2S Vesiniku arvu järgi Üheprootonilised happed- happed milles on ainult üks vesinikioon. näide:HCI; HF; HNO3 Mitmeprootonilised happed- happed, milles on rohkem kui üks vesinikiooni. Näide: H2SO4; H3PO4 Hapnikusisalduse järgi Hapnikusisaldavad happed näide: HNO3; H3PO4...
Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Cd Ni Sn Pb (H2) Bi Cu Ag Hg Pt Au -de v ä h e n e b loovutamise kergus Iooni poolt t u g e v n e b liitmine Keemilised omadused õhu O2 Kiiresti ja kergesti Tavalisel temperatuuril Bi Cu Hg LIHTAINED (säilta õlis) kuumuta N: 4Na + O2= 2Na2O 3Fe + 2O2= Fe3O4 I -1/2 K + O2= KO2 S Reageerivad kõik va. Kuld ja annavad sulfiide 2Na + S= Na2S Fe + S= FeS Au Halo- Reageerivad kõik geeni- (Cl2, I2, F2, Br2) halogeenid VI...
Elektrolüüdid Ained, mis jagunevad ioonideks, annavad lahusesse ioone. Tugevad elektrolüüdid: soolad, tugevad happed(HCl, HNO3, H2SO4), leelised(IA rühma, IIA rühma alataes Ca metallide hüdroksiidid) Nõrgad elektrolüüdid: nõrgad happed, nõrgad alused(rasklahustuvad) Dissotseeruminei ehk ioonideks jagunemine. 1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainet...
Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid Koostaja: Raili Ratasepp Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub ...
Hapnik ja vesinik- tähtsamad mittemetallid Koostaja: Raili Ratasepp Tartu MRG Hapniku leidumine looduses Vesiniku leidumine looduses Vesinik on väga kerge gaas, ta hajub maailmaruumi Universumis on vesinik kõige levinum element Päikese massist moodustab suurema osa vesinik Vesiniku ja hapniku põhilisi omadusi Vesinik Hapnik Keemistemperatuur -253 -183 Füüsikalisi omadusi lõhnata, maitseta, lõhnata, maitseta, värvuseta gaas, värvuseta gaas, vees vähe lahustuv vees vähe lahustuv Keemilisi omadusi Tavatingimustel Tavatingimustel väheaktiivne, mõõduka kuumutamisel käitub tugevusega redutseerijana oksüdeerija, kuumutamisel käitub ...
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide aatomitega võrreldes suhteliselt väiksemad. Välises elektronkihis on neil enamasti elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi ...
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjusta...
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ...
HALOGEENIÜHENDID
Halogeenid paiknevad VII A rühmas(F,CL,BR,I).
Lihtained kahe aatomilised (F2,Cl2,Br2,I2).
Väliselektronkihil 7 elektroni(F:+9/2)7) ).
Olekud gaasiline(Fl,Cl), vedelik(Br), tahke(I).
Orgaanilised ühendid(kasutatakse hargnemisel):
· F-fluoro
· Cl-kloro
· Br-bromo
· I-jodo
Halogeenide omadused:
· füüsikalised omadused- mõned vähesed halogeenühendid on toa temperatuuril
gaasilised. Halogeenide tihedus on üpris suur: nad on veest raskemad. Vedela
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
Milline on aatomituuma koostis?-aatomituum, mis on positiivse laenguga, koosneb nuklonidest-prootonitest, mis on pos. laenguga ning neutronides, mis on neutraalsed.Mis hoiab tuuma koos?- aatomit hoiab koos elektriline jõud, kuid tuumas ei saa elektrilised jõud mõjuda. Seega on nukleonide vahel tugev jõud, mis hoiab tuuma koos.Millised muutused leiavad aset radioaktiivse lagunemise käigus?- sageli muutub üks radioaktiivne element teiseks: alfa lagunemisel muutub tuuma massi arv ja laengu arv, beeta lagunemisel muutub üks neutron prootoniks, neutroniks ja elektroniks, massi arv jääb samaks, laengu arv suureneb 1 võrra, eraldub energia. Iseloomusta alfa kiirgust- alfakiirgus osakesed ehk alfaosakesed on heeliumi aatomituumad, rasked tuumad, pos. laetud. Kaldub magnet väljast kõrvale.Millest on tingitud aatomi seoseenergia?- elektrilisest jõustMis on tuuma reaktsioon?- kahe aatomituuma kokkupõrge, mile tulemusel tekivad uued aatomituumad ja...
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb aatomituumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest. PS! Vesiniku aatomi tuumas on 1 prooton ja neutroneid ei ole. Aatomil puudub elektrilaeng. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu. Neutronid on laenguta osad. Neutraalses aatomis võrdub prootonite arv elektronide arvuga. Kui neutraalne aatom liidab või loovutab elektroone, siis omandab ta elektrilaengu ja muutub iooniks. Prootonite arv aatomituumas nimetatakse elemendi aatomnumbriks. Põlemises osalevad hapnik ja süsi. Neid nimetatakse reaktsiooni lähteaineteks. Põlemisel tekkiv süsihappegaas on reaktsioonisaadus. Liitaine koostises on elemendis, mitte lihtained. Aatominumbri tähtis on Z Aatomituum= prootonid + neutronid Mittemetalliaatomid liidavad elektrone, moodustades negatiivse laenguga ioone. Metalliaatomid loovutavad elektrone, moodustades positiivse laenguga ioone. Oksiid on ...
Aatomi tuum on positiivse laenguga.Elektronid on negatiivse laenguga. Aatomi tuum koosneb neutronitest ja prootonitest. Tuumaosakeste arv = Prootonite arv + Neutronite arv = Massiarv(A) Prootonite arv = Tuumaleng = Aatominr(Z) = Elektronide arv. perioodi nr = elektronkihtide arv rühma nr = väliskihi elektronide arv. 1.Kiht- kuni 2 elektroni 2.Kiht- kuni 8 elektroni 3.Kiht- kuni 18 elektroni 4.Kiht- kuni 32 elektroni väliskihis kuni 8 elektroni. väärisgaas - element , mille aatomite välisele elektronkiht on täielikult elektronidega täitunud. Lihtained koosnevad ühest keemilisest elemendist Liitained koosnevad mitmest keemilisest elemendist. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest, tal on kindel koostis ja kindlad omadused. Segu koosneb mitme aine osakestest, ta koostis võib muutuda ja omadused sõltuvad segu koostisest. Lahus ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Vedelik + tahke, vedelikus mittelahustuv...
Halogeenide üldiseloomustus Halogeenid on 7.A rühma elemendid flour, broom, jood ja astaat. Nad on kõige aktiivsemad mittemetallid. Aatomite väliskihis on 7 elektroni ; väliskihist on puudu 1 elektron, mille nad kergesti juurde võtavad .Kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid (o.a = -1 ). Halogeenid lihtainena koosnevad 2-aatomilistest molekulidest . Lihtained on suhteliselt madala sulamistemperatuuriga . Tahkel joodil on omadus sublimeeruda .Kõik halogeenid on tugevalt mürgised ning nende aurude sissehingamine võib olla surmav. Kloorivesi Kloor lahustub vees vähe. Lahustumisel reageerib ta aga veega ning moodustab kloorivee. Kloorivesi on väga tugev oksüdeerija. Baktereid hävitava toime tõttu kasutatakse kloorivett joogi-või basseinivee desinfitseerimiseks. Mittepolaarsete ainetena lahustuvad halogeenid hästi vähepolaarsetes orgaanilistes lahustes. Argielust on tuntud jooditinktuur- kasutatakse meditsiinis desinfitseerimisel ...
ALG-KEEMIA/FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ 7KLASS Hapniku aatom – O Hapniku molekul – O2 Osooni molekul – O3 Õhus olev hapnik on molekulaarne aine! Osooni leidub vähesel määral männi metsas ja osooni tekib välgu korral! Osooni kasutatakse veepuhastamisel ja õhu värskendamisel! Sama liiki aatomid – Lihtained Eri liiki aatomid – Liitained H2O JA CO2 Vesiniku aatom – H Süsiniku aatom – C Vee molekul – H2O Süsihappegaasi molekul – CO2 Vee molekul koosneb, ühest hapniku aatomist ja 2-est vesiniku aatomist! Süsihappegaasi molekul koosneb, ühest süsiniku aatomist ja 2- est hapniku aatomist! Aatomid annavad elektronile kerakuju! Molekulid ei ole kerakujulised! Osakest mis tekib elektronide loovutamisel või haaramise tulemusena nimetatakse iooniks! Ained koosnevad osakestest! Aineosakesteks on aatomid, molekulid ja ioonid! Molekulid tekivad aatomite ühinemisel! Vesinik – H2, värvitu gaasiline aine. Aatomituuma moodustab 1 prooton! (liigub ümber üks elektron...
Väärisgaasid Koostaja: Karin Volmer Juhendaja: Helgi Muoni Üldiseloomustus Heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIII A rühma Elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni He kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s2 ) Teised väärisgaasi on pelemendid (valem xs2xp6 ) Leidumine ja saamine Looduses moodustuvad radioaktiivsel lagunemisel toodetakse tööstuslikult vedela õhu fraktsioneerival destillatsioonil kuuluvad õhu koostisesse Kosmoses on suhteliselt rohkem väärisgaase kui Maal. Kasutamine Heelium õhupallide täitmine, inertgaasina, kaitsev atmosfäär Ge, Ti ja Zr kristallide kasvatamisel, jahutusvedelik tuumaenergeetikas Neoon neoonvalgustus, TV kineskoopides jm kõrgpingeseadmet...
Ained võivad lahustumisel moodustada: a) Joone (happed, alused, soolad), saadud lahus juhib elektrit ja sellist ainet nim. elektrolüüdiks. b) Molekule (orgaanilised ained, lihtained, osa oksiide), kuna lahuses laetud osakesi ei ole siis lahus elektrit ei juhi. Selliseid ainedi nim. mitteelektrolüütideks. Elektrolüüdid jagunevad: 1) Tugevad elektrolüüdid. Kogu aine jaguneb joonideks (soolad, tugevad happed ja tugevad alused). (eelised need mis lahustuvad vees HCl ; H2SO4 ; HNO3) Tugevate elektrolüütide lahused juhivad hästi elektrit. Nõrkade elektrolüütide lahustes on ioonide sisaldus väike, seetõttu on nende lahuste elektrijuhtivus palju halvem. 2) Nõrgad elektrolüüdid. Moodustavad lahuses ioone vähesel määral (nõrgad alused ja nõrgad happed). Mõisted: 1) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. 2) El...
Mittemetallide üldised omadused ja miks nad ei juhi elektrit. *Mittemetalliliste elementide aatomid on tunduvalt väiksemd kui metalliliste elementide aatomid. *üldreeglina on nende aatomite väliskihis 4-7 elektroni *elementide mittemetallilised omadused on seotud aatomite võimega liita elektrone. *keemiliste elementide mittemetallilised omadused tugevnevad väliskihi elektronide arvu suurenedes ja aatomite mõõtmete vähenedes *nad saavad ka loovutada elektrone. Ainult fluor saab elektrone ainult liita *elemendi minimaalse ja maksimaalse oksüdatsiooniastme summa on 8 *osa mittemetalle on molekulaarsed, koosnedes molekulidest, teine osa aga mittemolekulaarsed, polümeerse ehitusega ained. *mida suuremad on mõõtmed, seda tugevam on tõmbejõud ja seda kõrgem on aine sulamistemperatuur *allotroopia-nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena ja vastavad lihtained allotroopideks ehk allotroopseteks te...
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
AINE EHITUS JA KEEMILINE SIDE • metall + mittemetall → iooniline side → ioonivõre → mittemolekulaarne •metall lihtainena → metalliline side → metallivõre → mittemolekulaarne •mittemet + mittemet → kovalentne polaarne side →aatomvõre → mitte molekulaarne •mittemetall lihtainena → kovalentne mittepolaarne side →molekulvõre →molekulaarne •Keemilise sideme tekkel eraldub energia, molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Liitumisreaktsioon → eksotermiline → energia neeldub ∆H<0 Lagunemine → endotermiline → energia eraldub ∆H>0 (kõik oksüdatsioonid) •Vesinikside F-H, O-H, N-H on nõrgem kui kovalentne side, kuid tugevam kui tavaline molekulide vaheline side. Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu, soodustab lahustamisprotsessi molekulide vahel. •lihtaine, liitaine – ELEMENT Puhas aine, segu – AINE KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL TASAKAAL Te...
Reageerimine Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Cu Hg Ag Pt Au 1. HAPNIKUGA Reageerivad väga energiliselt, Pinnale tekib tihe oksiidikiht Reageerivad O2-ga ja annavad oksiide Ei reageeri peroksiidid hoitakse petrooleumi all Fe + O2 = Fe2O3 hüperoksiidid K + O2 = KO2 (O2-1 - hüperoksiid) Al + O2 = Al2O3 Zn + O2 = ZnO Fe + O2 =Fe3O4 (tagi) Cu + O2 = CuO oksiidid Na + O2 = Na2O2 (O2-2 - peroksiid) Ca + O2 = CaO 2. VÄÄVLIGA Leelismetallid juba Kuumutamisel sulfiidid hõõrdumisel (v.a Ca, Ba) ...
Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektroodide pinnal elektrivoolu. Elektrienergia muundub keemiliseks energiaks.Endotermiline protsess. Katood (-)Elektrood, millel toimub redutseerumine, tekitatud elektronide ülejääk. Anood (+)Elektrood millel toimub oksüdeerumine, tekitatud elektronid puudujääk . Elektrolüüs sulatatud soolades: Sulatatud elektrolüüdi korral - katoodil redutseeruvad metalliioonid + anoodil oksüdeeruvad anioonid tekivad vastavad lihtained Sulatatud naatriumkloriidi elektrolüüs Elektrolüüdi vesilahuses Katoodil (–) väheaktiivsed metallid redutseeruvad;aktiivsemad metallid ei redutseeru, redutseerub vesi: Anoodil (+) lihtanioonid oksüdeeruvad;püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru, oksüdeerub vesi: Galvanosteegia – metalli elektrolüütiline katmine teise metalli õhukese kihiga (korrosioonikaitse, ilu pärast) Galvanoplastika – metallesemetest jäljendite tegemine Ko...
ORGAANILINE KEEMIA ALKEENIDES ON KAKSIKSIDE ALKÜÜNIDES ON KOLMIKSIDE DIEENIDES ON KAKS KAKSIKSIDET. ALDEHÜÜD – CHO (nime lõpp -aal) KETOON – R-CO-R (-oon) NO2 - nitrorühm Amiin – sees on N Amiid – CONH2 ester – aat COO 2-metüül-2-buteen 4.metüül-1-pentüün 4-metüül-1,3-pentadieen 2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl,...
1.Mis on allotroopia, allotroobid? Nimeta 4 süsiniku allotroopi. Allotroopsed allotroobid on lihtained. Grafiit, teemant , karbüün, fullereenid. 2. Osata võrrelda süsiniku allotroopide ehitust (struktuuri) ning teemanti ja grafiidi omadusi. Teemant - ei juhi elektrit, saab lõigata klaasi, keemiliselt püsiv mineraal, tekib süsiniku teistest vormidest, tekib üli suure rõhu ja kerge temperatuuri toimel, erakordselt suur murdumisnäitaja . Grafiit hallikasmust ja läbipaistmatu, üsna pehme, juhib elektrit , struktuuris leidub vabu elektrone, põleb õhu käes kõrgel temperatuuril. 3. Nimeta vähemalt 2 põhjust, miks on süsinikühendeid palju rohkem kui teiste elementide ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ...
HAPPELISED JA ALUSELISED OKSIIDID. OKSIIDIDE SAAMINE Eesmärgid · Liigitan oksiide aluselisteks ja happelisteks. · Tean, et happelistest oksiididest. reageerivad veega ainult aktiivsete metallide oksiidid. · Kirjutan ja tasakaalustan reaktsioonivõrrandid oksiidi reageerimisel veega. · Nimetan oksiidide saamisvõimalusi (2). Metallioksiid ja mittemetallioksiid Leia järgmisest loetelust metallioksiidid ja mittemetallioksiidid: CaO, SiO2, Na2O, Cr2O3, N2O3, B2O3, CrO3, Fe2O3, BaO, MnO2, CO, Cl2O7, Al2O3, CuO, H2O. Oksiidide liigitamine · Oksiidid liigitatakse nende keelimiste omaduste alusel. · Enamik oksiide on kas aluselised või happelised. · TV lk 17 E (1) Aluselised oksiidid ...on aluseliste omadustega, nad reageerivad hapetega. Enamus metallioksiide on aluseliste omadustega. Aktiivsete metallide (I ja IIA rühm) oksiidid on tugevalt aluselised. Vähemaktiiv...
Coulombi seadus-2 punktlaengut mõjutavad 11 jõuga, mis on võrdeline nende langute korrutisega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga.F= (N),k-9* , -aine dielektriline läbitavus.Punktlaeng-keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja selle keha kogu laengut vaadeldakse koonduduna ühte punkti.Pl võib vaadelda keha kui keha mõõtmed on tunduvalt väiksemad kehade vahelisest kaugusest.NB. -8,85* F/m(elektrikonstant)Aine dielektriline läbitavus-näitab mitu korda on elektrilaengule mõjuv jõud dielektrikus nõrgem kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühikla...
AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ...........
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad m...
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos. Kovalentne side ühiste elektronpaaride abil moodustu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
