Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses. Kui loom tapetakse muutuvad lihas olevad sahhariidid piimhappeks CH3(OH)COOH, ph l...
TOOREST JA KEEDETUD LIHAST EKSTRAHEERUVATE VEES LAHUSTUVATE VALKUDE KOGUSE VÕRDLEMINE JA NAATRIUMHÜDROKSIIDI LAHUSE MOLAARSE KONSENTRATSIOONI MÄÄRAMINE Termotöötluse denatureeriv mõju lihasvalkudele Liha ja kala termilisel töötlemisel toimub vastavalt temperatuuri tõusule toiduaines järkjärguline lahustuvate valkude denatureerumine. Denatureerumisprotsess algab juba küllaltki madalatel temperatuuridel (30-35ºC) ja kulgeb kiiresti kuni temperatuurini 60-65ºC. Nimetatud temperatuuri saavutamisel on umbes 90% valkudest denatureerunud. Temperatuuri edasisel tõstmisel kuni 100ºC säilitab väike osa (5%) valkudest siiski lahustuvuse. Töö käik: Peenestasime käsitsi väherasvase sealiha ning kaalusime kummassegi keeduklaasi umbes 5 g peenestatud liha. Ühe keeduklaasi lihaga panime keevale vesivannile ning kuumutasime seda klaaspugaga pidevalt segades 10 minutit. Jälgisime liha värvuse muutumist. Enne kuumutamist oli lih...
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Vaagnavöötme lihased Eesmine osa- 1 lihas Suur nimmelihas: Toob reit ette Kõikidelt Pöörab reit välja Niude-nimme lihas nimmelülidelt Reieluu väikesele pöörlile Niudelihas: Niudeluuaugult Tagumine osa- 8 lihast Viib reit taha Väike tuharalihas Niudeluu tagapinnalt Reie eemaldamine Keskmine Niudeluu tiiva Viib reit taha Reieluu suurele tuharalihas tagapinnalt ...
Terviku leidmine Leiame terviku 1% kaudu. Näide 1. Laural on loetud raamatust 40 lehekülge. See on 20% raamatu lehekülgede arvust. Mitu lehekülge on selles raamatus kokku? Teeme joonise. 1) Leiame, kui suur on 1% raamatu lehekülgede arvust. 40 : 20 = 2 1% on 2 lehekülge. 2) Raamatu lehekülgede arv kokku on 100%. Leiame arvu, millest 1% on 2. 100 · 2 = 200 Vastus. Selles raamatus on 200 lehekülge. Näide 2. Osa arvust on 12, osamäär on 0,5. Leiame selle arvu ehk terviku. 12 : 0,5 = 24 Vastus. Arv on 24. Näide 3. Liha kaotab keetmisel 35% oma kaalust. Kui palju peab olema toorest liha, et saada 2,6 kg keedetud liha? Keedetud liha on 2,6 kg, mis on osa toorest lihast. Meil on tarvis leida toore liha kogus, st leida tervik. Enne aga tuleb leida antud osale vastav protsent. Teeme joonise. 1) Mitu protsenti moodustab keedetud liha toorest lihast? 100% - 35% = 65% 2) Kui palju oli toorest liha? 65% lihast on 2,6 kg ...
Toiduainete kulinaarne töötlemine Külmtöötlemine Külmutatud toiduainete sulatamine · Külmutatud liha, kala, köögiviljad, puuviljad sulata vahetult enne eel-ja kuumtöötlemist. · Eelista sulatamist madalamal temperatuuril 4-6 kraadi · Külmutatud köögivilju kasutatakse toitudesse neid eelnevalt sulatamata. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine · Köögivilja sorteerimine · Köögivilja pesemine · Köögivilja koorimine · Tapaloomade seedeelundite eraldamine · Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine · Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine Madala toiteväärtusega osade eraldamine · Kontide eraldamine lihast · Kõõluste eraldamine lihast · Kalade fileerimine (nahaga või nahata fileeks) · Prepareerimine (ka näiteks maksa kile eemaldamine jne. Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine · Tükeldamine (tükelduskujud) · Toodete vormimine lk.92 · Toote sidumine lk.9...
Toitude maitsestamine 9. Miks toite maitsestatakse? Toite maitsestatakse maitse täiendamiseks ja parandamiseks. 10. Millal toite maitsestatakse? Maitseaineid lisatakse toidule kas enne töötlemist või kuumtöötlemise järel, oleneb toidust. Vormitoitudele ja hakkmassist toodetele lisatakse enne kuumtöötlemist. Suppide ja kastmete maitsestamine toimub nende valmistamise ajal. Peenestatud maitseained kuumtöötlemise lõpus. 11. Nimeta kodumaised vürtsid? Kodumaised vürtsid on: kadakamarjad, köömned, koriander ja aniis. 12. Nimeta ehtsad ehk klassikalised vürtsid? Ehtsaid vürtse kasutatakse kuivatatult. Pipar, ingver, kaneel, kappar, kardemon, loorber, nelk, muskaat, vanill. Puljongid ja supid 13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongiss...
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on ukse juures ja tahab välja, aga avades ukse kass näeb, et väljas sajab paduvihma, siis näete, et kassi saba hakkab liikuma ta on sisemise konfliktis: tahab minna välja, aga ei taha minna vihma kätte. Kohe peale seda kui kass on oma otsuse langetanud, saba lõpetab liigutamise. Kassid sõtkuvad käppadega kui nad on õnnelikud. Keskmine emaskass sünnitab korraga 1-8 poega, 2-3 pesakonda aatas. Oma elu jook...
Bacillus Cereus bacillus Cereus bakterit on palju maas, vees, taimedes, õhus ja tolmus. Neid leidub veel inimeste ja loomade soolestikus ja ka toiduainetes. Tavaliselt inimene saab selle bakteri lihast, riisist, piimatoodetest või köögiviljadest. Bakteri saanud inimene oksendab või tal on kõhulahtisus. Clostridium botulinum- Üldiselt looduses ja selles on ohtlikku mürki botuliini. See ei vaja hapnikku ja elab külmas. Väikesed beebid võivad saada selle bakteri meest. Väga harva võib leiduda ka hoidistest, kui neid ei ole piisavalt kuumutetud. Veel võib bakteri saada vaakumpakendis olevast suitsukalast. Inimene võib jääda halvatuks või isegi surra botuliini. Clostridiun perfringers- Clostridium perfingers bakter elab hästi kuumas ja kuivas. Inimene võib saada bakteri lihast, kalast, linnulihast, kuivatatud toiduainetest, maitseainetest, ürtidest või köögiviljadest. EHEC-bakteeri EHEC bakter on kolibakter. mõned kolibakterid o...
LIHASE NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON koljupealnelihas kuklaluu, oimuluu kõõlustanu peanaha liigutamine, kulmude tõstmine, m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E ...
LIHAROAD Koduloomad: Kodulinnud: 1. veised 1. kanad 2. vasikad 2. kalkunid 3. sead 3. haned 4. lambad 4. pardid 5. küülikud 5. vutid 6. nutriad Ulukid: Metslinnud: 1. põdrad 1. tedred 2. metskitsed 2. metsised 3. metssead 3. põldpüüd 4. karud 4. pardid 5. jänesed 5. faasanid Marineeritakse kõiki lihasid, kindlasti tuleb marineerida küüliku- ja ulukite liha, samuti metslindude liha. Marinaadivedelikuks kasutatakse: 1. veini punast, valget, portv...
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
Lihatoodete tehnoloogia Lihatooted on lihast valmistatud või liha sisaldavad tooted, mida on töödeldud sellisel viisil, et toote lõikepinnal ei ole enam värskele lihale omaseid tunnuseid. Toode võib lisaks lihale sisaldada ka muid toiduaineid. Tooteks ei loeta liha, mida on ainult jahutatud või külmutatud (see on värske liha), samuti hakkliha ja tükiliha. Lihatoodete jaotus (Eesti Lihatööstuse Standard) Lihatooteid on võimalik klassifitseerida tooraine, valmistamisviisi või mõne muu parameetri alusel. Eesti Lihatööstuse Standardist lähtuvalt jaotuvad lihatooted järgmiselt: 1) LIHAVORSTID - lihatooted, mis on valmistatud peenestatud lihast, maitse- ja lisaainetest, lisanditest ja muudest komponentidest, pritsitud vorstikesta või vormi ja termiliselt töödeldud. Näide: toored grillvorstid, viinerid, sardellid, keeduvorstid, suitsuvorstid, sültvorstid, maksavorstid, kruubivorstid/tanguvorstid, lihaleivad 2) VERETOOTED- ke...
Gunnar Aarma "Kuidas Toituda" Et elada selleks peame mitte hingama vaid ka sööma. Seejuures on oluline, MIDA me sööma ja KUIDAS me sööme. Sellest oleneb inimese tervis ja elujõud. Väga oluline on toidu mälumine. Arstitepoolt soovitatakse toitu mäluda 30-40 korda. On kindlaks tehtu, et sääraselt toimides vajab inimene poole vähem toitu ja on siiski tervem ja elujõulisem. Tänapäeval ravitakse verevaegus haigusi ka värske juur-või puuviljaga, mitte enam lihaga nagu vanasti. Lihatoidud arvatakse olevat paljude haiguste nagu reuma, artriit, uriinhappe mürgistused organismis põhjustajaks. Dr. Winsh kirjutab brosüüris ,,Vähi vastu" : ,, See pole juhuslik, et klassikaline lihasööjate maa Inglismaa on ka klassikaline vähihaiguste maa, ning et vähki esineb rohkem rikaste kui vaeste hulgas." On kindlaks tehtud et paljud inimesed kes on elanud kõrgesse ikka on olnud peamiselt taimetoitlased. Näiteks Bulgaarias söövad kõrgeeal...
Taimetoitlus | Reelika Raudsepp Taimetoitluse positiivsed jooned Taimetoitlus on ühe rohkem populaarsust koguv trend, kuid enne sellega alustamist tuleks end kurssi viia kõigega, mis sellega kaasneda võib. Inimesed alustavad taimetoitlusega erinevatel põhjustel ning otsustavad seda eluviisi jälgida erinevatel tasanditel. Marta Oja on öelnud: „Taimetoitlus on see, mis saavutab meie planeedil tasakaalu. Aidates loomi, tekib ka inimese sees sisemine rahu ning uhkus selle üle, et ta on millegi heaga hakkama saanud.“ (Oja, 2015) Taimetoitlus on toitumisharjumus, kus mingitel põhjustel ei sööda teatud toiduaineid. Vegan on inimene, kes ei tarbi liha-, piima- ja munatooteid. Lisaks väldivad veganid ka tooteid, mis sisaldavad loomseid komponente või on loomset päritolu, näiteks vill, siid ja karusnahad. „Meile on algusest peale sisendatud, e...
SISUKORD 1 Liha..............................................................................................................................3 1.1 Liha säilitamine.................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha...............................
Rakvere Ametikool Protsent Õpilane: Ahti Siivelt Õpperühm: AL-10 Juhendaja: Riho Kokk Rakvere 2010 Protsendi mõiste Kui tervik jagada sajaks võrdseks osaks, siis iga osa on üks protsent. Üks protsent on üks sajandik osa tervikust. Protsendi märk on %. Näiteid. 1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Protsent ja osa 10% on sama, mis 1 kümnendik osa. 20% on sama, mis 1 viiendik osa. 5% on sama, mis 1 kahekümnendik osa. 25% on sama, mis 1 neljandik osa. 4% on sama, mis 1 kahekümne viiendik osa. 33 1/3% on sama, mis 1 kolmandik osa. 50% on sama, mis pool. 75% on sama, mis 3 neljandikku osa. 100% on sama, mis 1 terve. Osa leidmine arvust Osa leidmiseks arvust tuleb arv korrutada osamääraga. Osamäär ...
Võrkpalli mõju lihastele Kaasaegne võrkpall nõuab mängijalt korralikku füüsilist vastupidavust, mille kõrval on väga oluline arendada kiiruslikku ja plahvatuslikku jõudu ning jõuvastupidavust. Mängus saavad suure koormuse võrkpalluri jalad (mängus tehakse 150200 erineva kõrgusega hüpet). Samuti ülakeha, mis on tähtis hüppelt pallingul, blokeerimisel ja ründelöökide sooritamisel. Nende tegevuste ajal lasub koormus eelkõige õlaliigest stabiliseerivatel ja liigutavatel lihastel (4 erinevat lihast). Lisaks kätejõule vajab võrkpallur ka tugevaid kõhu- ja seljalihaseid.
Merihärg Myoxocephalus quadricornis Üldist · Kuulub puugiliste seltsi,võldaslaste sugukonda. · Eesti keeles ka hollandi härg, nelja sarvega merihärg, lehm, merikoer, simp, simpu, simpa · Merihärja liha hinnatakse nolguse lihast paremaks. Välimus, levik · Põhja-Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika magestunud rannavetes. · Peamiselt riimveeline, leidub ka suurtes järvedes. · Meres elab pinna lähedal, järvedes otsib sügavaid kohti. Meres elavad merihärjad on on mageveelistest suuremad, keskmiselt 25 cm, harva kuni 36 cm pikkused: mageveeliste merihärgade pikkus on on tavaliselt 10--15 cm, vaid suurtes järvedes ületab see 20 cm. Toitumine · Sööb peamiselt iidsete juurtega koorikloomi kuid ei pelga ka kalade marja.
TARTU ÜLIKOOL Sportlase lihashooldus Massaaz Referaat Meelis Kattai Avatud Ülikool IV Tartu, november 2010 1 Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................... 3 2. Massaazi definitsioon......................................................... 3 3. Massaazi ajalugu............................................................... 4 4. Massaazitehnikad.............................................................. 4 4.1. Silumine........................................................................ 5 4.2. Hõõrumine..................................................................... 5 4.3. Sõtkumine...................................................................... 6 4.4. Löökvõtted..................................................................... 6 4.5. Vibratsioon...................................
Kala meie toidulaual Kala tähtsus toidulaual · Kalatooteid tarbitakse 3,7korda vähem kui lihatooteid. · Kalasaaduste tarbimine on vähenenud alates 1990ndatest. · Eestlased söövad vähem kala kui põhjamaad ja muu Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühend...
EESTI TOIT ESSEE Igas riigis on olemas vaid sellele omane toitumiskultuur ning rahvuslikud toidud ja toiduained. Söömine on paratamatus, seetõttu puutub toiduga iga päev kokku nii põliselanik kui ka turist. Viimasele võib aga külaskäik eriliselt meeldejäävaks kujuneda just tänu saadud maitseelamusele. Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist, seega vajavad kohalikud toiduained väärtustamist ning tutvustamist nii kodu- kui välismaal. Eesti tarbija on uuringute põhjal siiski ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, kuid see võib peagi muutuda, kuna meie turule tuleb hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest. Seega on oluline leida tüüpilised Eesti toidud ja road, mida valmistatakse Eestist pärit toorainest. Kõigil Eesti elanikel on kindlasti oma...
Inimese kujunemine saab alguse umb 6milj aastat tagasi, kui eraldisid homoniidid. 5-2milj a.t. elasid australopiteekused. Nad oskasid kahel jalal käia. Nad toitusid taimedest ja lihast ning küttisid enda tarbeks. Peale neid tekkis Homo habilis, 2,5milj a.t. Nad suutsid ise endale tööriistu valmistada. 2milj a.t tuli homo erectus, kes valmistas endale tööriistu ja oskas tuld kasutada. Ta tegeles küttimise, koriluse ja kalastusega. Heidelbergi inimene tuli 700-600 000 a.t. Ta oskas kasutada tööriistu ning tegeles küttimise ja jahiga. Pärast Heidelbergi inimest tulid neandertallased, umbes 250-30000 a.t. Neil oli eneseväljendus välja kujunenud, nad matsid inimesi, küttisid. Nendest arenes välja osav inimene ehk homo sapiens, umbes 200 000 a.t. Nad oskasid tuld süüdata ja tegelesid ka kunstiga, toidu jaoks küttisid loomi.
1) Kirjelda külmtöötlemismeetodeid Külmutatud toiduainete sulatamine, mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine, köögiviljade koorimine, pesemine, sorteerimine. Liha puhul madala toiteväärtustega osade eraldamine, marineerimine, hakkliha valmistamine jne... 2) Kirjelda kuumtöötlemismeetodeid Keetmine rohkes ja väheses vees. Praadimine on kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava aine juuresolekuta. Praadimise erinevad võtted on Praadimine väheses rasvas, Praadimine rohkes rasvas, Friipraadimine, Röstimine, Grillimine, Küpsetamine, Hautamine ja töötlemine mikrolaineahjus. 3) Nimeta erinevaid toidutalumatuse liike ja kirjelda toitumist nende korral. Laktoositalumatus - Laktoositalumatus on haigus, tänu millele ei suuda organism lahustada laktoosi ehk piimasuhkrut. Eelistama peaks hapupiimatooteid ja eriti probiootilisi toiduaineid, sest need eritavad vähesel määral laktaasi, seda hoitakse laktoositalumatust kontrolli all...
TREENINGKAVA Koostas: Kool Aasta 1. Käed trimmi! Tagatoengus kätekõverdused o Toetu toolile. Kõverda küünarvarsi ja hoia küünarvarred võimalikult keha lähedal. o Jälgi, et õlavarre ja küünarnuki vahele jääb täisnurk. o Nüüd lasku alla ning siis jälle üles. PS! Järgmisi harjutusi oleks hea teha hantlitega, aga kui hantlid puuduvad võib kasutada veega täidetud pudeleid! Küünarvarte kõverdamine o Lähteasend: seisa sirgelt, jalad kergelt harkis, käed hantlitega külgedel all, peopesad sissepoole pööratud. o Nüüd suru küünarliigeseid kergelt enda vastu, kõverda käed, tõstes käed hantlitega üles. o Harjutuse lõpus peavad hantlid olema õlgade kõrgusel, põrandaga paralleelselt. Küünarvarte sirutusharjutused o Võta hantlid kätte, tõsta sirgelt seistes sirg...
SHAMPANJA Prosecco Special Cuvee, Zonin, Itaalia( Italy) 20cl 5,50 Fresita, Tsiili( Chile) 20cl 5,50 MUMM CORDON ROUGE BRUT 20 CL 17.90 MUMM CORDON ROUGE BRUT 75 CL 50.50 VAHUVEIN Prosecco Extra Dry, Fantinel, Itaalia (Italy) 3,90 DUC DE PARIS 12 CL / 75 CL 2.00 / 11.00 FREIXENET CARTA NEVADA SEMISECO 75 CL 12.00 JACOB'S CREEK CHARDONNAY 75 CL 18.00 MARTINI ASTI 75 CL 18.00 APERATIIV/Aperitive/ Extra Dry, Cinzano 8cl 3,00 Bianco, Cinzano 8cl 3,00 Rosso, Cinzano 8cl 3,00 Rosé, Cinzano 8cl 3,00 Campari Bitter 4cl 3,00 Ouzo 4cl 3,00 VALGED MAJAVEINID GRAFFIGNA CHARDONNAYSAUVIGNON BLANC 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00 KUIV, RIKKALIK, AROMAATNE JA KERGELT VÜRTSIKAS ARGENTIINA VEIN Sobib kala ja valgest lihast roogadega. Dry, rich, aromatic and s...
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud. On levinud valearusaam, et ul...
Sirli Volt K2 S U U R K Ö Ö G IS K A S U TA V A D N Õ U D G N nõud Materjalid millest saab neid teha Roostevabast terasest Plastikust Alumiiniumist Emaileeritud Erikattega Kus kasutatakse Ajus kuumutamiseks, säilitamiseks- ja serveerimisnõudena On Gn nõude jaotus skeem Sügavad ja m adalad vaagnad Kasutatakse liha, kala, vormiroogade serveerimiseks. Mitmekorrulised vaagnad on suupistete, kondiirtoodete ja puuviljade serveerimiseks. Kahekorruseline vaagen Portsjonnõud Erineva suuruse ja kujuga nõud. Need on potsjoneeritud salatite, suupistete ja magustoitude söömiseks. Pannakse alustaldrikule Kokill merekarbikujuline portsjonnõu kalast ja mereandidest valmistatud portsoneeritud soojade toitude serveerimiseks. Kokott - ümmarguse kujuga varrega portsjonnõu lihast, köögiviljadest, seentest ja munadest valmistatud porsjoneeritud toitude serveerimiseks Lis...
Anett Allas 11. klass Tähis- Mg Ladinakeelne nimetud- Magnesia Sulab temperatuuril 648,8 °C Keemistemperatuur on 1107 °C või 1095 °C Hõbevalget värvi ja läikiv Keemiliselt küllaltki aktiivne Reageerib kergesti halogeenidega Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20 25 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes Arvatakse, et magneesiumipuudulikkus võib suurendada ateroskleroosi ja rütmihäirete riski Päevas vajavad mehed umbes 350 mg ja naised umbes 280 mg magneesiumi, lapsed mõnevõrra vähem Tähtsamad magneesiumi allikad on puu- ja köögiviljad (eriti aprikoosid, virsikud, tomatid ja kapsad) Magneesiumi saadakse ka teraviljasaadustest, piimast ja lihast Meditsiinis kasutatakse Magneesiumi ühendeid laha...
Paelussid Paelussid on parasiidid kes elavad loomade sooles. Ehitus: Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest. Keha eesotsas on päis, mis on varustatud 4 iminapaga (vajalik sooleseinale kinnitumiseks). Päisele järgneb kael (tekib juurde keha lülisid). Liikudes keha tagaosa poole lülid suurenevad. Neil on närvisüsteem, mis koosneb kahest pikast närviväädist ja kehas olevatest närvijätketest. Erituselunditeks on kaks erituskanalit, mis kulgevad keha külgedel ja avanevad keha viimasel lülil. Sigimiselundid paiknevad keha igas lülis. Seedeelundkond puudub. Nudipaelussi areng: Kehas on 800-1000 lüli. Igas lülis on 10 000 muna. Munad väljuvad inimese soolest väljaheidetega. Edasiseks arenguks peavad jõudma nad veise soolde, kui veised toituvad nende munadega nakatunud rohttaimedest. Veise sooles väljub munast vastne. Tungib läbi veise soole veresoonde kus kandub koos verega lihastesse....
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuun...
Hea õpetaja Kõigil inimestel on midagi ühist. Peale inimestele loomupäraste omaduste ja väljanägemise, on kindel, et me kõik oleme ebatäiuslikud, luust ja lihast inimesed. Siiski on iga elusolend omamoodi ja erineva isiksusega. Kui aus olla ,siis ma ei oska tuua välja konkreetseid omadusi, mis teevad ühest inimesest igava inimese ja teisest jällegi huvitava. Ehkki kindel on see, et inimesega, kes ilmselgelt on minust elukogenum ja kellel on rohkelt teadmisi, ei hakkaks mul igav. Selliselt inimeselt on midagi õppida, ning seda enam, et sündides oleme kõik saanud kaasa loomupärase soovi teadmisi omandada. Kui vaadata iseenda, õpilase rollis oleva noormehe vaatevinklist, siis , mis teeb ühest õpetajast hea õpetaja? Hea õpetaja on kindlasti rahumeelne. See omadus on õpetajate seas hinnatud. Seda just seetõttu, et aina rohkem on peredes vabakasvatust, ning teismeliste ja lastega toimetulekuks on ...
Laua katmine ja toidu serveerimine Õppematerjal Koostas: Marell Rõss 2016 Sissejuhatus 1. Lauakultuuri ajaloost.......................................................................................... 2 2. Laua katmine...................................................................................................... 7 2.3 Kohvi ja –teelaud........................................................................................... 8 2.4 Peolaud.......................................................................................................... 8 2.5 Laua katmise eripärad................................................................................. 12 Kõikidel maadel on oma kultuur ning sellest lähtuvalt erinevad ka laudade katmise traditsioonid. Toome välja inglispäraselt, prantsuspäraselt ja ameerikapäraselt kaetud lauad, et näidata kui erinevad võivad olla laua ...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn...
Naeratusest 1. Austatud õpetaja ja klassikaaslased. Täna ma räägin Teile naeratusest. Mulle juba aastaid on hingelähedane naeratamine. Ma arvan, et kuskil 26 aastat kindlasti teadlikult ma naeratan. Naeratusega võidab palju ja kaotab vähe. Naeratusega võib muuta kellegi päeva paremaks. Sellega leiab endale palju sõpru . 2. Juba väiksed beebid naeratavad läbi une, tegelikult on see lihaste tahtmatu tõmblus aga rahvasuu ütleb,et näe inglid kõditavad. Selline ütlemine on minu jaoks hästi armas. Pole midagi lihtsamat, kui naeratada tänaval vastutulijale, naeratada üksteisele liftis, naeratada koos bussi või trammi oodates. Naeratuse kaudu muudame meid elukeskkonna ilusmaks ning positiivsemaks. 3. Naeratus annab tervist, tõstab tuju ning peletab stressi. Isegi vahel kui kurb tuju on otsin siis just mille üle naerda, kindlasti aitab naeratuse nä...
Magneesium Sisukord · Mis on magneesium · Kus seda leidub · Milleks on see vajalik · Magneesiumi puudus · Magneesium ja inimene · Tänan kuulamast Mis on magneesium · Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12. · Magneesium asub kolmandas perioodis. Kus seda leidub · Magneesium on litofiilne element, mis kontsentreerub Maa vahevöösse ja maakoorde. · Maal ei leidu teda looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. · Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Milleks on see vajalik · Magneesiumi leidub kõigis organismides. · Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. · Magneesium esineb ka mikroelemendina loomses organismis. Magneesiumi puudus · Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte ...
Koka eksami kordamisküsimused 1. Külmtöötlemismeetodid: · Külmutatud toiduainete sulatamine. · Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. Nt: köögivilja sorteerimine, pesemine, koorimine, Tapaloomade seedeelundite eraldamine, Lindude sulgede ja sisikonna eraldamine, Kalade soomuste ja sisikonna eraldamine jne. · Madala toiteväärtusega osade eraldamine. Nt: kontide, kõõluste eraldamine lihast, Kalade fileerimine jne. · Toiduainete ja pooltoodetele kuju andmine. Nt: toiduainete tükeldamine Toodete vormimine jne. · Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Nt: toiduainete leotamine, Marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. Nt: vahustamine, Hakkliha valmistamine, Pooltoodete paneerimine jne. 2.Kuumtöötlemismeetodid: · Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või ...
Üks teeb timp-tamp, teine teeb timp-tamp, kolmas teeb timp-tamp, neljas teeb timp-tamp, viies teeb karviuhti. (Hobune) ? Sööda kui venda, seo kui varast. (Hobune) ? Üks ait, neli nurka, iga nurga all nael rauda. (Hobune) ? Tüügas ülespidi, latv alaspidi. (Hobuse või lehma saba) ? Neli andjat, neli kandjat, kaks koerakaitsjat, üks parmupiits. (Lehm) ? Kuum kivi aida ääre all. (Lehma udar) ? Ma olen loodud karune, ei siiski karvu kanna ma. (Lehma keel) ? Rähn raiub raudses linnas. (Kell või krapp lehma kaelas) ? Pere sööb, laud laulab. (Emis imetab põrsaid) ? Mees läheb metsa, selg teibaid täis. (Siga) ? Mees künnab, ei ole atra ega hobust. (Siga tuhnib) ? Heinamaa, kaks korda aastas niidetakse. (Lammas) ? Tuhat tutulutulist, sada sarvilist. (Kari) ? Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Kass) ? Pärval karjas, öösel orjas. (Koer) ? Mees läheb metsa, mõõk seljas. (Kass) ? Kera ees, ora taga, hiirekelder ...
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale. Riivi porgand ja haki sibul. Prae porgand ja sibul vähese õliga pannil kuldseks. Kui puljong on valmis, tõsta sealt kondid välja ja kurna puljong. Nii väldid pipraterade ja loorberi sattumist valmis supi sisse. Koori ja haki kartulid kuubikuks. Lisa puljongisse. Lisa puljongile ka praetud sibula-porgandi segu ning hapukapsas. Puhasta kondid lihast ja lisa supile ka liha. ...
Naeratage rohkem Naeratage rohkem, öelge rohkem ilusaid sõnu. Visake oma telefonidest internet mõneks ajaks elust kõrvale ja nautige toimuvat enda ümber, nautige inimeste reaalset seltskonda, oma perekonda, oma sõpru ja oma tuttavaid. Mida õnnelikum olete ise, siis seda õnnelikumad on ka teie läheduses olevad inimesed. Õppige end armastama just sellisena nagu te olete ja kui see ei meeldi, siis muutke ennast või lihtsalt valige uus seltskond kellega aega viita ja kellele te meeldite sellisena nagu te olete. Naeratus sõltubki just palju sellest, kes on teie ümber, kui saad käituda just sellisena nagu oled, on tõenäosus naeratada ja olla õnnelikum palju suurem. Kui vajad põhjust et naeratada, siis võin teile tuua mõned näited miks seda teha. 1. Naeratus muudab su ilusamaks 2. Naeratamine teeb sind õnnelikuks 3. Naeratamine vähendab stressi 4. Naeratatamine ergutab immuunsüsteemi 5. Naeratamine muudab s...
Valdkonna lühitutvustus: Liha on toitude kuningas, iga korraliku kõhutäie alus ja täiusliku toidulaua eeldus. Lihas on esindatud kõik jõu ja energia saamiseks vajalikud ained. Läbi aegade on liha kuulunud võitjate, elu peremeeste toidulauale.Juba inimkonna algusaegadest saadik on liha olnud üks olulisemaid toidutegemise komponente. Esialgu kasutati metsloomade ja -lindude, seejärel juba ka kodustatud loomade- ja lindude liha. Pidevalt on arenenud toiduvalmistamise meetodid ja liha kulinaarse kasutamise võimalused. Miks peaks liha sööma? · Liha on üks tähtsamaid toiduaineid, millest saame eluks vajalikke toitaineid (loomseid valke, vitamiine, mineraalaineid jne) ja energiat. · Lihal on kõrge energeetiline väärtus. Liha söömisel saame lisaenergiat! · Lihas leiduvad vitamiinid ja mineraalained teevad lihast väärtusliku kõhutäie, mistõttu tugevneb organismi vastupanu stressile. · Hästi valmistatud ja kaunil...
JOOGIKAART Kange alkohol Viin/Vodka/ Russian Standard Imperia 4cl 7 Viru Valge 4 cl 2.50 Smirnoff red 4 cl 3.50 Smirnoff black 4cl 3.50 Nemiroff Premium 4 cl 3.70 Viskid/Whisky/ Johnnie Walker Black Lable 4 cl 4.50 Jameson 4 cl 3.50 Jack Daniel`s Tennessee 4 cl 4.00 The Famous Grouse 4 cl 3.20 Bushmills Original 4 cl 3.00 Konjakid /Cognac/ Hennessy vs 4 cl 5.00 Hennessy vsop 4 cl 7.50 Hennessy xo 4 cl 16.00 Martell VSOP 4 cl 5.50 Martell XO 4 cl 13 Rumm /Rum/ Angostura Premium White Rum 50cl 3.20 Captain Morgan black label 4 cl 3.40 Captain Morgan spiced 4 cl 3.40 Pampero white rum 4 c...
MariLiis Süld Kaili Virma Kes? Füüsilised omadused Eluviis ja toitumine Pildid Allikad Homo habilis ehk osavinimene on liik inimese perekonnast, kes elas umbes 1,9 1,6 miljonit aastat tagasi. Liigi määratles esimesena Louis Leakey, kes 1964 leidis Tansaaniast Olduvai kuristikust fossiile (aju ja näokolju fragmente). Need avastati kihist, mille vanus on umbes 1,8 1,6 miljonit aastat. Praegu puudub üksmeel selles, millised fossiilid kuuluvad just selle liigi esindajatele. Oma nime sai osavinimene fossiilidega koos leitud tööriistade järgi. Ta oli väga lühike (keskmise kasvuga umbes 127 cm) kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal Australopithecus africanus'el. Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võ...
Kiirtoidu plussid ja miinused Palju on räägitud kiirtoidu kahjulikkusest, kuid ometi ei ole kõik kiirtoidud nii kahjulikud, kui nad tunduvad. Vahel ei jagu aega kodus söögi valmistamiseks ning sellisel juhul langeb valik sageli kiirtoidu kasuks. Paljud kiirtoidud on kaloripommid, kuid on ka neid, mis on hea valik ning täiesti soovitatav süüa. Kui armastad hamburgereid ja friikartuleid, ei ole patt seda endale vahel lubada. Kuid muudel aegadel toitu tervislikult ning kompenseeri kiirtoidu söömist ka treeninguga. Kui valid ekstra-suuruses eine asemel tavalise portsjoni, vähendab ka see saadavate kalorite arvu märkimisväärselt. Näiteks, hea valik on lahja lihaga hamburger, ilma kastmeta; kebab, kui see on tehtud lahjast lihast + piim ja/või vesi. Halvem valik oleks friikartulid / friteeritud kana või kala / vorst + Coca-Cola, Fanta või Sprite. Kiirtoidu alla läheb ka Tai köök, pöörata tuleks tähelepanu vai...
Saksamaa köök Traditsioonilised toidud Suhteliselt sarnane meie köögiga Põhijooneks kokkuhoidlikkus Eelroad- puljongid muna või klimpidega; võileivad juustu, kohupiima ja kalaga; toorsalatid; liha- ja kalasalatid majoneesiga Pearoad-jahuga paksendatud supid kruupide, leivakrutoonidega; vorstikesed, kotletid, snitslid, biifsteegid, keedetud/hautatud sealiha; hautatud/keedetud kala; keedetud juurviljad (kartul, hapu-,lill-, peakapsas, oad) Järelroad- puuviljasalatid/kompotid kastmete või siirupiga; kissellid, mannavahud, jäätised Kasutatakse ohtralt koort ja võid Maitsestamine Maitsestamine on tagasihoidlik Toit ei tohi olla teravamaitseline Sool, pipar, vanilliin Rohkesti valmistatakse aga vürtsirohkeid piparkooke mitmesugustes suurustes ja kujul Söögikorrad Hommikusöök- mittelahustuv kohv, apelsinimahl, juust, jogurt, kuivad helbed, sink, salaami, dzemm, prantssai Kes...
Firmast AS Pihlaka eelkäija kooperatiiv nimega Pontsu asutati aastal 1989. Sortimendis olid pirukad, saiakesed. 1992 aastal kohe pärast rahareformi avati esimene kauplus ja hiljem ka kohvik Rakveres Seminari tn. 25a. Samas majas hakati tegema kondiitri- ja kulinaariatooteid. 1993 aastal asutati AS Pihlaka. Firma omanikud on eestlased. Aastal 2000 avati müügilett Tallinnas Õismäe tee 107 asuvas Bentoni kaubamajas, kus on esindatud peaaegu kogu Pihlaka sortiment. 2001 aasta algul valmis Rakveres Parkali tänavas EURO-nõuetele vastav tootmistsehh. Samas majas asub AS Pihlaka kauplus-kohvik ja kontor. Kohvik suudab kohapeal toitlustada kuni 55 inimest korraga. Enne külla minekut saab läbi astuda ka samas majas tegutsevast ilusalongist ning kaasa osta maitsekas lillekimp eimesel korrusel asuvast lilleletist. 2005 aasta suvel avati teine AS Pihlaka esindus Tallinnas Sõprus...
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Taimetoitlus Referaat Juhendaja: Väimela 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Taimetoitluse liigid.............................................................................................................. 5 Taimetoitluse kasulikkus ja kahjulikkus..............................................................................6 Ühe päeva menüü taimetoitlasele........................................................................................ 7 Kokkuvõte..........................................................................................................................
Luustik ja lihased Luud koosnevad orgaanilistest ainetest, luurakkudest, rakuvaheainetest, mineraalainetest ja veest. Luudes leidub valke ja rasvu. Valgud moodustavad elastseid luukiudusid ja rasvad on toitainetagavaraks. Luudes leidub mineraale: kaltsiumit, fosforit ja magneesiumiühendeid. Need annavad luudele tugevuse. Vananedes inimese luud hõrenevad. Luud kasvavad pikemaks otstsest kasvuvööndi piirkonnas rakkude jagunemise tõttu. Luustumine- kõhrkoe asendumine luukoega Käsnollus- pehme, käsnjas luukude Plinkollus- tugev luukude Luuümbris- luud ümbritsev kude Punane luuüdi- vereloomeelund Kollane luuüdi- torude sees olev raskvarikas luuüdi Kõõlus- sidekoeline väät, mis ühendab luid Liiges- luude ühendus, mis tagab liikuvuse Skelett- inimese tugielundkonna osa, koosneb luudest Luustiku ülesanded: Toestamine Kaitsmine Liikumise võimaldamine Lihastele kinnituskoht Liigestes on luudeotsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb li...
Hispaania Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Hispaania Rahvusköök Traditsiooniline Hispaania köök on väga mitmekülgne köök. Erinev maastik ( mägiseid, tasadikke) Palju viljakaid alasid. Igale alale on iseloomulikud pisut erinevad toidud ja nende valmistamisviisid. Vahemere köök Vahemere köök on mitmekülgne ja väga tervislik. Peamised komponendid nisu, oliivid, ja vein. Lisanduvad ka muud toiduained nagu näiteks : - riis - küüslaauk - köögiviljad, puuviljad - maitseroheline - juust jogurt - kala, liha, - munad Vahemere köök Oliivid Nisu Andaluusia köök Lõuna Hispaania köök on paljude erinevate köökite segu. Leidub palju hulgalised puu -ja köögivilju. Sealiha toitude mitmekülgne valik. Maitsvad desserdid Olulisel kohal mitmesugused supid eriti köögiviljasupid (gazpacho) ja toidud keedetud l...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
