Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele...
Informatsiooni iskuandmete taotlemise tööle kandideerimisel võib töötajalt küsida: · Isikuttõendav dokument · tervisetõend · teised töökohad · perekonnaelu (nt ega ei ole väikesi lapsi ega lähe varsti lapsehoolduspuhkusele) · CV Lepingutel on üsna põhimõtteline vahe: · Töölepinguga töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile/ töövõtulepinguga töötaja teeb kokkulepitud tööd omal vastutusel. Töövõtuleping on mõeldud sõlmimiseks mingi teatud töö tegemise ajaks ja leping lõpeb töö valmimisega (jäävad ära nii katseaeg kui muud TL kaasnevad kohustuslikud tingimused). · Töövõtuleping on tööandjale tavaliselt vähem koormav, aga vaidluse puhul võib kohus või töövaidluskomisjon lepingu vabalt töölepinguks ümber nimetada koos sellega kaasnevate sanktsioonidega. Lähtutakse tehtavast tööst ja lepingu sisust. Käsunduslepingu pealmised erinevused töölepingust ja töövõtule...
Lepingud Näidised Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupooled kohustuvad vastavalt kokkuleppele midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingute sõlmimist reguleerivad: Võlaõigusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011021?leiaKehtiv Tsiviilseadustiku üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012?leiaKehtiv Võlaõigusseadus • reguleerib lepingute sõlmimist, täitmist, lõppemist, vastutust, lepingust taganemist ja lepinguväliseid kohustusi. Lisaks tuleb konkreetset valdkonda puudutava lepingu puhul vaadata ka eriseadusi (nt omandiküsimuste puhul asjaõigusseadust, ettevõtte asutamisel või ümberkujundamisel äriseadustikku). Lepingute ettevalmistamisel on kasulik kasutada juriidilist nõustajat. Lepingut võib sõlmida järgmistes vormides: • Notariaalne leping tähendab lepingu vormistamist ...
VÕÕRANDAMISLEPINGUD MÜÜGILEPING § 208. Müügilepingu mõiste (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (2) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. (3) Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õ...
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan Lepingu ajakohastamise/täpsustamise kord Lepingu lõpetamise tingimused Lepingu kehtivus Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Aeg Ülesanded Pikenemine Ennetähtaegne lõpetamine Küsimusi? Täname kuulamast! ...
ÜLESANNE. Kirjelda erisusi erinevate töö tegemise lepingute vahel TÖÖLEPING TÖÖVÕTULEPING KÄSUNDUSLEPING 1. Seadus, millel leping põhineb Töölepinguseadus Võlaõigusseadus Võlaõigusseadus 2. Lepingupooled Töötaja ja Tööandja Töövõtja ja Tellija Käsundisaaja ja Käsundiandja 3. Alluvussuhe (kas on) Töötaja allub tööd tehes Alluvussuhe puudub, TVL Alluvussuhe puudub, KL tööandja juhtimisele ja kontrollile, kirjeldatakse tehtav töö, kirjeldatakse osutatav teenus st tööandja määrab töö tegemise koha, määratakse tasu ja töö tähtaeg. ja lepitakse kokku tasus. ...
Logistiliste teenuste lepingud, seadusandlik taust, VÕS-st tulenevad nõuded, õigused ja kohustused. Äritegevus ei saa toimuda ilma logistikata. Tõhus ja toimiv logistika on organisatsioonide tegutsemise eeltingimuseks. Logistika ülesanne on toimetada toorained, materjalid ja valmistooted soovitud kohta, õigel ajal soovitud koguses. Tarne tuleb teha klientidele kooskõlas ettevõtte pakutava teenindustasemega viisil, et tarnijaettevõtte majandustegevuse tulemus oleks võimalikult hea. Seejuures tuleb looduskeskkonda võimalikult vähe koormata. Logistikat tuleb käsitleda ja uurida kui terviklikku protsessi, mille abil püütakse suurendada nii ettevõtte (tarneahela lüli) kui ka kogu tarneahela konkurentsivõimelisust (Invove). Selleks, et logitika erinevate ettevõtete vahel tõrgeteta toimiks, tuleb omavahel sõlida nii mõnedki lepingud, et oleks kirjas kõik tingimused ja kohustused. Palju on riske, mis võivad äritegevust kahjustada, seepärast t...
TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD KÄSUNDUSLEPING Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 619) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga, mh tuleks ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (620). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. a. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tin...
NARVA EESTI GÜMNAASIUM REFERAAT TEEMA: ULRICH FRIEDRICH WILLY JOACHIM RIBBENTROP KOOSTAJA: JULIA MALÕSHEVA KLASS: 9 ÕPETAJA: TANEL MAZUR NARVA 2007 SISUKORD 1. Elulugu 2. Ribbentropi surm 3. Kokkuvõte ELULUGU Ulrich Friedrich Willy Joachim Ribbentrop sündis kolmekümnendal aprillil tuhande kaheksasaja üheksakümne kolmandal aastal (30.aprillil 1893) Weselis Reinimaal. Tema isa Richard oli teeninud Preisi kahurväerügemendis ja jõudnud ooberstleitnandi auastmeni. Ema Sophie, neiupõlvenimega Hertwig, oli Saksimaa mõisniku tütar. Ribbetropide perekonda peeti soliidseks, kuid selle elurütmi tuli kohandada vastavalt isa kahurväeüksuse igakordsele asukohale.Isa sõjaväeline karjäär leidis jä...
Euroopa Liit Saamislugu ja lepingud 9. mail 1950 Prantsusmaa välisminister Schuman esitas idee Euroopa koostööühenduse loomiseks. 1951 (jõustus 1952) Euroopa Söe ja Terase ühenduse leping Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalamaad/Holland alustasid majanduskoostööd. 1957 (j. 1958) nn. Rooma lepingud, millega asutati Euroopa majandusühendus. Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksa Liitvabariik. 1992 (j. 1993) Maastrichti leping, millega loodi Euroopa Liit. Määras ära toimimispõhimõtted ja pani aluse ühisrahale. 1997 (j. 1999) Amsterdami leping määrati Euroopa Parlamendi suurus ja otsustati luua kõrge välispoliitilise esindaja ametikoht. 2001 (j. 2003) Nice/Nizza leping suurendati Euroopa Komisjoni presidendi võimu. 2007 (j. 2009) Lissaboni leping ehk Euroopa Liidu põhiseadus. Jõustus kui kõik 27 liikmesriiki oma parlamendis ratifitse...
Maailmasõja eelne tegevus , eraldi lepingud ja sõjategevus 1935- tühistas saksamaa versailli rahulepingu ja hakkas uuesti looma lennu ja sõjaväge. Suurriigid teda ei takistanud ja sellest sai saksamaa hoopis hoogu juurde. 1935- ründas Itaalia etioopiat, mille ta ka vallutas, lääneriikide manitsustest hoolimata. 1935- tegi saksamaa ja jaapan kompterni vastase pakti mis oli suunatud nsv liidu vastu, sellega liitus ka itaalia. 1936- hispaania kodusõda, kuna tulid võimule kommunistid , siis ühiskond polariseerus. Marokos algas ülestõus, mid ajuhtis franco.. Euroopa riigid keeldusid hispaaniat varustamast relvadega, lootes nii sõda lõpetada, aga see ei õnnestunud,kuna itaalia ja saksamaa toetasid francot relvade ja meestega. Komuniste toeats venemaa. See sõda kujunes tegelikult kolme suurriigi vaheliseks katsetuseks. Võitis franco ja kehtestas diktatuuri. 1938 austria ansluss. Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaa...
Majanduse kontrolltöö 1) Selgita, milles seisneb tavakokkuleppe ja lepingu erisus. Leping on kahe või enama isiku vaheline kokkulepe, mille eesmärgiks on õigussuhte tekitamine, muutmine või lõpetamine. Lepinguga kaasnevad õiguslikud kohustused ning sisuliselt on see võlasuhe võlgniku ja võlausaldaja vahel. Enamasti kaasneb lepinguga ka varalised kohustused ja õigused. 2) Nimeta lepingu üldtunnused. Lepingu üldtunnusteks loetakse: õiguslik dokument koostatud seaduslikus vormis kaks või enam poolt suunatud õiguspädevate toimingute tegemisele koostatud seaduslikus vormis õigused ja kohustused on varalised tekitab, muudab või lõpetab poolte õigusi või kohustusi reguleerib eraõiguslike suhteid 3) Kust leiad võõrandamis-, kasutamis- ja teenuse osutamise lepingute üldregulatsiooni (missugusest seadusest)? Võlaõigusseadus...
Nagu terve maailmas, nii Eestis ka, vedeliku kütuse hinnatõus paneb tähele rohkem ja rohkem, ning tekitab palju diskussioone. Üks tähtsamatest kütuse hinnatõusu põhjuseks on nafta- ja naftatoodangu hinnatõus, ning nõudluse kasv, mis tekitab inimeste koguse kasvust meie maailmas, ning nende keskmise elutaseme kasvust. Aga kui me tahame täiesti aru saada kütuse hinnakujunemise mehhanismi, tuleb meeles pidama, et hinnakujunemise põhietappidel seda mehhanismi mõjutavad palju erinevad faktorid. Näiteks: 1. Ostuhind, teiste sõnadega kütusehind börsil (~45% naftahinnast) 2. Maksu suurus, mis kehtib nafta toodangu jaoks (~48,5% hinnast) 3. Vajalikud lisandid kütuses, näiteks kohustuslikud Lätis biolisandid (~0,5% hinnast) 4. Jaemüüja kasum, millest kaetakse kõik kulud (~6,0% hinnast) Kütuse hinda kujunemine Eestis. Allikas: Neste.ee Naftanõudlus moodustatud kõigepealt maailmamajanduse kasvute...
EUROOPA LIIT 1.Euroopa Liidu 3 sammast- lõi 1993. a Maastrichti leping *esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus *teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas *kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Euroopa Liidu 4 põhivabadust- tööjõu, teenuste, kapitali, kaupade vaba liikumine liidu piires Kvalifitseeritud häälteenamus- poolthääli peab olema 321st võimalikust vähemalt 232, enamik riikidest peab samuti olema poolt; lisaks on igal riigil õigus lasta nõukogul kontrollida, et poolt hääletanud riikide elnikkond moodustaks vähemalt 62% ELi elanikkonnast Ühtse Eur...
EL PÕHIKURSUS 1. seminari kodutöö (2010) I EÜ ja EL-i aluslepingud 1.1. Pariisi leping ehk Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping Leping sõlmiti aastal 1951, jõustus 1952. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg. Lepingu kestvuseks 50 aastat. Lepingu sõlmimise peamisteks motiivideks olid majandusliku ja poliitilise koostöö tugevdamine, mis 1) aitaks Lääne-Euroopas vältida Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolist vastasseisu. Riikideülese söe- ja teraseühenduse loomine aitas pingeid maandada ning Saksamaa võimu üle suhtelist kontrolli saavutada. 2)Leping allutas sõjapidamiseks vajalikud tööstusharud ühisele riikideülesele kontrollile, mis muutis sõdade puhkemise liikmesriikide vahel tulevikus materiaalselt samahästi kui võimatuks. 3)Tootmine antud sektoris muutus tõhusamaks, tõukas tagant Euroopa tööstuslikku arengut. Lepingu eesmärgiks oli kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laien...
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu ...
EESTI TAASISESEISVUMINE 24.02.1918 Eesti Vabariigi sünd 28.11.1918 02.02.1920 Vabadussõda 23.06.1919 võit Landeswer´i üle 02.02.1920 Tartu rahu 23.08.1939 MRP Euroopa jagamine 17.06.1940 EV okupeerimine 14.06.1941 massiküüditamine 25.03.1949 massiküüditamine 20.08.1991 taasiseseisvumine 1985.a Nõukogude Liidule murranguline aasta , võimule Gorbatsov. Algas perestroika ajastu, glasnost. Eestis mingeid muudatusi ei toimunud. Fosforiidikampaania * 1986.a lõpp * protest ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma * Moskva käskis rajada uue fosforiidikaevanduse. * tänu sõnavabadusele võis ajakirjandus võtta selle kohta sõna * allkirjade kogumine * kaevandusest loobuti * poliitiline ärkamine oli aset leidnud MRP-AEG 1987.a augustis loodud esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. * avalikustati salaleping * toimus Tallinnas Hirve pargis Eesti Muin...
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
NÄIDIS AGENDILEPING (kauba müügilepingute vahendamine tootja ja kliendi vahel) ....../kuupäev/..... ............../Käsundiandja nimi/.............. (registrikoodiga.............., asukohaga...................), mida esindab juhatuse liige ........................ (edaspidi Käsundiandja) ja ................/Agendi nimi/................. (registrikoodiga/isikukoodiga.............., asukohaga/ aadressiga..............), mida esindab juhatuse liige (kui tegemist on juriidilise isikuga) .............. (edaspidi Agent), (edaspidi nimetatud ka eraldi Pool või ühiselt Pooled) sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED Lepinguga annab Käsundiandja õiguse ning A...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Millised seadused lepingute kohta käivad? Millised seadused lepingute kohta käivad? Tsiviilõiguslik leping võib oma olemuselt olla kas võla-, asja-, perekonna- või pärimisõiguslik. Tsiviilseadustiku Üldosa Seadus (TSÜS, jõustus 1. juuli 2002) sätestab tsiviilõiguse üldpõhimõtted, sealhulgas tehingute regulatsiooni. Leping on mitmepoolne tehing. Lisaks tehingutele sätestab TSÜS isikute mõiste (füüsilised ning juriidilised isikud), esindusõiguse, tähtajad ning aegumise. Lepinguna kitsas tähenduses mõistetakse ainult võlaõiguslikku lepingut, mis kujutab endast tsiviilõigusliku võlasuhte tekkimise alust. Võlaõiguses kasutatav lepingu mõiste on aluseks ka üldisele lepinguteooriale. Nii laienevad võlaõigusliku lepingu üldised põhimõtted ja printsiibid, sealhulgas ka lepingu sõlmimise põhimõtted, reeglina kõigile lepinguliikidele. Seega sätestab lepinguliste suhete olemuse Võlaõigusseadus (VÕS, jõustus 1. juuli 2002). Võlaõigusseadus regule...
Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piir...
Võlaõigus 11a Võlaõigusseadus (võs) Vastu võetud 26.09.2001 Jõustus 01.07.2002 Omab rakendusseadust Jaguneb üldosaks (§d 1207) ja eriosaks (§d 2081067) VÕS üldosa kohaldub niivõrdkuivõrd täiendavalt kõigi lepinguliikide ja lepinguväliste võlasuhete suhtes VÕS eriosa reguleerib erinevaid lepinguliike ja lepinguväliseid võlasuhteid, aga ka väärtpabereid TSIVIILSEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS VÕLAÕIGUSSEADUS ASJAÕIGUSSEADUS PEREKONNASEADUS PÄRIMISSEADUS Võlaõigus on kontinentaaleuroopa õigussüsteemides eraõiguse haru, mis reguleerib võlasuhteid. Võlaõigus lepinguõigus lepinguväliste võlasuhete õigus Eestis reguleerib mõlemaid võlaõigusseadus. Võlaõiguse valdkonnaga puutub teadlikult või mitteteadlikult kokku iga inimene Võlasuhe on õigussuhe Võlasuhte olemusest võib tuleneda v...
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Infootsing 1 1.AIS-iga tutvumine: 1.1 Viia läbi lihtotsing.Mitu kirjet leidub? Märksõna: salakuulamine -63 Auhaavamine- 320 KGB 95 Võlaasjad 514 Alimendid 4485 Vapsid 340 1.2 Viia läbi detailotsing kirjeldusüksuse päringu abil: Riigikohus 859 Kihelkonnakoolid - 773 Vallaametnike eksimused seaduse vastu 1 Töölisete kaebused 215 1.3 Detailotsingu abil teostada 2 arhiivmoodustaja otsingut leida eksiilis tegutseva eesti apostliku õigeusu kiriku kirjavahetus maailma kirikute liiduga.Mitu kirjet leidub? - Leida eksiilis tegutseva Eesti Apostliku Õigeusu kiriku kirjavahetus Maiilma kirikute Liiduga.Mitu kirjet leidub? 1) 1 - Leida Eesti jalgpalli Liidu kirjed kirjavahetusega Luksemburgi spordiorganisatsioonidega.Mis aastaid käsitlevad? 2) 1936 1.4 Leida dokumente Rotermani leivababriku rekvireerimise kohta. Kirjavahetus Siseministeeriumi, Toitlusvalitsuse, Taani kindralkonsuli ja Chr. Rotermanniga Rotermanni leivavabriku...
Sõjatandrid ja olulisemad lahingud. Vt ka kaarti Adamson, lk 25, Fjodorov lk 57. Enamasti toimus sõjategevus Saksamaa, Austria-Ungari, Prantsusmaa territooriumil. Vähem toimus Suurbritannias, Itaalias. Tannenbergi lahing – 1914. aastal Ida-Preisimaal toimunud venelaste ning sakslaste vaheline lahing, kus venelased marssisid otse sakslaste lõksu teadmatuse ning II armee kindral Samsonovi juhtimisvigade tõttu. Langes 140000 venelast, kõigest kümnendik pääses. Sakslaste kaotused olid ca 20000 meest. Vene kindral, II armee juhataja Samsonov lasi ennast maha, kui oli mõistnud oma vea tõsidust. Marne’i lahing – 1914. aasta septembri alguseks olid Saksa armeed juba kurnatud. Prantslased said tänu õhuluurele aimu sakslaste liikumisest, mille järel andis Prantsuse ülemjuhataja Joffre käsu rünnata neid lõuna pool Marne’i jõge. See tabas sakslasi ootamatult ning sundis neid pöörduma. Saksa väejuht von Moltke ei soovinud enam lahingut juhtida, k...
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai en...
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korad keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt. Milleks alustada sõda, kus võidab ainult vastane? Põhjusteks olid kujunenud imperialistlike suurriikide vastuolud võitluses turgudega, tooraineallikatega ja asumaade pärast. Sõja puhkemis soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, osali...
Muistse vabadusvõitluse eeldused: *Olemas olid uut tüüpi laevad, mis olid mahukad. Nendega sai seilata, et tuua varustust ja mehi. *Loodi Lüübeki linn, mis oli Läänemere lõunaalade tugipunkt. Põhjused: *Rootslased,Taanlased,Sakslased tahtid oma alasid laiendada.*Saksa kaupmeeste soov laiendada oma kaubateid. *Ristisõdijad tõid siia uue usu. Toimus võitlus kahe kiriku vahel Huvirühmade eesmärgid: 1. Saksa kaupmehed-Ei tahtnud jagada idakaubanduse tulusid kohalike rahvastega ning nad lootsid teha lõpu paganarahvaste mere-ja rannaröövidele. 2. Orduvennad-Olid üheks tähtsamaks ristisõdade idee kandjaks ja kaitsjaks. Patud taheti andeks saada. 3. Liivlased-Nad olid sunnitud sõdima. Latgalid-Olid sammuti sunnitud. Nad lootsid ka sakslastelt vastu abi saada, kui nad peaks Eestisse tulema. 4. Eestlased-Kaitsta ja vabastada oma maad ja iseseisvust. Aastaarvud 1201- Albert asustas Riia linna,mis oli ...
II MAAILMASÕDA 1. Rahvasteliit kaotas mõjuvõimu, mis tõi kaasa Venemaa-, Saksamaa, Jaapani ja Itaalia sõjaka poliitika. 2. Eesmärgid 3. Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria/saksa rahvale rohkem eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus ...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
1. NORMATIIV- ja MITTE-NORMATIIV AKTI ERINEVUSED Normatiivakt: · Suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele · Sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Mittenormatiivne õigusakt: · Annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või määratletud subjektide ringile · Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid( N: kohtuotsus, ametisse nimetamine, autasustamine jne.) 2. EV NORMATIIVAKTIDE SÜSTEEM Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima parlamendi poolt või rahvahääletusel.Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a) Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. ...
KORDAMISKÜSIMUSED 2013 Tugineb föderalistlikule teooriale, mille kohaselt integratsiooni 1. Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ,,idalaienemine", lõpptulemusena tuleks luua ühtne föderatiivne riik ja kaotada Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused rahvuste vahelised piirid. Riikideülesuse põhimõte leiab, et riigid ei suuda iseseisvalt täita kõiki funktsioone, mis on vajalikud 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud kodanikele avalike hüvede pakkumiseks. Globaliseeruvas peamised faktorid. maailmas on teatud ülesandeid efektiivsem täita riikideükesuse EL tekkimise eeldused (vajadused): põhimõttel. *II maailmasõja järgne majanduslik ülesehtustöö 9. Euroopa Majandusühendu...
KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL 'idalaienemine', Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tä...
1. Võrdle demokraatlikku ja totalitaarset ühiskonda. Demokraatlik Totalitaarne o Valitsejaks on rigikogu st. o Valitsejaks on diktaator ja Otsustajaid on palju tema sõna maksab o Rahval on sõnaõigus ning o Rahval puudub algatus õigus rahvaalgatus õigus. o Parteid on lubatud Paljud parteid võivad olla keelatud, kui nad on diktaatori vastu Võim on rahva käes Võim on koondunud ühtselt diktaatori kätte Rahvas valib enda esinduskogu ja see tõttu see kogu Valitseja ise valib kelle ta enda esindajateks teeb jälgib rahva e. Enda valijate huve. Sõnavabadus ...
6. RAHVUSVAHELISED MAJANDUSORGANISATSIOONID Riigid võivad koostööd teha järgmistes vormides: Vabakaubanduspiirkond Tolliliit Ühisturg Majandusliit Organisatsioonid võib jagada kolmeks: 1) Toorainekartell lepitakse kokku tootmismahus, mis mõjutab ka hinda 2) Piirkondlikud majandusühendused peamine eesmärk on kaubavahetuse lihtsustamine 3) Kogu maailmamajandust koordineerivad organisatsioonid 1) Toorainekartell OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon moodustati 1960 eesmärk kaitsta naftat tootvate maade sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel liikmed: Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi-Araabia, Venezuela, Alzeeria, Indoneesa, Liibüa, Nigeeria, Katar, AÜE, Angola, Albaania miks nii edukas? - toodab vajalikku asja, mida tarbivad rikkad riigid + suured varud 2) Piirkondlikud majandusühendused EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon loodi 1960 en...
CANADA REVISION QUESTIONS 2010 1. The main physiographic regions of Canada. Canada may be divided into seven physiographic regions: Arctic Lowlands, Cordilleran Region, Interior Plains, Hudson Bay Lowlands, Canadian Shield (Forest Lands), St Lawrence Lowlands and Appalachian Region. Divisions are based on each area's relatively similar physical geography and landforms. Physiographic regionalization is defined here as the process by which regions with relatively homogeneous physical geography are determined 2. Who are the native people of Canada? Into which three groups can they be divided? Canada's constitution specifies three categories of aboriginal peoples: Indian (First Nations), Métis, Inuit. According to Canadian census 2011, 1.4 mln people of Aboriginal origin (4.3%): 852,000 First Nation...
1) Akt on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa esitatakse tuvastatud faktid, jär...
Maarja NOTAR MJ211 Kes on Notar? avalik-õigusliku ameti kandja, kellele on antud õigus tõestada asjaolusid ja sündmusi ning teha ametitoiminguid. täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni Nimetatakse ametisse eluaegselt Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister Notari nõuded tsiviilõiguslike tehingute tõestamine tagada isikutevaheliste suhete stabiilsus hoida ära võimalikke hilisemaid õigusvaidlusi ülesanded Tõestab tehinguid, tahteavaldusi ja muid õiguslikke sündmusi pärimismenetluse läbiviimine Kuulutab volikirja kehtetuks Väljastab tunnistusi juriidilise isiku taotlusel edastab tema majandusaasta aruande äriregistri pidajale Kinnitab abielu sõlmimist ja lahutamist ning koostab abielu ja abielulahutuse kandeid Võtab hoiule raha, väärtpabereid ning dokumente Võimaldab kinnistusregistriosade ja k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL K15 KÕ XXX nimi XXX ÄRI- JA VÕLAÕIGUS ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: XXX , MA Mõdriku 2017 TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.................................................................................................
1 Sisukord 1. Mis on inimõigused? Inimõigused on: * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitse...
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
TÖÖÕIGUS Usaldusisik - tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisiku õigused: · teda ei tohi koondada, vallandada, diskrimineerida, · tutvuda takistamatult töötingimuste, sealhulgas töökorraldusega; · saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga; · peatada töölepingu kollektiivne lõpetamine Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 893 lõikes 6 toodud tingimustel; · pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid; · esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusearvestuse õppetool Ä16KÕ2 TP ETTEVÕTLUSKESKKONNA TEGURITE VÕRDLUS EESTI JA SAKSAMAA Analüüs Õppejõud: Manivald Sternhof Mõdriku 2016 SISUKORD 1POLIITILINE KESKKOND........................................................................................5 1.1Maksuseadused......................................................................................................5 1.1.1Käibemaks.......................................................................................................5 1.1.2Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks......................................6 1.2Poliitiline stabiilsus..............................................................................
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu maailmas Riikidevaheline kaubandus · Toorainekartell siia kuuluvad riigid, kes toodavad mingit toorainet või põllumajandussaadusi (nt kohvi ja tee) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
